Kunstiajalugu kokkuvõte - tabel ja tekst (0)

Kunstiajalugu
 
 
aeg
stiil
40 000 e.m.a.
kiviaeg
10 000–3000  e.m.a.
neoliitiline kunst
4000– 1530 e.m.a.
Vana- Mesopotaamia
 
 
3000 e.m.a.–30 m.a.j.
Vana- Egiptus
u 3000–1100 e.m.a.
Egeuse ehk Kreeta -Mükeene
1600 e.m.a.–539 m.a.j.
Assüüria ja Uus-Babüloonia
480–323 e.m.a.
Vana-Kreeka klassikaline aeg
323 e.m.a.–30 m.a.j.
Vana-Kreeka hellenistlik aeg
 
 
509 e.m.a.–476 m.a.j.
rooma kunst
3.saj.
ristiusu teke
4.saj.
kirikute ehitamise algus
527–1453
Bütsantsi kultuur
u 862–1582
vanavene kunst
7.saj. lõpp–5.saj. e.m.a.
sküüdid, keldid , viikingid
493–604
merovingid
717–962
karolingid
10. saj.– 1192
romaani stiil
1108–1485
gootika
14. saj.
eelrenessanss
15. saj
vararenessanss
16. saj.
Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452 -1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483- 1520 , Albrecht Dürer 1471 -1528
17. saj.
Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640
18. saj.
rokokoo
1750–1800
varaklassitsism
1800–1850
Kõrgklassitsism J. L. David 1748 -1825, J.A. D. Ingres 1780-1867
19. saj.
historitsism , eklektika
u 1770–1850
romantism
u 1850–1900
Realism Gustave Courbet 1818 -1877
1874 –20. saj. algus
Ipressionism: Claude Monet 1840-1926
19. saj. lõpp–20. saj. algus
Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism
alates 1880-ndatest
Postimpressionism : Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853 -1890, Paul Cezanne 1839-1906
1886
Naivism : Henri Roussaeau 1844- 1910
1907
Kubism : Pablo Picasso1881-1973
1909
futurism
u 1910
Abstraktsionism
 
Fovism : Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism
1916
dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst
1924
Sürrealism: Salvador Dali 1904-1989
1920-ndad
funktsionalism ja konstruktivism
1920-ndad–1959
totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal
1940-ndad
abstraktne ekspressionism USA-s
1950-ndad
neodada , Inglismaa popkunst
1960-ndad
popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987
1960-ndad
minimalism , op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst
1960-ndad
sündmused ja etendused ehk tegevuskunst
1960-ndate lõpp
antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism , kehakunst
1970-ndate lõpp
postmodernism , hüperrealism, neoekspressionism
20.saj. lõpp
uued meediad kunstis
 
Uusromantism, sümbolism
Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine , parateaduste levik, boheemlus ja eksistentsialistlikud probleemid ning kunsti ülimuslikkus – kõik see andis maad uusromantilisele kunstile.
Sümbolism oli üks uusromantismi haru, mis kujutas elu kui müsteeriumit. Tekkis 1880-ndatel Prantsusmaal, levis üle Euroopa, Venemaale ja Ameerikasse. Iseloomulik oli süžee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid , vararenessansi kunsti jäljendamine (allegooria, evangeeliumistseenid, legendid ). Maalikunst rikastus uute katsetustega – juhuslike värvilaikude, värelevate vormide ja  meelelisusega.
Prantsusmaal. Pierre Pruvis de Chavannes : idealiseeritud naisekuju liikumas tardunud maastikul .
Auguste Rodin: skulptor , kes on vormikäsitluselt pigem impressionist, aga temaatikalt sümbolistlik: „Põrgu värav“, „Mõtleja“.
Inglismaal: Edward Brune- Jones esindab prerafaeliitide koolkonda uuenduslikult.
Norras: Edvard Munch on nii neurootiline sümbolist kui ka ekspressionist. Teemad: üksindus, ängistus, pettumus, haigus.
Venemaal. Mihhail Vrubel : hingeelu traagika ja mosaiigitaoline värvikäsitlus.
Leedus: Mikalojus Konstantinas Čiurlionis oli maalija ja helilooja , tema piltidel on ulmelised ja kosmilised kujutised.
Venemaal, Peterburis. Nikolai Roerich maalis põhjamaade rahvusromantikutega samas stiilis vanavene legendidest ja idamaistest motiividest fantaasiarikkaid ning omapäraseid pilte.
 
