4.haigused: *piimasuhkru talumatus(laktoos) *pigmentatsioonihäired *verehüübimatus vitamiinid: 1.mõiste madal molekulaarsed, bioaktiivsed, orgaanilised ühendi, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust 2.liigitus *rasvlahustuvad A,D,E,F,K (varud maksas) *veeslahustuvad B,C,P (varud puuduvad, liig ealdub uriiniga) 3.saamine ?taimed |seened |bakterid |loomad <--toit soolebakterid(vitK,B15) nahas vit D<-UVK, B5 4.häired hüpovitaminoos- organismi häired(vit vähesus) avitaminoos- org häired(vit puudumine) hüpovitaminoos-org häired (vit üledoseerimisel) 5.häirete põhjused *vit vaene toit *mistahes ravimite kasut *rasedus *imetamine *kasvav väikelaps *antibiootikumide kuur *vit ja ainevahetus häired *imendumis -||- *alkoholism 6.vit C säilitamine toidus *söö toorelt köögivilja/juurv *keeda vähe -||- *kasuta keeduleent *tee hoidiseid/sügavkülm *väldi kokkupuudet alumiini 7.näited A-nt kalamaksaõlis,munades
Bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised toitained, mida inimorganism üldjuhul ise ei sünteesi. Vitamiinide saamisallikad: toit, seedekulgla mikrofloora, vitamiinipreparaadid. Organism suudab sünteesida B3, B5, K- ja D-vitamiini. 8. Miks tekivad vitamiini defitsiidid? Toitumuslik – olmelised põhjused; oranismi haiguslikud seisundid; ravimid; füioloogilised. 9. Mis on RDA? Recommended dietary alowance – soovituslik päevane kogus. 10. Mis on hüpovitaminoos ja avitaminoos? Lühiajaline defitsiit – hüpovitaminoos. Mittespetsiifilised sümptomid. Pikaajaline kestev defitsiit – avitaminoos (vitamiin C avitaminoos –skorbuut). Spetsiifilised sümptomid. 11. Vitamiin A, E, D, K, Q peamised biofunktsioonid. Millisel juhul neid võiks lisamanustada ehk võimalikud kasutusvaldkonnad? Vitamiin Biofunktsioonid Kasutusvaldkonnad
arenguprotsessides. Defitsiidi tekkepõhjused · toitumuslik- olmelised: toiduainete defitsiit, nt nälgimine ja mittetasakaalustatud ühekülgne toitumine, alkoholism · organismi teatud haiguslikud seisundid ja teatud ravimite tarvitamine: sapphapete vähesust põhjustavad haigused, soole mikrofloora kahjustused antibiootikumidega · füsioloogilised: mõningate vitamiinide kõrgendatud vajadus väikelastel, rasedatel, imetavatel emadel ja vanuritel. Hüpovitaminoos Hüpovitaminoos tekib vitamiinide ajutise defitsiidi korral. Nad on üldisemat laadi nähud (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste ja lihaste valulikkus jne), mis ilmnevad sõltumata sellest, millist vitamiini organism ei saa. Seega nad ei ole vitamiini defitsiidile spetsiifilised seisundid. Avitaminoos Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ja
Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. NIMETUSED BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST TULENEVAD PROBLEEMID ORGANISMIS Vitamiin A Nägemine, luude kasv, Pimedaks jäämine, silmapõletik, kuiv nahk, nohu
Vitamiini puudus tekib nt vale toitumisega. (tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine, nt.liiga pikaajaline kuumas hoidmine) Organismi teatud haiguslikud seisundid või kindlad ravimid. Teatud vanuses on inimese organismil suurem vajadus mõne vitamiini järele. vitamiinide imendumishäired(ravimid, suitsetamine, alkoholi liigne tarbimine, kohvi tarbimine) VITAMIINI PUUDUSE TAGAJÄRJED Avitaminoos ehk täielik konkreetse vitamiinipuudusega. Hüpovitaminoos tekib ajutiselt. Nt: haiguse korral, peavalu, väsimus, liigeste ja lihaste valulikkus. Ninaverejooksud Peavalud Väsimus Vastupanuvõime vähenevus haigustele kõhulahtisus Kesknärvisüsteemi häired (raskused kõndimisel, tasakaalu häired, krambid) Nahal muutused (lööved) Mao soolhappesuse tootmise suurenemine Suunurkade lõhenemine Nägemishäired Valgevereliblede arvu vähenemine jt. KUIDAS VÄLTIDA VITAMIINI PUUDUST?
