Jõhvi Vene Gümnaasium Kehakunst. Tätoveerimine, Augustamine. 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 1.Tätoveeringutest.................................................................................................................4 1.1. Tätoveerimise lühiajalugu.......................................................................................4 1.2. Tätoveeringu tegemine..........................................................................................11 1.2.1. Erinevad tatoveerimisvahendid.............................................................................12 1.2.2. Mida peaks teadma tätoveerimisest.......................................................................13 1.2.3. Tätoveerimisega seotud ohu...
sõnum ei olnud mõeldud ainult naistele vaid tervele ühiskonnale, et inimesi mõtlema (Mees ei saa teada, mis tunne on olla ema; Teod põhjustavad rohkem pahandust, kui mõtted; Eliit on paratamatu). Teine sarnane kunstnik on Barbara Kruger kes miksis teksti fotograafiaga (tekst on üldiselt valge, mis on punasel taustal). 1985.a asutati New Yorkis grupp Guerrilla Girls koosnes nimeta kunstnikest, kirjanikest, esinejatest ja rezissööridest ning kes võitlesid diskrimineerimise vastu. 10. kehakunst performance 1960ndad viisid väga paljusid kunstnikke kehakunsti juurde. Kuna publik oli harjunud kunstist üha uusi ja teravamaid elamusi saama. Kunstnik kes ei tahtnud või ka ei suutnud vormide vallas piisavalt põnevat pakkuda, oligi sunnitud iseennast välja pakkuma. Inimkeha privaatsuse riivamine ja eriti keha füüsiline ohustamise või kahjustamine pidid kindlasti publiku tundeelu raputama. Kehakunsti oli ette valmistanud häppeningide traditsioon.
ning suurema kasutusmugavusega. Disaintoodete üks oluline omadus on nende kasutatavus ja otstarve kui käärid ei lõika, siis pole nad hästi disainitud ja neist pole lihtsalt kasu. Graafiline disain Visuaalne kommunikatsioon. Vahendid mida kasutatakse : kiri, märk, värv, pilt, liikuv pilt, kompositsioon, vorm jne. Tööriistu, mida tulemuse saavutamiseks kasutatakse, on palju: käsi ja silm, pliiats ja paber, arvuti ja skänner, fotoaparaat ja DVD- kirjutaja jne. Kehakunst- kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Happening- Häppening (inglise keeles happening - sündmus, ka juhtumine, toimumine) on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. Teatrietendusest eristab häppeningu tavaliselt süzee puudumine, mingid sündmused kunstniku
kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. 2. kehakunst - kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma).. aastail. 3. häppening - on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. 4. utiilikunst - on enamasti eraldiseisev minemavisatud prahist loodud installatsioon. 5. videokunst - Videokunstiteos saab sündida siis, kui kunstniku atribuudid on videokaamera, arvutiprogrammid ja internet ning ta saab luua hoopis uue
Kunstnikud ja teosed: *Richard Estes (1936-..) ,,Cafe Express" * R.Cottingham(1935-..) Graham Dean(1951-..) Micheal English (1943-..) LAND-ART Aeg:1970ndad Tunnused: *Taheti viia kunst loodusesse. *Teosed hiiglaslikud ja kulukad. *Jäädvustamiseks oli vaja teha foto või video. *Loodust ei tohtinud kahjustada. Kunstnikud ja teosed: *Robert Smithson(1936-..) ,,Spiraal" *Christo(1935-...) ,,Jooksev tara" ,,Küpsised" ,,Varjud" ,,Riigihoone pakitud" KEHAKUNST Aeg: 1978 aastatel Tunnused: *Elav skulptuur *Tegeletakse tänapäevalgi *Performance etendus. 1)Reklaam,ajaviide 2)Kindel plaan,kostüümid 3)Sarnaneb pantomiinile,sõnaosa puudub IDEEKUNST Aeg: 1960-1970ndad Tunnused: *Teoste roll kunstsis oli vähenenud. *Teos oli lihtne ja selge. Loobuti teose valmistamisest ,jäi idee. *Maailm sõnastab oma teose ise,kriitikust tuli vabaneda. *Idee fikseeriti lihtsalt ,räpakalt juhuslikult paberitükile. *Ei saadud kaua tegeleda.
oma töö. Nii säilib teos peamiselt fotodel või videosalvestistel. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa- alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Tuntumad maakunsti esindajad Walter de Maria Andy Goldsworthy “Välguväli" Kehakunst kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Keha paljastamine polnud enam šokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Kehakunsti tunnused Teose teemaks on keha ja selle füsioloogilised talitlused. Teosed sünnivad tihti ilma publikuta ja levivad fotode, filmide ja kirjeldustena.
Christianne Peterson, M-13 21.SAJANDI KUNST 1. Maakunst on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. 2. Häppening on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. 3. Kehakunst moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha . 4. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. 5. Performance on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel luuakse (improvisatsiooniline) etendus. ' 6
meelt mööda. - tootedisaineri disainitud voodi. Graafiline disain – graafika alaliik, mis hõlmab ümbritseva materiaalse keskkonna graafilist kujundamist. Nt: ajakirjad, plakatid jne - t-särk läheb ka graafilise disaini alla. Maakunst - 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. - Spiral Jetty, selle autor on Robert Smithson Kehakunst – moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha. Nt henna maalingud ja tatoveeringud. - henna Fotokunst - on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. - Videokunst - videotehnika vahendusel loodud kunst. Performans - on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel
Body art Üldiselt Body art ( kehakunst)- kehakaunistuskunst, kunstnik kasutab kunstimenetluse- ja materjalina inimkeha. Kunst koosneb inimkeha peal, koos või sellest tehtud asjadest Kõige levinumad on tatoveeringud ja keha augustamine Ajalugu Sai alguse ürgajal erinevatest hõimukultuuridest Body arti kasutati enamasti rituaalidel (lapsest saab täiskasvanu, abiellumine, sõjaks või jahiks valmistumine, lapse sõnd jne) Tähendusel ei ole piire
Maal on originaalne värviline tasapinnaline töö. Kunstnik loob tavaliselt ühe töö ei kopeeri. Maalikunst jaguned: · Monumentaalmaal (laemaalid, mosaiikpannood, suuremõõtmeline graffiti) · Tahvelmaal sh. Lõuendmaal kõige levinum maalikunstiliik ja võib kaasajal omandada väga suuri mõõtmeid. · Miniatuurmaal väikemaal. See ongi pinnalt väike maalikene mis paigutatakse näiteks sõrmusesse, medaljoni või ta on pisike pildikene. Neid kingiti üksteisele. Ülesandeks oli jäädvustada inimest. See liik valitses enne fotograafia tulekut. · Raamatumaal levis vanalajal ja keskajal, enne trükikunsti leiutamist. Raamatutesse valmistati neid käsitsi. Teostati pärgamendile ja papüürusele. Maalikunsti jagunemine kujutatava järgi: · Natüürmort e vaikelu · Portreemaal ( grupiportree ) · Maastikumaal ( meremaalid ehk marinistika ) · Zanrimaal ( gapäevast ja rutiinselt tegevust kujutatav maal ...
5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida
rohkem oli tätoveeringuid, seda suuremat isiklikku jõukust see sümboliseeris. Näiteks Uus- Meremaal maooride hulgas näitasid tätoveeringud sageli informatsiooni isiku põlvnemise kohta. Usulised sümbolid Läbi aegade on inimesed kasutanud tätoveeringuid, et identifitseerida oma usulist kuuluvust ja näidata usuliste tõekspidamiste tõsidust. Näitena võib tuua: ristid, inglid, tuvid. Vapruse märk · Tätoveerimine on lugupeetud sõjaline tava ja kehakunst on paljude silmis kaua aega olnud tõelise sõdalase tunnus · Näiteks: ankur, näkineid, või isegi laeva täpne vähendatud koopia Seksuaalne ahvatlus · See tuleneb sellest, et 20. sajandil peeti tätoveerimist siivutuks ning tänapäeval on tätoveeringuid peetud millekski "pahade poiste ja kerge elukommetega tüdrukute" maailma kuuluvaks. · Traditsioonilistes kultuurides kasutati tätoveeringuid näitamaks, et naine on suguküpseks saanud ja valmis abielluma.
Kunstistiilid Maakunst on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Kehakunst on moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma). Tekkis kontseptualismi ja happening'i arendamisel 1960. aastail. Videokunst on meediakunsti esimesi ilminguid, milles vahendina kasutatakse videot. Videokunsti esindajaks on 1960 aastatel videoeksperimentidega alustanud korea päritoluga ameerika kunstnik Nam Jun Paik. Videokunsti alaliikideks on: 1. VIDEO-PERFORMANCE - video tehnoloogia või video piltide kasutamine 2
Lucio Fontana Kazimir Malevits "Ootamine" "Must Ruut" minimalism minimalism Minimalistlik ssisekujundus on paljus inspireeritud Jaapani traditsioonilisest sisekujundusest. Kasutatakse geomeetrilisi vorme, avatud ruumi, tihti musta ja valget, dekoratsioone ja kaunistusi on minimaalselt. Antivormilinekunst, happening, kehakunst, maakunst* Andy Goldsworthy "Egg" maakunst Robert Smithson "Spiral jetty" Robert Smithson maakunst "Spiral Jetty" maakunst
geomeetriline struktuur IV. Maalitud puit". Postminimalism: antiik vormikunst, minimaalselt asju ja pehmeid esemeid. Arte povera- odavad ja hüljatud materjalid. Peale minimalismi tekib sinna ka maalikunst. Walter de Maria ameerika skulptor "Äikeseväli". Konseptuaalkunst e ideekunst. Joseph Kosuth "Kunst kui idee kui idee", "No Number #3, siiditrükk klaastahvlitel." Häppening e juhtimatu etendus/sündmus. esimesed meistrid olid dadaistid. Kehakunst: Bruce Nauman "Autoportree purskkaevuna". Performance e etendus, Joseph Beuys "Kuidas seletada pilte surnud jänestele" Düsseldorfi galeriis. Gilbert ja George "Fair Play", Raul Kurvins, S.T.Annus. Naivism: naivistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks on täpse järgnevuse traditsiooni puudumine. Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Henri Rousseau "Karnevaliõhtu",
3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti On erinevaid kunstiliike. Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks: 1) maalikunst 2) graafika 3) skulptuur 20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes on tekkinud rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks: · installatsioon · happening · performance · maakunst · kehakunst · videokunst jne. Erinevaid kunstiliike saab veel mitut moodi jagada: Arhitektuur jaguneb: a) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) b) profaanarhitektuur e. ilmalik arhitektuur Tarbekunst jaguneb kasutatavate materjalide järgi, näiteks: a) metall b) keraamika c) puit d) klaas e) nahk f) tekstiil Maalikunst jaguneb: a) tahvelmaal kindlal alusel maal, saab tõsta ühest paigast teise
3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti On erinevaid kunstiliike. Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks: 1) maalikunst 2) graafika 3) skulptuur 20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes on tekkinud rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks: · installatsioon · happening · performance · maakunst · kehakunst · videokunst jne. Erinevaid kunstiliike saab veel mitut moodi jagada: Arhitektuur jaguneb: a) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) b) profaanarhitektuur e. ilmalik arhitektuur Tarbekunst jaguneb kasutatavate materjalide järgi, näiteks: a) metall b) keraamika c) puit d) klaas e) nahk f) tekstiil Maalikunst jaguneb: a) tahvelmaal kindlal alusel maal, saab tõsta ühest paigast teise
(vikipeedia, kunst). Minimalism elab siiani ja tänapäeval isegi tugevamalt, kui eelmisel sajandil. Enim meeldivam on minimalistlikus kunstis arhitektuur. Kandilised, kuid jõulised majad võivad mõnes tekitada ebamugavast ja kodutunne jääb tekkimata, kuid arvan, et paljudesse paikadesse sobivad sellised majad suurepäraselt. Paljud 20. sajandi teise poole kunstnike töödest olid ühiskonda kritiseerivad ja tehtud lootusega, et inimeste silmad avanevad. Üks hea näide on kehakunst. Teosed sisaldavad selle aegse ühiskonna laialt levinud elemente. Intrigeeriv kunstisuund ning leiab siiani kasutust, võib olla küll teistsuguses võtmes, kuid mõte jääb samaks. Eelmise sajandi teise poole kunstis on huvitav ka tegevusmaal ehk action painting. Tegemist on kunstistiiliga, mille puhul on teose loomise protsess võrdselt oluline või olulisemgi lõpptulemusest. Oluline on teose loomine protsess, mida on vahel muudetud ka etenduseks. (http://et.wikipedia
Bridget Railey. Popkunsti võime nimetada ka massikunstiks, puuduvad kindlad maalimis traditsioonid. Seda iseloomustavad vaid kaasaegset ühiskonda kujundavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Kasutatakse kõige aegisemaid ja iseenesest tühiseid esemeid,mille keskel inimene igapäevaselt viibib. Täid teostatakse ülisuurtes mõõtmetes ning väga erksates värvides. Üks kõige shokeerivam uue ajastu liike minu jaoks on kehakunst. Kus puuduvad igasugused piirid. Põhiliselt tehakse maalinguid inimeste kehadele, kas siis ülekeha või ainult teatud piirkondadesse nimese kehal. Igasugused tatoveeringud ja rõngastamisel. Igal tatoveeringul mida lastakse teha on mingi kindel tähendus. XX.sajandi kunst on midagi uut, mis mulle endale väga meeldib. Kuna puuduvad kindlad piirid, millest üle ei tohi minna. See on uus ajastu, mis käib meie ajastuga käsikäes ning mida iseloomustab uudsust ning modernsus.
1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s 1950-ndad neodada, Inglismaa popkunst 1960-ndad popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987 1960-ndad minimalism, op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst 1960-ndad sündmused ja etendused ehk tegevuskunst 1960-ndate lõpp antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst 1970-ndate lõpp postmodernism, hüperrealism, neoekspressionism 20.saj. lõpp uued meediad kunstis Uusromantism, sümbolism Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine, parateaduste levik, boheemlus ja eksistentsialistlikud probleemid ning kunsti ülimuslikkus kõik see andis maad uusromantilisele kunstile. Sümbolism oli üks uusromantismi haru, mis kujutas elu kui müsteeriumit. Tekkis 1880-ndatel
värviline pölüester. Minimalism- minimaalselt kujundust, käsutavad moodul süst. Carl Andre "Ekvivalent 7". "Tellised" Maakunst-Water de Maria- kunstnikud tegelevad looduses, neid dokumenteeritakse, foto. filmitakse jne.R. Smithson "spiraalne Muul"- kruus ja soolakristallid. Christo- algselt oli neotadist "ümritsetud saared Biscaynei laht Miami. Florida""Sissepakitud Riigipcahoone" Konseptualism- Joseph Kosuth"Tool"-on tool. foto toolist ja kirjeldus toolist. Kehakunst- kunstiobjektina käsul. keha. kunstnikud oma keha jne. soovivad inimesi sokeerida(enda lõhkumine, taloveering. keha käimine maaliga, toolilt Ila hüppamine, rõngastamine jne.)
esteetiline nõudlikkus/ 1970. aastate alguses oli Eesti kunst tundmatuseni muutunud, Enamus kunstnikke töötas isikupärases stiilis edasi HÄPPENING PERFORMANCE 1959 keskkonnaks kunstniku oma keha, improvisatsioon FLUXUS – kaotati kõrge ja kaunis kunst, saksamaal, korraldati festivale Allan Kaprow- esimene performance artist/ Yoko Ono- jaapanist/ Joseph Beuys- igaüks on kunstnik/ Gilber ja George- kuulutasid iseennast skulptuuriks ANTIVORMILINE KUNST. MAAKUNST. KONTSEPTUALISM. KEHAKUNST Antivormiline kunst- 1960 lõpus, kindla vormita kunst, odavad ja hüljatud materjalid Maakunst- kunstilise kujundamise materjaliks on maastik Kontseptualism- tekkis vastukaaluks abstraktsele ekspressionismile 1960.- aastatel, sügav vaimne väärtus, puudub ühtne äratuntav stiil Kehakunst- moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha EESTI KUNST 1975-91 HÜPPERREALISM, NEOEKSPRESSIONISM 1960 a. lõpp – hüperrealism ehk fotorealism •1980 a
võimalik inimsilmaga näha. Lisaks sellele võivad need sisaldada emotsionaalseid, ühiskondlikke, kultuurilisi ja poliitilisi temaatilisi elemente kui maalitud visuaalse illusiooni täiendusi - selge eemaldumine vanemast ja märgatavalt täpsemini tegelikkust järgivast fotorealismist. 20. Mida kasutasid kehakunstnikud oma ideede väljendamiseks? 1960. lõpul New Yorgis tekkinud kunstivorm, kus kunstnikud kasutavad väljendusvahendina inimkeha. Kehakunst hõlmab nii kehamaalinguid, katmist ja paljastamist kui liikumist, ulatudes kohati valuliku kehapinna muutmiseni. Kehakunsti etenduse vormis aktsioonid dokumenteeritakse enamasti fotode, filmi või video abil.
maali vahel. 7. Installatsioonid - paigaldatud seadmestik; kunstis kunstikavatsuslikult üles seatud objekt. 8. Performance - happening'ist 1970. aastate paiku välja kasvanud kunstisündmus. Tavaliselt ühe kunstniku etendus, milles publik ei osale. Sõnumit ei kanna tekst vaid tegevus. Erinevalt happeningist on etenduskunst plaanipärasem. 9. Protsessikunst - teosed, milles eksponeerimise vältel toimuvad olulised muutused (sulamine, auramine, lahustumine jms.) 10. Kehakunst ehk body-art - inimkeha kasutamine väljendusvahendina. Keha võib jätte jäljendeid, aga on esitatud ka keha liikumist, talitlusi ja piinamist. 11. Neoekspressionism - 1980. aastail Saksamaalt lähtunud ning Lääne-Euroopas ja USA-s levinud figuraalne ekspressiivne kunst. 12. Grafiti - hooneseinale, müürile või mujale joonistatud või värviga pihustatud pilt või tekst, kannab sageli sotsiaalset või poliitilist sõnumit. 13
Joseph Kosuth. ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. alates 1974 Kehakunst, performance Joseph Beuys "Tagasipöördumine maalikunsti juurde", suuremõõtmelised õlimaalid, väikeseformaadilised joonistused, naasmine indiviidi ja kohalike väärtuste ning
abstraktne mahuline kompositsioon. Pole ei maal, ega skulptuur. Valmisesemete ja nende jäänuste ühendamine Installastioon- Ruumi liigendamine ja ruumielamuste pakkumine. Performans.- lavastatud kunstietendus (ingl. etendus) üks 1960ndatel tekkinud tegevuskunsti vorme; võrreldes häppeningiga pikemalt etteplaneeritav ja konkreetsema stsenaariumiga; kaasajal sageli teostusmahukas projekt, mis hõlmab erinevaid traditsioonilisi kunsti- ja uue meedia vahendeid ning võimalusi Body-art- kehakunst, kehamaal, tattoo Maa-kunst-. ingl. land art) looduslikke materjale (näit. liiv, kivid) kasutav ning loodust (peamiselt maastiku pinnavorme) ümberkujundav kunst KUNSTIMÕISTED Visuaalsed kujundid nähtavad tehisobjektid, mis esindavad, peegeldavad, tähistavad midagi. Nad kannavad endas kultuurilist tähendust. Hingelis ja vaimse tähendusega. Visuaalne kunst Hingelise ja vaimse tähendusega visuaalsed kujundid, kui nende vormis on
HAPPENING JA PERFORMANCE Happening sai alguse 1959. aastal Allan Kaprowi lavastusel, kus osalesid amatöörid, kasutati vähe sõnu ja provotseeriti publikut. Happening on improviseeritud etendus, millel puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüab kaasata publikut, et nõnda kustutada piiri kunsti ja elu vahel. Performance on plaanipärasem ja esinejad ning publik on selle ajal rohkem eraldatud. Yoko Ono. ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM, KEHAKUNST 1968. aastal algatas Robert Morris kindla vormita kunsti e antivormilise kunsti. Kasutati looduslikke materjale nt liiv, kruus, õled, saepuru. Maakunst on loodusliku keskkonna mõjutamine, Robert Smithson (pilt „Spiraalne muul”). Kontseptualsim on teose tegemisest loobumine ja ainult teostusideega esinemine, kuulsaim kontseptualist on Joseph Kosuth (tool). Kehakunsti ja performance’ite vahel pole
Maakunst: looduslikku keskkonna mõjustamine. Teoseid luuakse looduses otseses mõttes: joonistatakse kõrbes liivas jms. Huvi tulnukate märkide ja ökoloogia vastu. Robert Smithson, Walter de Maria. Paljud antivormid olid ebapüsivad ja nende eksistents lõppes koos näitusega. Kontseptualism: tühjade vormide produtseerimisest loobumine. Joseph Kosuth: kunsti olemus, see on kunsti defineerimine. Tema teost võib mõista kui küsimusi vaatajale. ,,Kunst kui idee kui idee". Kehakunst: keha paljastamine polnud enam niivõrd sokeeriv, keha oshutamine või piinamine, füsioloogia. Ameeriklane Vito Acconci. Ka kehakunsti ja preformace'i vahel ei ole selget piiri. Postmodernism: sündis arhetiektuuriteoorias, kuid levis ka kujutavasse kunsti. Alates 1970 oli postmodernism mõjutatud klassitsismist. Arhitektid Charles Moore, Aldo Rossi. Mitmed kunstnikud, eriti Itaalias, hakkasid maalima klassitsistlike või selle lähedasi pilte. C.M. Mariani. USA-s David Ligare
´ga. Videoskulptuur- 60- 70ndad, videotehnika, kassetid, monitorid ja nende eksponeerimine iseseisva skulpturaalse objektina. 1960.ndatel alguse saanud etenduslik kunstivorm, mille meedium on inimese, tihti kunstniku enda keha. Kunstniku keha kasutati etenduses või siis selle jäädvustamine filmis, fotodel või videolindil. Inimese keha muutus visuaalse vaakumi täitjaks. Viljeldi ka protsessikunsti - teos muutub näituse vältel vaataja silme all. Kehakunst -kunstnik eksponeerib oma keha, seda jälgitakse - etendus. Maakunst, Landart on 1960.a lõpus tekkinud kunstivorm, kus maastik ise pakub kunstilise kujundamise materjali, looduse ümberkujundamine. Minimalismist loodusmaterjalide näitusesaali toomine arenes edasi loodusesse minemisse, otse materjalide juurde. Alguses tehakse väikesed muudatused loodusobjektides ja maastikus, hiljem kaugeid ja asustamata regioone ümber kujundavaid hiidprojekte.
........................................ 32 24.Popkunst USA-s.............................................................................................................................. 33 25.Abstraktsionism 1960. aastatel. Minimalism. OP-kunst. Kineetiline kunst..................................... 35 26.Sündmused ja etendused.................................................................................................................. 37 27.Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst............................................................ 38 28.Postmodernism................................................................................................................................ 40 30.Hüperrealism. Neoekspressionism................................................................................................... 41 1. Kunst 19.ja 20.sajandu vahetuse 1. Mis muutis 19.ja 20.sajandi vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see mitmekesisus
1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s 1950-ndad neodada, Inglismaa popkunst 1960-ndad popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987 1960-ndad minimalism, op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst 1960-ndad sündmused ja etendused ehk tegevuskunst 1960-ndate lõpp antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst 1970-ndate lõpp postmodernism, hüperrealism, neoekspressionism 20.saj. lõpp uued meediad kunstis Kunsti tekkimine Esimesed inimese loodud kunstilised esemed ja jäljendid on vanad umbes 40 tuhat aastat. Visuaalsete kujunditega samal perioodil arenes sümboolne mõtlemine. Vanimad leiud on koopajoonised, kivist ja mammutiluust kujukesed. Kunsti teket seostatakse rituaalide, usu ja maagiaga, kuid eelkõige võimaldas seda mõistuse areng
On etendusi, mis on humoristlikud, iroonilised või lihtsalt jantlikud, on aga ka tõsiseid, süngeid või isegi õudseid etendusi. Performance'i ja happening'i vahel pole teravat piiri. Etendus e. performance on siiski happening'iga võrreldes plaanipärasem ning esinejad ja publik on selle ajal rohkem eraldatud. Mõned etendused on hiljem siiski püsivama vormiga teostele ainet andnud. 23) ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM, KEHAKUNST Ameerikas loobus Robert Morris stabiilsetest geomeetriliselt täiuslikest vormidest ja tõi oma näituseeksponaatide hulka mulda ja muud koredat materjali. Hiljem kasutas poolpehmeid aineid, näiteks laest või seintelt rippuvaid raskest paksust vildist ribasid, mis meenutavad langevat vett. Sellist kindla vormita kunsti hakati nimetama antivormiliseks kunstiks ning teoseid vastavalt antivormideks. Teised kunstnikud tassisid näitusesaalidesse kõikvõimalikke seniajani kunstis
6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-
impersonaalne jälg inimtegevusest. Tekitati looduses muudatusi, nihestusi ja veidrusi. Esindajad: Walter de Maria Robert Smithson Michael Heizer Christo (ehitiste sissepakkija) Kontseptualism Loobuti teose tegemisest ning esitati vaid teostusidee. Soovisid loobuda tühjade vormide produtseerimisest. Idee oli kõige olulisem. Kunsti olemus on kunsti defineerimine. Esindajad: Joseph Kosuth Kehakunst Tegelesid keha ohustamise või piinamisega. Teose teemaks sai kunstniku keha. Teosed sündisid tihti publikuta ning levisid fotode, filmide või kirjeldustena. Esindajad: Vito Acconci Postmodernism Levis arvamus, et less is bore, arhitektuuris sooviti jälle kaunistusi kasutada, läheneti eklektika põhimõtetele. Postmodernism oli mõjutatud ka klassitsismist ning levis laialdaselt. Selle ideoloogia soosis kohaliku omapära austamist ja ehitusliku konteksti arvestamist.
või UFOde jälgede vastu. Seepärast on enamik maakunsti teoseid rajatud enamasti metsikutesse paikadesse. Et looduse ümberkujundamine, selles ilma mingi välise põhjuse või eesmärgita muudatuste, nihestuse või veidruse tekitamine on enamasti töömahukas ja kulukas, on kuulsamad maakunstnikud olnud enamasti ameeriklased. Maakunsti teoseid (va. Christo) on reaalsuses näinud väga vähesed inimesed. Kunstielus osalevad need teosed üksnes kirjelduste ning foto- ja filmidokumentidena. 9. kehakunst - performance Kontseptualismi loobumine meeltega tajutavast teostest oli üheks põhjuseks omamoodi vastandliku kunstinähtuste - nn. kehakunsti tekkimisele. Mitmed kunstnikud muutsid teose teemaks oma keha ja selle füsioloogilised talitlused. Keha paljastamine polnud enam eriti sokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Sellega tegelesidki mõned keha kunstnikud. Ameeriklane Vito Acconci tegeles aga sellega, et astus oma ateljees
analoogiate, ehk defineerides . Konseptuaalne kunst justkui õpetab, et asju võib mitmeti mõista. 6 „Sinine revolutsioon“ ja „roheline revolutsioon“. Keha- ja maakunst. Yves Klein – sinine revolutsioon (näitus, 11 maali ainult sininstes toonides, maalis üldse sinistes toonides, leiutas oma sinise tooni). Joseph Beuys – roheline revolutsioon (ühendas looduse ja kunsti, kasutas enamasti vaid looduslikke vahendeid, istutas 7000 tamme). Kehakunst - Moodsa kunsti vorm, ideede väljendamiseks kasutatakse keha. Tekkis konseptualismi ja happening arendamse aastail. Teose teemaks muudeti keha ja selle füsioloogilised talitused. 1960-1970. aastail peamiselt euroameerika kultuuriruumis levinud kunstiliik. Puudub selge piir Performance’I ja kehakunsti vahel. Kehakunst sünnib ilma suurema publikuta, levib fotode ja filmidena. Edu oluliseks kindlustajaks on ajakirjandus.
Kasutas viltvaipu, loomarasva ja mett, sest see oli seotud tema isikliku elu ühe teemaga, sest kui ta oli noor, siis oli ta sõjaväelane, kes oli alla tulistatud Krimmi kohal ning neid aineid kasutati, et teda elustada. 6. Kelle teos oli "Laulev skulptuur"? Inglise skulptorite Gilberti ja Georgei. 7. Kes oli selles peatükis korduvalt mainitud John Cage? Ta andis soovitusi, millest kasvas välja happening. 27. Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst. 1. Milliseid võimalusi luua mittetraditsioonilisi kunstiteoseid sa oskad pakkuda? Liiv, kruus, muld, õled, saepuru, rohi, puuoksad, lehed, tekstiilijäätmed, kile. 2. Mida kujutab endast üks antivormiline kunstiteos? Kui teosel puudub kindel vorm. Näiteks Robert Morris tõi näituseeksponaatide hulka mulda. 3. Millisel maal tekkis arte povera? Mida see nimetus tähendab? Mille järgi see nimi on pandud? Itaalias. Ehk vaene kunst. Eelistati odavaid ja hüljatud materjale. 4
(seda ideoloogiat kandis muuhulgas ajakiri October, mis tegutseb siiani) Liberaalne postmodernism (Danto): Avangard on läbi, avangardset kunsti pole olemas; Kui ei ole võimalik ühegi kunstisuuna kohta öelda, et ta on avangardsem kui teine, siis on kõik võrdväärsed uut olukorda iseloomustab pluralism: väga erinevate kujutlusviiside kõrvuti eksisteerimine. ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM, KEHAKUNST - Traditsiooniliste kunstiliikide raamides oli võimatu välja pakkuda midagi sama uuenduslikku, nagu varem oli tehtud (maalikunsti raamides). Abstraktsionism näitas ära äärmuslikud võimalused mida lõuendi peal teha saab. Modernistliku esteetika kriis. Clement Greenberg. - Lääne maailmas oli selleks ajaks tekkinud juba harjumus, et kunst peab pakkuma midagi uuenduslikku/radikaalset. Eriti andis seda edasi meedia uuendus on ju uudis!
6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis
osalt abstraktsionist. Mõningaid mõisteid Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb maalikunst 1) graafika 2) skulptuur. Kaasaegsed kunstiliigid on: a) installatsioon b) häppening c ) perfor mance d) maakunst f) kehakunst g ) videokunst. Arhitektuur jaguneb: 1) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) 2) profaanarhitektuur e. il malik arhitektuur Tarbekunst jaguneb kasutatavate materjalide järgi, a) m etall b) keraamika c ) puit d) klaas f) nahk g ) tekstiil. Maalikunst jaguneb: 1) tahvelmaal kindlal alusel maal, saab tõsta ühest paigast teise. 2) monumentaalmaal seotud kindla ruumiga, näiteks seinamaal. Skulptuur jaguneb:
annaabi.ee 
