Bütsantsi arhitektuur ja ikoonikunst Bütsantsi kirikute põhiplaanid on äärmiselt mitmekesised. Bütsantsi arhitektuur armastab kupleid. Levinud olid tsentraalehitised- ristkuppelkirikud, viiskuppelkirikud. Kirikute siseseinu kaunistasid erinevad mosaiigid. Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis on Hagia Sophia katedraal. 6. sajandil tekib Bütsantsis ikoonimaal. Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel. Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. Islamikunst Islami kunstis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine, seetõttu on kujutavat kunsti väga vähe, kuid erandina leidub islami kunstis miniatuurmaali. Ehituskunstis on kõige silmapaistvamaks ehitiseks mosee, mille juurde kuulub mitu minaretti. Islami ehituskunst on Bütsantsi mõjutust...
Figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest. Figuurid tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata. Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar Justinianius Esimene ja Theodora ?????????????????????? Vanavene kunst (ajaline teke, kestvus) Hakkas kujunema 9.-10. Saj. ja kestis kuni 17.saj- ni. Keskuseks Kiiev. Vanavene kunstikeskused (2tk) Kiievi Püha Sofia peakirik ja Vladimiri linn. Vanavene ikoonimaal Suur eeskuju Bütsantsi ikoonimaalil. Umbes 13. Saj. ikoonikunst iseseisvu. Bütsantsi eeskujule lisandusid: kohalikud legendid ja pühakulood. (Kirikutesse tulid tänu muutustele rahvalikud jooned ja rahvausundi elemendid). Islami usu teke (kus, millal, jumal) - 7. saj kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon(üks jumal - Allah) prohvet Muhammed. Usku levitati sõjalisel teel. Islami ehitiste kaunistamine (materjalid, motiivid) - Hoonete kaunistamisel kasutatakse rikkalikku ornamentikat
Skulptuur levis vähe. Suuremad saavutused on maalikunstis. Kõik võeti üle Bütsantsist ja kreeka meistrite töö on näiteks mosaiigid ja freskod Sofia katedraalis Kiievis. Kõige väärtuslikum vanavene kunstis on ikoonimaal. Esimesed ikkonid, nende hulgas legendaarse kuulsusega ,,Vladimiri jumalaema" toodi Bütsantsist ja sealt pärineb ka nende põhimõte ja maalitehnika. 1240-1480 Mangoli tatari ike o Sidemed Bütsantsiga nõrgenesid o Vene ikoonikunst iseseisvus o Lisandusiid kohalikud legendid ja pühakulood o Kunsti tungisid rahvalikud jooned ja rahvausundi elemendid. o Ilmuvad mustade jõudude kujutised o Ilmnesid vabama ja maalähedasema laadi taotlused Moskva ja Bütsantsi tugevnemine > bütsantsliku ja kohaliku kunsti vaheline võitlus. Kõrgelt hinnati kreeka kunst [eriti Moskvas ja Novgorodis]. Kuulsaim Bütsantsist tulnud maalija on Theophanes Kreeklane. o Töötas Venemaal 14. ja 15. sajandi vahetusel.
3) ehitati Moskva Punasele Väljakule Vassili Blazennõi kirik- liitkirik: 8 kirikut + 1 kabel Skulptuur: leidis vähe viljelemist skulptuuridesse suhtuti sallimatult ümarplastikasse suhtuti samamoodi Maalikunst: tulid kunstnikud Bütsantsist, kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem võeti Bütsantsilt üle kõige väärtuslikum oli ikoonimaal, samuti bütsantsist hiljem vanavene ikoonikunst iseseisvus- lisandusid kohalikud legendid ja pühakute lood kiriklikku kunsti tugis rahvalikke jooni ja rahvausundi elemente, piltidel kuradid, hiljem veel vabam ja maalähedasem laad RAHVASTERÄNDAMINE- SKÜÜDID. KELDID. VIIKINGID. Taust: rändrahvad ehk nomaadid hõlmasid Hiinast Kesk-Euroopani oleva maaala, põhjapoolsed alad parallelselt antiigiga õppisid metallitöötlemist, tegelesid põlluharimise, karjakasvatuse, kaubanduse ja röövimisega
• Nikolai II andis 17.04.1905 välja usuvabaduse seaduse • 17 saj. lõpp – Narva ümbrus, Alutaguse • 18 saj. algus – Peipsi veer ja Lõuna-Eesti (Räpina ümbrus) • 1710 – esimene klooster Räpina lähistel (Konstantin Fjodorov, kloostri ülem läks üle uude usku, klooster hävitati 1722) • 1740 – Kükita palvemaja 19 saj. algus – palvemajad Tallinnas, Tartus, Kasepääl, Kallastel, Mustveel, Varnjas, Kolkjas, Piirikülas Ikoonikunst • Vaimne puhtus kunstis • Eriti hinnatud fedossejevlased (G.Frolov) • Puitalus (pärn ja mänd) • Munatempera • Taust – rõivad – katmata kehaosad – detailid ja heledused rõivastel, näol jm osadel Фролов(1854-) Одигитрия. Было много учеников, была своя школа, где преподавали крючковое пение, язык, архитектуру и искусство иконописания.
paavstist. Bütsansi kirikud on oma põhiplaanilt tsentraalehitised (keskosa kohal kuppel), nt. Hagia Sophia katedraal, kaheksatahuline San Vitale ja Apostlite kirik Konstantinoopolis. Esineb ka basiilikat ja 9. sajandi lõpust viiskuppelkirikuid, kus peakupli alla ehitati tambuuur ehk silinderjas akendega ruum. Kirikud on seest kaunistatud mosaiikidega, kus inimesi kujutati üsna jäikadena ja foon oli kuldne. Edenes ikoonikunst, mida püüdsid pidurdada 8. 9. sajandil ikonoklastid ehk pildieitajad. Neile ei meeldinud, et inimest ja teisi elusolendeid mistahes moel kunstis kujutatakse. Ikoonil kujutati pühakuid, kellele andis tähenduslikkust ja ülevust kullavärviga aluspind, mis temperavärvide alt läbi kumas. Bütsantsi kunst on väga rikkalik, toretsev ja ohtra kulla ning kalliskividega särav kunst, brokaatkangad, elevandiluust nikerdatud reljeefid. Bütsansi lõpuks võib
annaabi.ee 
