Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

10. klass kunstikultuuri ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kunstiajalugu
 
 
aeg
stiil
40 000 e.m.a.
kiviaeg
10 000–3000  e.m.a.
neoliitiline kunst
4000– 1530 e.m.a.
Vana- Mesopotaamia
 
 
3000 e.m.a.–30 m.a.j.
Vana- Egiptus
u 3000–1100 e.m.a.
Egeuse ehk Kreeta -Mükeene
1600 e.m.a.–539 m.a.j.
Assüüria ja Uus-Babüloonia
480–323 e.m.a.
Vana-Kreeka klassikaline aeg
323 e.m.a.–30 m.a.j.
Vana-Kreeka hellenistlik aeg
 
 
509 e.m.a.–476 m.a.j.
rooma kunst
3.saj.
ristiusu teke
4.saj.
kirikute ehitamise algus
527–1453
Bütsantsi kultuur
u 862–1582
vanavene kunst
7.saj. lõpp–5.saj. e.m.a.
sküüdid, keldid , viikingid
493–604
merovingid
717–962
karolingid
10. saj.– 1192
romaani stiil
1108–1485
gootika
14. saj.
eelrenessanss
15. saj
vararenessanss
16. saj.
Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520, Albrecht Dürer 1471 -1528
17. saj.
Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640
18. saj.
rokokoo
1750–1800
varaklassitsism
1800–1850
Kõrgklassitsism J. L. David 1748 -1825, J.A. D. Ingres 1780-1867
19. saj.
historitsism , eklektika
u 1770–1850
romantism
u 1850–1900
Realism Gustave Courbet 1818 -1877
1874 –20. saj. algus
Ipressionism: Claude Monet 1840-1926
19. saj. lõpp–20. saj. algus
Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism
alates 1880-ndatest
Postimpressionism : Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853-1890, Paul Cezanne 1839-1906
1886
Naivism : Henri Roussaeau 1844- 1910
1907
Kubism : Pablo Picasso1881-1973
1909
futurism
u 1910
Abstraktsionism
 
Fovism : Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism
1916
dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst
1924
Sürrealism: Salvador Dali 1904-1989
1920-ndad
funktsionalism ja konstruktivism
1920-ndad–1959
totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal
1940-ndad
abstraktne ekspressionism USA-s
1950-ndad
neodada , Inglismaa popkunst
1960-ndad
popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987
1960-ndad
minimalism , op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst
1960-ndad
sündmused ja etendused ehk tegevuskunst
1960-ndate lõpp
antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism , kehakunst
1970-ndate lõpp
postmodernism , hüperrealism, neoekspressionism
20.saj. lõpp
uued meediad kunstis
 
 
Kunsti tekkimine
Esimesed inimese loodud kunstilised esemed ja jäljendid on vanad umbes 40 tuhat aastat. Visuaalsete kujunditega samal perioodil arenes sümboolne mõtlemine. Vanimad leiud on koopajoonised, kivist ja mammutiluust kujukesed. Kunsti teket seostatakse rituaalide, usu ja maagiaga, kuid eelkõige võimaldas seda mõistuse areng. Umbes 10 000–3000 aastat e.m.a. oli eluallikaks  põlluharimine ja karjakasvatus . Sellest perioodist pärineb maske, müstilisi kujusid , tootemeid, põletatud savist kaunistustega nõusid. Tekkis ja arenes ornamentika .  Huvitavad on megaliitilised (suurtest kividest) ehitised: menhir – kõrge püstine kivirahn (sageli alleena), dolmen – suurtest kiviplaatidest kamber, millel asetseb horisontaalselt kiviplaat, ning kromlehh – ringikujuliselt paigutatud püstised kiviplokid, millel asetseb iga kahe kivi peal rõhtselt kolmas (kuulsaim Stonehenge `is Inglismaal) .
 
Vana-Mesopotaamia kunst
Umbes 5000 aastat tagasi Lähis-Idas, Indias ja Hiinas kujunesid riigid, kus valitseti religiooni abil, ehitati kanalid ja veehoidlad, arenes tööjaotus, tekkis kiri, hakkasid tegutsema elukutselised kunstnikud .
Tigrise ja Eufrati jõe vahel, Mesopotaamias, arenenud ühiskonnas elasid sumerid ja akaadid. Hakati kasutama kiilkirja ja ehitati templeid, valitsejatele losse ja linnakindlusi. Ehituslikud uuendused olid kaared ja võlvid. Templikompleksis oli kõige tähtsam pühamu ehk tsikuraat kõrge astmiktorn , mille tipus oleva jumala kujuga templi juurde viis eri astangutel erinevast kohast kulgev trepp . Skulptuurist leidub savitahvleid, kus kujutati tähtsaid sündmusi ja lihtsustatud kujusid. Palju on leitud  keraamikat.
 
Assüüria ja Uus-Babüloonia ehk Mesopotaamia kunst
Assüürlased, kellel olid suurimad lossid, kuningate ülistamist kujutavad reljeefid , lõid loominimeste ja fantastiliste olevuste kujutisi, nt. tiibade ja inimese peaga härg.
612. a. e.m.a taastas Babülon oma iseseisvuse ja tekkis Uus-Babüloonia riik. Mesopotaamia tähtsaimaks keskuseks kujunes Babülon, linnas oli Marduki tempel (piiblilugudes Paabeli torn) ja võimas linnakindlus peaväravaga (Ištari värav), kus oli värvilistest glasuurtellistest laotud fantastiliste loomade kujutisi. Väidetavad rippaiad asusid Babüloonias, mis astmikpüramiidil keset kõrbe rohelusega hiilgasid.
539.a. e.m.a. alistus Babüloonia pärslastele ja sidus mesopotaamia ja varase kreeka kultuuri.
 
Egiptuse kunst
Ligi 5000 aastat tagasi liitusid viljakatel Niiluse aladel umbes 40 riiki ühtseks Egiptuseks. Valitsesid vaaraode dünastiad. Kunst oli seotud polüteistliku (palju erinevaid jumalaid) religiooniga. Usuti elusse pärast surma, vaaraod palsameeriti muumiateks, hauakambrid kaunistati ja hauda pandi kaasa kõike vajaminevat hinge naasmise jaoks. Hauakambri seintel , savinõudel, elumajades kujutati inimest nn. egiptuse poosis ehk jalad küljepealt vaadatuna, üks jalg eespool , keha otse, pea profiilis , silm otse. Muumiad maeti esialgu kastitaolistesse hauakambrisse – mastbatesse. Hiljem ehitati astmikpüramiide ja seejärel püramiide, mis on tuntud tänapäevalgi. Kolm suuremat on vaaraode Cheopsi (suurim), Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Cheopsi püramiidi kõrgus on umbes 140 meetrit ja põhja pindala üle 5 hektari, seal on üle 2 miljoni korrapärase mitmetonnise kiviploki. Muumia pandi sageli kahekordsesse vaarao kujulisse sarkofaagi (kirstu) ja hauakambrid asusid sügaval püramiidi all, kuhu pääses keerukaid käike mööda. Püramiidi ees valvas vaarao näo ja lõvi kehaga olend – sfinks . Püramiidid, astmikpüramiidid ja mastabad moodustasid surnute linna Gizas . Sagedaste haudade rüüstamiste tõttu hakati hiljem vaaraosid matma matusetemplitesse Karnakis, Luksoris, kus olid kaljusse raiutud keeruliste käikudega hauakambrid ja moodustus nn. Kuningate Org kõrbes. Huvitaim on vaarao Ramses II kaljuseina raiutud ülisuurte istuvate kujudega tempel Abu Simbelis ja paremini säilinud oli 20.sajandini puutumatuna püsinud Tutanhamoni haud.
Templeid ehitati jumalateenituseks ja nendes suurtes ristkülikukujulistes kõrge müüriga hoonetes oli siseõu, mida ümbritses palju sambaid. Sambad meenutasid taimi (papüürus, palm , lootos) ja nende ülaosa oli laiem, moodustades kapiteeli. Templi väravaehitust nimetatkse pülooniks, mis on 2 kaldu seinaga müüriplokki värava ümber.
Skulptuuris kujutati valitsejaid üsna jäigas poosis üle rahva peade suursuguse muigega vaatamas. Lihtrahavast kujutati loomulikumana. Eraldi väärtus on egiptuse reljeefikunst. Reljeefid asuvad seintel, sammastel, obeliskidel ja mujal. Sellest piltkirjast arenes hieroglüüfidest koosnev kiri. Levinud oli ka seinamaal . Egiptuse kõrgkultuur kestab umbes 3000 aastat.
 

Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst

Praeguse Kreeka ja Türgi aladel tekkis kultuur umbes 5000 aastat tagasi. Kõige arenenum oli see Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel. Eriti uhked olid suured lossid, mis oma põhiplaanilt olid sedavõrd keerukad, et tekkis müüt labürintidest. Lossides oli eri tasapindadel ohtralt ruume , ladusid, treppe , sambaid. Erilised olid sambad alt ülespoole laienemise poolest. Losside seinad olid kivist, laed puidust. Seintel oli maalinguid ja ornamente. Kogu kunst ja kultuur oli elurõõmus ja loomulik. Keraamika oli värviline ja uhke mustriga, sellel kujutatud stseenid kiidavad meelelisust ja loodust. Suursugustest lossidest ja linnamüüridest on võimsaim Mykene linnamüür, mida kivide suuruse tõttu arvati, et ladusid kükloobid ja samas valminud kuulus Mykene Lõvivärav. Väga kõrgel tasemel oli kullasepakunst.
 

Vana-Kreeka kunst

Umbes 600 a. e.m.a. oli välja arenenud Kreeka kunst, kus eristatakse kolme suuremat perioodi: arhailine 600 – 480 e.m.a., klassikaline 480 –323 e.m.a. ja hellenistlik 323 e.m.a. – 30 m.a.j.
Kreeklaste leiutatud olid demokraatlik kord, teatrikunst ja olümpiamängud. Jumalaid oli Kreekas palju ja neil oli kõikvõimalikke inimlikke puudusi. Ehituskunstis olid tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera , Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel.
Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti – kourosed, naised riides – kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. PolykleitoseOdakandja “, Myroni Kettaheitja “, Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastust on pärit Milose Venus, Pergamoni altar , Lakooni grupp, mis on väga elevad ja keerukad. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos .
Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega.
 
Etruski kunst
Itaalia aladel 8. – 3. sajandil e.m.a. levinud kultuurist on vähe säilinud. On leitud haudasid, mis moodustasid nn. Surnute linnu. Surnud tuhastati ja tuhk pandi savist või kivist sarkofaagi. On hulgaliselt pooleldi lamavaid kujusid, mille järgi võiks etruskide elustiili aiamata. See oli elurõõmus ühiskond, kus hauakambrite seintele maaliti tantsijaid, pidustusi, sööminguid ja muid igapäevaseid tegemisi ning veel uksi ja aknaid, mida seal tegelikult polnud. Levinud on põletatud savist ehk terrakotast ja pronkskujud. Rooma linna rajamise legendiga seostuv „ Kapitooliumi emahunt“ on üks tähelepanuväärseim skulptuur . Ehitati lihtsaid templeid ja on leitud mõned tellistes ümarkaared.
 
Rooma kunst
8.sajandist e.m.a. alguse saanud Rooma riik arenes ja laienes pidevalt, kuhu meie ajaarvamise alguseks kuulusid Põhja-Aafrika ja Lääne-Euroopa ning Lähis-Ida.
Arhitektuuriline uuendus olid lubjamördi kasutusele võtmine, mis andis võimaluse ehitada kaari, võlve, kupleid, silinder- ja ristvõlve. Roomlased ehitasid korralikke teid, sildu ja veejuhtmete vedamiseks akvedukte. Ilmalikud hooned, kus rahvas aega veetis, olid termid (saunad) ja amfiteatrid . Suurim viimastest oli 3-kordne Colosseum, kuhu mahtus ligi 50 000 pealtvaatajat, ehitusaeag 70. – 82. a. m.a.j. Võidukate sõjaretkede tähistamiseks ehitati triumfikaari, nt. Tituse ja Constantinuse võidukaared. Rahvakogunemised toimusid linnaväljakutel, mida nimetati foorumiteks. Foorumi ääres asusid kohtuhooned, raamatukogud, turg ja eelkõige oli see teede ristumise koht. Raamatukogu ehituslik tüüp oli basiilika , mis hiljem sai kohtute, koosolekute pidamise kohaks ja ristiusu ajal kirikute ehitamisel tüüphooneks. Uhke ja võimas hoone on kõikidele planeedinimedaga jumalatele pühendatud ümmarguse põhiplaaniga Panteon . Välisilmes on sissekäik sarnane Kreeka templitega ja selle taga asub silinder, mida katab kuppel , kus on ülal valgustandev ava – okulus.
Rooma skulptuur on realistlik . Kreeka ideaalitaotlus on asendunud isikupära rõhutamisega, kuigi kreeklasi jäljendatakse palju. Maalikunstist annavad aimu Pompejist ja teistest Vesuuvi tuha alt välja kaevatud linnadest leitud hoonete seinamaalid ja mosaiigid põrandatel. Maalidel on olustikke, mütoloogiat, maastikke ja natüürmorte, loomi, linde jne. Oluline on, et maaliti ruumiliselt ja varjudega. Maaliti pettekujutisi, uksi ja aknaid ja vaateid aknast jms. Rooma riik nõrgeneb võimu jagamisega ja kultuur hääbub.
 
Varakristlik kunst
Rooma riigis levinud ristiusu levitajad olid taga kiusatud. Nad tegutsesid salaja maa- alustes käikudes ja koobastes – katakombides, mille laed ja seinad olid kaetud sümbolite abil maalitud piibliainestikuga. Kristlaste vankumatus muutis ristiusu üha enam levinumaks kuni aastal 313 kuulutas keiser Constantinus selle lubatuks. Surnuid maeti katakombide seintesse uuristatud avadesse ja sageli
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
10-klass kunstikultuuri ajalugu #1 10-klass kunstikultuuri ajalugu #2 10-klass kunstikultuuri ajalugu #3 10-klass kunstikultuuri ajalugu #4 10-klass kunstikultuuri ajalugu #5 10-klass kunstikultuuri ajalugu #6 10-klass kunstikultuuri ajalugu #7 10-klass kunstikultuuri ajalugu #8 10-klass kunstikultuuri ajalugu #9 10-klass kunstikultuuri ajalugu #10 10-klass kunstikultuuri ajalugu #11 10-klass kunstikultuuri ajalugu #12 10-klass kunstikultuuri ajalugu #13 10-klass kunstikultuuri ajalugu #14 10-klass kunstikultuuri ajalugu #15 10-klass kunstikultuuri ajalugu #16 10-klass kunstikultuuri ajalugu #17 10-klass kunstikultuuri ajalugu #18 10-klass kunstikultuuri ajalugu #19 10-klass kunstikultuuri ajalugu #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Agnes Kapanen Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
9
doc
Kunstiajalugu kokkuvõte - tabel ja tekst
35
docx
Egiptusest Futurismini
41
docx
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT
119
doc
20 SAJANDI KUNST
103
doc
Kunstiajaloo kokkuvõte
27
doc
Kunstikultuuri ajalugu
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun