· Kõrgenenud vere glükoosi sisaldus suurendab vere plasma osmootset rõhku, põhjustab janu. · Glükosuuria tõttu on uriini üldine väljutus suurenenud, tekib rohkem uriini, vedeliku kadu on suurem. Hüpoglükeemia- vere glükoosi taseme langus alla 3,3. Hüpoglükeemia füsioloogilisteks põhjusteks: · Nälgimine, söömata oleks ühel päeval. · Tugev füüsiline pingutus või emotsionaalne pinge · Patoloogiline: insuliini liigne annus. Hüpoglükeemia iseloomulikeks tunnusteks on : · Tugev nõrkus- ja näljatunne. · Kui vere glükoosi sisaldus langeb väga madalale, alla 2, võib tekkida hüpoglükeemiline kooma. See võib tekkida ka liigse insuliini süstimise juures, kui enne pole söönud. · Esineb teadvusestus, nahk on niiske, higistab, roosa, lihased on jäigad, krambid, silmamunad on kõvad.
jääkprodukte viiakse välja uriini, higi ja roojaga. Reeglina on bilanss tasakaalus. Kui omastatud valgu kogus on suurem, on bilanss positiivne; võib esineda nt kasvueas, raseduse ajal, rasketest haigustest taastumisel ja spets lihastreeningukorral , mille eesmärgiks lihasmassi kasvatamine; meessuguhormoonide toimel. Neg lämmastiku bilanss- väljutatud kogus ületab omastatud. Kõige iseloomulikum nälgimisele v valguvaesele dieedile. Mõningate raskete nakkushaiguste korral. Normaalne valgutarve , et bilanss püsiks tasakaalus Valgu miinimum ja optimum. Miinimumi all mõistetakse sellist tarbitut valgu kogust ööpäevas, mis kindlustab veel lämmastiku bilansi tasakaalu. U 0,5-0,7 g valku kg kehakaalu kohta. Valgu optimum on mõnevõrra suurem, sest min ei kindlusta head enesetunnet, töövõimet. Valgu optimum on ligikaugu 1 g valku kg kehakaalu kohta. Selline kogus kindlustab kestvalt hea enesetunde ja töövõime. Kaloraažist peaks
1. Mõju südamele pidurdav, südame tegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Ja kui on tugev ärritus, siis südame tegevus võib seiskuda. 2. Seedenäärmete tegevus intensiivistub ja seedeelundite motoorika samuti. Parasüpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused. 3. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendaja lihase kokkutõmbele. 4. Kusepõie tühjenemise faas põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. Vere füsioloogia 1. /seda osa saab raamatust!!/ Veri on sisekeskkonna 1 osa. Verd on täiskasvanul keskeltläbi 5 liitrit ja see koosneb vereplasmast ja vormelementidest. Plasma ja vormelementide suhet nimetatakse hematokritiks. Normaalselt on on plasmat rohkem (55-60%) , vormelemente (45-40%). Vormelemendid ladestuvad 24 h jooksul ise. Plasma jääb peale kollaka vedelikuna. Kui plasma ja vormelementide omavaheline suhe muutub, siis muutub ka vere viskoossus.
mikrofloora toimel teisased sapihapped ja nende soolad. Sapihapped võimaldavad peensooles emulgeerida lipiide ja teha sellega lipiidid kättesaadavaks rasvu lõhustavate ensüümide s.o pankrease lipaas toimele. Sapi produktsioon algab umbes teisel eluaastal. 2.Fosfolipiidid nendest suure osa moodustab letsipiid 3.Kolesterool sapiga viiakse kolesterooli maksast välja. Sapi kaudu toimubki põhiline kolesterooli välja viimine. Kolesterooli normaalne sisaldus veres peaks olema alla 5mmol/l . 4.Sapipigmendid (värvained) - maksa sapp on kuldkollase värvusega. See on tänu bilirubiinile. Kui aga sapp sapipõies kontsentreerub, siis ta võtab roheka värvuse (biliverdiin). Uriinile annab kollaka värvuse ka sapipigment (urobilinogeen). Roojale annab tumepruuni värvuse ka sapipigment (starkobilinogeen). Juhul kui mingil põhjusel on takistatud sapi äravool maksas sapipõide või sapisoolde, läheb sapp verre koos
Lämmastiku bilanss loetakse organismi poolt toiduga saadud ja organismi väljutatud lämmastiku suhet. Reeglina on see bilanss tasakaalus nii palju kui saadakse, nii palju ka väljutatakse. Lämmastik kuulub KÕIKIDE valkude koostisesse. Kui toiduga saadud lämmastiku kogus ületab väljutatud lämmastiku koguse, on lämmastiku bilanss positiivne. See võib esineda kasvueas, raseduse ajal, spetsiaalse lihastreeningu ajal ja rasketest haigustest paranemisel. Valgu depoosid normaalne organism endale ei loo. Negatiivne lämmastikubilanss on olukord, kus organismi väljutatud lämmastiku kogus ületab toiduga saadud lämmastiku kogust. Selline olukord on tüüpiline nälgimise või valguvaese dieedi korral, väga kurnava füüsilise töö või treeningu korral ning raskete haiguste põdemisel või kasvajate hilisstaadiumis. Valkude bioloogiline väärtus bioloogilise väärtuse järgi jagatakse täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks.
KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobe
1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuse
SEEDIMINE Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammastega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedeelundkonnal on vaja täita järgmised protsessid: a) toitainete lõhustumine: algab suuõõnes-magu-peensool-jämesool b) sekretoorne funktsioon: sülje-, mao-, soole- ja kõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest. Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine: toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused: a) kindel temp +37 b) teatud kindel pH SEEDIMINE SUUÕÕNES Suuõõnes toimub toidu peenestamine, süljega niisutamine ja sülje koostises olevad ensüümid algatavad ka toitainete lõhustamise. Peenestamine toimub hammaste abil, neid on täiskasvanul 32, lapsel sõltuvalt vanusest. Toidu niisutamine ja lõhu
Kõik kommentaarid