Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia - 44 õppematerjali

Meditsiin >> Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
3
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Anatoomia ­ õp organismi ehitusest, käsitleb, kuidas organism töötab, funkts tervikuna ja üksikute elunditena/elundkondadena Füsioloogia ­ püstitab küsimuse, miks org funkts just nii ja mitte teisiti; õpetus organismi talitlusest. Ealine füs uurin talitluse ealisi iseärasusi, nii arengu kui talitluse iseärasusi alates munaraku vilj kuni elu lõpuni Norm füs ­ terve inimese org talitl. Patoloogiline füs ­ haige inimese org tallit Pat anat ­ haiguslikult muutunud inimese ehitus(kasvaja ­ rakkude kuju/hulk on muutunud, healoom vähem, halvaloom rohkem, healoomulise rakud ei ole muutunud, neid onlihtsalt rohkem, ei anna siirdeid naaberkudedesse) atüüpilised rakud levivad, annavad siirdeid enamasti lümfisüst või vere kaudu Osteoporoos ­ luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Füsioloogia on enim seotud anatoomiaga, biokeemiaga (uurib elusas organismis toimuvaid keemilisi protsesse...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
62 allalaadimist
4
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

ÜLDOSA 1. Anatoomia ja füsioloogia aine, seosed teiste distsipliininidega. Ealise füsioloogia aine. Anatoomia ­ käsitleb terve inimese organismi ehitust Füsioloogia - käsitleb terve inimese organismi talitust Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline anatoomia ­ uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust Patoloogiline füsioloogia - uurib haiguslikult muutunud organismi talitust Ealine füsioloogia - alaharu, mis käsitleb vanuselisi iseärasusi sünnist surmani Lapse termoregulatsioon rohkem kõigusoojane, Lapse südamelöögi tugevus nõrgem Millega füsioloogia seotud on? Anatoomia - käsitleb organismi ehitust Biokeemia ­käsitleb keemiliste protsesside iseloomu ja omapära elusas organismis, nt ainevahetus Biofüüsika ­ käsitleb füüsikaliste protsesside kulgu elusas organismis, nt erituse teke ja levik, toimub erituvates kudedes, lihas-ja närvikude, 2. Organismi mõiste ja põhiomadused. Homoöstaas. Organism ­ ühtne terviklik süsteem, mis suudab oma...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
24 allalaadimist
2
odt

Normaalse ja patoloogilise anatoomia teise kontrolltöö õppimiskonspekt

koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne Organism ­ ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1. Erutuvus ­ võime vastata ärritusele erutuse tekkega, 2. Ainevahetus ­ uute ainete süntees ja dissimilatsioon ­ lagundamine 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine pH ­ vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH ­ 7,37 ­ 7,43 osmootne rõhk ­ - Vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. Kui osm rõhk langeb viiakse vedelik kehast välja ­ suureneb uriini väljut neerude kaudu. Kui tõuseb tekib janu, tuleb juua madal pH'ga vedelike. Veresuhkri tase ­ norm 3,33-6,1 mmol/l Luude kasvu mõjutavad: hormoonid, min...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
34 allalaadimist
2
docx

Sissehingamine ja väljahingamine

Sissehingamine Sissehingamise ajal diafragma tõmbub kokku (kontraheerub) ja liigub allapoole samal ajal kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ­ ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõuseb ja kopsudes muutub atmo...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
38 allalaadimist
3
docx

ANATOOMIA 33-34 LOENG

12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) ­ viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega. Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone. 1) Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin ­ Human chorion gonadotropin) produtseerimist. HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida. Tema taseme tõusu järgi saab 7-8 päeval pärast viljastumist...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
32 allalaadimist
4
docx

ANATOOMIA 15. LOENG

10.11 Vererõhk Vererõhk on veresoontes liikuva vere rõhk. See on põhjustatud ühelt poolt südame kui pumba tööst, süda paiskab iga süstoli ajal teatud koguse verd veresoontesse ja sellele soontesse paisatud verele avaldavad vastupanu veresoonte seinad. Arterite seinad sisaldavad elastseid kiude ja on pidevas pingeseisundis, mistõttu nad avaldavad soontes olevale verele survet. Liikumisel piki veresooni peab veri ületama veresoonte sisepinna hõõrdumistakistuse ja selle tõttu südamest kaugenedes vererõhk langeb. Erinevates veresoonkonna osades ei ole rõhk ühesugune. Kõrgeim on vererõhk arterites, madalaim veenides. Seejuures arterites rõhk...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
36 allalaadimist
2
docx

ANATOOMIA 27-28 LOENG

SISESEKRETSIOON Sisesekretoorsed näärmed saadavad oma produktid verre (hormoonid) või rakuvahelisse ruumi Välissekretoorsed aga saadavad produktid keha pinnale või kehaõõnde. (higi, rasu- ja mitmesugused seedeelundite näärmed, sülje, mao, kõhunäärmed, soolenäärmed) Maks toodab sappi. Hormoon transporditakse pärast väljutust efektorrakuni, efektorrakk ­ selle hormooni jaoks tundlik retseptor. Hormoon saab avaldada mõju oma retseptori kaudu. Distants, millega hormoon tekib on alla mm. Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. : KOPEERI SIIA PILT!!!!!!!!!hormoonide transport 1) Vere kaudu (endokriinne transport) 2) Parakriinne transport - hormoontransport rakuvälises ruumis vahetus naabruses olevatele rakkudele. 3) Neurokriinne ­ närviraku aksonite kaudu toimuv transport, toimub neurosekretoorse raku tuumas ja sealt liigub hormoon piki aksonit närvilõpmele. Närv võib olla neuroen...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
33 allalaadimist
2
docx

ANATOOMIA 12. LOENG

2) Keemiline hemolüüs ­ põhjustajaks on erütrotsüütides membraanis sisalduvate mebraanide lahustumine orgaaniliste lahustite mõjul. Alkohol, atsetüül, bensiin teevad halba. 3) Bioloogiline hemolüüs ­ seda võivad põhjustada madude mürgid. Biol. hemolüüsi hulka kanduvad ka vale veregrupi ülekandel tekkiv hemolüüs. Erütrotsüüdid kleepuvad kokku, hemolüüsuvad. 4) Mehaaniline hemolüüs ­ tekib mehaanilisel hõõrdumisel. Tuleb konservvere transportimisel ­ veri loksub ampullides. Analoogiline situatsioon võib organismis tekkida ülipikkadel jalgsimatkadel, kus häiritud jalgadest venoosne äravool ja osad libled võivad taldades puruneda. 5) Füüsikaline hemolüüs ­ tekib vere külmumisel. Vereplasma külmub, lõhuvad erütrotsüütide membraanid ära. Osa esineb väljaspool organismi konservverega, sa organismis...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
25 allalaadimist
2
docx

ANATOOMIA 16. LOENG

LOENG 13.10.11 Hingamine Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhid (vasak ja parem bronh), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud, hingamislihased (diafragma, roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura), millel on sisemine ja välimine leste. Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere laieneb, võimaldavad langetada rindkere. Seljapeale jäävad trapetslihased. Hingamisiseärasused lastel Ninaõõs kitsas, limaskest õrn ja veresoonterikas. Nohu korral kergesti limaskesta turse. Kuna imik ei oska suuga hingata, siis ta. Ninaõõnt ühendab pisaranäärmetega kanal, nim. canalis nasolacrimalis. Nohu puhul on kerge nohu sil...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
28 allalaadimist
2
docx

ANATOOMIA 17. LOENG

10.11 Hingamine Gaasidevahetus ja gaasitransport Gaasivahetuse all mõeldakse alveoolides hapniku minekut alveoolidest verre ja CO2 difusiooni verest alveoolidesse ning kudedes toimuvad gaasivahetust, kus hapnik läheb verest rakkudesse ja CO2 tuleb rakkudest verre. Nii kopsudes kui kudedes toimub gaasivahetus läbi kapillaaride seinte, sest kapillaarid õn kõge õhemate seintega veresoontes. Teistes veresoontes pole gaasivhaetus võimalik. Gaasivahetus toimub selles osalevate gaaside osarõhkude erinevuste tõttu. Vastav gaas liigub kõrgemalt rõhul madalama suunas. Atmosfääri õhk mis siseneb kopsudesse, sisaldab N, O ja vähesel määral CO2. 0,01% on Co2-te puhtas õhus. Samad gaasid avalduvad alveolaarõhus, seal on Co2 osa suurem ja hapnikku vähem. N ei osale gaasivahetuses ­ tema verest kudedesse ei lähe. Hapniku osarõhk alveolaarõhus on 100 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast), venoosses veres kopsukapillaarides aga 40 mmHg. PO 100...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
20 allalaadimist
2
docx

ANATOOMIA 19. loeng

10.11 SEEDEKULGLAS TOIMUVAD PROTSESSID: 1) Toidu peenestamine ­ algab suus, jätkub maos ja peensooles 2) Toitainete lõhustamine ­ toimub seedenõredes sisalduvate ensüümide mõjul 3) Imendumine ­ põhiline osa imendumistest toimub peensooles ja süsivesikud on eelnevalt lõhustatud kuni monosahhariidideni (glükoosi, fruktoosi ja galaktoosini); valgud peavad olema lõhustatud aminohapeteni ja lipiidid ­ glütserooli ja rasvhapeteni. Peensoolest imendub suurem osa vett, vitamiine ja mineraalaineid. Maos ja jämesooles imendub väike osa vett. Jämesooles ka, enne peensoolest maos suhteliselt tagasihoidlik osa. Mõningad ravimid imenduvad juba suus, keele all. 4) Peensoole ja mao, jämesooles motoorika ­ ülesandeks seedekulgla sisaldise edasitransportimine 5) Seedekulglal sisesekretoorne funktsioon ­ mao ja peensoole limaskestaas sisesekretoorseid näärmerakke, mis saadavad oma produkti verre ja mis reg...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
31 allalaadimist
2
docx

ANATOOMIA 20. LOENG

10.11 Maonõre koostis ja omadused HCl ­ seda produtseerivad mao limaskesta parietaalrakud. Maohappe ülesanded: 1) Loob maos happelise keskkonna, mis on vajalik valke lõhustavate ensüümide pepsinogeenide aktivatsiooniks. 2) Omab bakteritsiidset toimet, kaitsefunktsioon 3) HCl mõjul paisuvad, punduvad toiduga makku sattunud osakesed ja muutuvad ensüümidele paremini kättesaadavaks. 4) Peensoolde jõudnud hape stimuleerib peensoole limaskestast hormooni sekretiin vabanemist. Sekretiin läheb verre ja tema mõjul omakorda hakkab pidurduma HCl-i edasine sekretsioon. Sekretiinnäärmetele tagasi. Sekretiin stimuleerib kõhunäärme nõre vedela osa ja vesinikkarbonaatioonide (HCO3)eritumist. Vesinikkarbonaadid omakorda aitavad neutraliseerida peensoole happelist sisaldist. See on vajalik kõhunäärme enda ja peensoole ensüümide toimeks. Sest need vajava nõrgalt aluselist või ne...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
34 allalaadimist
2
docx

ANATOOMIA 21. LOENG

10.11 Oksendamine ­ reflektoorne protsess, mida koordineerib piklikajus paiknev oksekeskus. Oksekeskuse naabruses paiknevad retseptortite poolest tundlik piirkonda ,mille ärritusel tekibki oksekeskuses erutus. Vere kaudu võib seda ärritada ajju jõudnud keemilised ained või toksiinid. Okserefleksi võivad vallandada erinevad stiimulid, põhjustatud erutus jõuab piklikajju vastavasse keskusesse ja vallandab refleksi. Stiimulid : 1) Tugev maovenitus või mao limaskesta ärritus (riknenud toit, keemilised ained) 2) Ebameeldivad nägemis- ja lõhnaaistingud ­ seotud varasema eb...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
25 allalaadimist
1
docx

ANATOOMIA 22. LOENG

10.11 Peensoole motoorika Peensoole liigutuse eesmärgiks on soolesisaldise ehk küümuse segamine ehk transportimine, see toimub soole silelihaste osavõtul, küümus jõuab peensoolde maolukuti kaudu, mis sel ajal kui maos on veel toitu on suletud, ja avaneb perioodiliselt, laseb järjekordse portsjoni läbi, kuid laseb läbi ainult neid toiduosakesi, mille läbimõõt ei ületa 1-1,5 ml. Suuremad toiduosakesed paisatakse maolukuti piirkonnast tagasi ja neid lõhustatakse edasi ­ hõõrutakse üksteise vastu. Kui magu on tühi, on lukuti avatud ja makku jõudnud jook läheb vabalt läbi. Peensooles toimuvad järgmised liigutused: 1) Peristaltika ­ lainena levivad liigutused piki soolt, mao poolt jämesoole suunas, sellest võtavad osa peensoole seina ringlihased ja jämesoole poole jääva laine osa ringlihased lõtvuvad ning valendik omandab suurema läbimõõdu ja lükkavad soolesisaldise laienenud ossa. Laine levib piki soolt...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
22 allalaadimist
6
docx

Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel

Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel. IX. Eritumine 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 3. Uriini hulk koostis ja omadused. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. TERMOREGULATSIOON Organismis toimuvad protsessid, kus toimub püsiva temperatuuri säilitamine. Inimene püsisoojane ehk homöotermne Kõigusoojased ­ poikilotermne Inimese kehatemp. kõigub ööpäeva ulatuses ja naistel sõltub see menstruatsioonitsüklist. Pärast ovulatsiooni (munaraku väljumist) tõuseb kehasisene temp poole kraadi võrra. Kõrgeim temp 17.00, madalaim 05.00. ööpäevane kõikumine 1C - langeb tagasi umbes päev enne uue tsükli algust. kehatemp sõltub ainevahetuse intensiivsust. Keha piirkonnal kõrgeim temperatuur näos (suuümbruses, kaelal, rinnal), madalaim jalgadel (varbad, ninaots). Kehatemperatuuri mõõdetakse kaenla all (kehasisemus). Mõõta vajadusel 2 X päevas ­ varahommikul/varaõhtul (5 paiku). Krooniliste haiguste korral tõus...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
37 allalaadimist
2
docx

Hingamisakt ja selle osad

Hingamisakt ja selle osad Hingamisakti osad on: 1) Väline e kopsuhingamine ­ õhu liikumine atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal ja väljahingatava õhu liikumine alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport ­ O imendub (infundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedesse, kudedest venoosse verega alveoolideni transporditakse CO2. 3) Sisemine e koehingamine ­ kudedesse sisenenud O ära kasutamine aine-ja energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi ­rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abilihased. Sisse...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
10 allalaadimist
8
docx

LUUD JA LIHASED

LUUD JA LIHASED 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luud koosnevad luukoest. Luukude on selline kude, kus selle koe moodustumine toimub luukõhre muutumise teel kaltsiumisoolade lisandumise luukoeks. Kõhrekude on pehme, luukude jäik. Luukoe moodustumine algab juba embrüonaaltasemes, siis on suurem osa kõhreline, seda produtseerivad kõhrerakud ehk kondrotsüüt. Looteea algul koosneb täielikult kõhrkoest, esimesed luustikuosad tekivad 7-8 rasedusnädalal. Toruluudel eristatakse epifüüsi ja diafüüsi. Vastsündinul on diafüüsid juba luustunud. Luu kasv tikuti toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhreplaadi kaudu. Epifüüsi ossa ladestuvad kaltsiumsoolad, lükkavad edasi mõlemast otsast, nii pikeneb kuni kõhreplaadid ei ole täielikult luustunud. Suguhormoonide mõjul puberteedieas, siis jääb kasv seisma. Selleks ajaks loetakse suguküpsuse saamist. Naistel 19, meestel 21-22. Kui pikikasvu enam ei toimu, toimub kuukoe uuenemine kahe erineva...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
42 allalaadimist
12
docx

SÜDA JA VERESOONED

SÜDA JA VERESOONED 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt paremalt v...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
45 allalaadimist
30
docx

Patoloogilise füsioloogia eksamiks kordamine

TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused ­ venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus ­ veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks võib olla...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
29 allalaadimist
6
doc

Meeleelundid

Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -9 MEELEELUNDID Silmad  Silmad asuvad silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.  Silmalaud ja ripsmed kaitsevad eest.  Kogu aeg eraldub pisaravedelikku. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silma pinnalt ära võõrkehad.  Sarvkest on läbipaistev ning katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt. Sellest tungivad valguskiired läbi.  Vikerkesta keskel paikneb silmaava ehk pupill, mida läbivad valguskiired. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus.  Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Lõunapoolsemate maade inimesed on...

Normaalne ja patoloogiline... -
20 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun