fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906). ,,Chatou vaated" (1906). RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: ,,Neljateiskümnes juuli" (1907). GEORGES ROUAULT (1871-1958) Teda sidusid teiste foovidega üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Nooruses töötas ta klaasimaalijana keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See töö mõjutas Roualt' hilisemat loomingut, mille sisu muutus religioosseks.
tuubist. Tegutses ka graafiku ja kirjanikuna. Maurice Vlaminck, "Pargased" (1905) Maurice de Vlaminck, "Restoran Marli-le-Roy`s" (1907) André Derain (1880-1954) Enne 1905 aastat oli mõjutatud neoimpressionistidest, hiljem Gauguinist ja Cezanne`ist 1907 paiku muutus tema looming kubistlikumaks ning värvigammalt tagasihoidlikumaks. Andre´ Derain, "Londoni sild" (1906) Albert Marquet (1895-1947) Albert Marquet, "Pont Neuf" Raoul Dufy (1877-1953) Georges Rouault (1871-1958) Georges Rouault, "Kloun" (1904) Georges Rouault, "Piinatud Kristus" Georges Rouault, "Vana kuningas" (1936) Allikad Lynton, N. 2001. Moodsa kunsti lugu. Tallinn: Avita. Juske, A. Kangilaski, J. Varblane, R. 1994. 20. sajandi kunst. Tallinn: Kunst. Piper, D. 2006. Kunstiajalugu. Tallinn: Varrak Johnson, P. 2003. Art: A New History. London: Weidenfeld &Nicolson Illustratsioonid: www.google.com http://www.flickr.com/creativecommons/
olulisemad Raoul Dufy (18771953) Albert Marquet (18751947) Maurice de Vlaminck (18761958) Andre Derain (18801954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Albert marquet Albert Marquet Andre derain Andre derain Maurice de Vlaminck Maurice de Vlaminck Raoul Dufy Raoul dufy Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (18711958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused. Tema töödele on iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Georges Rouault Georges Rouault
FOVISM ARENG Uuendusliku kunsti ühiskondlik seisund oli 20.sajandi alguseks paranenud. Erinevad stiilid ja voolud kunstis. Žüriiga näitus, Pariisis 1903. aastal asutatud Sügis salong. 1905.aastal paistis silma rühm noori kunstnikke. Uue rühmituse nimi – foovid. (prantsuse k. fauves –”metsikud” Henri Matisse. Madame Matisse (Roheline joon). 1905. Tunnused Kirkad värvid, jõulised, värvid suurte laikudena. Oluline oli väljendada meeleolu. Valguse ja varjuga modelleerimine. Objektide ainuomaste värvide kujutamine. Eeskuju saadi Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Henri Matisse. Avatud aken. 1905. Henri Matisse Oli foovide rühmituse keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest. Üritas edasi anda motiivi dünaamikat kontrastsete värvidega. Henri Matisse. Tants. 1910. Henri Matisse. Vestlus. 1909. Raoul Dufy (1877–1953) Tema teostes on sageli muusika motiive. ...
aastani, kui enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Mõju · Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsu se keeles " expression " - väljendus) Foovid · Henri Matisse · Raoul Dufy · Albert Marquet · Maurice de Vlaminck · Andre Derain · Georges Rouault Henri Matisse · Foovide rühmituse keskseim kuju · kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendada · kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele · väga erksate ja kontrastsete värvidega ning harmoonilised ja kaunid. · Jäi ainukesena fovismile elu lõpuni truuks H.Matisse `'Dahlias'' ja `'Harmony in Red''
Siiski oli rühmituse keskseim kuju Henri Matisse (1869-1954). Värvide metsikusest hoolimatta on tema tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm ja mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele. Matisse oli ainuke kes jäi kogu eluks oma laadile enam-vähem truuks. Teistest rühma liikmetest olid tähtsiamad Dufy, Marquet, Derain, Vlaminck ja Rouault. Raoul Dufy(1877-1953) oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. Albert Marquet (1875-1947) oli foovide hulgas kõige lähemal realistlikule traditsioonile, tema piltide koloriit on suhteliselt tagasihoidlik, valitsevad mahedad piimjad toonid. Nii nagu teistelgi foovidel on ta joonistus visandlik, napp, kuid väga ilmekas. Andre Derain (1880-1954) sattus aga
· Deraini portree · linnades pole jälgegi loodusest või vanast · ''Poeedi portree'' tehiskeskkond · ''Kartulikorjajad'' · ''Ühe ehitise visand'' · ''Maastik kolme puuga'' · ''Uue linna projekt'' · Georges Rouault · ''Lennujaam ja raudteevaksal tõstukite ja · erandlik kuju vitraazidemeister mustad jooned funikulööridega üle kolmetasandilise tänava'' · sünge moraliseeriva sisuga pildid Venemaa · sageli piibli ja krutsifiksi teemad · kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi
Eesmärk tunnete ja meeleolu väljendamine. Värvid hoogste, erinevate suuruste laikudena, värvid puhtad. Pariisis Sügissalong . Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl Schmidt-Rottluff: Maastik jahtidega, Kaks pead.
eksamitel põrunud, aga siis polnud tal enam midagi kosta. Mõni aeg hiljem pani proua Bovary Charles'i ja Helöise paari. Helöise Dubuci kirjeldus: Dippe'i kohtupristavi lesk, inetu, kuivetanud nagu roigas ja täis vistrikke nagu puu kevadisi pungi. Olenemata ta välimusest oli tal austajaid jalaga segada. Helöise ja Charles abiellusid. Charles hakkas külaarstiks, sellega seoses oli tal vaja teha ka üks väljasõit patsiendi juurde, kelleks oli härra Rouault, ta oli oma jalaluu murdnud. Mehel oli ka tütar, Emma, kes arstile meeldima hakkas. Helöise oli preili Rouault'i peale armukade. Mõni päev pärast Charles'i naasmist koju ta abikaasa suri. Kui Helöise oli surnud kasvas Charles'i patsientide arv. Härra Rouault sõitis peale hr. Bovary naise surma Tostese'i, andis arstile ravimise eest tasu ning ka nõu. Üsna pea mõtles Charles Emma'lt kätt paluda, mida ta ka tegi. Nad abiellusid ning asusid elama Tostese'i
Bonnard maalis mõnulevaid hetki · peamine kujutlusviis, hinnati ilu kodusest elust · vormilt lähedane impressionismile, ent · E. Vuillard maalis õhu- ja valgusküllaseid vabam joonistus Pariisi vaateid · A. Modigliani · foovid R. Dufy, A. Derain, M. Vlaminck · peamiselt portreed ja aktid ''Punapäine maastikke naine ripatsiga'', ''Istuv akt'' · G. Rouault pühendus kristlikule · psühhopaadist kunstnik, suhtus temaatikale ''Passioon'' modellidesse sadistlikult · G. Braque natüürmordid · gootilikult väljavenitatud poosid, · F. Leger ilmusid geomeetriseeritud nukravõitu meeleolu inimesed · mõjutas: Touluse-Lautrec, Picasso, neegriplastika · A. Chagall · peamised motiivid: sibulkuplitega kirikud, loomad, juutide eluolu
* loomingus kohtab surma, haigust * oluline on süzee, mitte vorm * ärevus, värvilaigud ja värelevad vormid Kunstnikud: * Eduard Munch * Kristjan Raud * Nikolai Triik Juugend 1890 - 1905 * taimemotiivid * voolavad kõverjooned Kunstnikud: * Gustav Klimt * Kristjan Raud * William Morris Fovism 1905-1910 * segamata värvid * lainetavad vormid * väga dekoratiivsed tööd * puudub ruumilisus Kunstnikud: * Henri Matiss`e * Raoul Dufy * Georges Rouault Kubism 1907 - 1914 * geomeetrilised kujundid * tahtlikult moonutatud perspektiiv * püüti üht eset näidata korraga mitmest küljest * levinuimad olid natüürmordid Kunstnikud: * Pablo Ruizi Picasso * Juan Gris * Georges Braque Ekspressionsim 1905-1920 algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud.
1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20.saj algusaastatel? Pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavandama kunstimuuseumi rajamist. 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906. a Tartus põllumajandusnäituse osakonnana, iseseisvad ülevaatenäitused toimusid 1909.a Tartus ja Tallinnas. 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Graafika, söejoonistus, tempera 4. Millised teemad olid olulised Kristjan Raua loomingus? Rahvaluule ja ,,Kalevipoeg" 5. Kus oli võimalik õppid kunsti 20.saj alguses Eestis? 1903.a Laikmaa asutatud kunstikoolis Tallinnas ja 1904. a Raua asutatud kunstikoolis Tartus 6. Millised ajaloosündmused põhjustasid mitmete eesti kunstnike jõudmise Pariisi? Mida nad seal õppisid? Revolutsiooni sündmused Peterburis, kus nad õ...
aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse
aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse
(1876-1958) / mo‘riss dö vla‘mä(nk) / kasutasid 1904-1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Derain sattus Cezanne mõju alla ja lähenes kubismile. Tema 1920-ndail aastail maalitud maastikud on traditsioonipärase kindla kompositsiooniga ja mõjuvad suurejooneliselt. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkas ta kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. GEORGES ROUAULT (1871-1958) /zorz ruoo/ oli erandlik kuju foovide hulgas . Nooruses töötas ta klaasimaalija õpilasena keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. Ta püüdis oma töödega teenidakatoliiklust ning kaasa aidata maailma parandamisele. Rouaut i loomingus oli nii sisult kui ka vormilt keskaegseid jooni. Ta püüdis klaasimaali värvipindade hõõguvust üle kanda tahvel- maali. Kirkaid värvilaike ümbritsesid tumedad, rasked ja jõulised kontuurid nagu keskaegsetel kirikuakendelgi
Naine võttis peres ohjad oma kätte. Jälgis igat mehe liigutust ja väitis, et mees olevat ta hooletusse jätnud. Ühel hommikul kutsuti arst Les Bertaux'si jalaluud lahasesse panema. Ta aitas isa Rouaultil jala terveks ravida, käies haiget regulaarselt külastamas. Seal kohtus Charles ka patsiendi tütre Emmaga. Charlesil meeldis seal külas käia, aga pr. B ei meldinud see ning ta lõpetas külaskäigud. Veidi aja pärast, aga Heloise suri. Üks päev külastas leske isa Rouault ning kuuldes kaotusest lohutas teda ja kutsus arsti endale külla. Charles võttis nõuannet kuulda ja läks Les Bertaux'si, edaspidi käis seal nii tihti kui soovis. Preili Emma ja tohter said igakorraga lähedasemaks. Charles otsustas neiu kätt paluda ning sai nõus oleku tüdruku isalt. Pulmad peeti järgmisel kevadel pruudi kodus, kui Charlesil leina aeg läbi sai. Pärast pulmi sõitis noorpaar oma uude koju Tostes'i.
Kooli pandi Charles viivitusega, kuid tänu oma visadusele sai ta hakkama. Hiljem pandi ta meditsiini õppima, milles ta esialgu põrus, kuid hiljem siiski arsti paberid kätte sai. Charles läks elama Tostes'i, kus pidi õige pea arsti koht vabanema. Ema sokutas talle naiseks temast mitu korda vanema lese, kelle ka väike varandus hinge taga oli. Kord sai Charles kutse lähedal asuvasse tallu visiidile, kus olevat murtud jalaluu. Abi vajajaks oli talunik Rouault, kellega arenesid Bovary'l hiljem väga head suhted. Härra Rouaultil oli ka ilus tütar nimega Emma, kes Charles'ile meeldima hakkas, seepärast muutusid tema visiidid sinna vägagi tihedaks. Varsti aga suri Charlesi naine ning Charls otsustas Emma kätt paluda. Toimusidki pulmad ning Emma asus Tostes'i elama. Emma kasvas üles isaga, sest tema ema oli varakult surnud. Isa pani ta noore tüdrukuna kloostrikooli, et Emma seal kõike vajalikku õppida saaks. Kloostri
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ...
ehk metslasteks. Maalisid värvilaikude abil lihtsustatult ja kujutatavat moonutades, kuid emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest. Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku. Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming religioosne. Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt. Eestis Karl Pärsimägi. 6.Ekspressionism. Expression- väljendus. Kasutatakse enamasti Saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal moodustus Saksamaal, D resdenis rühmitus ,,Die Brücke"(sild), kus liikmed tegutsesid enamasti puulõike ja litograafiaga. Töödes oli sageli jõhkrust, värvide porist või toorest koloriiti. Kõik oli väljakutsuv. Saksamaal.
. Ta kohtab laadal Rodophet ja joob temaga koos kõrtsis õlut. Ta ei pea tema peale viha. Charles süüdistab kõiges saatust. Charles sureb oma lehtlas pingil istudes. Berthe saadeti vanaema juurde, kes ka suri samal aastal.Laps jäi ühe vaese tädi hoole alla,kes pani lapse ketrusvabrikusse leiba teenima.Kõik nende vara müüdi võlgade katteks maha ja järele jäänud rahast piisas ainult selleks,et saata väikena Berthe vanaema juurde. . Peategelased Emma Rouault Bovary (Madame Bovary) noor naine, kes tegeleb romantilise unistamisega, kuid tajub ikka ja jälle kalkust selles maailmas. Otsib kirglikku armastust. Kompromiteerib end nii materiaalselt kui moraalselt. Dr Charles Bovary: igav matslik, kuid ustav ja salliv abikaasa.Ta armastas Emmat kõigest hoolimata. Homais: ülespuhutud, auahne apteeker. Sai lõpuks auleegioni risti. Leon Dupuis:notari kirjutaja , kes armub Emmasse.On romantiline ja hiljem saab tema armukeseks.
loomingust. 1905 aastal toimus seal näitus, keda hakati kutsuma foovideks (metsikud). Foovid: puhtad segamatud värvid hoogsate erineva suurusega laikudena. Värvid olid sageli vastupidised looduses esinevatele värvidele. Keskne kuju oli Henri Matisse (eelkõige tähtis väljendus, tööd on tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid; Tants). rühmituse liikmed: Dufy (Lipuehtes tänav, Le havre); Derain (Westminsteri sild); Vlaminch (Deraini portree); Rouault (Salongis). Foovidega algab Euroopas ekspressionism. Saksamaa rühmitus Die Brücke, kuhu kuulusid Kirchner (Marcelle); SchmidtRottluff (Kaks pead); Nolde (Prohvet). Tegeleti palju graafikaga. Ekspressionistlikku graafikat nagu maalikunstigi iseloomustab kirglik tunneteväljendus. Austrias Schiele (Autoportree). Prantsuse ekspressionistid väljendasid rahulikku õnnetunnet, rõõmu. Saksa ekspressionistid aga rahutust, ühiskonna kriitikat, parema ühiskonna igatsust. Ekspressionistid
Postimpressionistid II: sajandivahetusel; vastanduti impre.le väga erinevalt Tekkis neoimpressionism, rajaja oli Georges Seurat. Teda oli mõjutanud hiljem aga Paul Signac. 2 perioodi siis. Fovism: 20. sajandi algus, Pariis. Väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatamisel, ei pidanud vajalikuks olla täpsed detailides, loodusele vastupidised värvid. Foovide rühmitus oli ühtne kuni 1907. aastani. Keskseim kuju oli Henri Matisse ,,Tants". Georges Rouault. Ekspressionism: sai alguse foovidest, Goghist ja Munchist, samaaegselt tekkis Saksamaal väljenduslik kunst. Sakslastele meeldis piltide juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. E.L. Kirchner, Emil Nolde varasemad ekspressionistid, rühmitus Die Brücke. Räägiti kunstis väljendamisest, kuid see, mida püüti väljendada, oli erinev. Kujutati kõike dramaatilises valguses. Brücke kunstnikud tegelesid ka graafikaga, nende lemmikud olid lito ja puulõige.
* Raoul Dufy (1877-1953) armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. * Andre Derain (1880-1954) ja Maurice de Vlaminck (1876-1958) kasutasid aastail 1904- 1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. * Erandlik kuju foovide hulgas oli Georges Rouault (1871-1958). Teda sidus nendega (ja ainult ajutiselt) üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Nooruses töötas ta klaasimaalijana keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See töö mõjutas Rouault´ hilisemat loomingut, mille sisu muutus religioosseks. 7) Vali lehekülgedelt 42-43 üks Henri Matisse`i maal ja analüüsi seda: * maali nimi ,,Vestlus" * maali kirjeldus -siin maalil on kujutatud kahe inimese vestlus, kellest üks on meesterahvas
dekoratiivselt kaunid. R. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Maalide värvitehnika on õrnem, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. ,,Lipuehteis tänav", ,,Trouville'i afisid". A. Derain (,,Matisse'i portree", ,,Westminsteri sild") ja M. de Vlamink (,,Deraini portree") kasutasid eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlaminki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. G. Rouault erandlik kuju foovide hulgas, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. ,,Salongis" arusaamatud juhmardid vahivad näitusel pilti. Nooruses töötas ta klaasimaalijana kirikuakende restaureerimisel. Roualuti hilisema loomingu sisu oli religioosne. Rouault oli vitraazimeister, matkis oma maalides vitraaze mustad ribad kinnitavad värvilaike. ,,Kristus eeslinnades." Kubism Kubism on üks 20nenda sajandi alguse moodsa kunsti stiilidest. Kubismi rajajateks peetakse P
metslasteks. Maalisid värvilaikude abil lihtsustatult ja kujutatavat moonutades, kuid emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest. Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku.Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming oli religioosne. Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt. Ekspressionism Ekspressioon väljendus. Mõistet kasutatakse enamasti saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal moodustus Saksamaal Dresdenis rühmitus ,,Die Brücke" (sild), kus tegutseti enamasti puulõike ja litograafiaga. Töödes oli sageli jõhkrust, värvide porist või toorest koloriiti.
Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik Vauxcelles, kes nende töid nähes võrdles seda varasema kunstiga ning leidis, et need on nagu Donatello metsloomade keskel. Kõige kuulsam nimi on Matisse, seda on nimetatud ka ühe mehe kunstivooluks. Tuntud nimed on ka Rouault, Flandrin, Manguin, Dufy ja terve rida teisi. Foove ei huvitanud impressionistide muljete jäädvustamine ega ka sümbolistide tagamõtted, pidasid oluliseks väljendada meeleolu. Nende värvid ei pidanud olema täpsed, vastama tegelikkusele, aga olid reeglina puhtad. Neid ei huvitanud valgus ega varjud, sageli ei kasutanud nad ka perspektiivi. Ise pidasid oma kunsti äärmiselt rahustavaks. Matisse on öelnud, et temale on tähtis väljendus, mis ei teki mitte inimeste
(vt tekst lk 43-44) Visandas liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. 6) Nimeta foovide rühmituse teisi liikmeid ja iseloomusta nende loomingut! *Raoul Dufy armastas muusikat ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. *Maurice de Vlaminck kasutas eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Suureks eeskujuks oli van Goghi looming. *Georges Rouault Maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Hilisema loomingu sisu muutus religioosseks. 7) Vali lehekülgedelt 42-43 üks Henri Matisse`i maal ja analüüsi seda: * maali nimi Tants * maali kirjeldus 5 inimest tantsivad olles ringis ja hoides käest kinni. * tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab Pisut müstilise tunde. 8) Vali leheküljelt 44 üks maal ja analüüsi seda nii nagu eelmises küsimuses! * maali nimi ja autor Andre Derain. Westminsteri sild Londonis
Fovismile jäi elu lõpuni truuks ainult Matisse. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy (1877-1953), kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet (1875-1947) ning Maurice de Vlaminck (1876-1958) ja Andre Derain (1880-1954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (1871-1958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel. Nii ongi tema töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile
edasi minna. Raoul Dufy armastas muusika ja rahvapillidega seotud asju, millega sai väljendada elurõõmu ja maailmaimetlust. Vrdl Matisse'ga, on vörvid rahulikumad, õrnemad, läägemad, pintslikäsitlus närviline. Koloriit on hoopis teine. Andre Derain kasutab kohati lausa väga intensiivseid, kontrastseid, metsikumaid värve. Joonistuslikult on Derain oskuslikum kui Matisse. Maurice de Vlaminck eeskujuks oli van Goghi looming. Ka intensiivsed toonid. ,,Jõgi". Georges Rouault ,,Kloun". Natukene erandlik kuju. Seob küll välised tunnused, ainult aiutiselt. Maalid sisulised on sünged, moraliseerivad! Saanud mõjutusi sellest, et ta töötas klaasimaalijana, keskaegsete kirikuakende restaureerimine, see mõjutas teda usuliselt. Sp. On ka usulise sisuga maale ja moraliseerivaid. Töödes võib näha klaasimaali/vitraazlikku kujutamislaadi. Koos foovidega algab Lääne.Euroopa kunstis uus suund ekspressionism (väljendus).
4. Oluline on kunstniku subjektiivne lähenemine. 5. Värvid kirkad, jõulised ja eriti palju kasutatakse puhast punast. 6. Pintslitöö hoogne ja andis edasi kunstniku emotsioone. 7. Oluline ei ole lõuendi korralik katmine värviga, jäetakse nähtavale krunditud lõuendi laike. KUNSTNIKUD: Henri Matisse (18691954) liikumise juht, eraldas maali plaanid erinevate punaste toonidega. Hiljem hülgas visandava stiili ja tegeles peente värvikombinatsioonidega. Georges Rouault (18711958) sünge värvivalikuga inimliku viletsuse kujutaja Albert Marquet (18751947) kasutas alates 1897. puhtaid värve, alates 1907 liikus nüansirikka maalimise suunas Maurice de Vlaminick (18761958) kasutas nooruses intensiivseid toone, hilisemates töödes lai pintslilöök Georges Braque (18821963) ühines rühmitusega viimasena 1906, maalidel on tasakaalus vormikorraldus värvikasutusega 2. EKSPRESSIONISM täiendus TAUST:
sümbolistide peidetud loo. Eesmärk oli kirjeldada kunstniku meeleolu ning seega erinesid värvid tihti looduses esinevast ning ei oldud täpsed ka üksikasjades. Kogu kompositsioon pidi olema väljendav, ei tunnistatud kunstis midagi jutustavat. Kunst peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele lõõgastavalt. Maal: Henri Matisse Raoul Dufy Andre Derain Maurice de Vlaminck Georges Rouault (ainult stiili poolest, moraliseeriva sisuga) Ekspressionism - Eelkäijateks olid van Gogh ja Munch, kuid eelkõige foovid. Väljenduslik kunst tekkis foovidega samal ajal ka Saksamaal, kus moodustati liikumine "Die Brücke". Kui prantsuse väljenduslik kunst oli seotud positiivsete emotsioonidega, siis Saksamaal oli peamiseks sisuks rahutus, ühiskonnariitika, igatsus parema maailma järele ja lihtne maailmavalu. Kõike kujutati dramaatilises valguses
KUNSTIAJALUGU. 12.klassfuturism Contents 2.Juugendstiil.......................................................................................................................................... 4 3.Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades.................................................................................... 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.......................
1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli s...
metslasteks. Maalisid värvilaikude abil lihtsustatult ja kujutatavat moonutades, kuid emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest. Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku.Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming oli religioosne. Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt. Ekspressionism Ekspressioon väljendus. Mõistet kasutatakse enamasti saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal moodustus Saksamaal Dresdenis rühmitus ,,Die Brücke" (sild), kus tegutseti enamasti puulõike ja litograafiaga. Töödes oli sageli jõhkrust, värvide porist või toorest koloriiti.
pigem mõttetuks, aga ühel päeval, kui Kitty lapsega metsas on ja äikesetorm algab, palub Levin jumalat, et tema perega midagi ei juhtuks. Sellest hetkest alates pole ta enam uskmatu ning hakkab oma pere ja enda elu rohkem väärtustama. 18. ,,Madame Bovary" Teos algab Charles'i kooliseiklustega ning sellega, kuidas ta ülikoolis käib ja seal arstiks õpib, aga kukub sealt välja. Hiljem õpib ta abiarstiks. Tema esimene patsient on jalaluumurruga Rouault, kes talle ravi eest väga tänulik on. Sel ajal abiellub Charles vana naisega, aga too sureb peagi. Varsti abiellub Charles Rouaulti tütre Emmaga, aga Emma kahetseb varsti seda, et ta Charlesiga abiellus. Emma ja Charles kolivad uude kohta elama ning selgub, et ta on rase. Sünnib tütar Berthe. Emma pole truu abielunaine ning hakkab abielu kõrvalt teiste meestega kohtuma. Ta armub Leoni, mistõttu hakkab järjest vähem Charles'i sallima. Leon lahkub riigist ning nende armusuhe soikub
RAOUL DUFY 1877-1953 Endine foov, 20ndate alguses veel väga skitseeriv, 30ndatel muutub juba rahulikumaks. Meelelaadiks pidupäeva dekoratiivsus jahid merel, Pariis FERNAND LÉGER 1881-1955 Endine kubist. Tuleb tagasi figuur, kuid geometriseeritult.(Ideoloogiaks endiselt masina ja inimese sümbioos masinlik inimene! Tehnilise tsivilisatsiooni ja inimese ühtekuuluvus) GEORGES BRAQUE 1882-1963 kubismi rajaja (sünteetiline) tulevad tagasi mõned reaalsuse detailid GEORGES ROUAULT 1871-1958 MAURICE DENIS 1870-1943 Mütoloogia, kuid suhteliselt tasapinnaline PIERRE BONNARD 1867-1947 keskkonna võlu annab edasi läbi värviede rikkuse sarnaneb impressionismiga kuid mõned detailid on puhta värvipinnaga, tsentraalperspektiiv on moonutatud. Omamoodi süntees Cst lähtuvas kunstis, ...etc. EDOUARD VUILLARD 1868 - 1940 Art deco! Juugendi traditsiooni jätkaja nii moe-, raamatukunstis jne püüd ühe stiili poole Tamara de Lempicka 1898-1980 MARIE LAURENCIN
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
