Maakunst Aleksandra Mussajeva 11klass. • Maakunst (inglise keeles land art) on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. • Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. vaata siin Tuntuimad esindajad • Michael Heizer • Richard Long • Robert Morris • Dennis Oppenheim • Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid. Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli
Land Art ehk MAAKUNST Maakunst Looduslikke materjale (näiteks liiv ja kivid) kasutav ning loodust (peamiselt maastiku pinnavorme) ümberkujundav kunst Kujunemine • Kujunes välja 60ndate lõpus ja 70ndate alguses • Tavaliselt on kunstil alati majanduslik, sõjaline religioosne või ilu loomise eesmärk. Maakunstil selliseid eesmärke püstitatud polnud • Maakunsti tekkel võivad olla peale kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste monumentide või siis “tulnukate” jälgede vastu Maakunsti olemus • Teosed on enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse ja inimtühjadesse paikadesse • Rajati kummalisi ja ebatavalisi ehitisi • Maakunst kujundas ümber loodust ja kasutas ka loodusnähtusi • Publikule näidati töid peamiselt fotode ja filmide kaudu
Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed sageli põhjustavad liikumiselamusi, os seda sageli seostatud ka kineetilise kunstiga. Maakunst - maakunstiga kõige laiemas tähenduses s.o. loodusliku keskkonna mõjustamisega on inimkond tegelenud aega algusest peale, kuid sellel on olnud siis kas majanduslik, sõjaline, religioosne või ilu loomise (pargikunst) eesmärk. Maakunsti puhul selliseid eesmärke püstitatud pole. Impersonaalne jälg inimtegevusest on maakunstile väärtus iseeneses. Maakunsti tekkel võivad peale kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste ürgaja monumentide või tulnukate jälgede vastu. Võib-olla just sellepärast on maakunsti teosed enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse inimtühjadesse paikadesse. Kontseptualism - on kunstivool, millele on kõige tähtsam idee
Mõisted Maakunst kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. Fotokunst- Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. Videokunst- Videokunst on kunstiliik , mis tugineb liikuvatel piltidel ja hõlmab video-ja audio andmeid .
21.saj. kunstistiilid Mõisted: 1. Maakunst - (inglise keeles land art) on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. 2. kehakunst - kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma).. aastail. 3. häppening - on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. 4. utiilikunst - on enamasti eraldiseisev minemavisatud prahist loodud installatsioon. 5
olulisemgi lõpptulemusest. Oluline on teose loomine protsess, mida on vahel muudetud ka etenduseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Action_painting). Tuntuimaks esindajaks on Jackson Pollock, kelle teosed on värvirikkad, kirjud ning haaravad pilku. Osad tema teostest võivad esmapilgul tunduda lasteaialapse kätetööna, kuid teostesse rohkem süvenedes kaob see arvamus. Selle aja kunstist on meeldejääv ka maakunst, mida loodi kõige rohkem Euroopas. Ka maakunsti puhul saab kasutada installatsiooni. Kasutatavad materjalid on kõik loodusest, mis eristab maakunsti teistest kunstiliikidest ja annab sellele keskkonnale ning loodusele mõeldes suurema väärtuse. 20. sajandi teise poole kunst on meeldejääv ja loominguline. Iga inimtüüp leiab selle ajastu kunstist endale midagi meelepärast ja tunneb ära tuttava olukorra. Kasutatud materjal: www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/20.ppt , 9.01.2012, 21:30 http://www.google.ee/url
lavastuslikum. Iseloomulik on keskendumine kunstniku subjektiivsele loovusele. Maakunst On 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Osade kunstnike meelest oli galeriide roll kunsti vahendajana oma aja ära elanud, lisaks oli ka kunsti mõiste muutumas. Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid. Maakunsti tunnused Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures möötkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust. Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-
pleksiklaasi, metalli, neoonlampe, mootoreid jm. ning luuakse nende abil esteetilist elamust pakkuv teos. 10. Missugust kunsti nimetatakse maakunstiks (land art), kirjelda mõnda tööd? 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. Tuntuimad esindajad Michael Heizer, Richard Long, Robert Morris, Dennis Oppenheim. Robert Smithson (1938-1973, ameerika maakunsti pioneer). "Spiraalmuul" asub madalas Suures Soolajärves Utah´ osariigis
- Robert Cottingham: "Lynn's portale", "One Way", "American Alphabet" - Chuck Close: "Self-portriat", "Leslie", "Mark" 10. Mida tähendab maakunst ja nimeta kuulsamad tegijad? - Maakunst on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. Tuntuimad esindajad Michael Heizer, Richard Long, Robert Morris, Dennis Oppenheim. 11. Mida tähendab tegevusmaal? Kes on tuntuim tegevusmaalija? Kuidas tööd valmisid ja välja nägid?
Kunstistiilid Maakunst on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Kehakunst on moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Videokunst on meediakunsti esimesi ilminguid, milles vahendina kasutatakse videot. Videokunsti esindajaks on 1960 aastatel videoeksperimentidega alustanud korea päritoluga ameerika kunstnik Nam Jun Paik.
ning keskendutakse ainult hädavajalikule. Kunstile iseloomulikemad jooned olid lihtsus,askeerlikkus ning selgus. Mida võib kõige endal leida Mies van der Rohe töödes. Võime öelda, et uue sajandi kunsti iseloomustab ka looduslik stiil, mida hakkati nimetama maakunstiks. Kus kasutati looduslikke materjale nagu näiteks liiv, kivid. Samuti võime öelda, et see on loodust peamiselt maastiku pinnavorme ümberkorraldav kunst. Maakunsti üheks algatajaks oli Walter de Maria, kes lasi Nevada kõrbesse tõmmata kaks paralleelset 3,6 km pikkust joont. Arenesid välja ka veel kaks täiesti erinevat kunsti liiki, milleks on siis opkunst ning popkunst. Opkunst keskendub peamiselt ainult optiliste efektide loomisele, mis on ka tänapäeval väga populaanre kasutus arhidektuuris. Lihtsate geomeeriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või siis erinevate suunade liikumisi
Teised tuntud esindajad on näiteks J. Le Parci, Bridget Riley ja J. R. Soto. Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunsti. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Victor Vasarely Maakunst maakunst: (ingl. land art) looduslikke materjale (näit. liiv, kivid) kasutav ning loodust (peamiselt maastiku pinnavorme) ümberkujundav kunst. Vool tekkis 1960ndate aastate lõpus. Maakunsti pioneer on Walter de Maria, kes lasi Nevada kõrbesse tõmmata kaks paralleelset 3,6 km pikkust joont. Edaspidi ongi maakunst olnud mittepraktiliste kunstiliste objektide loomine maastikule või üldse loodusse. Näiteks Robert Smithson ehitas 1970ndate algul ühte Utah soolajärve spiraalse muuli. Kuulsaim maakunstnik on Jugoslaavia päritolu Christo, kes pakkis värvilisse kilesse või riide sisse pisikesi saari ja 90ndatel ka Berliini Riigipäevahoone. 20.saj
kunstimaailma institutsioonidega. WALTER DE MARIA (s. 1935) laskis oma näituse puhuks kogu galeriiruumi täita mullaga maast laeni seda võis võtta ka sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. Varsti hakkas ta väljaspool galeriisid tegutsema. Tasases Nevada kõrbes ,,joonistas" ta kaks paralleelset, teineteisest 3,6 m. kaugusel kulgevat kriidipurust joont, mis ulatusid silmapiirini (pikkus 3,2 km.). Selle aktsiooniga asetas De Maria end maakunsti pioneeride hulka. Maakunstiga kõige laiemas mõttes, so. loodusliku keskkonna mõjutamisega on inimkond tegelnud ajaloo algusest peale, kuid sellel on olnud siis ka majanduslik, sõjaline, religioosne või ilu loomise eesmärk. Maakunsti puhul on selliste eesmärkide täheldamine vist võimatu. Impersonaalne jälg inimlikust aktiivsusest näib maakunstile olevat väärtus iseeneses. Maakunsti tekkepõhjused 60-ndate lõpul olid niisiis peamiselt
Antivormiline kunst- üldnimetus kunstinähtustele, mis vastandusid kindlavormilistele teostee, eriti minimalismile ja lõid teoseid ebamäärase või muutuva kujuga materjalidest. 11. Mida kasutasid kehakunstnikud oma ideede väljendamiseks? Nad kasutasid oma keha ja selle füsioloogilised talitlused. Nt. ameeriklane Vito Acconci tegeles aga sellega, et astus oma ateljees süstemaatiliseöt taburetile ning laskis seda pildistada. 12. Mis on maakunst? Kirjelda mõnda maakunsti teost. Maakunst-lodust ümberkujundav või loodusnähtusi kasutav kunst, alates umbes 1970.aastast. Nt. WALTER de MARIA laskis oma näituse puhuks kogu galeriiruumi täita mullaga maast laeni- seda võis võtta ka sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. Laudtasases Nevada kõrbes "joonistas" ta kaks paralleelset, teineteisest 3,6 meetri kaugesel kulgevat kiirdipurust joont, mis ulatusid silmapiirni. 13. Missugune võiks olla hüperrealistlik maal?
Robert Smithson sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"(1970). Tema soov oli soolajärve rajatud hiiglasliku spiraali abil esile tõsta selle aluspinna ilusat roosakat värvust. Sügavam idee oli aga pakkuda mõtlemisainet inimese koha üle looduses. Hilisemad maakunstnikud kritiseerisid sellist tegevust kui vägivaldset terroriakti looduse vastu ja mõistsid selle teravalt hukka. Maakunsti linnavariatsioon Abielupaar Christo ja Jeanne-Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära. Nad valisid sissepakkimiseks ruuremõõtmelisi ehitisi või maastkuelemente nagu puud, sillad, hooned jne. Sissepakkimiseks kasutatud kangas ja sissepakitud objektid moodustasid täiesti uusi vorme ja said seeläbi hoopis uue tähenduse. Sellised tegevused nõudsid tohutut planeerimist ja sageli lausa aastatepikkuseid läbirääkimisi aga ka kopsakat raha. Selle teenimiseks müüdi
Robert Smithson sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"(1970). Tema soov oli soolajärve rajatud hiiglasliku spiraali abil esile tõsta selle aluspinna ilusat roosakat värvust. Sügavam idee oli aga pakkuda mõtlemisainet inimese koha üle looduses. Hilisemad maakunstnikud kritiseerisid sellist tegevust kui vägivaldset terroriakti looduse vastu ja mõistsid selle teravalt hukka. Maakunsti linnavariatsioon Abielupaar Christo ja Jeanne-Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära. Nad valisid sissepakkimiseks ruuremõõtmelisi ehitisi või maastkuelemente nagu puud, sillad, hooned jne. Sissepakkimiseks kasutatud kangas ja sissepakitud objektid moodustasid täiesti uusi vorme ja said seeläbi hoopis uue tähenduse. Sellised tegevused nõudsid tohutut planeerimist ja sageli lausa aastatepikkuseid läbirääkimisi aga ka kopsakat raha. Selle teenimiseks müüdi
Teoses on näha absurdi olemuslikus ilma milleta Jüri Okase looming oleks mõeldamatu. Oma graafilistes töödes kasutas ta töödeldud ja monteeritud foto-ja filmikaadreid,mida ta paljundas sügavtrüki- ja ofsettehnikas.Graafika tema loomingus pole eraldiseisev vaid hoopis üks osa oma ideede ja mõttemaailma väljendamiseks,kuigi just see on tema puhul kõige laialdasem. J.Okas leiab tavalistes asjades huvitavaid vaatenurki ja tema objektid on põhiliselt ehitised. 1979a alustab ta maakunsti loomisega mererannal ning kasutades peamiselt liiva ja vett.Tema objektid on minimalistlikud näiteks ruut,ristkülik,rist,25 meetrit punast paela mis paikneb mööda mereranda jne.Materjalid mis pakkuvad talle huvi looduses pakkub talle huvi ka siseruumides nägu näiteks ,,Installatsioon 9" jne.Okase töödes on näha stiilipuhtust ja minimalismi kui ka konseptualismi. Ruut Kokkuvõte
kunstimaailma institutsioonidega. WALTER DE MARIA (s. 1935) laskis oma näituse puhuks kogu galeriiruumi täita mullaga maast laeni – seda võis võtta ka sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. Varsti hakkas ta väljaspool galeriisid tegutsema. Tasases Nevada kõrbes „joonistas“ ta kaks paralleelset, teineteisest 3,6 m. kaugusel kulgevat kriidipurust joont, mis ulatusid silmapiirini (pikkus 3,2 km.). Selle aktsiooniga asetas De Maria end maakunsti pioneeride hulka. Maakunstiga kõige laiemas mõttes, so. loodusliku keskkonna mõjutamisega on inimkond tegelnud ajaloo algusest peale, kuid sellel on olnud siis ka majanduslik, sõjaline, religioosne või ilu loomise eesmärk. Maakunsti puhul on selliste eesmärkide täheldamine vist võimatu. Impersonaalne jälg inimlikust aktiivsusest näib maakunstile olevat väärtus iseeneses. Maakunsti tekkepõhjused 60-ndate lõpul olid niisiis peamiselt kunstisisesed, kuid täiendavate