VITAMIINID Helena Lattik Kris Jalas Mis on vitamiinid? ❏ Bioaktiivsed ühendid ❏ Asendamatud mikrotoitained ❏ Kaitsevad ja aitavad ❏ Kestev puudujääk kahjulik ❏ Saadaks segatoidust ❏ Hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus Kellele? ❏ Kõigile, eelkõige neile kel vitamiinipuudus. ❏ Vitamiinide vajadus sõltub: ❏ soost ❏ vanusest ❏ kehalisest aktiivsusest ❏ organismi tervislikust seisundist Näiteks: ❏ Rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline foolhape ❏ Lastel ja eakatel on aga D-vitamiini vajadus suurem kui täiskasvanutel. ❏ Stressirohke, aga ka väga sportlikult aktiivne eluviis suurendab B-rühma
kasvu ja ainevahetust mõjutavates protsessides. Neid võidakse nimetada ka organismis toimuvate protsesside katalüsaatoriteks. Vitamiinid jaotatakse kahte rühma: 1) Rasvlahustuvad A, B, D, E ja K vitamiinid. 2) Veeslahustuvad B ja C vitamiinid. Vitamiinide allikad inimese jaoks · toit annab põhiosa (enamiku vitamiine saab inimene taimsest toidust) · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinpreparaadid Hüpo ja avitaminoos Hüpovitaminoos on vitamiini osalisest puudusest tingitud häire organismis. Selle juures avalduvad häired ei ole väga täpsete ja avaldumise joontega. Näiteks C vitamiini hüpovitaminoos avaldub kevadväsimusena. Avitaminoos on aga vitamiini täielikust puudusest tingitud organismi häire. Sellele on iseloomulikud kindlad tunnused. Hüpo- ja avitaminoosi tekke põhjused: 1) Vitamiini vähesus toidus või vähene UV saamine (D-vitamiin); 2) Vitamiini imendumine häirete korral;
A) Vitamiinide klassifikatsioon (oluline teada rasv- ja vesilahustuvaid tuua näiteid (vähemalt 1 kummastki). o Rasvlahustuvad- retinoidid (A), kaltsiferoolid (D),tokoferoolid (E) o Vesilahustuvad- B grupi vitaiinid, askorbiinhape (C), biotiin (H) Vitameer- Vitamiinide grupp, mis on ehituselt ja omaduselt sarnased ja mida tähistatakse ühe ja sama tähega Vitamiinide defitsiit põhjused ja tagajärjed (avitaminoos, hüpovitaminoos). o Toitumuslik o Organismi haiguslik seisund, teatud ravimite tarvitamine o Füsioloogilised o Avitaminoos- toitumisvaegus o Hüpovitaminoos- vitamiinipuuds Millal võiks juhtuda hüpervitaminoos? o Vale toitumine, vähe päikest haiguslik seisund Erinevad vitamiinid ja nende tähtsus (õppige paar näidet näiteks 1 vitamiin).
a) luustumisprotsessides eriti vitamiin D b) vitamiin A nägemisfunktsioonis Vitamiinide jaotus, mis lähtub lahustuvusest 1. rasvlahustuvad: A, D, E, K, Q, (F - siia lähevad 2 asendamatut rasvhappet, neist saab energiat ja neid kasutatakse sünteesiprotsessides) 2. vesilahustuvad: B rühm (B1-B15), C, H, N, S, U jne Puudub üksmeel täpse vitamiinide arvu suhtes (inimesele umbes 20 ringis). Häired vitamiinidega varustamises 1. Puudus a) hüpovitaminoos - ühe või mitme vitamiini ajutine osaline puudus, põhjustab pöörduvaid üldisi tervisehäireid nt unisus, väsimus, töövõime langus, lihasvalud, sage nakatumine jne. Põhjamaades kevadväsimus b) avitaminoos - mingi konkreetse vitamiini pikk täielik puudus organismis, kindlad tunnused ja pöördumatud tagajärjed nt vitamiin A avitaminoos- kuivsilmsus ja pimedaksjäämine; vitamiin D avitaminoos - rahhiit; vitamiin C avitaminoos on
hädavajalikud." Terminit vitamiin ei kasutanud. Termini ,,vitamiini" võttis kasutusele poole teadlane Kazimir Funk. Nende ainete olemasolule oli viiteid palju enne Luninit ja Funki, pandi tähele, kui inimesed, kes olid mingil põhjusel ilma värskete toiduainedeta, tekkisid iseloomulikud talitluse häired. Meremeeste haigus ehk skorbuut. Verejooksud, igemed veritsesid. Nähud paranesid, kui uuesit sai vitamiine toiduga. Hüpovitaminoos- vitamiini osaline puudus organismis. Selle tagajärjel tekkivad haigusnähud ei ole kindlate iseloomulike tunnustega, üldisemat laadi haigustunnused. C vitamiini hüpovitaminoos- kevadväsimus, töövõimekus langeb. Avitaminoos- vitamiini täelik puudus, iseloomulike kindlate haigustunnustega, haigusel üldjuhul nimetused. · Skorbuut- c vitamiini avitaminoos, hambad langevad välja, igemed veritsevad · Rahhiit- D vitamiini avitaminoos- luude pehmenemine, kui lapsed hakkavad
4) Osalevad ka elutähtsates protsessides. NT: Vitamiin A osalemine nägemisprotsessis Vitamiinide positsioon mikrotoitainetena Asendamatud komponendid (erinevalt asendamatutest amino- ja rasvhapetest: a) ei anna vitamiinid energiat [energiajoogid-reklaamitakse, et palju vitamiine] b) ei kasutata rakustrüktuuride ehituseks Vitamiinide klassifikatsioon: Vesilahustuvad: B-rühm(B1-B15), C, H, N, S, Q Rasvlahustuvad: K, A, D, E, Q Vitamiinide puudus: Hüpovitaminoos- kas ühe või mitme vitamiini osaline ajutine vajak. Tagajärjeks pöörduvad üldist laadi tervisehäired (unisus, väsimus, nõrgad lihasvalud, vastuvõtlikkus nakkushaigutele jne) (NT: kevadväsimuse sündroom) Avitaminoos- tõsisem, ühe vitamiini pikaajaline puudus organismis, pöördumatute tagajärgedega, selgete kliiniliste tunnustega ja surmavalt ohtlik (vitamiin A puudusel- kuivsilmsus- pimedaks jäämine [enne tekib kanapimedus])
40) Ensüümide inhibeerimine: Molekulid, mis ühinedes või toimides ensüümile takistavad ensüümreaktsiooni toimumist. Pöörduv ja pöördumatu. VAATA ÕISIST VIDEOD! 41) Vitamiinid: Madalmolekulaarsed, bioaktiivsed orgaanilsied ained. Enamsti organism neid ise ei sünteesi, enamiku saame kätte toiduga, aga ka seedekulgla mikrofloora, vitamiinpreparaadid. Puudmine ppähjustab häireid metabolismis. Rasvlahustuvad (nt A,D,E) ja vesilahustuvad (B, N, U) 42) Hüpovitaminoos: Nähud vitamiini puuduse korral. 43) Hüpervitaminoos: Vitamiiniliigsus. 44) Avitavitaminoos: Konkreetne haiguspilt, reeglina ühe vitamiini kestev puudumine. 45) Hemoglobiin: Kvarternaarstruktuur tänu neljale valgu subühikule. Tetraeerne valk, kuna sisaldab 2α ja 2β subühikut. Seega koosneb Hg neljast valgust (globiinist) ja neljast heemist. Heem omakorda koosneb prtoporfüriinist. Stabiliseerivad: ioonsed sidemed,
Provitamiinid ehk eelvitamiinid on looduslike vitamiinide algvormid ehk organism suudab selle sünteesida vitamiiniks. Näiteks A-vitamiini eelvitamiiniks on alfa ja beeta karoteen. Vitamiinid jagunevad: 1. Rasvlahustuvad: KADEQ 2. Vesilahustuvad: BC Vitameer on sarnase struktuuriga ühend või üksik vitamiin, mis omab vitamiini bioaktiivsust või mis muudetakse ainevahtuse käigus vitamiiniks Vitamiinide defitsiit põhjused ja tagajärjed (avitaminoos, hüpovitaminoos). - hüpovitaminoos: ühe/mitme vitamiini ajutine puudus, sümptomiteks väga üldised häired nt väsimus - avitaminoos: ühe/mitme vitamiini täielik puudus, tagajärjeks pöördumatud kliinilised kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga Põhjused: ühekülgne toitumine, maksa ja soolestikuhaigused, suureneneud vajadus (nt rasedus), antibiootikumide kuur, toksilised ained, keskkond (nt pole eestis piisavalt päiksevalgust) VITAMIIN A
41. Hormoonide klassifitsioon- Aminohappelise, peptiidse ja valgulise loomusega hormoonid; steroidhormoonid; koehormoonid. Ehk neid klassifitseeritakse selle järgi, mis on nende koostis. 42. Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ained. 43. Kuidas klassifitseeritakse hormoone? Vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on lahustuvus vees ja lipiidides, seega jaotatakse vitamiine rasvlahustuvateks ja veeslahustuvateks. 44. Hüpovitaminoos - osaline(ajutine) defitsiit, ei oma kindlat haiguspilti Avitaminoos - konkreetse vitamiini täielikul puudumisel väljakujunenud haigus Hüpervitaminoos - üleannustamine 45. Mis ülesanded on organismil A vitamiinil - nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine; vajalik lihaskudede, epiteeli ja naharakkude arengus; embrüo rakkude normaalne areng; platsenta ja spermatosoidide areng; vähivastane toime
· Askorbiinhappe põhiline funktsioon organismis on seotud redokstoime ja valgu metabolismiga. · C-vitamiin aitab säilitada veresoonte elastsust, soodustab kolesterooli väljaviimist organismist, glükogeeni ladestumist maksas ja lihastes ning suurendab organismi kaitsevõimet väliskeskkonna kahjulike mõjude vastu, tugevdab immuunsüsteemi. · C-vitamiini täielikul puudumisel tekib skorbuut või tänapäeval C-hüpovitaminoos. · Peaks C-vitamiini tarbima 34 mg 1000kcal kohta ja päevas ei tohiks saada alla 10 mg ning soovitavalt ka mitte üle 1000 mg. · Askorbiinhapet toodetakse tööstuslikult glükoosist ja sorbiidist. · C-vitamiin esineb põhiliselt taimse päritoluga toiduainetes, erandiks on kumõss, toores süda ja maks. Askorbiinhappe määramine Töö käik 1. Valasin 25,96 g lillkapsa keeduvett 100 ml mõõtekolbi ja lisasin 5%-list CH3COOH kriipsuni. 2
Organismi vitamiinidega varustamise teed: Saadakse toiduga.; Sünteesitakse soolestiku mikrofloora poolt.; Sünteesitakse kudedes vastavatest lähteühenditest. NB! Loomorganismid on minetanud võime enamikku vitamiinidest ise sünteesida, saavutades seliega arvukate ensüümide sünteesiks vajaliku energia kokkuhoiu! Põhimõisteid: Avitaminoos - haigus, mis on tingitud vitamiini kestvast nappusest või puudumisest dieedis, ilmnevad iseloomulikud muutused ainevahetuses.; Hüpovitaminoos - ainevahetushäire, mis on tingitud toidu puudulikust vitamiinisisaldusest.; Hüpervitaminoos - vitamiini liigsest organismi sattumisest tingitud haiguslik seisund; esineb nn akumuleeruvate vitamiinide (A, D) puhul.; Vitameerid - ühe ja sama vitamiini nimetuse alla paigutatavad, mõnevõrra erineva keemilise ehitusega, kuid sarnase füsioloogilise toimega ained. Klassifikatsioon: Vesilahustuvad.; Lahustuvuse järgi.; Rasvlahustuvad.; Alifaatsed (avatud ahelaga).; Keemilise ehituse järgi
katalüsaatoriteks (kiirendajateks). Vitamiinide avastamise ajalugu saab alguse 19.saj lõpukümnenditest. Termini-vitamiinid-võttis kasutusele poola teadlane Funk. Vitamiin tõlkes on ´´eluvalk´´. Vitamiinid jaotatakse 2 rühma: 1)rasvlahustuvad- sinna kuuluvad A,D,E ja K vitamiinid ja 2)vees lahustuvad- B rühma vitamiinid ja vitamiin C. Vitamiinide puudul tekkivad häireid jagatakse ka kahte rühma. Need on hüpovitaminoosid ja a-vitaminoosid. Hüpovitaminoos on põhjustatud osalisest vitamiinide puudusest. Ei ole spetsiifilisi tunnuseid sellel. A-vitaminoos on põhjustatud vitamiinide täielikust puudusest ja sellel on iseloomulikud selle vitamiini puudusele iseloomulikud tunnused. KALTSITRIOOL!! Hüpovitaminoos on vitamiinide osalisest puudusest tekkinud häire. Selle juures avalduvad häired ei ole täpse iseloomu ja tunnustega. Avitaminoos on aga vitamiini täielikust puudusest tngitud häire. Temale on iseloomulikud kindlad tunnused.
reaktsioonid vastu termodünaamilist potentsiaali ehk endergoonilised reaktsioonid. PEP + H2O Püruvaat + Pi G = -78 kJ/mool ADP + Pi ATP + H2O G = +55 kJ/mool Summaarne reaktsioon: PEP + ADP Püruvaat + ATP Summaarne Gosum = -23 kJ/mool Rasvlahustuvad vitamiinid 1. Vitamiinid on (definitsioon) .......................................................... .....Selgitage järgmisi vitaminoloogia põhimõisteid a) hüpovitaminoos b) hüpervitaminoos c) avitaminoos. Vitamiinid on vältimatult vajalikud, koostiselt heterogeensed madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille sisaldus rakkudes/ kudedes on väga madal (bioaktiivsed ained, mikrotoitained). hüpovitaminoos - vitamiinide ajutisest defitsiidist tingitud ainevahetushäire. avitaminoos - ühe konkreetse vitamiini puudusest tingitud haigus (skorbuut, beriberi). Hüpervitaminoos - vitamiini liiast tingitud haiguslik seisund, esineb nn akumuleeruvate
organismi talitluse aluseks. Vitamiinide mistahes defitsiit tekitab nende koeensüümse rolli tõttu keerulisi probleeme ainevahetusprotsesside normaalses kulgemises. Vitamiinide allikad · toit; · seedekulgla mikrofloora; · vitamiinipreparaadid. Vitamiinide defitsiit Defitsiidi tekkepõhjused: toitumuslik-olmelised; organismi teatud haiguslikud seisundid; füsioloogilised (nt. rasedus). Osaline (ajutine) defitsiit - hüpovitaminoos - üldisemat laadi nähud: väsimus, kehakaalu langus, töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste valulikkus. Avitaminoos on konkreetse vitamiini puudusest tingitud haigus (nt C vitamiini puudus põhjustab skorbuudi, B1 puudus beri-beri). Terve, kvaliteetset ja tasakaalustatud segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Vitamiinide klassifikatsioon Tuntakse üle 20 vitamiini
2) Ööpäevas vajatakse mg...mikrogrammides 3) Organismis on vitamiinivarud (mõnest nädalast kuni aastani) 4) Vitamiinid veotoime realiseerub koos ensüümidega 5) Vitamiinidel on ka teisi funktsioone (paljud vitamiinid on antioksüdandid takistavad hapniku osküdeerivat mõju; vitamiinid on olulised ka arenguprotsessides näiteks vitamiin D on vajalik luustumiseks) Vitamiinid: 1) Rasvlahustuvad A, D, E, K, Q 2) Vesilahuvtuvad B rühm B1-B15, C, H jne Häired 1) Vaegus a) hüpovitaminoos (osaline ajutine puudus) tagajärjeks on üldiselt pöörduvad häired (väsimus, lihasvalud, töövõime langus= kevadväsimus); b) avitaminoos vitamiini pikaajaline täielik puudumine, tagajärjeks pöördumatud haigusnähud ja surm (vitamiin C -> skorbuut, tekivad sisemised verejooksud, kuna veresooned on muutunud nii hapraks; vitamiin A puudus kuivsilmsus ja pimedaks jäämine)
Vesilahustuv vitamiin, mis toimib elektroni kandjana, olles mõõdukalt tugev taandaja. Enamik taimi ja loomi, va mõned selgroogsed sünteesib L-askorbiinhapet ise, neile pole ta vitamiin. Bioloogilised funktsioonid Pro ja Lys hüdroksüleerimine kollageeni struktuuri tagamiseks Tyr metabolism ajus Fe mobiliseerimine põrnast Kaitse metallide toksilise toime eest Allergiliste reaktsioonide pehmendamine Immuunsüsteemi stimuleerimine · Hüpovitaminoos vitamiinide ajutisest defitsiidist tingitud ainevahetushäire · Avitaminoos ühe konkreetse vitamiini puudusest tingitud haigus · Hüpervitaminoos vitamiini liiast tingitud haiguslik seisund Ensüümide spetsiifilisus.. ... on ensüümide võime eristada substraate, millele nad toimivad või võime substraadis läbi viia teatud tüüpi muutusi Spetsiifilisus toimib molekulaarse äratundmise kaudu, mille aluseks on ensüümi
- H biotiin - N lipoehape - U S-metüülmetioniin - PABA p-aminobensoehape - P bioflavonoidid Mis on vitameer? Vitamineerid e. Isoteelid: - Vitamiinide grupp, mis on ehituselt ja omadustelt sarnased ja mida tähistatakse ühe ja sama tähega (vitameerid A, D) - Põhimõtteliselt ka B-grupi vitamiinid Vitamiinide defitsiit põhjused ja tagajärjed (avitaminoos, hüpovitaminoos). Avitaminoosid - Vitamiinide täielikust puudumisest toidus tingitud raskekujuline ja kindlate kliiniliste tunnustega haigused. Kuna vitamiinid puuduvad, ei ole ka vastavaid koensüüme, liitensüümide töö on häiritud ja ka ainevahetus häirub. - Näiteks: vit. A puudus kuivsilmsus o C puudus skorbuut o D puudus rahhiit - Avitaminoosidest tingitud häired on vaid osaliselt pöörduvad. Sageli on jäävad
tarbimise korral maksas, kust organism saab neid vajadusel kasutada. A (retinool) reguleerib epteelrakkude ainevahetust, aktiveerib valgusünteesi, oluline kasvufaktor D (kaltsiferool) reguleerib Ca ja P ainev, sood nende omastamist - E (tokoferool) mõjut valkude, rasvade ja süsiv ainev, sood valgusüteesi rakutuumades, K (naftokinoonid) regul verehüübimisfaktorite mood maksas, osaleb oksüdatiivsel fosforüülimisel.*Avitaminoos vit puudusest tekkiv haigus. *Hüpovitaminoos vit väiksem või suurem vaegus. *Hüpervitaminoos tekib mõne vit liigtarvitamisest (eriti rasvaslahustuvaist vitamiinidest). Vitamiini rikkad toiduained: Vit A veise- ja seamaks, munarebu, või, kala; Povitamiin B-karotiin köögivili, spinat, till, petersell; Vit D kalamaksõli, pähklid, kalamaks, porgand, kapsas, nisuidud; Vit B1 teravili, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim ja piimasaadused; Vit B2 kanamunad, juust, piim, maks,
2) Vitamiinid on antioksüdandid, mis muudavad kahjutuks vabu radikaale 3) Vitamiinid on olulised arenguprotsessides 4) Osalevad organismi loomuomastes protsessides: a. Luustumisprotsessides (vitamiin D) b. Vitamiin A osaleb nägemisfunktsioonis Vitamiinide jaotus (jaotus lähtub lahustuvusest): 1) Rasvlahustuvad: A, D, E, K, Q 2) Vesilahustuvad: B-rühm, vitamiinid C, H, N, S, U Häired: 1) Puudus: a. Hüpovitaminoos Ühe või mitme vitamiinid ajutine või osaline puudus. Põhjustab pöörduvaid üldisi tervisehäireid (unisus, väsimus) b. Avitaminoos mingi konkreetse vitamiini pikk täielik puudus organismis, mida iseloomustavad tunnused ja pöördumatud tagajärjed 2) Liigsus: Hüpervitaminoos Vitamiinipreparaatide või vitaminiseeritud toidu väärtarbimine. Oluliselt ohtlikum on rasvlahustuvate vitamiinide tarbimine.
Olulisemad allikad : piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat, täisteraleib ja tatar. Vitamiin B5 ehk pantoteenhape ehk pantotenaat Koensüüm A (CoA) koostises. Olulisemad allikad : pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, ja tomat. Vitamiin B1 ehk tiamiin Päevanorm meestel 1,4 mg ja naistel 1,1 mg; Koensüüm TTP (tiamiinpürofosfaadi) koostises. Olulisemad allikad : pärm, sealiha, kaerahelbed ja täisteraviljasaadused. 4. Avitaminoos, hüpovitaminoos, hüpervitaminoos : Avitaminoos – tähendab konkreetset haiguspilti. Avitaminoos kuulub nn defitsiidi haiguste hulka. Need on haigused, mille põhjuseks on hädavajalike toitainete puudumine toidus. Taoliste toitainete hulka kuuluvad asendamatud aminohapped, asendamatud rasvhapped ja toiduga saadavad vitamiinid. Avitaminoos tekib juhul, kui inimene ei saa toiduga mingit konktreetsed vitamiini (ja tema organism ei suuda teda sellega varustada). Avitaminoos
produtseerib hormoone. (pankrease nõre koostis ÕIS'is) 18. loeng (20.10.2010) ÕISist toitumise analüüsi tabel KT jaoks!!!!!!!!!! Urmas Kokasaar ,,Vitamiinid" ja ,,Mineraalained" Kingissepa õpik Räni, seleen ja magneesium (lisaks ÕISis nimetatutele). Mineraalained vees lahustuvad (B-rühm B1,B2,B12) ja C-vitamiinid. Rasvlahustuvad on A,D ja K. Mida õppida vitamiinide ja mineraalainete juures: 1.Vitamiini ja mineraalaine funktsioon; 2.Mis tekib vitamiini puudumisel ja vähesusel (hüpovitaminoos ; avitaminoos) 3. Saamisallikad (vitamiinide ja mineraalide) Kõhunäärme eritumise regulatsioon Eritumist reguleeritakse nii närvisüsteemi kui hormoonide vahendusel. Kolm faasi: 1. Ajufaas sekretsiooni käivitajateks toidu lõhn, nägemine ja söömine ise. Stiimulid kutsuvad esile KNS'i erutuse, peaajukoore erutuselt levib erutus piklikku ajju uitnärvi tuumadele. Uitnärvi kiudude kaudu pankreasele - algab eritumine. Uitnärvi ärritusel
asendamatute mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimiseks. 29 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Hüpovitaminoos – tekib vitamiinide ajutise defitsiidi korral. Nähud on üldisemat laadi (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele..), mis ilmnevad sõltumata sellest, millisest vitamiinist organismis puudus on (ei ole ühe kindla vitamiini defitsiidi põhised) Avitaminoos – kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ning kaasneb kindla vitamiini defitsiidi põhine haigus. N: B1 vitamiini puhul beriberi ja C vitamiini puhul skorbuut.
