SEEDIMINE JA AINEVAHETUS (0)

KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS
1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid.
Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine.
Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine .
Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine , soolhappe osavõtt protsessist.
Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool , jämesool.
2. Seedimine suuôônes.
Seedimine algab suus , toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed + hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas - need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks).
Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3. Toidu süljega niisutamine(limaianemutsiini abil) - muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel. Sülg sisaldab bakterid hävitavaid toimeaineid, aitab vähendada organismis nakkusohtu. Süljel ka loputusfunktsioon( mittesöödavate ainete suhu sattumisel ).
3. Seedimine maos.
Magu on toidu reservuaar, süsivesikute seedimine jätkub kuni pH langeb alla 5, siis amülaas inaktiveerub ja algab valkude ja lipiidide lõhustamine. Maomahl on happalinepH 0,9-2,5, sisaldab soolhapet, pepsiine( lõhustavad valke), lipaasi ( lipiide lõhustav) ja kümosiini ( oluline piimavalgu seedimiseks->kalgerdumine) eritub ööpäevas 1,5-2 l. Mao limaskest on mitmekihiline, epiteelkiht:toodab lima, mis kaitseb maoseinu söövituse eest. Mao põhimiku pearakud eritavad maomahla ( sisaldab seedeensüüme) ja katterakud eritavad soolhapet: 1) sisaldab rasvu lahustavaid enesüüme 2) teeb kahjustuks makku sattunud mikroorganismid(et ei tekiks roiskumist, temp. 40 C) 2) aktiveerib pepsinogeene, muutes need pepsiinideks ( valkude süntees) 3) soolhape mõjutab toidu üleminekut maost peensoolde, madal pH soodustab mao tühjenemist. Maos ei toimu süsivesikute seedimist, pHhappeline(amülaas inaktiveerub). Isumahl- maomahla eritumine, mis tekib reflektoorselt enne toidu makku jõudmist. Pidev isumahla esile kutsumine on kahjulik! nt. pidev nätsu närimine. Mao sekretoorse talitluse faasid : 1) reflektoorne faas- ( tingitud refleks ) isumahla eritumnine seotud kellaajaga 2) keemiline faas -seotud toiduga maos( oluline toidu koostis a) rasvane pidurdab seedimist maos, pärsib maomahla eritumist b) ekstraktiivained kutsuvad esile maomahla eritumise ( supp , puljong ). Süsivesikud läbivad mao ruttu( puuduvad seedeensüümid), kõige kauem maos rasvad . Kanegealkohal pidurdab, kerge alko kiirendab seedeprotsesse maos.
4. Seedimine sooletraktis (12-sôrmiksooles, peensooles , jämesooles ).
Maos segatakse toit maomahlaga, tekib toidukört e. küümus, mis püsib seal kuni 10 H ja liigub sealt edasi läbi lukuti (maolihaskesta kokkutõmmete abil) kaksteistsõrmiksoolde. 12-sõrmiksoolde suubuvad nõred ja nende ülesanded: 1. Kõhunäärmenõre sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme: 1) trüpsaiin lõhustab valke 2) amülaaslõhust.süsivesikuid 3) lipaas rasvu 2. Sapinõre: a) muudab rasvade lõhutumise kiiremaks. b)Sapphapped emulgeerivad rasva c) toimub rasvahapete imendumine organismi d) aktiveerub lipolüüs . 3. Soolenõre : sisaldab a) peptidaase, mis lõhustavad valke aminohapeteks; b) maltaasi, mis lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; c) lipaasi, mis lõhustab rasvu. Peensooles toimub lõplik lõhustumine + imendumine ning ülejäägid liiguvad jämesoolde. Jämesooles: toimub mineraalide ja ulatuslik vee tagasiimendumine ning kääritamisprotsessid, mida aitavad bakterid. Järelejäänud toidujäägid liiguvad pärasoolde , mille kaudu seedimisjäägid väljutakse. Toidu edasiliikumine seedetraktis: toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. rütmiline segmentatsioon. Peristaltilised lained: levivad piki peensoolt jämesoole suunas. Aeglane laineline protsess. Vastupidine peristaltika = okserefleks. Peristaltilised tõuked: lained, mis levivad suures ulatuses pikemate portsjonite abil kiiremini edasi .Seedimist soodustavd ja organismile vajalikud ained: kiudained ,ME-3, probiootilisedbakterid, Omega - 3.
5. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis (kôhunäärmenôre- ja sapi ülesanded).
Maks on sapi tekke koht ja lisaks sellele täidab olulisi ül. toitainete lõhutsumisproduktide ümberehitamisel, säilitamisel ning mitmete ainete sünteesil. Sapi ül: emulgeerib lipiide, aktiveerib lipiide lõhustavaid lipaase, osaleb lipiiidide lõhustumisproduktide imendumisel ning stimuleerib motoorikat. Maksas toimub glükogeeniglükogenolüüs-> glükoos verre vastavalt vajadusele. Maksas toimub aminohaptedesamiinimine ja transamiinimine ning paljude vajalike aintesüntees( nt. fibrogeen, albumiin , protrombiin, hepariin ) Kõhunäärme( Pankrease) tähtsus seedeprotsessis: toodab kõhunäärmenõre, mis sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme ja vesinikkarbonaati: trüpsaiin lõhustab valke; amülaas süsivesikuid, lipaas rasvu.
6. Imendumine.
toimub peensooles--18-40 hattu 1 mm2, Hattude liikumine - 6 x min, Imipumba efekt. Ühe ööpäeva jooksul imendub seedetraktis u 10 l vedelikku (8 l seedemahla + 2 l joodud vedelikku), 1 l vett imendub u 30 min jooksul. Kõige kiiremini imenduvad vereplasmaga isotoonilised lahused . Hüpertoonilised lahused imenduvad kõige aeglasemalt. Miks peab toit sisaldama kiudaineid: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia välja liigne kolestorool; aeglustada glükoosi imendumist (veresuhkru normis hoidmine), Nt. pektiin ja inuliin . 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus . Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt. kanamunavalk, seerumivalk). Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena: glütseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejärel imenduvad koos sapihappega lümfi, sealt verre.
7. Ainevahetuse olemus.
Jaguneb assimilatsiooniks - organismi viidud ainete ümbertöötlemine, omastamine ja ülesehitusprotsess ning dissimilatsiooniks - erinevate ainete lõhustamine ( et uuendada rakke, kudesid , saada energiat) ning laguproduktide eemaldamine organismist. Ainevahetus reguleeritakse kesknärvisüsteemi kaudu hormonaalsüsteemi abil. Kõige rohkem osalevad neerupealise koore hormoonid.
8. Valkude ainevahetus, valkude tähtsus organismis
valgud on kõrge molekulmassiga lämmastikühendid, mis on ülesehitatud aminohapetest. Valkude ülesanded organismis: 1. On kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks., ainsad lämmastikuallikad. 2. On ainevahetuse põhiliseks kandjaks . 3. Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks e. osalevad kõikides ainevahetusprotsessides. 4. Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega. 5. Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levik. 6. Lihaskontraltsioon toimub valkude toimel. Tähtsus:* Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu –
müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena. *Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin* Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin* Vere hüübimis teostab vereplasma valk -fibrinogeen *Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid.*Nukleoproteiinide vahendusel toimub pärilikkuse edasikandmine. 11. On energiaallikad . Valkude lõhustamisel vabanevat lämmastikuvaba jääki kasutatakse ära energiaallikana. 12. Fibrinogeen teostab vere hüübimist. Ainevahetus: Seedetraktis lõhustakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ning edasi aminohapetkes, mis imenduvad peensoolest verre. Veri kannab aminohapped maksa, kus toimub: Transamiinimine ja desamiinimine: Transamiinimine: ühe aminohappe aminorühm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape , mida on hetkel tarvis. Desamiinimine: lõhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides.(nt kehalise töö ajal).
9. Asendatavad ja asendamatud aminohapped
Täisväärtuslikud - Sisaldavad asendamatuid aminohappeid ( 20st 9 : leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin , fenüülalaniin, treoniin , trüptofaan, valiin , histidiin) neid sisaldavad peamiselt loomsed valgud( liha, piim, muna)vajalik kudede ümberehituseks . Mittetäisväärtuslikud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel.
10. Valguvajadus – valgu miinimum, valgu füsioloogiline miinimum, valgu optimum
valgu miinimum, valgu füsioloogiline minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. Valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. Valgu füsioloogiline miinimum: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. Valgu optimum - valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g. Iga täiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g võrra (0,8 – 1 g iga keha kg kohta, kui ei ole tegemist raske kehalise tööga).
11. Lämmastikubilanss – tasakaalus, positiivne, negatiivne; millist informatsiooni saab valgu ainevahetuse kohta?
LÄMMASTIKUBILANSS iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukoguste vahel
• LÄMMASTIKUBILANSS=(Toidu N2)-(Väljaheidete N2)-(Uriini ja higi N2)
• TASAKAALUSTATUD - organismi tulnud jaorganismist väljunud lämmastikukogused onvõrdsed.
• POSITIIVNE - organismi tulnud lämmastikuhulk ületab organismist väljunudlämmastiku hulga. (nt kasvueas, haigusjärgsel paranemisel)
• NEGATIIVNE - organismist väljunudlämmastiku hulk ületab organismi tulnudlämmastiku hulga. (nt haiguste ja nälgimise ajal)
Seda määrab:

• vanus – lastel on bilanss positiivne. Vajalik, et üles ehitada kudesid ja rakke. Täiskasvanutel tasakaalus. Vananedes läheb bilanss negatiivseks – kudesid ei uuendata.
  
• Kehaline töö – lämmastiku bilanss läheb negatiivseks. Vaja on lõhustada palju. Taastumisperioodil bilanss positiivne.
  
• Haigused – organism mobiliseerib oma varud ja bilanss on negatiivne. Peale haigust positiivne.
  
• Valgu miinimumi juures on lämmastikubilanss negatiivne.
  

Organismi lämmastikubilansist saab teavet, kas organismis on ülekaalus uute valkude süntees (anaboolne seisund) või valkude lõhustamine ( kataboolne seisund).
URIINI ÜLDLÄMMASTIKUHULK. Moodustub valgu laguproduktidest, miseemaldatakse organismist neerude kaudu. 10 – 18 g lämmastikku.
12.Süsivesikute ainevahetus, süsivesikute tähtsus organismis.
Süsivesikuid saame peamiselt taimsest toidust. Allikad:Taimne toit: Tärklis, Roosuhkur e. sahharoos , Piimasuhkur e. laktoos, Linnasesuhkur e.maltoos, Puuviljasuhkur e. fruktoos , Viinamarjasuhkur e.glükoos
Loomne toit :Loomne tärklis e. glükogeen
Süsivesikud-esmane energiaallikas
• Neid kasutavad kõik keha rakud .Närvikude ja vere punalibled saavad sellest peaaegu kogu oma energia.
• Lihased suudavad toota süsivesikutestenergiat ka ilma hapniku osavõtuta
• Sama hulga energia kättesaamiseks kulubvähem hapnikku
13.Süsivesikute varud organismis.
ORGANISMISISENE VARU. Süsivesikud talletatakse maksa ja lihastesse glükogeeni näol.
• Maksa glükogeenina (ca 10%maksamassist)
• Lihase glükogeen (0,3 - 0,9% lihasemassist, vahel kuni 2%)
• Veresuhkur - mobiilne süsivesikute varu kõikidelekudedele( norm 80 -120 mg%). Selleks, et närvirakud saaksid toimida, peab veresuhkru tase olema korras
14. Hüperglükeemia , liigid, tekkepõhjused.
Hüperglükeemia – veres on glükoosi liiga palju. Glükoosikontsentratsiooni tõusüle 120 mg%.
Liigid:

• Alimentaarne – tekib peale sööki
  
• Müogeenne – tekib kehalise töö alguses
  
• Emotsionaalne – verre paisatakse adrenaliin
  
• Farmakoloogiline – ravimite toimel
  
• Pataloogiline - diabeet (vere suhkrutase võib tõusta 400-500 mg%-ni). Organismi ei teki insuliini. Insuliin on vahendaja veres oleva glükoosi ja kudede vahel.
  

Hüperglükeemia on eluohtlik seisund, mille puhul veresuhkru tase tõuseb normist kõrgemale. Organismis kuhjuvad ketokehad . Insuliini puudusel ei saa organism vajalikku energiat kätte süsivesikutest ja võtab energiaallikana kasutusele rasvad, kuid nende lammutamine jääb poolikuks (insuliini vähesus) ja kuhjuvad kahjulikud jääkained e ketokehad. Tekib nn "happemürgistus". Veresuhkru kõrgenenud taset (hüperglükeemiat) on organism võimeline taluma kauem, isegi päevi, ilma et üldine enesetunne oluliselt muutuks. Seega on raskema seisundi teke aeglasem ning patsient jõuab tavaliselt ise arsti poole pöörduda.
Põhjused: 1. insuliiniannuse vähenemine või puudumine 2. liigsöömine (süsivesikud ja rasv ) 3. äge haigus, operatsioonid , traumad 4. vähene füüsiline koormus.
15. Hüpoglükeemia , tekkepõhjused
Hüpoglükeemia – veresuhkrutaseme langus (Glükoosikontsentratsioonilangus alla 70 mg%). Võib tekkida süsivesikutevaese dieediga . Kui tase on langenud 44 mg%, siis närvikude saab liiga vähe energiat ja tekib hüpoglükeemiline šokk ehk teadvusekadu.
Põhjused: 1. liiga suur insuliiniannus, 2. Toit sisaldab vähem süsivesikuid kui tavaliselt, 3. süstib insuliini, aga ei söö 4. tavalisest suurem füüsiline koormus, 5. rohke alkoholi tarvitamine 6. Haigestumine .
16.Rasvade ja rasvataoliste ainete ainevahetus.
Rasvade ainevahetuses osalevad glütseriin ja rasvhapped. Rasvhapped:

• Küllastatud rasvhapped –saadakse toiduga ja organism sünteesib ka ise. On võimalik süsivesikutest sünteesida (lipogenees).
  
• Küllastamata rasvhapped- organismis ei sünteesita. Peame saama toiduga.
  

17.Kuidas jaguneb rasv organismis?
- Depoorasv e.varurasv– paiknebspetsiaalserasvkoenakõhuõõne elunditeümber, lihastevahel, nahaaluseskoes
- Struktuurrasv e.rakurasv– kuulubehitusmaterjalina kõikide kudede jarakkude koostisse
18.Rasva ülesanded organismis
Organism saab rasva:
• toidu koostisesse kuuluvatestrasvadest
• sünteesides rasva süsivesikutest -lipogenees
Miks on vaja rasva?
• Depoorasv kuulub pidevaltuuendamisele
• Energeetiliste kulutuste suureneminepõhjustab rasvhapete vabanemiserasvkoest (lipolüüs)
• Struktuurrasva kasutatakse pidevaltehitusainena
Depoorasva ülesanded :
• Organismi energiavaru. Selle arvelt on võimalik toota energiat (ainult siis kui organismis on piisavalt hapnikku).
• Fikseerib siseorganid
• Kaitseb siseorganeidmehhaaniliste mõjutusteeest
• Kaitseb organismialajahtumise eest (hoiab kehatemperatuuri)
Struktuurrasva ülesanded:
• Rakumembraanideehitusaine
• Protoplasma koostisosa
• Naha rasunäärmete sekreedikoostisosa
• Lahusti osadelevitamiinidele
• Osadel küllastamatarasvhapetel on vitamiinidegavõrdne tähtsus organismis
Struktuurrasva vajame samamoodi nagu aminohappeid. Seda ei ole võimalik sünteesida – saame toiduga (kalarasv ja taimse päritoluga rasvad, eriti seemned).
19.Organismi energiaallikad.
• Süsivesikud – glükoos (60%)
• Rasvad – glütserool, rasvhapped (30%)
• Valgud – aminohapped (10%)
Kui organism toodab energiat süsivesikutest, siis on hapnikutarve väiksem kui rasvadest energiat tootes . Anaeroobsel teel ei ole rasvadest võimalik energiat toota.
20.Toitainete energiasisaldus
1 g süsivesikuid - 4,1 kcal
1g valke - 4,1 kcal
1 g rasvu - 9,1 kcal.
21.Ainevahetuse pôhi- ja lisakäive
ainevahetuse põhikäive - energiahulk, mida organism vajab eluliselt tähtsate füsioloogiliste funktsioonide toimimiseks täielikus puhkeseisundis, lamamisasendis, tühja kõhuga, normaalse kehatemperatuuri juures ning ümbritseva ruumi temperatuuril 18-20°C. Põhikäibe suurus sõltub isiku soost, vanusest , kehamassist, pikkusest ja sisesekretoorsete näärmete talitlusest.
Ainevahetuse lisakäive - energiahulk, mis sõltub kehalisest aktiivsusest ning seedimisele kuluvast energiast (10%). 60-70 % põhiainevahetus, 25-35% töö ja liikumine 5-10 % seedimine.
22.ATP kui organismi universaalne energia vahendaja
Organismis on 1023 ATP-molekuli (85 g), 1 min kulutatakse see kogus ära 3 korda. Rakk sureb kui energia varustamine katkeb. Rakus on energiavaru 4-5 töösekundiks. ATP laguneb iseeneslikult, kui teda ei kasutata. Organismis on ATP universaalne energia vahendaja erinevat tööd tegevate rakkude vahel. Vahendaja, mis aitab toota energiat erinevates situatsioonides . ATP lagunedes vabaneb energia.
23.ATP taastootmise mehhanismid organismis
ATP-d toodetakse kogu aeg. Iga minut kasutatakse ära 3*85 g ATP-d. Kui ATP süntees katkeb on rakus energiat 4-5 sekundiks (ehk kui ATP süntees katkeb, on organism 4-5 sek pärast surnud). kui ATP-d ei kasutata ära, siis see laguneb ise ära.
ATP taastootmine:

• Kreatiin-fosforhappe mehhanism . Energiat on võimalik selle arvelt saada kõige kiiremini. Kestab 10-15 sekundit, rohkemaks kretiin -fosfaati ei jätku . Organism sünteesib selle arvelt ATP-d, kui on energiat vaja saada kiirelt. Anaeroobne mehhanism . Ei vaja midagi ega tooda kahjulikke laguprodukte.
  
• Glükolüüs. Kestab 3-4 min. Ka anaeroobne mehhanism. Lähteaineks glükoos. Toimub glükoosi anaeroobne lõhustamine. Selle protsessi käigus tekib piimhape , mis difundeerub verre ja veri muutub happeliseks . Niipea kui veri muutub liiga happeliseks, lõpeb selle mehhanismi kasutamine.
  
• Oksüdatiivne süsteem. Toimib pidevalt. Ei teki kahjulikke laguprodukte, ainult vesi ja CO2. Ei põhjusta laguproduktide kuhjumist, vajalik on hapnik. Vajab O2 , kasutab glükoosi, rasvu ja valku
  

24.Miks kasutab organism esmase energiaallikana süsivesikuid?
Neid kasutavad kõik keha rakud. Lihased suudavad toota süsivesikutest energiat ka ilma hapniku osavõtuta. Sama hulga energia kättesaamiseks kulub vähem hapnikku.
25.Vee- ja mineraalainete ainevahetus.
Täiskasvanu inimkeha kaalust 60...65% moodustab vesi. Tavatingimustes ei ela inimene veeta mitte kauem kui 6...12 päeva. Vesi on makrotoitaine. Ta on aga universaallahusti. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi on paljudes reaktsioonides üks lähteaine. Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Veel on termoregulatoorne toime. Vesi osaleb kehavormide säilitamises. Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist. Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest.
*Na, K - elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektrilistepotensiaalide tekkes . *Kaltsiumisoolad on oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca on oluline osa erutuse tekkel ja levikul; mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. *raud vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses. * iood vajalik kilpnäärme H-de sünteesil. *väikestes kogustes : mangaan , magneesium, vask, fluor.
26.Vee tähtsus organismis, vee jaotumine organismis.
1. Rakusisene e. intratsellulaarne vesi 50 % kehakaalust, kuulub rakkude koostisesse 2. Rakuväline e. ekstratsellulaarne vesi 20 % kehakaalust (¾ rakkudevahelises ruumis ¼ soontesiseses ruumis); ümbritseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja rakust välja. Organismi päevane veevajadus on 28…38 ml kehakaalu kg kohta. Laste veevajadus suurem, kuna vett kehas rohkem ja veevahetus kiirem: Imik vajab ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on umbes 75…100 ml/kg. Regulatsioon - kesknärvisüsteem, ADN (antidiureetiline hormoon), neerupealiste koore kortikosteroidid.
27.Dehüdratatsioon, hüperhüdratatsioon
Dehüdratsioon - veesisalduse langus organismis. Töövõime langeb. Teatud määral on võimalik töövõimet tõsta, kui enne aktiivset tegevust tarbida vett.
Hüperhüdratsioon - veesisalduse tõus.
28. Hüpotooniline hüperhüdratatsioon
Tekib madala mineraalainete sisaldusega vedeliku manustamisel peale suurt vedelikukaotust. Tulemus - langeb vereplasma osmootne rõhk ja vesi liigub raku sisemusse. Tagajärg - krambid, hallutsinatsioonid, ajuturse.Peale suurt higistamist tuleb lisaks veele tarbida ka mineraalaineid.
29.Vitamiinide tähtsus ainevahetuses, avitaminoos
Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses ( mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ja erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus (nt vitamiin B1 puhul beriberi ja vitamiin C puhul skorbuut jne).
30.Kuidas jagunevad vitamiinid, nende ülesanded
Vt eraldi tabel.