Olenevalt sellest kas purskeotsik on veepiirist allpool või üleval erineb ka joa omadus. Veepinnal asuv purskeotsik annab selgepiirilise joa, veepiirist allpool asuv annab kobrutava, lainetava efekti. Reljeef kujunduselemendina Reljeef on üks peamisi ruumi loovaid elemente. Reljeefi vaheldusrikkusest sõltub kujundusvahendite valik. Reljeefi modelleerimisega kunstilistel eesmärkidel tegeleb geoplastika, seda võib käsitleda ka kui ühte landart'i(maakunsti) osa. Kõrguste vahe lahendamisel ei ole sageli võimalik erinevaid alasid omavahel sujuvalt liita, seetõttu tekivad astangud. Tuntuim nõlvakattematerjal on muru, siiski ei tohi sel juhul kalle olla üle 20 kraadi. Nõlva asendab tugisein, ning võimaldab tekitada suuremaid horisontaalseid pindu. Tugimüüre kasutatakse maapinna terrasseerimisel, maapinna täitmisel ja mitmesuguste süvendite ja puistangute kindlustamiseks. Nende ehitamiseks võib kasutada väga
rohi jne. Maalikunst. Mõnedele kunstnikele jäi antivormiline kunst siiski veel liiga objektiloovaks ja seotuks kunstimaailma institutsioonidega. Üks kunstnik otsustas täita kogu galeriiruumi mast laeni mullaga- seda võis võtta ka sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. Maalikunstiga kõige laiemas mõttes, s.o. loodusliku keskkonna mõjutamisega on inimkond tegelenud aegade algusest peale, kuid sellel on olnud siis kas majanduslik, sõjaline või ilu loomise eesmärk. Maakunsti puhul selliseid eesmärke pole. Impressionaalne jälg inimtegevusest on maakunstile väärtus iseeneses. Maakunsti tekkel võivad peale kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste ürgaja monumentide jälgede vastu. Võibolla just sellepärast on maakunsti teosed enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse inimtühjadesse paikadesse. Kontseptualism. Teose tegemisest loobumine ja ainult teostusideega esinemine. See on
Etendus, kus on juba varem valmis muretsetud vahendid ja kindel kava, on performance. Tegevusi jäädvustatakse foto ja video abil. Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst Antivormiline kunst on näiteks näitusesaali toodud materjal, mida muidu kasutati näiteks ehituse juures. Sellest vormitud eksponaati nimetati antivormiliseks kunstiks. Esimesena astus sellise kunstiga üles ameeriklane Robert Morris. Walter de Maria, loobudes näitusesaalist, ta tekitas maakunsti, paigaldades New Mexicos ruutkilomeetrile terasvardaid ja pildistas neid äikese ajal. Robert Smithsoni võimsaim teos on kruusast laotud spiraal ühes Utah` osariigi soolajärves. Christo alustas väikeste esemete sissepakkimisega, kuid jätkas suurte objektidega: Berliini Riigipäevahoone, sillad, saared... Kontseptualistid väidavad, et idee on kunsti alus ja teos ise polegi tähtis. Kuulsaim esindaja Joseph Kosuth tähtsustab kunsti lahtiseletamist, tõlgitsemist
kunstimaailma institutsioonidega. WALTER DE MARIA (s. 1935) laskis oma näituse puhuks kogu galeriiruumi täita mullaga maast laeni seda võis võtta ka sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. Varsti hakkas ta väljaspool galeriisid tegutsema. Tasases Nevada kõrbes ,,joonistas" ta kaks paralleelset, teineteisest 3,6 m. kaugusel kulgevat kriidipurust joont, mis ulatusid silmapiirini (pikkus 3,2 km.). Selle aktsiooniga asetas De Maria end maakunsti pioneeride hulka. Maakunstiga kõige laiemas mõttes, so. loodusliku keskkonna mõjutamisega on inimkond tegelnud ajaloo algusest peale, kuid sellel on olnud siis ka majanduslik, sõjaline, religioosne või ilu loomise eesmärk. Maakunsti puhul on selliste eesmärkide täheldamine vist võimatu. Impersonaalne jälg inimlikust aktiivsusest näib maakunstile olevat väärtus iseeneses. Maakunsti tekkepõhjused 60-ndate lõpul olid niisiis peamiselt kunstisisesed,
kunstimaailma institutsioonidega. WALTER DE MARIA (s. 1935) laskis oma näituse puhuks kogu galeriiruumi täita mullaga maast laeni seda võis võtta ka sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. Varsti hakkas ta väljaspool galeriisid tegutsema. Tasases Nevada kõrbes ,,joonistas" ta kaks paralleelset, teineteisest 3,6 m. kaugusel kulgevat kriidipurust joont, mis ulatusid silmapiirini (pikkus 3,2 km.). Selle aktsiooniga asetas De Maria end maakunsti pioneeride hulka. Maakunstiga kõige laiemas mõttes, so. loodusliku keskkonna mõjutamisega on inimkond tegelnud ajaloo algusest peale, kuid sellel on olnud siis ka majanduslik, sõjaline, religioosne või ilu loomise eesmärk. Maakunsti puhul on selliste eesmärkide täheldamine vist võimatu. Impersonaalne jälg inimlikust aktiivsusest näib maakunstile olevat väärtus iseeneses. Maakunsti tekkepõhjused 60-ndate lõpul olid niisiis peamiselt kunstisisesed, kuid täiendavate
Etendus, kus on juba varem valmis muretsetud vahendid ja kindel kava, on performance. Tegevusi jäädvustatakse foto ja video abil. Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst Antivormiline kunst on näiteks näitusesaali toodud materjal, mida muidu kasutati näiteks ehituse juures. Sellest vormitud eksponaati nimetati antivormiliseks kunstiks. Esimesena astus sellise kunstiga üles ameeriklane Robert Morris. Walter de Maria, loobudes näitusesaalist, ta tekitas maakunsti, paigaldades New Mexicos ruutkilomeetrile terasvardaid ja pildistas neid äikese ajal. Robert Smithsoni võimsaim teos on kruusast laotud spiraal ühes Utah` osariigi soolajärves. Christo alustas väikeste esemete sissepakkimisega, kuid jätkas suurte objektidega: Berliini Riigipäevahoone, sillad, saared... Kontseptualistid väidavad, et idee on kunsti alus ja teos ise polegi tähtis. Kuulsaim esindaja Joseph Kosuth tähtsustab kunsti lahtiseletamist, tõlgitsemist
Piiranguvöönd on looduspargi piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. 8. Kas on rajatud matkaradasid? Haanja looduspargis on olemas järgmised tähistatud matka- ja loodusrajad: Vällamäe looduse õpperada, mis on tähistatud looduses ja olemas on rada tutvustav voldik. 29 Kavadi looduse õpperada, mille kohta on olemas voldik ja tähistus looduses. Kütiorus asub maakunsti rada. Praeguse seisuga puudub looduses rajatähistus ja samuti rada tutvustav voldik. Raskusi võib ilmneda täpsema informatsiooni hankimisega. Rõuge ürgoru loodusrada, mille kohta on voldik ja rada on tähistatud ka looduses. Rõuge energiarada on varustatud infotahvlitega, lähtub Rõuge Ööbikuorust. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Vastavalt Euroopa Liidu LIFE- Nature projekti ,,Harivesilike kaitsmine Ida-Baltikumis"
annaabi.ee 
