Eksamiks õppimise II osa portfoolio (0)

Impressionism
1860-1900 Prantsusmaal
Impressioon- mulje
Maalikunstis kujutati kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse jms. Hiljem oli 
aga impressionistide lemmikmotiiviks maastik ning erinevate kellaaegade ning muljete kujutamine. 
Impressionistid leidsid, et esemeid ei tule maalida sellisena nagu me teame neid olevat, vaid sellisena 
nagu me neid näeme. Väikesed visandlikud pintslitõmbed segamata toonides. Impressionistid 
maalisid varjud  värviliseks, sellega vähenes ruumilisus. Monet (‘’Impressioon.Tõusev päike’’) oli 
osav andma edasi veepinna sillerdust ja värvirikkust. Auguste Renoir’d kujutas peale maastiku ka 
akte. Edgar Degas (‘’Tantsijanna oma pahkluud maseerimas’’), Alfred Sisley talvemaastikud. Camille
Pissarro maalis peamiselt päikeseküllaseid õhulisi tänavapilte ja Pariisi ümbruse põlde ja aedu. 
Edouard  Manet (‘’Olympia’’). Eesti kunstis avaldusid mõjud Ants Laikmaa (Marie Underi portee) ja 
Paul Burmani loomingus. Skulptuuris August Rodini skulptuuridel maaliline ilme ja varjundirohke 
pinnatöötlus.Kasutas pronksi ja marmorit. Kujutas inimese tundeid. (‘’Suudlus’’) Klassitsism
Varaklassitsism 1770-1800
Kõrgklassitsism 1800-1830
Kunstis tõusis suurem huvi Antiikse Kreeka ja Rooma  kunsti vastu. Arhitektuuris võeti eeskuju  antiikehitistest. Kasvas Pallaadio mõju. Iseloomulikud üle 2  korruse kõrguvad sambad ja  sammasportikus. Kasutati  palju templitelt laenatud detaile. Omapärane lihtsus, rangus,  suurejoonelisus. Arhitektid: Jean Baptiste Vallin de la Mothe (Kunstide Akadeemia hoone),
Antonio Rinaldi, Carlo Rossi. Levisid ka triumfikaared, võidusamabad ja auvärvad.(Tähe võidukaar
Pariisis).Skulptuuris kasutati palju marmorit. Skulptuurid põhinesid antiikmütoloogial. Inimkeha 
kujutati  hästiarenenud ja harmoonilisena, eelistati alastifiguure. Hoiduti detailidest. Skulptorid:  Antonio Canova(‘’Amor ja Psyche’’), prantslasest büstimeister Jean Antoine Houdon, taanlane Bertel
Thorvaldsen.  Maalikunstis võeti eeskujuks skulptuure. Valitsevaksmuutus ajalooteemaline maal.  Inimestel maalidel  tardunud teatraalsed poosid. Maastik on kuiv ja koloriidivaene. Kunstnikud:  prantslane JacquesLouis David (‘’Horaatiuse vanne’’) ja hispaanlane
Francisco Goya. Romantism
19.saj I pool
Kõrgaeg 1824-1840
Kunstivool mitte stiil, kuna esineb ainult maalikunstis. Valitses isiku-ja loominguvabadus, tundeelu 
tähtsuse rõhutamine. Eeskujud keskajast, eksootilistest  idamaadest, barokist. Iseloomustab liikuvus,  järsud valguskontrastid, hoogne piirikäsitlus, pearõhk koloriidil.Inglismaal Johann Heinrich Füssli 
eeskujudeks Michaelangelo ja maneristid. Kasutas salapärast heletumedust. Maalis kummalisi 
fantaasiaid või stseene kirjandusklassikast. Ka William Blakel olid samad eekujud, kuid ühendas 
piibli-ja antiikaja tegelased. William Turner (‘’Temeraire’i viimane sõit ‘’) on üks läbi aegade kõige 
suurimaid marinist. Inglismaal tegutses ka maastikumaalija John Constable ja Freiedrich Overbeck. 
Saksamaal Caspar David Friedrichi (‘’Rüheni kriidikaljud’’)maastikupildid olid uuenduslikud nii 
sisu kui vorm. Prantsusmaal jagunes kunst ametlikuks (klassitsism) ja   sõltumatuks (romantism). 
Theodore Gericault oli litograaf ja maalikunstnik. (‘’Meduse’i parv’’) ning Ferdiand Victor Eugune 
Delacroix pani rõhku maalilisele käsitluslaadileja  emotsionaalsusele. Maalide motiivid pärinevad 
keskajast. Põhiteemaks vabaduse armastus.
 (‘’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’) 


Realism
1830-1870
Skulptuuris, eriti monumendikunstis lisandusid  figuuride liialdatult dünaamilised poosid. Belglane Constantin Meunier kujutas suurejoonelise lihtsuseja monumentaalse pidulikkusega kaevureid ja 
põllutöölisi.(‘’Laevalastija’’)  Arhitektuuris on Briti arhitektide lähenemist arhitektuurile alates 1840. aastatest on hakatud  nimetama realismiks. Eesmärk oli rõhutada nende kujundatud hoonete vormide  ja materjalide „tegelikku” olemust.  Maalikunstis kujutasid realistid maastikke, kaasaegset  olustikku ,portreid ja natüürmorte. Realism põlgas idealiseerimist. Theodore Rosseau’d (‘’Kaskede 
all’’) iseloomustab vahetu side  loodusega ja talurahva eluviisiga. Barbizoni koolkond tegeles  maastikumaaliga. Loobuti väljamõeldud, fantastilistest ja  põnevatest motiividest, hakkasid maalima 
ainult seda, mida enda ümber nägid. Jean Francois  Millet kujutas eelkõige talupoegi. (‘’Õhtupalve’’),  Gustav Courbet (‘’Kivilõhkujad’’). Historitsism
19.saj II pool
Historitsism on  möödunud ajastute  matkimine. Neostiilid levisid peamiselt alates 1820.aastast.  Neogootika levis Inglismaal, Saksamaal ja hiljem Prantsusmaal. Tellijateks monarhistlikud valitsused,
aristokraadid ja Kirikud. Inglismaal Charles Barry-Londoni parlamendihoone. Prantsusmaal õhutas 
gootika tunnustamist, keskaegsete kirikute ja linnade restaureerimist Eugene Viollet-Le-Duc. 
Saksamaal Kölni toomkirik. Eestis Johann Wilhelm Krause Tartu toomkiriku kooriossa  raamatukogu hoone. Alatskivi ja Sangaste mõis.  Aleksander Nevski katedraal.Neobaroki tellijateks uusrikkad.  Charles Garnier’i Pariisi ooperiteater.  Eklektika on erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine orginaalitsevate detailidega.Hakati kasutama raudkonstruktsioone tööstus-
arhitektuuris, sildade ja raudteejaamade ehitusel.  (Coalbrookdale’i sild) Postimpressionism      19.saj lõpp
Maalikunsti vool Prantsusmaal
Impressionistliku maalitehnika hajuvatele piirjoontele ning ebamäärastele kujutistele vastukaaluks 
hakkas osa kunstnikest taotlema taas suuremat vormikindlust.
kui impressionistid maalisid eeskätt väljastpoolt saadud muljeid, siis postimpressionistid püüdsid 
väljendada oma tundeid ja meeleolusid.Tunnused: Geomeetriliste vormide rõhutamine, 
Ebaloomulikud värvid, Heledad intensiivsed värvid, Suured pinnad, Dekoratiivsus.Postimpressionism
sai meelepäraseks ka Konrad Mägi ja  Nikolai Triik. Vincent  Van Gogh  maalides valitseb rahutu, 
liikuv meeleolu. Esemete vormid on nurgelised, jõulised. Van Goghi värvid on intensiivsed ning 
heledad. Eriti armastas kunstnik helekollast. Üks van Goghi lemmikmotiive oli päevalilled. 
‘’Päevalilled’’, ‘’Tähistaevas’’.Paul Cèzanne püüdis taandada kõik esemed kolmele geomeetrilisele 
põhivormile – kera, koonus ja silinder. Vormi andis Cèzanne edasi ilma kontuurideta, üksnes 
värvilaikude abil.‘’Natüürmort õuntega’’ ja ‘’natüürmort õunte ja apelsinidega’’Paul Gauguini 
loomingule on iseloomulikud erksavärvilised siledad pinnad, mida eraldab tume kontuur. Gauguini 
põhiline väljendusvahend ongi värv.(kust me pärit oleme? kes me oleme? kuhu lähme?) Ruumilisus 
pole tema maalides oluline.Joonistus tema töödes on lihtsustatud ja vorm lamendatud. Toulouse-
Lautrec on teiste postimpressionistidega võrreldes pisut vähem uuenduslik. Tema kujutamislaad on 
lihtsustav, plakatlik.(Tualett)


Renessanss arhitektuur ja skulptuur Itaalia-sünnimaa
15.saj-17.saj Renessanssis suureneb arhitektuuri olulisus. Moes silindervõlv, ümarkaar ning kuppel. Hooned 
madalad ja horisentaaljoontele allutatud.Seinapindu kaunistavad poolsambad, pilastrid, simisid ja 
girlandid(kipskrohvist lillevanik).Tuntuim arhitekt oli Fillippo Brunellechi,Firenze 
Toomkirik.Michaelangelo saab Püha Peetri kirku ehitustöödejuhiks.Andrea Palladio sammastega, 
valitseb sümmeetria ja harmoonia palladianismiks. San Giorgio kirik. Michaelangelo rõhutas 
skulptuuris keha ja ruumi dünaamilisust.‘’Taavet’’
Skulptorid lõid realistlikke ja individualiseeritud portreebüste ning madonnareljeefe. 
Majoolikatehnika – põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga. Donatello ühendab antiigi 
traditsioonid uusaegse realismiga. Kasutuses kontrapost - keha raskus on suunatud ühele jalale, teine 
jalg on vabaks jäetud. ‘’Püha Jüri’’ , ‘’Taavet’’.Prantsusmaal Jean Goujon on Louvre’i lossi fasaadi 
autor ja Pariisi Süütute kaevu reljeefid. Arhitektuuris olulisel kohal losside ehitamine, arenes aia- ja 
pargikunst, taimede geomeetriline asetus. 
Siiski on ka Eestis leida renessansistiilis teoseid - Mustpeade vennaskonna hoone fassaad Tallinnas. Renessanssi maalikunst Freskomaal oluline tehnika. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, 
edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Töötati välja perspektiiviõpetus 
(lineaarperspektiiv) ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi.
Firenzes suurimaks kunstnikuks Sandro Botticcelli oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma 
tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast. "Veenuse sünd" ning 
Raffael   looming   kajastab   uusplatonismi   ideaali   inimese   hiilgusest.‘’Ateena   kool’’   kasutas   Vana-
Kreeka filosoofe ja teadlasi‘’Sixtuse madonna’’
Leonardo da Vincit peetakse kõige suuremaks  renessansiaja meistriks. Ta võttis kasutusele pehmete 
värviüleminekutega maalimislaadi ehk sfumaato ning  hakkas figuure maalile paigutama kolmnurkse 
rühmana. Kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi.‘’Mona 
Lisa’’‘’Püha õhtusöömaaeg’’
Kui Firenze koolkonnas olid maastikud figuuridele ainult taustaks, siis Veneetsia kunst lõi visiooni 
figuuride ja looduse harmoonilisest ühendusest.
Tizian„Urbino Veenus“ „Neitsi Maarja taevaminek“
Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused:võetakse kasutusele õlivärvid, mis andis 
erksavärvilise tulemuse ja ülipeened detailid. Jan van Eyck (1390-1441) on tuntud kui hea 
portreemaalija,  maali "Arnolfini abielupaar"


Baroki arhitektuur ja skulptuur 16.saj-18.saj Skulptuuris ebaloomulikud poosid ja väänlev liikumine.
 Samuti olid iseloomulikud emotsionaalsed näod ja 
vaadeldavus kõikidest külgedest. Valmistati valitsejate
 skulptuure ja monumente, et ülistada nende võimu. 
Itaalias Lorenzo Bernini ‘’Apollo ja Daphne’’. Prantsusmaal Pierre Pugeti ‘’Milon Krotonist’’
Arhitektuuris kõige olulisem eesmärk kirikute püstitamine ning valitsev kirikutüüp on pikergune
 hoone. Renessansist võeti üle peaaegu kõik arhitektuuriliseddetailid: sambad, poolsambad ja pilastrid
antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared, viilud jne. Kirikuvälisilmes oli olulise tähtsusega 
kuppel või läänefassaad.Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli arhitektide
 lemmikvõte. Lorenzo Bernini- Peetri väljak ja Navona väljak.
 Kadrioru lossi lasi ehitada
 Peeter I , selle kavandas arhitekt Niccolo Michetti (1675-1743).
 Barokkstiil oli eeskujuks jõukatele baltisaksa mõisnikele oma härrastemajade ehitamisel, näiteks 
Palmses. 
Venemaal Peeter-Pauli katedraal ja Peetri maja Suveaias. Baroki maalikunst  Maalikunstis käsitletakse sügavalt religiooseid teemasid
  kui ka antiikmütoloogiat. Iseloomulikud on tume ja soe  
koloriiti ning kompositsioonis ristuvad diagonaalid, hoogsus. 2 suunda: akadeemiline-Carracci 
(looduse tundmaõppimine, varasemate väljenduslaadide sidumine) ja naturalistlik-
Caravaggio( lihtsate inimeste elu). Michelangelo Caravaggio
tegelaste poosid mõjuvad juhuslikena, ei vaata 
vaataja suunas, keldriluugivalgus. ‘’Maarja surm’’ ja ‘’Kristuse haudapanek’’. Annibale Carracci 
kasutab kolm-nurkset kompositsiooni, tema teostel on ühtlane valgus (ees erksad ja vaheldusrikkad 
värvid). Laemaalidel esineb petlik ruumimõju.‘’Bacchuse ja Ariadne triumf’’Hispaanias  El Greco 
maalides Inimesed pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud.‘’Krutsifiks’’Flandrias  Peter Paul
Rubensi töödes suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ning ohjeldamatu temperament. Värvid ta 
maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad."Leukippose
 tütarde röövimine".  Madalmaades Jan Vermeeri)on kirgad, kaunilt komponeeritud ja valgustatud 
ning oskuslikult maalitud realistlikud maalid. 
‘’Tüdruk pärlkõrvarõngaga’’. Rembrandt Harmensz van Rijni 
loomingust on põhiosa portreed, kuid oli osav ka
 teistes maali- ja joonistusžanrites. Käsitletakse mütoloogilisi ja religiooseid teemasid. ‘’Öövalve’’


Uued     meediad kunstis     1990ndatel põhiteemaks tarbimisühiskonna probleemide käsitlemine.  USA kunstnik Jeff Koons on 
eksponeerinud oma teostena ihaldusväärseid tarbeesemeid või massiliselt toodetud odavate iluasjade 
või popkujundite koopiad väärtuslikus materjalis.Paljud kunstnikud püüavad panna oma töödesse 
ühiskondlikku sõnumit käsitledes feminismi, vähemusi ja multikultuursuse probleeme. Inglise 
kunstnik Damien Hirst eksponeerib loomade laipu klaaskastides hulpimas.Tehnoloogiline 
revolutsioon - arenes foto, videotehnika ja arvutid 
Virtuaalne reaalsus - muudetakse aja- ja ruumisuhteid
Nam June Paiki filmis New Yorgi avenüüd ja näitas seda hiljem kohvikut, seda peetakse videokunsti 
alguseks. Video osutus oluliseks võimaluseks performancei kunst, performanceite jäädvustamist 
lindile. Videokunstis on kõige enam levinud videoinstallatsioonid, ehitati eraldi ruum. Suurima 
uuendusena on digitaaltehnoloogia(peavahend arvuti) toonud kaasa kujundi muutumise ja liikumise.
1990ndate alguses usuti et internet on parim keskkond kunstile, sest annab vabaduse ja loob parema 
väljapääsu.tehti palju projekte ja loodi kunstikeskuses, 1990 ndate teisel poolel saadi aru et internet on
kommertslik.Jeff wall suurejoonelised müstifikatsioonid.
Tänapäeval korraldatakse bianaale. (ülemaailma kunstnikud, üks näitus üle aasta. Kontseptuaalne kunst   Kontseptualismis oli põhirõhk teose ideel kuidas teos välja näeb polnudki oluline.Allikaks Marcel 
Duchampi pärandi tõlgendus.  Mõjukaim kontseptualism Joseph Kosuth  rõhutab, et  avangardistlikud
kunstiteosed on kunsti uutmoodi ja uuesti defineerinud. Kosuth järeldab, et kunsti olemus on kunsti 
defineerimine. Kõik avangardistid laiendasid kunsti piire uut moodi maalimisega. Duchamps tõi 
näitusele vabriku tooteid neis midagi muutmata. Kosuthi kuulsaim teos koosneb toolist, pildist sellest 
ja tooli definistsioonist. Teos on viide üksiku ja üldise, konkreetse eseme ja üldmõiste vahekorrast.’ Minimalism
1960ndad lõpp.Jäljenduslikkuse kadumine ja objektilikkuse kasv. Loomingu teadliku, rangelt 
plaanipärase iseloomu rõhutamine. Minimalism püüab kõige napimate vahenditega teoseid luua. 
Minimalistid eelistasid kolmemõõtmelisi lihtsa vormiga objekte, mida eksponeeriti sageli süsteemina 
ruumilist konteksti arvestades. Carl Andre "Magneesiumi väli", Robert Morris "Täisnurgad" Andre 
arvates on oluline luua elementidest võrk ja ühendamiseks kasutada ühe elemendi omadusi tuletust. 
Mitmed Tony Smithi ja Richard Serra monumentaalsed minimalistlikud teosed on paigutatud 
linnaruumi. Tihti olid sellised teosed ajutised installatsioonid. Kubism
See on 1907 aastal Pariisis kujunenud kunstivool. Kubistide eeskujudeks olid Paul Cézanne, 
neegriplastika ning naivistide kunst.Kubistid taandasid esemed lihtsateks geomeetrilisteks 
kujunditeks.Eesmärk oli vabastada teos jutustatavast sisust ja kujutada asju.Loobuti tsentraal 
perspektiivist. Pilt tasapinnaline.Ühendati objekti erinevaid vaateid.Analüütiline kubism (1909-1912) 
ehk loodusvormide allutamine geomeetriale.Sünteetiline kubism(1912-1919)Periood, kus Picasso ja 
Braque hakkasid oma töödele peale kleepima ajaleheväljalõikeid, kirjatähti, riideesemeid.Tulemuseks 
olid kollaažid (liimitud pildid). Kollaaž aga ei jäljendanud ruumi, vaid oli ise reljeefitaoliselt 
ruumiline. Seda iseloomustab geomeetriliste vormide harrastus.Kujud näivad kombineeritud 
erisuurusega kuupidest, koonustest ja silindritest. Seos kujutava motiiviga pealiskaudne ja tihti üksnes
aimatav. Henri Laurens ‘’Kitarr’’ Picasso suuremõõtmeline teos "Avignoni neiud" sai pöördepunktiks
tema loomingus ja pani aluse täiesti uuele  kunstivoolule. Braquei ja Picasso kubistlikud tööd olid 
aastaid eristamatud, kuna Braque vaikne olemus oli osaliselt Picasso kuulsuse varjus.


Sürrealism 1924-1945 Hõlmas tabusid murdvaid teemasid nagu seksuaalsus, vägivald ja pühaduse teotamine.Üks eesmärk 
oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine.Alateadlike tungide väljendamises nähti 
vahendit inimese vabastamiseks ühiskonna survest.Suurem eesmärk oli elu täielikult muuta või Lääne 
ühiskond lammutada.Veristlik sürrealism -Kõiki materjale ja esemete üksik osi kujutasid nad 
realistlikult, kuid esemete omavahelised suhted olid moonutatud ja mõistuse vastaseks 
muudetud.Automatism. Maalid ja teosed on unenäolised, otsiti alateadvuse jälgi unenägudest, 
hallutsinatsioonidest ning laste, vaimuhaigete ja ürgaja inimese eneseväljendusest.  Joan Miro  
fantaasia- ning värviküllased kujundid arendas sellest hiljem dekoratiivstiili. Tema töödes on 
absurdset huumorit.   Max Ernsti keel on raevukas, veider, sarkastiline, mõneti häiriv ja 
hämmastav.Avastas frotaaži tehnika ehk lõuendi hõõrumise. Salvador Dali oli baroklikult ülespuhutud
ja ning küllastatud vihjetest.Maalid mõjuvad suurejooneliste ja efektsete lavastustena. ‘’Püha 
Antoniuse kiusamine’’