kastitaoline kiviehitis · oli vaja vaaraodele uhkemaid - tekkisid astimikpüramiidid nt Dzoseri astmikpüramiid Joonis 1. Mastaba läbilõige Tõelised püramiidid · kaetud lihvitud kiviplaatidega · palju käike · sissepääsud olid peidetud · kulus tohutult tööjõudu · asusid kõrbetes üleujutuste piiri ääres Joonis 2. Püramiidi läbilõige Giza väli · Püramiidid Cheopsi (140 m), Chefreni (paar m madalam), Mykerinose (70 m) · Sfinks lõvi kehaga arvatavasti vaarao Chefreni näoga ligikaudu 80 m Joonis 3. Sfinks. Foto: © Li-da Kruger / Atlantic Productions Joonis 4. Kolm Giza püramiidi. Foto: James Stanfield Vaarao muumia transport Kaljutemplid · templid pealt lahtine müüridega eraldatud nelinurkne kõrgete müüridega hämar, tavainimesi sisse ei lastud püloon (väravaehitis)
Mistõttu tundub et Sfinks oleks kogu aeg valvel. Huvitav on aga see, et Sfinksi pea ei ole proportsioonis tema kehaga. Sfinks on aga terve oma elu vaevelnud kõrbe piinade käes. Pidevalt on teda välja kaevatud ja restaureeritud. Üks legend räägib, et lõvi all uinudes und nähes palus inimpegalõvi vaarao Tutmosis 4 end päästa liiva seest lubades talle vastutasuks trooni. Tõsi on see, et üks restaureerija oli Tutmosis 4. Arvatakse, et Sfinks on vaarao Chefreni näojoontega, hiljuti lasti, aga Chefreni näo jooni võrrel Sfinksi omadega politseil, kes kinnitas, et tegu pole sama isikuga. Valitsejate portreedes ilmneb väga hästi karmus. Karmilt istuma või seisma pandud vaaraod ja nende kaasad vaatavad oma jumaliku ilmega, hoides käsi ühteaegu pehmelt, aga karmilt enda kõrval. Selline stiil valitsejate kujutamises kestis üle kolme tuhande aasta. Erinevus skulptuuris ja tasapinnases kujutuses ilmus vaarao Ehnatoni valitsemise ajal. Kujutatavad
Selle tipp on paremini säilinud ja ta asub kõrgemal pinnasel, mistõttu võib tekkida illusioon, et see on kõrgeim. Mykerinos püramiid kõrguselt kolmas püramiid. Püramiidid on ehitatud tohututest (keskmine raskus 2,5 t, leidub ka mitmekümne tonniseid) kiviplokkidest, mis veeti kohale mööda Niilust. Cheopsi püramiid koosneb enam kui 2 miljonist sellisest plokist. Välispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, tänapäeval on need säilinud ainult Chefreni püramiidi tipus. Püramiidide tipp võis olla ka kullatud. Püramiidi sees asus hauakamber, hauarüüstajate vältimiseks ehitati sinna mitmeid umbkäike ja lõkse. Hauarüüstamist see peatada aga ei suutnud. Kokku on leitud u 110 püramiidi (enamus pisikesed) Püramiidid ei olnud aga üksikehitised, vaid osa "surnute linnast". Sinna kuulusid veel vaarao sugulaste ja ülikute mastabad ja
Cheopsi püramiid on 146 meetri kõrgune ning ajahammas on selle tipust isegi ligi 10 meetrit maha närinud. See on niivõrd suur, et mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Kuningas laskis selle ehitada aastatel 2551-2471a eKr. Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul ja püramiidi põhi on peaaegu ideaalne ruut. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist. Chefreni püramiid ( tuntud ka kui Khafre püramiid) on suuruselt teine võimas püramiid Giza püramiidide väljal ning on hauaks vaarao Chefrenile. Püramiid on ligikaudu 137 meetrit kõrge ( algul u. 144m) ning alus 216 meetrit lai. Püramiid on valmistatud lubjakiviplokkidest, mis kaaluvad üle 2 tonni. Mykerinose püramiid on suuruselt kolmas tähtis haudehitis Giza püramiidide väljal. See oli viimaseks puhkepaigaks vaarao Mykerinosele. Püramiidi algne
Lühiülevaade vaaraode kujutamisest skulptuuridena Teosed, mis kujutavad vaaraosid on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunsti oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid, kus ühendati inimese ja looma kehavorme. Sagedased olid vaaraode täisfiguurid, tardunud sirges poosis, vasak aüks käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja Riko Visnapuu Kilingi-Nõmme Gümnaasium 3 pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust
Seda tehti kas palsameerides või inimesele portreeskulptuure või maale kaasa pannes. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma parema elukeskkonna. Materjaliks oli kivi, sellepärast on kunst paremini säilinud. Haudehitised Mastabad maa-alused haudehitised, peal kividest kast. Kõrguse lisamisel tekkisid algsed astmikpüramiidid kõige paremini säilinud vaarao Dzoseri oma. Tõelised püramiidid suurimas asuvad Gizas. Neid on kolm: Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose. Suurim on 140 m kõrgune, Chefreni oma paar meetrit väiksem, Mykerinose oma u 70 m kõrge. Püramiidides on palju käike, pealt olid need kaetud lihvitud kiviplaatidega. Nende ehitamiseks vajati palju tööjõudu, kasutati kange ja rulle. Püramiidide läheduses asusid ka templid: orutempel asus veepiiril, sinna toodi vaarao laevaga. Sealt viidi see edasi hauatempli juurde. Helkivad püramiidid tekitasid päikesekultuse. Pärast püramiidide ehitamise lõpetamist ehitati
Egiptuse kujutav kunst on nagu arhitektuurgi suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. Skulptuurikunst- 1) Teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi-ranged, suursugused, üldistatud. Kaanon (kaugus küünarnukist pöidla tipuni, kõik pidi olema nii nagu ette nähtud, ei tohtinud olla riidevolte, juuste lehvimist vms). Skluptuur+arhitektuur= nt Sfinks. Arvatakse, et sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kujur ei lähtunud mitte koonuse vormist, nagu seda tegi Mesopotaamia oma, vaid kivitahukast, mille eri külgedele ta joonistas kavandatud kuju erinevad vaated. Lihtrahvast kujutavad skulptuuridolid aga väiksemad, elavamad ja vabad rangusest, tihti puidust ja värvilised. Egiptuse reljeefkunst- enamasti madalreljeef, aga sageli ka kujutise kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef)
Mõisted Madlääni kultuur- Dolmeen- kiviplaatidest tehtud hauaplaat, ning seda katab ka kiviplaat Tsikuraat- Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Tprni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Näiteks: Uri tsikuraat Püramiid- Ehitati vaaraodele hauakambriteks. Gizas asuvad püramiidid kuuluvad vana aja maailma imede hulka. Näiteks: Cheopsi püramiid, Chefreni püramiid ja Mykerinose püramiid Obelisk- Nelinurkne ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Tipp kaetud elektroniga. Näiteks: Luxori templi ees( 1 alles), Karnaki templi ees( 1 alles) Sfinks- kivist skulptuur, millel on tavaliselt ühendatud inimese ja looma keha vorme. Näiteks: Suur Sfinks, Luxori ja Karnaki templeid ühendab 3,5 km pikkune sfinkside allee. Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Kaljuhaud Egiptuses- Uue riigi vaarosid ei peidetud enam
jaoks. Kõige vanemad sellesarnased olid kiviplaatidest moodustatud mastabad. Seejärel hakati ehitama astmetena ülespoole tõusvaid astmikpüramiide. Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on aga püramiidid. Nende tohutute kivimasside kõik neli külge olid väljastpoolt kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega ja pidid omal aja päikest peegeldades eriti üleva mulje jätma. Tänapäevaks on need säilinud vaid Chefreni püramiidi tipus. Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga. Kui püramiidi ehitati jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid nende avad suleti ja maskeeriti hoolikalt. Püramiidi sisemusse viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku ventilatsiooni tagama. Suurim püramiid Egiptuses asub Giza püramiidideväljal. See on 146 m kõrgune vaarao Cheopsile ehitatud hiigelkoloss. (Võrdluseks Tallinna Oleviste kiriku
Taylor mainis toetudes araabia käsikirjale: ,,Cheopsi püramiid sisaldab mitmekesiste teaduste ja ametialade kaudu omandatud tarkust ning kogemusi... selleks, et teadmised aritmeetika ja geomeetria alalt oleksid alatiseks jäädvustatud, kasuks neile, kes tulevikus on võimelised neid mõistma, ühes tähtede asetuse ja tähtede tsükliga, koos mineviku ning tuleviku ajaloo ja kroonikaga." Teadlased arvavad, et kolme Suure Püramiidi (Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose) paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutatud kolm tähte tähtkujus. Püramiidide uurimisel on teadlaste ette kerkinud palju mõistatusi seoses hiiglasliku Cheopsi püramiidiga. Kuidas suutsid ehitajad tõsta nii kõrgele kiviplokke, mis kaalusid kümneid, isegi sadu tonne? Kuidas seletada muistsete ehitusmeistrite arvutuste täpsust ja
EGIPTUSE KUNST Looduslikelt oludelt meenutab Egiptus paljuski Mesopotaamiat (kõrbeline ala, millel põllumajandus on võimalik tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele ja kunstlikule niisutusele). Esialgu tekkisid väikesed riigid nn. noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine- keha muumiateks muutmine. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid sur...
kolmekümne sentimeetri paksuse müüri. Enam kui sada aastat tegelevad kogu maailma teadlased ainsa veel säilinud maailmaime fenomeniga püramiididega. Sest alates esimestest täpsetest mõõtmistest ja uuringutest 19.sajandi lõpul ei usu enam ainuski ekspert, et need omalaadsed monumentaalehitised oleksid püstitatud juhuslikult sellele kohale ja juhuslikult sellisel arhitektuurilisel kujul. Näiteks arvavad teadlased, et kolme Suure püramiidi (Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid Giza lähedal) paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutatud kolm tähte tähtkujus.
Enamasti tõkestas sissepääsu üks või mitu kivimürakat, kuid mõnikord suleti käik kiviuksega, mis kinnitus pöördteljele, et preestrid saaksid soovi korral siseneda. Püramiidi sisemuses oli algselt püstkäik, kus asus haud, hilisemais püramiidides viib hauakambrini põiktunnel. Tuntuimad on astmikpüramiid Sakkara lähedal, nn. murdpüramiid Dahsuris (natukene lõuna pool) see on esimene pärispüramiid, Snofru teine püramiid) ning nn. Suured püramiidid: Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid Gizas (Sakkarast põhja poole). Gizas asub suur sfinks (vaarao Chefreni sfinks), mis on välja rajatud kaljust. Tal on inimese pea, mõistuse sümbol, ja lõvi keha, jõu sümbol. Koos tähistavad need kuninglikku võimu. 6 Sfinks kehastab valitsejat või päikesejumalat. (On säilinud ka nais-sfinkside ja jäärsfinkside kujutisi
Kui Vanad egiptlased joonistasid mingisuguse inimese, siis ta jalad ja pea on alati külg vaates ja õlad ja silmad otse vaates. Nad ei joonistanud ka kunagi riidele volte sisse mida meie teeme tänapäeval . kõik asjad olid alati triik sirged ja nii pidi sea ka jääma. Kivist vaarao (või teiste inimeste) tegemisel pidi alati jälgima, et vasak jalg oleks pool sammu ees ja käed rusikas, tihedalt vastu külge või üks käsi südamel. SFINKS Sfinks oli vaarao Chefreni peaga ja lõvi kehaga kivikuju mis pidi kaitsema püramiide kurjade vaimude ja haua rüüstajate eest. Sfinksid ei asunud üksikute püramiidide juures vaid surnute linnas Chefreni püramiidi ees. Sfinks on kuni 20 meetrit kõrge ja 73 meetrit pikk. Uue riigi ajal pidasid Vanad egiptlased sfinksi on päikese jumal Horemahetiks mis tähendab Horos on silmapiiril. TEMPLID Egiptuse templid olid pühendatud ühele või mitmele jumalale või jumalannale. Neis
Vana-Egiptuse kunst Referaat Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptuse aja materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest. Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa...
Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi--need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunsti oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid, kus ühendati inimese ja looma kehavorme. Sagedased olid vaaraode täisfiguurid, tardunud sirges poosis, vasak aüks käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse figuurid olid määratud peamiselt otse eest vaatamiseks
· Obelisk- Kivisammas mis on neljatahuline ning ülespoole ahenev. Vana Egiptuses olid obeliskid päikese jumala sümboliks. Tavaliselt olid need paari kaupa templite sissekäigu ees.( Obeliske on näiteks püstitatud ka Babüloonoas ja Assüürias ) · sfinks Inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju.(Sfinks Giza püramiidideväljal ) Mis oli kaljukünkast välja raiutud. Arvatakse,et Giza sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned.Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist.Sfinkside allee mis kulgeb Karnaki templist Luksori templini oli algselt 900 sfinksiga kuid nüüd on neid säilinud 300. · püloon- Templi väravaehitis mis asus templi kitsal küljel. Koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriplokist,mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid mastidel värviküllased lipud. Püloon oli samuti värviküllane, sest seda katsid
plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is. Dolmen 3) Tsikuraat- Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Nt Uri tsikuraat, Uruki tsikuraat. Uri tsiktraat 4) Püramiid- Ehitati vaaraodele hauakambriteks. Gizas asuvad püramiidid kuuluvad vana aja maailma imede hulka. Nt Cheopsi püramiid, Chefreni püramiid ja Mykerinose püramiid. Cheopsi püramiid 5) Obelisk- Nelinurkne ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Tipp kaetud elektroniga. Näiteks: Luxori templi ees( 1 alles), Karnaki templi ees( 1 alles) Luxori templi obelisk 6) Sfinks- kivist skulptuur, millel on tavaliselt ühendatud inimese ja looma keha vorme. Näiteks: Suur Sfinks, Luxori
Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi--need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks --inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunsti oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid, kus ühendati inimese ja looma kehavorme. Sagedased olid vaaraode täisfiguurid, tardunud sirges poosis, vasak käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, 2 pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid
Kunst oli lahutamatult seotud religiooniga ning paljude jumalate ning juhi Vaaraoga, keda usuti olevat ka üks jumalatest. Läbivaks teemaks oli ka hauatagune elu. Ehituskunsti arenguks sai lugeda: savi asemel kivi kasutamist. Seoses usuga hauatagusesse ellu muutusid ka oluliseks haudehitised. Selle ajastu kuulsamaid näiteid on püramiidid, mis esialgu olid astmikpüramiidid, hiljem astmete täitmiste teel võtsid tõeliste püramiidide kuju (Kairo lähedal Giza väljakul Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Püramiidi asuvad väljaspool üleujutuste piirkondi kõrbes. Hilisemast ajast on säilinud ka haudehitistest eraldi seisvaid templeid, mis olid nelinurksed, kõrge müüriga, muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtised ehitised. Egiptuse reljeefikunstist kujunes omaette vahesamm skulptuuri ja maalikunsti vahel. Maalikunstis olid kujud suht liikumatud, kuid tähelepanu pöörati rassilistele tunnustele. Nn. Egiptuse poosi kasutamine inimeste kujutamisel on
Ramses II kaljutempel Abu- Simbelis. Nefertari tempel). 2. Egiptuse Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3. Egiptuse Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates. 5.Egeuse arhitektuur (Knossose paleega seostuv), - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani
Suurim neist kuulub vaarao Cheopsile. See on 140m kõrgune ja ruudukujulise aluse pindala on üle 5 ha. Püramiid on laotud rohkem, kui 2st miljonist korrapärasest kivipangast, millest igaühe kaal on mitu tonni. Püramiidid pole ühtlane kivimass, neis on käigud, mis viisid hauakambrisse. Pärast matust need suleti. Pealispind on kaetud lihvitud kiviplaatidega (tänapäevani on selline kate säilinud Chefreni tipuosas). Püramiidide püstitamiseks kulus tohutult tööjõudu, kuna kasutuses olid kõige lihtsamad abivahendid – kangid ja rullid. Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest „surnute linnast”. Veetõusu piiril asus nn orutempel, kuhu toodi laevaga Vaarao surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee ülemise hauatempli juurde. Püramiid helkis päikeses ja võis eriti kaugvaates mõjuda korrapärase päikesekiirte kimbuna
Kunsti mõjutas uskumus, et elu võib jätkuda peale surma. 5. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima, säilitama, kuna usuti, et surmajärgsusesse. 6. Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal püramiide ehitada? Vaaraod lasid oma püramiidid varem ära ehitada, et näidata oma võimsust ja uhkust 7. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kus need asuvad? Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid, mis asuvad Kairo lähedal Giza väljal. 8. Milline on püramiid seestpoolt? Mis seal asub? Püramiidid on seest suured, neis on käigud, mis viivad hauakambrisse. 9. Kuidas kaunistati hauakambreid? Milline mõte oli neil kaunistustel? Mis hauakambris veel leidus? Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. Hauakambrisse pandi ka asju, mida peale surma vaja võiks minna. 10
matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3. Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates. 4. Ehnatoni aegne kunst: Põhiülesanne vaarao ja tema perekonna kujutamine (N: Ehnaton, Nofretete). Kunst on looduslähedasem ja maalilisem, vaaraole on antud inimlikke jooni (N: Nofretete protree) Vana-Kreeka: Kreeklaste kunstielu on seotud nende Kogu religioonidega ja müütidega
matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3. Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates. 4. Ehnatoni aegne kunst: Põhiülesanne vaarao ja tema perekonna kujutamine (N: Ehnaton, Nofretete). Kunst on looduslähedasem ja maalilisem, vaaraole on antud inimlikke jooni (N: Nofretete protree) Vana-Kreeka: Kreeklaste kunstielu on seotud nende Kogu religioonidega ja müütidega
hetkel lahkus kehast, et sinna tagasi pöörduda. Kõige tähtsamad mälestusmärgid on püramiidid, mis on ühed vanaaja 7-st maailmaimest. Püramiide on säilinud u. 100 (sest osad võivad olla liiva alla vajunud) ja asuvad Mephisest lääne pool 70km pikkuses reas. TOMPA SOOVITUS: Ceram „jumalad, hauakambrid, õpetlased“ Tutanhamoni hauakambri väljakaeva oli inglise arheoloog Carter. Kõige kuulsamad püramiidid: Giza, Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Tõenäoliselt sai nende ideed alguse mastabadest =piklikud, längus seintega, lameda katusega kivikambrid, mille all maa sees oli hauakamber kirstuga. Idaseinas oli nišš, kus asus petikuks (kust käis hing sisse-välja, näitas surnu eest palvetajale lääne sunda, kus asus Surnute riik). Püramiide oli 3 tüüpi: Astmikpüramiidid, kõige vanemad Murdpüramiidid Tavalised püramiidid Tähtsal kohal olid ka templid
Varajane b. Vana püramiidid (27-23 saj eKr) c. Keskmine (21-18 saj eKr) d. Uus suurimad templid (1600-1100 eKr) e. Hiline Suessi kanal, Necho kand (7 saj eKr) Püramiidid on kõige tuntumad Egiptuse ehitised. Esimesed püramiidid olid astmikpüramiidid. IMHOTEP esimene arhitekt (film Muumia on seos??). Kõige kõrgemad püramiidid on Giza väljakul. Kairo on araabiapärane nimi, esialgne on Memphis. Kõrgeim püramiid on püstitatud Cheopsile [hops]. 2. kohal on Chefreni [heffreni] püramiid. Püramiidid ehitati vaid vaaraole ja ta lähisugulastele, vaaarao hauakamber oli hoolikalt kaitstud. Hauda pandi vaaraole kaasa kulda, tarbeesemeid ja muuud head-paremat. Krokodill oli kardetud ja austatud loom. Egiptuses oli suur kassikultus, eriti austatakse musta kassi. Samuti ka skarabeuse. Püramiidid ehitati Niiluse äärde, kuid mitte kaldale. Kokku on Egiptuses ~4000 km 2 põlluharimispinda. Üleujutuste piirile ehitati orutempel, kuhu algselt viidi muumia.
mastabad. Kuna vaarao oli kõige tähtsam, pidi olema tema hauakamber uhkem kõigist teistest. Seepärast ehitatige see kõrgem kui ülitute oma. Nii tekkisid astmikpüramiidid. Kõige kuulsam oli püstitatu vaarao Dzoseri auks Sakkaras. Astmete täitmise teel saadi tõelised püramiidid. Kuulsamad on püstitatd Giza väljale vaaraode: Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele. Kõige kõrgem oli Cheopsi püramiid aga selle tipp on varisenud ning hetkel on kõrgeim Chefreni püramiid. Püramiidie ehitamisel on kaasatud väga palju inimesi. Püramiidide ehitamine lõpetati II a.t. ajal, sest need ei pakkunud vaaraode surnukehadele turvalisust ning nad olid riigile majanduslikult koormav. Ja kuna ei ehitatud enam püramiide, maeti vaaraod kaljuhaudadesse. Tuntum on Teeba lähedal asuv Kuningate org. Seal oli üle 10 kaljuhaua. Nendest on ainult üks puutumatu ja see on Tutanhamoni haud.
Enamasti tõkestas sissepääsu üks või mitu kivimürakat, kuid mõnikord suleti käik kiviuksega, mis kinnitus pöördteljele, et preestrid saaksid soovi korral siseneda. Püramiidi sisemuses oli algselt püstkäik, kus asus haud, hilisemais püramiidides viib hauakambrini põiktunnel. Tuntuimad on astmikpüramiid Sakkara lähedal, nn. murdpüramiid Dahsuris (natukene lõuna pool) see on esimene pärispüramiid, Snofru teine püramiid) ning nn. Suured püramiidid: Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid Gizas (Sakkarast põhja poole). Gizas asub suur sfinks (vaarao Chefreni sfinks), mis on välja rajatud kaljust. Tal on inimese pea, mõistuse sümbol, ja lõvi keha, jõu sümbol. Koos tähistavad need kuninglikku võimu. Sfinks kehastab valitsejat või päikesejumalat. (On säilinud ka nais-sfinkside ja jäärsfinkside kujutisi. Egiptusest jõudis sfinks Lähis-Ida kaudu Kreekasse). Cheopsi püramiidi kõrgus oli algul 146,6 m ja aluse pikkus 233 m, ta
kõike vajaminevat hinge naasmise jaoks. Hauakambri seintel, savinõudel, elumajades kujutati inimest nn. egiptuse poosis ehk jalad küljepealt vaadatuna, üks jalg eespool, keha otse, pea profiilis, silm otse. Muumiad maeti esialgu kastitaolistesse hauakambrisse mastbatesse. Hiljem ehitati astmikpüramiide ja seejärel püramiide, mis on tuntud tänapäevalgi. Kolm suuremat on vaaraode Cheopsi (suurim), Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Cheopsi püramiidi kõrgus on umbes 140 meetrit ja põhja pindala üle 5 hektari, seal on üle 2 miljoni korrapärase mitmetonnise kiviploki. Muumia pandi sageli kahekordsesse vaarao kujulisse sarkofaagi (kirstu) ja hauakambrid asusid sügaval püramiidi all, kuhu pääses keerukaid käike mööda. Püramiidi ees valvas vaarao näo ja lõvi kehaga olend sfinks. Püramiidid, astmikpüramiidid ja mastabad moodustasid surnute linna Gizas
matust need suleti. Püramiidide pealispind kaeti lihtsate kiviplaatidega. Püramiidide püstitamiseks kasutati abivahendeid kange ja rulle. Püramiidid moodustasid kokku ''surnute'' linna. Vaaraode haudehitiste läheduses olid tema sugulaste ja teiste ülikute mastabad või väikesed püramiidid. Püramiidides võib näha inimese võitu aine üle. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaarao surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde. Chefreni oruemplis võib näha kõige lihtsamat aga täiuslikku kiviehituse tehnikat. Siledatest kivitahukatest on moodustunud vertikaalsed postid ja neile toetuvad horisontaalsed talad. Kui püramiide enam ei ehitatud, leiti uusi ehitusvorme. Kiviplokkidest ehitati torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt. Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest nelinurksest kiviplokist sihvakaid teravatipulisi obeliske. Kõrgus oli umbes 10-32m. Asetati paarikaupa templite juurde.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