Juugend
Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau , Saksamaal Jugendstil.
Arenes Šotimaal Glasgow koolkonnas. Arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo lõi uue ornamendi , mis on ebasümmeetriline ja meenutab painduvaid taimi või ka tuleleeke.
Arhitektuuris olid tähtsamad esindajad Austrias ja Belgias. Valitsevad loodusele omased kõverad jooned, fassaade kaunistab juugendlik ornamentika . Kasutati, vaatamata mässule tööstuse vastu, uuenduslikke tööstuslikke ehitusmaterjale, nagu raudbetooni ja klaasi. Tähtsamad arhitektid: Antonio Gaudi – fantaasiarikas looming Barcelonas, Hector  Guimard 'i – Pariisi metroo sissepääsud; Gustave Eiffeli püstitatud Eiffeli torn(300m).
Prerafaeliidid William Morris ja Ed. Brune-Jones asendasid interjööris tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornamentikaga.
Maalikunstis jäljendati loodust, kuid see allutati dekoratiivsele tervikule. Figuure ja muud kujutati tasapinnaliselt, veidi välja venitatult ja raamiti joontega. Silmapiir on sageli pildilt välja tõstetud. Värvid arvestavad interjööri, mitte tegelikkust. Kasutati palju taimemotiive.
Austrias: Gustav Klimt segas värvidesse kulda ja hõbedat, laenas bütsantsi motiive ja stiliseeris naise keha kumerusi oma poeetilistel ja sümbolistlikel maalidel.
Üks juugendstiili haru on süntetism, kus puhtad värvipinnad on ilma ruumilise kujutuseta ümbritsetud tumedate kontuuridega .Tarbekunsti tulid juugendlikud vaibad, mööbel, keraamika , ehtekunst.
 
Postimpressionism
Postimpressionistid on kunstnike seltskond, kes kokkupuutest impressionismiga valis oma hilisema arengusuuna. Eredaimad esindajad Vincent van Gogh, Paul Gauguin , Paul Cézanne, kelle looming on avaldanud mõju paljudele 20. sajandi kunstnikele.
Hollandlane Vincent van Gogh maalis alguses porisemate toonidega, hiljem muutusid värvid  heledamaks ja puhtamaks. Õppis, elas ja töötas Prantsusmaal. Meisterlikult värve valides ja  tunnetust ning ideid maalides andis ta edasi oma tundeid kirglikult, traagiliselt ja kirkalt. 
Prantslane Paul Gauguin alustas kunstikogujana ning pidas impressionismi vaimuvaeseks. Leidis ühised huvid sümbolistidega ja arendas enda huvi eksootika vastu, kus sai tundeid väljendada, maalides üldistusi tasapinnaliselt ja varjudeta. Elas ja töötas Okeaania saartel, leidis loodusläheduse ja nimetas end uhkusega barbariks.
Prantslane Paul Cézanne tunnustas impressionistide heledaid värve ja samas lõhkus tsentraalperspektiivi reegleid, vaatles objekte erinevatest külgedest neid geomeetrilisteks kehadeks moonutades, rõhutas kontuure. Pildi jaoks oli oluline visuaalne efekt, mitte sisu.
Prantslane Georges Seurat maalis pilti, tehes punkte (puäntillism), tippides vastandvärve kõrvuti puhtalt lõuendile, et eemalt mõjuks need segustatud värvina. Värve kõrvutas kindlate reeglite järgi.
Henri de Toulouse-Lautrec kasutas vormide lihtsustamist ja erksaid värve. Maalis, tegi gravüüre ja plakateid. Innustus jaapani värvilistest gravüüridest, Paul Gauganist jt. kaasaegsetest. Suurepärane inimtüüpide tabaja , osates inimeste eripära  karikatuurselt rõhutada. Tegeles värvilise litograafiaga.
 
Fovism
Noorte kunstnike rühmituse liikumine Prantsusmaal 1905 –1907, neid nimetati foovideks ehk metslasteks. Maalisid värvilaikude abil lihtsustatult ja kujutatavat moonutades, kuid emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest.
Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku .Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming oli religioosne. Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt.
 
Ekspressionism
Ekspressioon – väljendus. Mõistet kasutatakse enamasti saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal moodustus Saksamaal Dresdenis rühmitus „Die Brücke“ ( sild ), kus tegutseti enamasti puulõike ja litograafiaga.  Töödes oli sageli jõhkrust, värvide porist või toorest koloriiti.
Ernst Ludvig Kirchner – stiililt nurgeline, kujutas kunstlikku ning tühja keskkonda.
Karl Schmidt -Rottluff – vaimustus Aafrika kunstist, iseloomulik väljenduste süntees.
Teine rühmitus „Der blaue Reiter“ (sinine ratsanik ) kogunes Münchenis. Ühtse stiili asemel sidus rühmituse liikmeid eesmärkide ühtsus.
Vassili Kandinsky – vene päritolu, väljendas oma sisemisi ja vaimseid probleeme. Tema maalide sagedaseim objekt oli ratsanik, sellest sai ka rühmituse sümbol. Hiljem arenes kunstniku loomingust abstraktsionism. Otto Dix maalis 1. maailmasõja koledusi väga äärmuslikult, kuni Hitleri võimuletulek 1933 sellele lõpu tegi. Sel perioodil oli Dixil palju mõttekaaslasi Saksamaal.
 
