Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O 5 Glütserool Glütserool, samuti tuntud kui glütseriin, vähem teada kui propaan-1,2,3-triool või 1,2,3- propaantriool, on värvitu, lõhnatu, hügroskoopne, ja magusa maitsega viskoosne vedelik. Glütseroolil on kolm hüdrofiilset hüdroksüülrühma (OH-), mis põhjustavad lahustuvust vees. Kuulub alkoholide hulka. Glütserooli kasutatakse kosmeetikatööstuses nahka niisutava toime tõttu. Glütserool Keemiline nimetus Propaan-1,2,3-triool Keemiline valem C3H5(OH)3 Molaarmass 92,09382 g/mol Tihedus 1,261 g/cm3 Viskoossus 1,5 Pa.s Sulamistemperatuur 18 °C (64,4°F) Keemistemperatuur 290 °C (554°F) Energia toiduna 4,32 kcal/g 6 Kust leida glütserooli?
Valem: C3H8O3 Lihtne polüoolne ühend (on tavaoludes vedelik, läbipaistev) Värvitu Lõhnatu Koosneb kolmest hüdroksüülrühmast Tihedus: 1,261 kg/m3 Molekuli mass: 92,09 amü Ei ole mürgine Valdav osa toorainest on orgaanilise päritoluga: loomsed rasvad (nt veiserasv) ja taimeõlid (nt kookose- ja sojaõli). On veel võimalik sünteetiline tootmine, glütserool on seebitootmisel kõrvalsaadus ning glütserooli tekib ka kõrvalsaadusena biodiisli tootmisel. Nõutakse aga puhast glütserooli, niiet sünteetilist toorainet kasutatakse vähe. Aastas toodetakse USAs ja Euroopas ~950 000 tonni glütserooli, mis on umbkaudu 5 korda suurem kui nõudlus. Kasutusvaldkonnad Toidutööstus Kasutatakse toitudes ja jookides niisuti, lahusti ja maitseainena ning täidisena nt küpsistes ning paksendajana liköörides. Glütserool on suhkruasendaja, sisaldab
Nimi: Tööleht 1.2 Rasvad ja mineraalhapete estrid rasvhapete Rasvad on ......................................... glütserooli ja .......................................estrid, kus 1 3 ........ glütserooli molekuli kohta on ........ rasvhappe jääki (ühesugused või erinevad). Rasva tekivad glütserooli ja rasvhapete reageerimisel. Võrrand: CH2-OH CH-OH + 3C15H31-COOH CH2-OH Kõige sagedamisni rasvades esinevad rasvhapped: üksiksidemeid Küllastunud – sisaldavad ainult ................................................... palmithape C16 C15H31COOH heksadekaanhape 1) ................................
Katse tulemusena võib öelda, et odrajahu asendamine toorglütserooliga täisratsioonilises segasöödas suurendas kuivaine söömust ning selle põhjuseks võib olla asjaolu, et glütserool aitab vältida ratsioonikomponentide eraldumist täisratsioonilisest segasöödast. Toorglütserool piima ja EKM-piima toodangut ei mõjutanud, kuid suurendas piima valgusisaldust. Valgusisalduse suurenemine võib olla tingitud asjaolust, et vatsa miksroorganismid kasutavad glütserooli energiaallikana mikrobiaalse proteiini sünteesil. Glütserooli söötmine ei mõjuta oluliselt vatsa pH-d, kuid odrajahu asendamine toorglütserooliga mõjutas täisratsioonilises segasöödas lenduvate rasvhapete vahekorda vatsavedelikus. Glütserooli suurendamine ratsioonis tõstis vatsavedeliku propioon- ja võihappe osakaalu äädikhappe arvelt. Antud uurimistöö katsest võid järeldada, et odrajahu osaline asendamine täisratsioonilises
Lipiide sisaldava lahuse kandmisel paberile muutub see läbipaistvaks. Töö käik: Kahte katseklaasi panin 1 g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin 1 ml atsetooni. Loksutasin. 5 minuti pärast kandsin klaaspulgaga paberile mõlemast proovist väikse tilga. Mõne ja möödudes muutus 2. aine lahusega paber vastu valgust vaadates läbipaistvaks. Järelikult sisaldas teise aine proov lipiide ning esimese aine proov mitte. 2. Akroleiinproov Glütserooli kuumutamisel tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Töö käik: Kuiva katseklasi kandsin u 1 g NaHSO4 ja lisasin mõne tilga taimeõli. Kuumutasin gaasipõletil tõmbekapis kuni lahus muutus pruunikaks ning tekkis tugev lõhn. Järelikult oli tekkinud akroleiin ning oli tegu glütserooli sisaldanud lipiidiga. 3
1. Lipiidid struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Küllastamata rasvhape rasvhapped, mis sisaldavad kaksiksidemeid. Kõrge sulamistemperatuur ja annab membraanile elastsuse. Ei saa tihedalt pakkida. Küllastatud rasvhape kõik esinevad sidemed on üksiksidemed. Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida. Rasv ehk triatsetüülglütserool glütserooli ja rasvhappe triester. Seebistumine estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep (vees lahustuv) rasvhappe sool. Vaha pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid. Isoprenoidid ehk terpeenid rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise struktuurigaühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist C5H8.
segada või loksutada, siis moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töökäik: Kahte kuiva katseklaasi valasin 1 ml kahte erinevat uuritavat lahust. Katseklaase loksutatasin kuni homogeense lahuse moodustumiseni. Seejärel lisasin mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutasin taas. Järeldus: Hägu tekkis esimeses katseklaasis, teises katseklaasis oli lahus selge. See tähendab, et lipiide sisaldab esimene proov. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Töökäik: Kahte katseklaasi panin ~1g NaHSO4 ja lisasin mõni tilk kahest erinevast uuritavast materjalist
paberile, millel lasin kuivada. Alguses ma rasvaplekki ei märganud kummgi paberi peal. Kordasin katset ja seejärel ilmus paberile, mille proov sisaldas lipiide ehk proov B, õrn rasvaplekk. Järeldus: Lipiide sisaldav proov lahustus orgaanilises lahustis. Paberile moodustub lipiide sisaldava proovi korral rasvaplekk, mis suurendab paberi läbipaistvust. Vastu valget vaadates on see muust paberist heledam ja vastu tumedat vaadates tumedam. Akroleiinproov: Glütserooli kuumutamisel vett siduvate ainetega tekib terava lõhnaga aldehüüd akroleiin. Seda reaktsiooni ei anna glütserooli mitte sisaldavad lipiidid. Võimaldab otsustada, kas antud proov sisaldab glütserooli või mitte. Töö käik: Kuiva katseklaasi valasin 1g NaHSO4 ja lisasin 3 tilka oliiviõli. Kuumutasin põletil soola sulamiseni. Tekkis ebameeldiv lõhn, mis oli nagu kõrbe lõhn. Järeldus: Kuna tekkis terav lõhn, siis järelikult antud proov sisaldas glütserooli sisaldavaid lipiide
Etanooli kasutatakse ka termomeetrites, sest etanooli külmumistemperatuur on -112 oC. Etaandiool Etaandiool on magus, väga mürgine ja viskoosne vedelik. See seguneb hästi veega. Etaandiool on madala külmumistemperatuuriga, seega kasutatakse seda antifriisides. Sellest toodetakse õlisi ja sünteetlisi värve. Glütserool Glütserool on viskoosne vedelik,mis seguneb hästi veega, on veest raskem ning ei ole mürgine. Glütserooli molekuli osa kuulub kõikide rasvade koostisesse.Seda kasutatakse kosmeetikapreparaatides. Glütserooli reageerimisel HNO3 –ga tekib plahvatav lõhkeaine nitroglütseriin, millest saadakse dünamiiti. Nitroglütseriini kasutatakse alkohoolses lahuses ravimina veresoonkonna haiguste puhul.
narkoosiks(loobutud). Pestitsiididena (lindaan, DDT). Uute ainete sünteesil. 10. Mis on alkoholid? Orgaanilised ühendid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-- OH). 11. Kuidas nimetatakse alkohole? Alkoholidel on järelliide ool (metanool, etanool jne). Järelliide näitab ühendi kuuluvust ühte või teise klassi. 12. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli, glütserooli? Metanool - ehk puupiiritus; laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. Etanool - väga palju kasutatakse lahustites ja orgaanilistes sünteesides. Samuti kasutatakse etanooli ka alkoholitööstuses alkohoolsete jookide valmistamiseks. Glütserool - Toiduainetööstuses niisutina, lahustina ja magusainena, toidu säilitamiseks (võib- olla). Seda kasutatakse ka täidisena toitudes, mis valmivad masstoodanguna (nt küpsistes) ja paksendajana liköörides
(Biokeemia ja molekulaarbioloogia aluste konspekt). Teiste andmete kohaselt võib jagada ka fosfo- ja glükolipiidideks [www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc]. Tsüklilised lipiidid on tsükliliste alkoholide ja rasvhapete ühendid [www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/bio.txt]. Neid nimetatakse ka steroidideks ja steriidideks. Lipiidid Glütserooli sisaldavad Glütserooli mittesisaldavad Lihtlipiidid Liitlipiidid Glükolipiidid Fosfolipiidid Sfingomüeliinid Tserebrosiidid
selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valati 2ml uuritavat lahust, mida oli eelnevalt etanooliga lahjendatud. Katseklaase loksutatakse homogeense sademe moodustumiseni. Lisatakse mõlemasse 4ml destileeritud vett ja loksutatakse uuesti. Esimeses katseklaasis tekkis valkjas sade, mis tõestab glütseerüülestrite olemasolu, teises aga muutusi ei toimunud, mistõttu puuduvad sealt glütserüülestrid. Akroleiiniproov Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid (vahad, sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Töö käik
loksutamisel moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valati ~2 ml 96% etanooli ning lisati 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest ühes sisalduvad lipiidid. Loksutati, lisati 4 ml destilleeritud vett ning loksutati veel. Tulemus Proovi nr 1 sisaldavas katseklaasis muutus segu loksutamisel häguseks, seega proov nr 1 sisaldas lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastumata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Akroleiini moodustumise järgi saab eristada glütserooli sisaldavaid ja mittesisaldavaid lipiide. O t° H2C
Mõlemasse katseklaasi valati umbes 1 ml orgaanilist lahustit (atsetooni). Loksutati ja lasti 5 min sesita. Mõlemast katseklaasist kanti pipetiga tilk tahke materjalikohal olevat lahust paberile ja kuivatati. Tulemus: Proovi nr 2 sisaldava lahuse plekk paistis vastu valgust heledam ja vastu varju tumedam. Proovi nr 1 sisaldava lahuse pleki kohalt muutusi läbipaistvuse osas polnud. Seega sisaldas 2. proov lipiide. 02 Akroleiinproov Teooria: glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Töö käik: kuiva katseklaasi kanti 1g NaHSO4 ja lisati mõni tilk taimeõli. Kuumutati põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Eralduvat lõhna nuusutati ettevaatlikult.
