Kunstiajalugu
aeg
stiil
40 000 e.m.a.
kiviaeg 10 000–3000 e.m.a.
neoliitiline
kunst 4000–
1530 e.m.a.
Vana-
Mesopotaamia 3000 e.m.a.–30 m.a.j.
Vana-
Egiptus u 3000–1100 e.m.a.
Egeuse ehk
Kreeta -Mükeene
1600 e.m.a.–539 m.a.j.
Assüüria ja Uus-Babüloonia
480–323 e.m.a.
Vana-Kreeka klassikaline aeg
323 e.m.a.–30 m.a.j.
Vana-Kreeka hellenistlik aeg
509 e.m.a.–476 m.a.j.
rooma kunst 3.saj.
ristiusu teke
4.saj.
kirikute ehitamise algus
527–1453
Bütsantsi kultuur
u 862–1582
vanavene kunst
7.saj. lõpp–5.saj. e.m.a.
sküüdid,
keldid , viikingid
493–604
merovingid 717–962
karolingid 10. saj.–
1192 romaani stiil
1108–1485
gootika
14. saj.
eelrenessanss 15. saj
vararenessanss 16. saj.
Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519,
Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,
Albrecht Dürer
1471 -1528
17. saj.
Barokk Rembrandt van
Rijn 1606-69, Peter Paul
Rubens 1577-1640
18. saj.
rokokoo 1750–1800
varaklassitsism
1800–1850
Kõrgklassitsism J. L. David
1748 -1825, J.A. D.
Ingres 1780-1867
19. saj.
historitsism , eklektika
u 1770–1850
romantism u 1850–1900
Realism Gustave Courbet 1818 -1877
1874 –20. saj. algus
Ipressionism:
Claude Monet 1840-1926
19. saj. lõpp–20. saj. algus
Sümbolism Edvard Munch 1863-1944,
juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism
alates 1880-ndatest
Postimpressionism : Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853-1890, Paul
Cezanne 1839-1906
1886
Naivism : Henri Roussaeau 1844-
1910 1907
Kubism : Pablo Picasso1881-1973
1909
futurism
u 1910
Abstraktsionism Fovism : Henri
Matisse 1869-1954,
ekspressionism 1916
dadaism Marcel
Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst
1924
Sürrealism:
Salvador Dali 1904-1989
1920-ndad
funktsionalism ja
konstruktivism 1920-ndad–1959
totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal
1940-ndad
abstraktne ekspressionism USA-s
1950-ndad
neodada , Inglismaa
popkunst 1960-ndad
popkunst USA-s:
Andy Warhol 1928-1987
1960-ndad
minimalism ,
op-kunst:
Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst
1960-ndad
sündmused ja etendused ehk tegevuskunst
1960-ndate lõpp
antivormiline kunst, maakunst,
kontseptualism ,
kehakunst 1970-ndate lõpp
postmodernism , hüperrealism,
neoekspressionism 20.saj. lõpp
uued meediad kunstis
Kunsti
tekkimine
Esimesed inimese loodud kunstilised esemed ja
jäljendid on vanad umbes 40
tuhat aastat. Visuaalsete kujunditega
samal perioodil arenes sümboolne mõtlemine. Vanimad leiud on
koopajoonised, kivist ja mammutiluust kujukesed. Kunsti teket
seostatakse rituaalide, usu ja maagiaga, kuid eelkõige võimaldas
seda mõistuse areng. Umbes 10 000–3000 aastat e.m.a. oli
eluallikaks põlluharimine ja
karjakasvatus . Sellest perioodist
pärineb
maske, müstilisi
kujusid ,
tootemeid,
põletatud
savist kaunistustega
nõusid. Tekkis ja arenes
ornamentika . Huvitavad on
megaliitilised (suurtest
kividest) ehitised:
menhir – kõrge püstine kivirahn
(sageli alleena),
dolmen – suurtest kiviplaatidest kamber,
millel asetseb
horisontaalselt kiviplaat, ning
kromlehh –
ringikujuliselt paigutatud püstised kiviplokid, millel asetseb iga
kahe kivi peal rõhtselt kolmas (kuulsaim
Stonehenge `is Inglismaal) .
Vana-Mesopotaamia
kunst
Umbes 5000 aastat tagasi Lähis-Idas, Indias ja
Hiinas kujunesid riigid, kus valitseti religiooni abil, ehitati
kanalid ja veehoidlad, arenes tööjaotus, tekkis
kiri,
hakkasid tegutsema
elukutselised kunstnikud . Tigrise ja Eufrati jõe vahel, Mesopotaamias,
arenenud ühiskonnas elasid sumerid ja akaadid. Hakati kasutama
kiilkirja ja
ehitati templeid, valitsejatele
losse
ja
linnakindlusi.
Ehituslikud uuendused olid kaared ja võlvid. Templikompleksis oli kõige tähtsam pühamu ehk
tsikuraat –
kõrge astmiktorn , mille
tipus oleva
jumala kujuga templi juurde viis eri astangutel
erinevast kohast
kulgev
trepp . Skulptuurist leidub savitahvleid, kus kujutati tähtsaid
sündmusi ja lihtsustatud kujusid. Palju on leitud
keraamikat.
Assüüria
ja Uus-Babüloonia ehk Mesopotaamia kunst
Assüürlased, kellel olid suurimad lossid,
kuningate ülistamist kujutavad
reljeefid , lõid loominimeste ja
fantastiliste olevuste kujutisi, nt. tiibade ja inimese peaga härg.
612. a. e.m.a taastas Babülon oma iseseisvuse ja
tekkis Uus-Babüloonia riik. Mesopotaamia tähtsaimaks keskuseks
kujunes Babülon, linnas oli
Marduki tempel (piiblilugudes
Paabeli torn) ja võimas
linnakindlus peaväravaga (Ištari värav),
kus oli värvilistest
glasuurtellistest laotud fantastiliste
loomade kujutisi. Väidetavad
rippaiad asusid Babüloonias,
mis astmikpüramiidil keset kõrbe rohelusega hiilgasid.
539.a. e.m.a. alistus Babüloonia pärslastele ja
sidus mesopotaamia ja
varase kreeka kultuuri.
Egiptuse
kunst
Ligi 5000 aastat tagasi
liitusid viljakatel
Niiluse aladel umbes 40 riiki ühtseks Egiptuseks. Valitsesid
vaaraode dünastiad. Kunst oli seotud polüteistliku (palju erinevaid
jumalaid) religiooniga. Usuti
elusse pärast surma, vaaraod
palsameeriti muumiateks,
hauakambrid kaunistati ja hauda pandi kaasa
kõike vajaminevat hinge naasmise jaoks. Hauakambri
seintel ,
savinõudel, elumajades kujutati inimest nn.
egiptuse poosis
ehk jalad küljepealt vaadatuna, üks jalg
eespool , keha otse, pea
profiilis , silm otse. Muumiad maeti esialgu kastitaolistesse
hauakambrisse –
mastbatesse. Hiljem ehitati astmikpüramiide
ja seejärel püramiide, mis on tuntud tänapäevalgi. Kolm suuremat
on vaaraode
Cheopsi (suurim),
Chefreni ja
Mykerinose
püramiidid. Cheopsi püramiidi kõrgus on umbes 140 meetrit ja
põhja pindala üle 5 hektari, seal on üle 2 miljoni korrapärase
mitmetonnise kiviploki.
Muumia pandi sageli kahekordsesse vaarao
kujulisse
sarkofaagi (kirstu) ja hauakambrid asusid sügaval
püramiidi all, kuhu pääses keerukaid käike mööda. Püramiidi
ees valvas vaarao näo ja lõvi
kehaga olend –
sfinks . Püramiidid,
astmikpüramiidid ja
mastabad moodustasid surnute linna
Gizas .
Sagedaste haudade rüüstamiste tõttu hakati hiljem vaaraosid matma
matusetemplitesse Karnakis, Luksoris, kus olid kaljusse raiutud
keeruliste käikudega hauakambrid ja
moodustus nn. Kuningate Org
kõrbes. Huvitaim on vaarao Ramses II kaljuseina raiutud ülisuurte
istuvate
kujudega tempel Abu Simbelis ja paremini säilinud oli
20.sajandini puutumatuna püsinud
Tutanhamoni haud.
Templeid ehitati jumalateenituseks ja nendes
suurtes ristkülikukujulistes kõrge müüriga hoonetes oli siseõu,
mida ümbritses palju sambaid. Sambad meenutasid taimi (papüürus,
palm , lootos) ja nende ülaosa oli laiem, moodustades kapiteeli.
Templi väravaehitust nimetatkse
pülooniks, mis on 2 kaldu
seinaga müüriplokki värava ümber.
Skulptuuris kujutati valitsejaid üsna jäigas
poosis üle rahva peade suursuguse muigega vaatamas. Lihtrahavast
kujutati loomulikumana. Eraldi väärtus on
egiptuse
reljeefikunst. Reljeefid asuvad seintel, sammastel, obeliskidel
ja mujal.
Sellest piltkirjast arenes hieroglüüfidest koosnev
kiri. Levinud oli ka
seinamaal . Egiptuse kõrgkultuur
kestab umbes 3000 aastat.
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst
Praeguse Kreeka ja Türgi aladel tekkis kultuur
umbes 5000 aastat tagasi. Kõige arenenum oli see Kreeta saarel ja
Peloponnesose poolsaarel. Eriti uhked olid suured
lossid, mis
oma põhiplaanilt olid sedavõrd keerukad, et tekkis
müüt
labürintidest. Lossides oli eri tasapindadel ohtralt
ruume ,
ladusid,
treppe , sambaid. Erilised olid sambad alt ülespoole
laienemise poolest. Losside seinad olid kivist, laed puidust. Seintel
oli maalinguid ja ornamente. Kogu kunst ja kultuur oli elurõõmus ja
loomulik.
Keraamika oli värviline ja uhke mustriga
, sellel
kujutatud
stseenid kiidavad
meelelisust ja loodust.
Suursugustest lossidest ja linnamüüridest on võimsaim Mykene
linnamüür, mida kivide suuruse tõttu arvati, et ladusid kükloobid
ja samas valminud kuulus Mykene Lõvivärav. Väga kõrgel tasemel
oli
kullasepakunst.
Vana-Kreeka kunst
Umbes 600 a. e.m.a. oli välja arenenud Kreeka
kunst, kus eristatakse kolme suuremat perioodi: arhailine 600 – 480
e.m.a., klassikaline 480 –323 e.m.a. ja hellenistlik 323 e.m.a. –
30 m.a.j.
Kreeklaste leiutatud olid
demokraatlik kord,
teatrikunst ja
olümpiamängud. Jumalaid oli Kreekas palju
ja neil oli kõikvõimalikke inimlikke puudusi.
Ehituskunstis olid
tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid
kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt
ristkülikukujulise põhiplaaniga.
Valdavad stiilid olid
dooria
(lihtsaim): Parthenoni,
Hera , Poseidoni tempel;
joonia:
Artemise, Athena
Nike tempel;
korintose: Olümpeioni tempel.
Skulptuurid olid arhailisel ajastul
rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti –
kourosed, naised riides –
kored.
Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn.
kontrapost ehk ühele
jalale
toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja
loomulikke kujusid, nt.
Polykleitose „
Odakandja “,
Myroni
„
Kettaheitja “,
Praxitelese kujud. Hellenistlikust
ajastust on pärit Milose Venus, Pergamoni
altar ,
Lakooni grupp, mis
on väga elevad ja keerukad. Hellenistlik oli ka
hiiglaslik haudehitis Halikarnassose
mausoleum, mille tellijaks oli
Mausolos .
Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva
kuju ja suurusega
vaasidel on esialgu kraabitud
ornamentiline
muster ja hiljem on kaunistusteks
mustafiguurilised kujutised,
mis asenduvad õige pea
punasefiguuriliste kujutistega.
Etruski kunst
Itaalia aladel 8. – 3. sajandil e.m.a. levinud
kultuurist on vähe säilinud. On leitud haudasid, mis moodustasid
nn.
Surnute linnu. Surnud tuhastati ja tuhk pandi savist või
kivist sarkofaagi. On hulgaliselt pooleldi lamavaid kujusid, mille
järgi võiks etruskide elustiili aiamata. See oli elurõõmus
ühiskond, kus
hauakambrite seintele
maaliti tantsijaid, pidustusi,
sööminguid ja muid igapäevaseid tegemisi ning veel
uksi ja aknaid,
mida seal tegelikult polnud. Levinud on põletatud savist ehk
terrakotast ja
pronkskujud. Rooma linna rajamise
legendiga seostuv „
Kapitooliumi emahunt“ on üks
tähelepanuväärseim
skulptuur . Ehitati lihtsaid templeid ja on
leitud mõned tellistes ümarkaared.
Rooma
kunst
8.sajandist e.m.a. alguse saanud Rooma riik arenes
ja laienes pidevalt, kuhu meie ajaarvamise alguseks kuulusid
Põhja-Aafrika ja Lääne-Euroopa ning Lähis-Ida.
Arhitektuuriline uuendus olid
lubjamördi
kasutusele võtmine, mis andis võimaluse ehitada kaari, võlve,
kupleid, silinder- ja ristvõlve.
Roomlased ehitasid korralikke teid,
sildu ja veejuhtmete vedamiseks akvedukte.
Ilmalikud hooned, kus
rahvas aega veetis, olid
termid (saunad) ja
amfiteatrid .
Suurim viimastest oli 3-kordne Colosseum, kuhu mahtus ligi 50 000
pealtvaatajat, ehitusaeag 70. – 82. a. m.a.j. Võidukate
sõjaretkede tähistamiseks ehitati
triumfikaari, nt. Tituse
ja Constantinuse võidukaared. Rahvakogunemised toimusid
linnaväljakutel, mida nimetati
foorumiteks. Foorumi ääres
asusid kohtuhooned, raamatukogud,
turg ja eelkõige oli see teede
ristumise koht. Raamatukogu ehituslik tüüp oli
basiilika ,
mis hiljem sai kohtute, koosolekute pidamise kohaks ja ristiusu ajal
kirikute ehitamisel tüüphooneks. Uhke ja võimas hoone on kõikidele
planeedinimedaga jumalatele pühendatud ümmarguse põhiplaaniga
Panteon . Välisilmes on sissekäik sarnane Kreeka templitega
ja selle taga asub silinder, mida katab
kuppel , kus on ülal
valgustandev ava –
okulus.
Rooma skulptuur on
realistlik . Kreeka
ideaalitaotlus on asendunud isikupära rõhutamisega, kuigi kreeklasi
jäljendatakse palju.
Maalikunstist annavad aimu Pompejist ja
teistest Vesuuvi tuha alt välja kaevatud linnadest leitud hoonete
seinamaalid ja
mosaiigid põrandatel. Maalidel on
olustikke, mütoloogiat, maastikke ja natüürmorte, loomi, linde
jne. Oluline on, et
maaliti ruumiliselt ja varjudega. Maaliti
pettekujutisi, uksi ja aknaid ja vaateid aknast jms. Rooma riik
nõrgeneb võimu jagamisega ja kultuur hääbub.
Varakristlik kunst
Rooma riigis levinud ristiusu
levitajad olid taga
kiusatud. Nad tegutsesid salaja maa-
alustes käikudes ja koobastes –
katakombides, mille laed ja seinad olid kaetud
sümbolite
abil maalitud piibliainestikuga.
Kristlaste vankumatus muutis ristiusu üha enam levinumaks kuni aastal 313
kuulutas keiser
Constantinus selle lubatuks.
Surnuid maeti
katakombide seintesse uuristatud avadesse ja sageli
Kõik kommentaarid