2. Paljud vitamiinid on antioksüdandid. ANTIOKSÜDANT - muudab kahjutuks ühendeid (vabad radikaalid - kahjustavad ja tapavad rakke). Tänapäeval lisatakse antioksüdante paljudele toodetele (kosmeetika ja toit) Vitamiinide jaotus : vitamiine on kokku ligikaudu 30 tk. Lahustuvus : a) rasvlahustuvad = A,D,E,F,K,Q b) vesilahustuvad = B rühm(B1-B15), C, H, P [N,S,U e. vitamiinitaolised ühendid] Häired vitamiinide ainevahetuses: Puudus : a) Hüpovitaminoos - kas ühe, või mitme vitamiini osaline puudus. Tekib väsimus, uimasus, nõrgad lihasvalud, vastuvõtlikus nakkushaigustele. (püsivaid kahjustusi ei jää). N : kevadväsimus(C vitamiini puudus.) b) Avitaminoos - Mingi vitamiini täielik puudumine. (eluohtlik ja tagajärjed on pöördumatud). N : vitamiin A puudus - kuivsilmsud, pimedus, surm. Vitamiin C puudus - Skorbuut (veresooned muutuvad hapraks ja sisemiste verejooksude tõttu inimene sureb ja hambad lähevad katki)
Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ning osa täidab teisi vajalikke bioloogilisi funktsioone. Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata. Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatute mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. Hüpovitaminoos – tekib vitamiinide ajutise defitsiidi korral. Nähud on üldisemat laadi (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele..), mis ilmnevad sõltumata sellest, millisest vitamiinist organismis puudus on (ei ole ühe kindla vitamiini defitsiidi põhised). Avitaminoos – kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ning kaasneb kindla vitamiini defitsiidi põhine haigus. N: B1 vitamiini puhul beriberi ja C vitamiini puhul skorbuut
vesikeskkonnas (Vitamiin C) või lipiidkeskkonnas (Vitamiin E)), paljud vitamiinid kontrollivad organismis komplekssete protsesside häireteta kujunemist (vitamiin A ja nägemine, vitamiin D ja luustumine, vitamiin C ja sidekudede terviklikkus, vitamiin B12 ja vereloome). Lahustuvus rasvlahustuvad ( KADE Q, kunagi ka vitamiin F, aga tänapäeval loetakse asendamatuks rasvhappeks); vesilahustuvad B1-B15, vitamiin C, H, N, S, U. Hüpovitaminoos- vitamiinide osaleine puudus (vaegus), millega kaasnevad üldised meditsiinilised häired (väsimus, unisus, töövõimelangus, nõrgad lihasvalud, nakatumise sagenemine jne). Avitaminoon vitamiini täielik puudus, kujuneb selgete kliiniliste tunnustega pöördumatu kahjustus, mis lõppeb süvenedes surmaga, vitamiin A puhul kuivsilmsus (pimedaks jäämine), hüpovitaminoosi puhul kanapimedus, vitamiin C avitaminoos on skorbuut. (surma põhjus on see, et verevarustus
annaabi.ee 