16. Millistest alkaanidest koosnevad maagaas ja nafta? 17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19. Mitu erinevat olekut võivad oll süsiniku, lämmastiku ja hapniku aatomil? 20. Struktuurivalemid. 21. Tähtsamate alkoholide summaarsed valemid ja nimetused(3)? 22. Mürgisuse järjekord: metanool,etanool js glütserool? 23. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli ja glütserooli? 24. Tähtsamate karboksüülhapete summaarsed valemid ja nimetused(2). 25. Milleks kasutatakse etaanhapet? 26. Nimeta puu- ja juurvilju mis sisaldavad suurel hulgal kasroksüülhapet(4). 27. Millised süsinikuühendid on peamiselt elusorganismi ehitusmaterjalid ja toitained? 28. Millistest aatomitest koosnevad sahhariidide molekulid? 29. Kahe suhkru summaarsed valemid. 30. Tärklise ja tselluloosi erinevus, kuigi nende struktuurid on sarnased. 31. Milleks on taimedel tärklist vaja? 32
KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED OMADUSED Lipiidid jagunevad nelja põhigruppi: lihtlipiidideks (triatsüülglütseroolid, diatsüülglütseroolid, monoatsüülglütseroolid), komplekslipiidid (glükolipiidid, sfingolipiidid, fosfolipiidid jne), lipiidide lõhustusproduktid (vabad rasvhapped, glütserool) ja lipiidide satelliitained (rasvlahustuvad vitamiinid, steroolid). Triatsüülglütserool on rasvhapete ja glütserooli ester, mille tekkel eraldub keskkonda kolm veemolekuli. Fosfolipiidides on glütserooli ühe positsiooniga rasvhappe asemel liitunud fosforhape, mis omakorda seob mõnda aminohapet. Fosfolipiidid on rakumembraanide koostises. Fosforhappe pool on hüdrofiilne (pea) – seob vett ja rasvhapete pool hüdrofoobne (saba) – seob rasva. Seega on fosfolipiidid võimelised siduma rasva ja vett (amfipaatsed) – tegu on emulgaatoriga.
· Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COCH3. · Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape CH3COOH. · Dihapped tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju. · Aldehüüdrühm karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. · Rasvad on glütserooli triestrid karboksüülhapetega. · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma. · Rasvhapped on karboksüülhapped, kus süsiniku aatomite arv on paarisarvuline ja ulatub 6-20-ni. Nt. heksadekaanhape ehk palmikhape C15H31COOH. · Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm
Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mitte lahustuvad/raskesti lahustuvad) Lihtlipiidid: Rasvad Õlid (glütserooli ja rasvhapete estrid) Energiaks (38,9 kj/g), soojusisolaatoriks, voolujooneline keha, amortisaatoriks Liitlipiidid: Fosfolipiidid Rakumembraanide kaksikkiht, väline kiht armastab vett, sisemine kardab vett Ehituslik funktsioon Steroidid: suguhormoonid (doping) neerupealiste hormoonid (adrenaliin)
Etüleenglükool Etüleenglükool ehk etaan-1,2-diool Ajalugu Etüleenglükool valmistati esmakordselt 1859 prantsuse keemiku Charles-Adolphe Wurtzi poolt. Kaubanduslikult hakati seda tootma enne I Maailmasõda , kus seda kasutati glütserooli asendajana lõhkeaine tööstuses . Omadused Lõhnatu Värvitu Siirupine Mürgine Numbrilised väärtused Keemiline valem C 2 H 6 O 2 Molaarmass 62,07 g mol -1 Tihedus 1,1132 g / cm ³ Keemispunkt 197,3 ° C Sulamispunkt -12,9 ° C Kasutusala Jahutusvedelik automootoris Emailvärvides Lõhkeainetes Lavsaani valmistamisel(mittekortsuv riie) Aitäh tähelepanu eest!
veega. Loksutasin katseklaase. Tulemus: Esimeses katseklaasis, mis sisaldas emusioonitesti lahust I, tekkis hägu. Teises katseklaasis, kus oli emulsioonitesti lahus II, muutusi ei toimunud. Järeldus: Hägu tekkimine esimes katseklaasis annab tunnistust emulsiooni tekkest ja võib öelda, et emulsioonitesti lahus I sisaldas lipiide. Emulsioonitesti lahus II lipiide ei sisaldanud, kuna emulsiooni ei tekkinud. 1.3.3 Akroleiiniproov Kui glütserooli kuumutada vett siduvate ainete juuresolekul, siis tekib teravalõhnaline aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, aga ei anna glütserooli mittesiduvad lipiidid. Katse käik: Kandsin kahte katseklaasi u 1g NaHSO4 ja lisasin ühte katseklaasi paar tilka akroleiiniproov I lainet ning teise katseklaasi sama palju akroleiiniproov II ainet. Kuumutasin katseklaase tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni sool sulas ja üks proovidest tumenes.
emulsioon. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valatakse 2 ml 96%-list etanooli ja lisatakse 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Katseklaase loksutatakse. Seejärel lisatakse mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse veel. Lipiidi sisaldavas katseklaasis muutub segu häguseks. Järeldused Hägusus tekkis esimest proovi sisaldavas katseklaasis. Tekkis õli-vees tüüpi emulsioon. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel tekib terava lõhnaga propenaal (akroleiin). Sama juhtub ka rasvade ja glütserofosfolipiidedega, kuid mitte lipiididega, mis ei sisalda glütserooli. CH2OH-CHOH-CH2OH CH2=CH-CHO + H2O Glütserool (propaantriool) Akroleiin (propenaal) Töö käik Kahte kuiva katseklaasi pannakse ~1g KHSO 4 või NaHSO4 ja lisatakse mõni tilk akroleiintesti proovidest 1 ja 2. Katseklaase kuumutatakse tõmbekapis gaasipõleti kohal
· Loksutasin katseklaase intensiivselt. Esimese uuritava lahuse korral muutus lahus häguseks. Järeldus Eelnevalt orgaanilises solvendis olevad orgaanilised lahused viisin vesikeskkonda ning segasin intensiivselt, mille tulemusena muutus 1. katseklaasis olnud uuritav lahus häguseks. See annab tunnistust sellest, et katseklaasi tekkis õli-vees tüüpi emulsioon ning seega võib järeldada, et 1. uuritav lahus sisaldas lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel (eriti vett siduvate ainete juuresolekul) tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Reaktsioon toimib samuti rasvade ja glütserofosfolipiididega, kui ei toimu glütserooli mittesisaldavate lipiidide korral. Akroleiini moodustumine võimaldab otsustada, kas uuritav lipiid sisaldab glütserooli või mitte. Töö käik · Kahte kuiva katseklaasi kandsin ~ 1 g .
Rasvhapped Pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped Jagunevad küllastunud ja küllastumata ühenditeks Tulenevad triglütseriididest ja fosfolipiididest Olulised energiaallikad Tootmine: Rasvhapped on tavaliselt toodetud tööstuslikult triglütseriidide hüdrolüüsi teel, mis toimub glütserooli eemaldamisega (lõhustatakse molekulid veega reageerides). Leidumine: Leidub lihastes ning lihas. Vajalik inimese organismile. Organism ise ei tooda piisavalt ning saab seda nt liha söömisest. Küllastunud: Pika ahelaga karboksüülhapped, milles on 12-24 C aatomit. Küllastunud H+ ioonidega ning sisaldavad ainult üksiksidemeid. Küllastumata: Nendes on üks või enam kaksiksidet. Süsinikaatomite paare, mis on ühendatud
karboksüülhapete omavahelises reageerimisel. Üldvalem R1COOR2 Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad happelises ja aluselises keskkonnas a) happeline CH3COOC2H5+H2O -> CH3COOH+C2H5OH b) aluseline CH3COOC2H5+H2O NaOH> CH3COONa + C2H5OH Füüsikalised omadused: meeldiv lõhn, vedelikud, head lahustid, keemistemp madal, veest kergem Kasutamine: essentside valmistamine, lahustina, vaha Rasvad on propaantriooli ehk glütserooli ja rasvhapete sega estrid. Tekkimine: Alkohol + Hape -> Rasv(ester) Rasvad hüdrolüüsivad nagu estrid nii aluselises kui happelises keskkonnas. Seedimiesl rasv laguneb sapi ja teiste ensüümide toimel glütseriiniks ja rasvhapeteks, mis oksüdeeruvad organismis. C3H5(OH)3 + 5O2 -> 3CO2 + 4H2O +energia Füüsikalised omadused: Vees ei lahustu, lahustuvad orgaanilistes lahustites, ei
Nitroglütseriin ehk dünamiit-õline vedelik ja võimas ning ohtlik lõhkeaine, mis plahvatab isegi põrutuse korral Nitrotselluloos-saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhappe seguga. Sulfaadid-väävelhappe estrid Sariin- vedelik, mille molekulid tungivad läbi naha ning halvavad närvisüsteemi,kutsuvad esile ka surma. Binaarrelvad. Asendamatud rasvhapped- kahe või enama kaksiksidemega rasvhapped Rasvad- glütserooli ja rasvhapete estrid Rasvhapped- üle 10 süsinikuga karboksüülhapped Polümeerid- ühendid milleahelas on üle 100elementaarlüli ja molaarmass on alla 1000 Elementaarlüli-polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer- polümeeri lähteaine Polümerisatsiooniaste-elementaarlülide arv polümeeri ahelas Liitumispolümerisatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mis toimub kordsete sidemete arvel Polükondensatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mille käigus eraldub mingi
sisaldab lipiide. Katseklaasi loksutatakse homogeense lahuse moodustumiseni, seejärel lisatakse mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse intensiivselt. Jälgitakse, kumb katseklaas muutub häguseks. Järeldus: Pärast vee lisamist ja loksutamist, oli selgelt näha, et uuritavast proovist nr 1 moodustatud lahuses olid lipiidid. Lahus muutus häguseks, läbipaistmatuks. Seal esinevad lipiidid ei lahustunud veel, vaid moodustasid vees mikroskoopilisi tilgakesi. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd akroleiin. Sama reaktsiooni annavad teisedki glütserooli sisaldavad ained (ei anna vahad, sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava lahusega või mitte. Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi pannakse 1 g KHSO4 või NaHSO4 ja lisatakse mõni tilk kahest erinevast uuritavast materjalist (proov nr 1 ja nr 2)
Katseklaase loksutatakse kuni homogeense lahuse moodustumiseni. Seejärel lisatakse mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse taas intensiivselt. Jälgitakse, kumba proovi sisaldavas katseklaasis muutub segu häguseks ja tehakse järeldus lipiidi sisaldumise kohta. Järeldus: Pärast dest vee lisamist ja loksutamist hägustus esimese prooviga tehtud lahus. Sealt järeldub, et esimene proov sisaldab lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid (vahad, sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi kantakse ~1g KHSO4 või NaHSO4 ja lisatakse mõni
Rakumembraani koostises, energeetiline varuaine, kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Rasvapleki proov Töö käik: Kaks tahket materjali. Panin kummastki umbes 1 g katseklaasi, lisasin orgaanilist lahustit (atsetoon), loksutasin ja lasin 5 minutit seista. Mõlemast katseklaasist panin pipetiga ühe tilga paberile ja lasin kuivada. Lipiide sisaldavast proovist jäi järele heledam/läbipaistvam laik. Tulemus: Lipiide sisaldas proov number 2. Akroleiinproov: Teooria: Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid glütserooli sisaldavad lipiidid mitte. Töö käik: Kuiva katseklaasi panin 1 g NaHSO4 ja lisasin veidi taimeõli. Kuumutasin katseklaasi gaasipõletil tõmbekapis kuni sool sulas ja segu tumenes. Tulemus: Eraldus kirbe kärsahais, segu muutus pruuniks. Järeldus:
(aatomi paigutus erinev)!!! Erinevad polümeeri korduvate lülide arvu ja paigutuse poolest!! TÄRKLIS TSELLULOOS (C6H10O5)n (C6H10O5)n Toitaine. Taime varuaine. Keemiliselt püsiv. Loomad, inimesed ei seedi! NT: Teraviljad, kartul NT: Puit, puuvill, paber RASVAD e. lipiidid On elutähtis süsinikuühend, mis koosneb glütserooli ja rasvhapete jääkidest. Rasvhapped- Suure molekuliga karboksüülhapped. Rasvad on hüdrofoobsed, sest hüdroksüül ehk polaarseid rühmi on vähe. Kuid lahustub hüdrofoobses aines. NT: bensiin Kõige energiarikkam, aitab soojust hoida!! Vooderdab, kaitseb elundeid! VALGUD Looduslikud polümeerid. (tekib aminohapete ühinemisel.) On karboksüülhape, mis sisaldab -N2 rühma!!!!! üle 20 aminohappe leidub looduslikes valkudes. 8 neist on asendamatud!
Koosneb monosahhariidi jääkidest. Nt. tselluloos ja tärklis. · Aminohapped - aminorühma sisaldav karboksüülhape. · Kodeeritavad aminohapped - umbes kakskümmend aminohapet, millest organismid ehitavad valkusid. Jaotatakse asendamatuteks aminohapeteks (organism ei suuda ise sünteesida) ja asendatavateks aminohapeteks (aminohapped, mille organism sünteesib ise). · Valgud - aminohapetest tekkinud polümeerid. · Rasvad - estrid, mis on tekkinud glütserooli reageerimisel rasvhapetega. · Rasvhapped - hargnemata ahelaga karboksüülhape, mille koostises on üle 10 süsiniku. · Küllastunud rasvhapped - rasvhapped, mis sisaldavad ainult üksiksidemeid (butaanhape). · Küllastumata rasvhapped - rasvhapped, mis vähemalt üht kaksiksidet (olehape). 2) Selgita aminohapete ja rasvhapete liigitamist asendamatuteks ja asendatavateks hapeteks. Valgud on ehitatud 20 erinevast aminohappest (kodeeritavad aminohapped), mis jagunevad:
Estrid on lahustiteks värvidele ja lakkidele ja neid kasutatakse ka ravimite valmistamisel. Suurtes kogustes vajatakse estreid plastmasside ja kiudainete tootmiseks. 7. Mis on mineraalhapete estrid? Mida kujutab endast nitroglütseriin? Too näiteid elusorganismidele tähtsatest fosforhappe estritest. Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) on õline vedelik ning võimas ja ohtilk lõhkeaine. Väga palju kasutatakse lõhketöödes näiteks kaevandustes, hoonete õhkamisel jne. Sõjanduses kasutatakse nitroglütseriini tänapäeval minimaalselt. Nukleiinhapped on fosforhappe estrid. 8. Mida kujutavad endast rasvad? Mida tähendab küllastunud või küllastumata rasvhape? Mis iseloomustab erinevaid rasvhappeid? Kus leidub tahkeid, kus vedelaid rasvu?
Polüsahhariidid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid (tärklis, tselluloos) 3. Tselluloosil on need ühendid 180 kraadi. 4. Sahhariidide molekulid sisaldavad OH- rühmi. 5. Joodireaktsioon - joodi tuleb peale valada, kui muudab värvi, siis on tärklis (siniseks) 6. Sahhariidid on eluks vajalikud, kõik asjad koosnevad sahhariididest, neid saab süüa 7. Rasvad on elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karobksüülhapete(rasvhapete jääkidest) 8. Lihtlipiidid - glütseroolist ja rasvhapetest moodustunud ühendid Õlid taimsed rasvad Liitlipiidid - Rakumembraani koostises Steroidid - tsüklilised ühendid,mis vees praktiliselt ei lahustu, Kolesterool, vitamiin D, Mitmed hormoonid 9. Rasvade omadused: veega ei märgu, vett-tõrjuvad, rääsuvad õhu käes seistes. 10. Rasvade keetmisel tugevate alustega tekib seep ja glütserool. Igapäeva elus
Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin umbes 1ml orgaanilist lahustit, milleks kasutasin etanooli ja lasin 5 min seista. Mõlemast katseklaasist kandsin tilga paberile ja kuivatasin. Vaatasin paberit vastu valgust ning õrnalt oli näha, et paberil, milles oli olnud proov nr 2 oli õrn plekk. See täheldas lipiidide olemasolu antud proovis. Arvatavasti panin etanooli liiga palju, muidu oleksid plekid selgemini näha olnud. Akroleiinproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd nimega propenaal, ehk siis akroleiin. Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga Töö käik: Kuiva katseklaasi kantsin 1g NaHSO4 ja lisasin mõne tilga oliivõli. Kuumutasin segu põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Tekkis ebameeldiv lõhn, mis
hüdrofoobsed ja moodustavad vesikeskkonnas emulsiooni ning hajutavad läbivat valgust. 1.3.3 Akroleiiniproov 1. Võtsin kaks kuiva katseklaasi kuhu kandsin 1 g NaHSO4 ja lisasin tilk kahest erinevast uuritavast materjalist 2. Kuumutasin katseklaasid tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamise ja proovi tumenemiseni (akroleiini moodustumiseni) 3. Nuusutasin ettvaatlikult katseklaasidest eralduva lõhna Esimene proov sisaldas glütserooli (glütserooli sisaldavaid lipiide: rasvad ja glütserofosfolipiidid), kuna seal tekkis terav lõhn (akroleiinist). 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides 1. Kolme puhasse ja kuiva tatseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust (1 rasvhappe palmitiinhape; 2 taimne rasv päevalille õli; 3 loomne rasv searasv) 2. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutasin ja jälgisin toimuvaid muudatusi:
-9 ehk n-9 rasvhapped (olehape) -6 ehk n-6 rasvhapped (linoolhape, arahhidoonhape) -3 ehk n-3 RH (alfa-linoleenhape) · -6 ja -3 kasutatakse vähe, neid sisaldavad õli, kala, liharasvad. · n-3 rasvhaped inhibeerivad/kontrollivad n-6 rasvhapete metabolismi ja vastupidi. Lipiidide klassifikatsioon 1. Lihtlipiidid Triglütseriidid, vahad koosnevad baaslakoholist ja rasvhapete jaakidest. Triglütseriidid: · Need on glütserooli ja rasvhapete estrid. Sisaldab 3 rasvhape jäägi, RH võivad olla erinevad. · Rasvhaped esinevad lipiidides atsetüüljääkidena, millele viitab üldnimetus eesliide tratsüül-. Triatsüülglütseriidide sünonüümid on triglütseriidid ( TG) ja rasvad. · Looduslikud TG on peamiselt segatriglütseriidid, sisaldades kahte või kolme erinevat rasvhapejääki. · Kui rasvhape on küllastanud rasv, küllastamata õli.
· Äädikhappe üldiseloomustus hapu lõhn, söövitav, ei mürgine, osaleb ainevahetuses SÜSIVESIKUD · Koostis süsinik, vesinik, hapnik · Omadused veesõbralik, molekulis palju OH rühmi, magus TSELLULOOS · Omadused polümeere sahhariid, kiuline ehitus, tugev, painduv, rasklahustuv · Kasutusalad tehakse paberit ja puitu, puuvilla kasutatakse riiete tegemisel RASVAD · Definitsioon elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga rasvhapete jääkidest · Omadused varuaine, osad tahked, osad vedelad, tõrjuvad vett, ei märgu · Vajalikkus elutähtis varuaine, mida organism toidupuuduse korral kasutab · Jaotus tekke ja oleku järgi loomsed rasvad tahked, taimsed rasvad vedelad VALGUD · Definitsioon elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest · Vajalikkus võtavad osa organismi kasvamisest ja paljunemisest, on organismis
*Põlevus: kõik põlevad *Keskkond: kõik happelised *Kasutamine: metanool- kütusena etanool- maopuhastus metaanhape- säilitusaine loomatoidus etaanhape- toiduvalmistamine *Ohtlikkus: metanool- surmavalt mürgine etanool- mürgine suurtes kogustes metaanhape- mõnevõrra mürgine etaanhape- pole mürgine 2) Milleks kasutatakse etaandiooli ja glütserooli *etaandiool- jahutusvedelikes *glütserool- kosmeetikas 3) Too kaks näidet igapäevaelust leiduvatest karboksüülhapetest *sidrunhape (sidrunites) *oblikhape (rabarberis) 4) Alkaanid *metaan- CH4 *etaan- C2H6 *propaan- C3H8 *butaan- C4H10 Juergen Guido *pentaan- C5H12 *heksaan- C6H14 *heptaan- C7H16 *oktaan- C8H18 *nonaan- C9H20 *dekaan- C10H22
ja DNA struktuuri üksused. Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid. 4. Joonis : Desoksüriboos 5. Funktsioonid : energeetiline struktuurne varuaine toite kaitse ligimeelitav bioregulatoorne biosünteetiline LIPIIDID 1. Lipiidideks e rasvadeks nim glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Lipiidid on hüdrofoobsed ja koosnevad vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape). 2. Lipiidid jagunevad kolme põhirühma : -Lihtlipiidid -Fosfolipiidid -Steroidid (kolesterool ja mitmed hormoonid) -Hormoonid (loomorganismide sisekretsiooninäärmetes) 3
lahustub),lahustub orgaanilistes lahustes, alates 2. C tahked, mürgised ja lõhnatud Saamine ester+ammoniaak>amiid+alkohol Kasutamine polümeerida tootmine (nailon, kapron) Keemil omadused-karbhape +ammoniaak>amiid+vesi- CH3CH2COOH+NH3>CH3CH2CONH2+H2O. Happeline hüdrolüüs amiid +vesi>karb.hape+ NH3 .Aluseline hüdrolüüs-amiid+leelis>sool+ammoniaak(NH3)- CH3CH2CONH2+NaOH>CH3CH2CONaO+NH3-. Ester +NH3 >amiid+alkohol CH3COOCH3+NH3>CH3CONH2+C3OH RASVAD-on rasvhapete ja glütserooli estrid. Rasvhapped- on paaritu süsinike arvuga, hargnemata C-ahelaga nt C15H31COOH- palmithape, C17H35COOH-stearhape.Rasvad võivad olla küllastunud ja küllastumata. Küllastumata esineb kaksiksidemeid. Füüsik omadused-Toatemp tahke, õli on vedel. Hüdrofoobsed, kõllastunud rasvad on tahked ja küllastumata on vedelad. Tihedus vee omast väiksem. Org lahust lahustub hästi.Maismaaloomadel rasv tahke, mereloomadel vedel. Puhas rasv-valge, maitsetu,lõhnatu
seebistunud. Edasi toimub seebi väljasoolamine jällegi lisades soola portsionide kaupa ja seejärel seebi puhtaks ehk klaariks keetmine. Kui keetmine on lõpetatud lastakse seebil pajas jahtuda. Pärisseep kogunes peale ja hangus tahkeks, seebipära ehk soop jäi alla. Seebist lõigati noaga tükid, mis pandi soojemasse kohta vähemalt kuueks nädalaks kuivama. Saadud seep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid. Keemikutarkust. Rasvade (glütserooli triestrid C11C19 alifaatsete rasvhapetega) seebistamisel tekivad vees lahustuvad rasvhapete soolad, mis kihistatakse väljasoolamisega: RCOOCH(CH2OCOR)2 + NaOH Rasvade seebistamine 3RCOO-Na+ + HOCH(CH2OH)2Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid,
1g rasva annab ligikaudu 9 kcal energiat. Toidurasvad, ka kolesterool, on olulisteks ehitus aineteks rakus. Organite ümber moodustuv rasvakiht kaitseb organeid põrutuste eest. Nad varustavad inimorganismi rasvlahustuvate vitamiinidega ja on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks organismis. Toidurasvad on ka asendamatute rasvhapete allikaks. Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid. Keemiliselt kujutab rasv endast kolme rasvhappe ja glütserooli ühendit, mis kuulub lipiidide klassi. Rasva koostisse kuuluvad veel värvained, väikeses koguses valku, fermente, rasvaslahustuvaid vitamiine, vabu rasvhappeid, kolesterooli jt. ühendeid.
orgaanilisi ühendeid. Metanool ehk puupiiritus- CH3OH on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedust. Propaantriool ehk glütserool- C3H8O3 on lihtne värvitu, lõhnatu ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses. Glütserool on magusamaitseline ja madala toksilisusega. Glütserooli kasutatakse ka anti-freezeis. Metahape ehk sipelghape- HCOOH on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena
keemistemperatuur, lahustuvus vees)? Mõned karboksüülhapped on mürgised või väga mürgised, enamjaolt on need vees mingil määral lahustuvad. ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 11. Milliseid happeid nimetatakse aminohapeks ja rasvhapeteks (nende struktuur)?' Aminohapped on kõige enam levinud orgaanilised lämmastikuühendid. Neid esineb kõigis elusolendites. NH2 Rasvhapped on glütserooli triester karboksüülhappega. 12. Mille poolest erinevad küllastumata ja küllastunud rasvhapped? Küllastumata rasvhappes on esimese kaksikside karboksüülrühmast eraldatud seitsme metüleen ( - CH2 - ) rühmaga ja järgmised , kui neid esineb on omavahel eraldatud ühe metüleenrühmaga. 13. Milline on estrite struktuur? ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 14. Kuidas antakse estritele nimetusi? 15. Arvutusülesannete lahendamine.
orgaanilisi ühendeid. Metanool ehk puupiiritus- CH3OH on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedust. Propaantriool ehk glütserool- C3H8O3 on lihtne värvitu, lõhnatu ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses. Glütserool on magusamaitseline ja madala toksilisusega. Glütserooli kasutatakse ka anti-freezeis. Metanool ehk sipelghape- HCOOH on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena
Oksüdeeruvad kergesti ja osalise oks tulemuseks on altehüüdid või getohüüdid. Etanool. Vedelik, värvitus, spetsiifilise lõhnaga, kibe maitse, vees lahustub hästi, ise on hea lahusti, keemis temp 78 kraadi C, veest kergem, narkootilise toimega, segus õhuga plahvatab kergesti. Glütserool. propaan-1,2,3-triool, on värvitu, lõhnatu, hügroskoopne, ja magusa maitsega viskoosne vedelik. Glütseroolil on kolm hüdrofiilset hüdroksüülrühma (OH-), mis põhjustavad lahustuvust vees. Glütserooli kasutatakse kosmeetikatööstuses nahka niisutava toime tõttu. Etaandiool ehk etüleenglükool - HOCH2CH2OH, Ta on värvuseta ja lõhnatu magus siirupitaoline mürgine hügroskoopne vedelik. Kasutatakse laialdaselt antifriisina. Põlemine. C2H5OH + 2 O2 = 2 CO2 + 3 H2O Reag. Aktiivse metalliga. C2H5OH + K C2H5OK + 0,5 H2 kaaliumetanolaat 2 C2H5OH + Ca (C2H5O)2Ca + H2 kaltsiumetanolaat. Dehüdraatimine. C2H5OH (300°C) C2H4 + H2O eteen. C2H5OH (100°C) C2H5OC2H5 + H2O C2H5OH Reag
mittemürgine; lahtistavalt mõjuv vedelik; sulab 19 ºC juures ja keeb 290 ºC juures. Omadused Glütserool on looduslik ühend, teatud mõttes isegi toitaine. Tema molekulijääk kuulub kõigi rasvade koostisesse. Glütserool on magusamaitseline, siirupjas, toatemperatuuril viskoosne* vedelik *Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Saamine Glütserooli saadakse: kõrvalsaadusena rasvade lagunemisel; seebi keetmisel; nafta krakkgaasides sisalduvast propeenist (CH2=CH-CH3) kõrvalsaadusena. Kasutusalad Parfürmeerias; meditsiinis kreemide valmistamisel; emailvärvide valmistamisel; lakkide valmistamisel; antifriisina (jahutusvedelikuna); leiab kasutamist ka kosmeetikapreparaatides*. *Preparaat on laboratoorselt või tööstuslikult valmistatud või puhastatud
Alkoholide kasutamine · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, jäätumisvastase vedelikuna · Metanoolist toodetakse lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale · Etüleenglükool kasutatakse antifriisi ja pidurivedeliku koostises · Etanooli kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC Alkoholide kasutamine · Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse etanooli kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites · Glütserooli kasutatakse kosmeetikapreparaatides, emailvärvide valmistamisel, toiduainetööstustes, jookide magustamiseks jm Kasutatud kirjandus · http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pd · http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/orgaanika/Alkoholid.rtf · http://www.kooli.ee/files/c8d7f096.doc · http://www.laborint.com/12a/uploads/files/alkoholid.doc · http://web.zone.ee/gagkeemia/11AlkoholidFyysikalised
aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Kõik kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. ● Lihtvalk ehk proteiin ja liitvalk ehk proteiid. Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape, stearhape, olehape, linoolhape, linoleenhape. ● Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim. asendamatuteks rasvhapeteks. ● Transhape- lühendnimetus trans-geomeetriaga küllastumata rasvhapete tähistamiseks. ● Transrasvad- rasvad, mille molekulides esineb
Orgaanilise keemia areng XIX sajandil Kuni 19. saj. alguseni saadi orgaanilisi aineid (suhrut, tärklist, glütserooli, mitmesuguseid happeid, rasvu jm.) taimsest või loomsest toorainest, seepärast arvati, et orgaanilised ühendid saavad tekkida ainult elusorganismides. See õpetus on tuntud vitalismi (ladinakeelsetest sõnadest vis vitalis elujõud) nime all. Vitalism pidurdas keemia arengut, kuna koosnes valedest arvamustest. Ilma vitalismita võinuksid inimesed varem avastada orgaaniliste ühendite erinevaid kasutusviise. Esimeseks vastuväiteks vitalismile oli saksa keemiku F
g) Biosünteetiline funktsioon sünteesitakse neutraalrasva h) Ligimeelitav funktsioon magusad viljad, õienektar Lipiidid Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, asteroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid Lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol) Leidub taimedes ....................., loomades rasvkoes, elundite ümber Jagunevad: 1. Lihtlipiidid e. rasvad glütserooli ja propaantriooli estrid Esinevad taimede ja mitmete loomade rakkudes 2. Liitlipiidid moodustuvad lihtlipiidi ühinemisel mingi muu ühendiga Näit. fosfolipiidid 3. Tsüklilised lipiidid e. steroidid tsüklilise ehitusega lipiidid Näit. kolesterool, mis põhjustab lupjunud veresooni Lipiidide ülesanded rakus: a) Põhiliseks energiaallikaks (38,9 kJ/g), katavad 30 35% ööpäevasest energiavajadusest
annaabi.ee 