Kubism
Kubism on maalidele tehtud kriitika järgi tulnud nimetus, kus arvustaja väidab, et kunstnik on taandanud kõik kuupideks. Rajajaks võib pidada Pablo Picassot oma maaliga „Avignoni neiud “. Kubism on mõjutanud tugevalt Euroopa avangardi. Värvidest olid eelistatumad pruun, hall, rohekas ja helesinine. Tehnikatest võeti kasutusele kollaaž.
Hispaanias: Pablo Picasso töötas väga erinevates tehnikates, segas erinevaid kunstivoole, katsetas, mängis ja oli seejuures eriti produktiivne . Picasso on sünteetilise ja analüütilise kubismi looja ja tugevaim esindaja. Suurema osa ajast elas ja töötas Pranstusmaal.
Pranstusmaal: Georges Braque kasutas maalis esimesena kirjatähti, viljeles analüütilist ja sünteetilist kubismi.
Hollandis: Piet Mondrian hakkas kubismi vastu huvi tundma Pariisis olles. Tema huvi analüütilise kubismi vastu arenes täisnurkadest moodustunud abstraktsionismiks.
 
Futurism
Tekkis Itaalias, eestvedaja oli kirjanik ja maalikunstnik Filippo Tomasso Marinetti, kes kuulutas muuseumid surnuaedadeks ja hävitamisele kuuluvaks ning sillutas teed agressiivsele ja liikuvale suunale. Futurism arenes 1909. aastast samaaegselt kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris ja maalikunstis. Tunnusjooneks on rütmika, liikumise mulje tekitamine motiive korrates, vormide ja värvide üksteise sisse sulandumine, värelus. Hilisemad futuristid püüdsid kõike edastada lenduri positsioonilt. Nimetus tuleneb tuleviku tähtsustamisest, masinate ajastust, kus on dünaamikat.
Itaalias: Uberto Boccioni oli maalikunstnik ja skulptor, andis edasi valguse värelemist ja joonte murdumist. Ciacomo Balla säilitas kujutatavaid elemente ja püüdis jätta mulje liikumisest , helidest ja valgusest. Gino Severini jagas futuristide seisukohti, kuid laadilt oli pigem kubist, lemmikteemaks tantsijad.
Skulptuuris toimus vormide ähmastamine ja väljavenitamine.
Arhitektuuris Antonio Sant` Elia tulevikulinnade nägemuses võidutseb tehiskeskkond , rangete vormidega pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed (osalt hiljem teostatud).
Venemaal: Uudsusejanu tõttu segunes Moskvas kubism ja futurism kubofuturismiks, vastukaaluks Peterburi mõõdukusele ja vanamoelisusele. Sellest liikumisest kasvas välja abstraktsionism (Malevitš).
 
Abstraktsionism
Abstraktsete teoste loomiseni jõudsid korraga kolm kunstnikku: Vassili Kandinsky, Piet Mondrian ja Kazimir Malevitš. Abstraktne kunst loobub täielikult reaalsuse tõetruust kujutamisest. Ilmus 1910 – 1920, levis peamiselt maalikunstis ja skulptuuris kogu Euroopas ja 1940-ndatel USA-s.
Saksamaal: Vassili Kandinsky arvates peab maalikunstnik looma kompositsiooni ainult värvidest ja skulptor puhastest abstraktsetest vormidest.
Hollandis: Piet Mondrian on hollandlane, kasutas ainult vertikaalseid või horisontaalseid jooni, mille vahele tekkinud ruudud või ristkülikud jättis valgeks või värvis põhivärvidega ning oli veendunud, et tema kunst järgib maailma sisemist korda täpsemalt ja õigemini.
Venemaal: Kazimir Malevitš oli kubist ja ekspressionist, 1912 ilmusid tema loomingusse geomeetrilised elemendid ning arenes kubofuturistlik suund. Mitmel maalil esines ainult ruute ja ristkülikuid, sentsatsiooniline oli tema „Must ruut“. Oma laadi nimetas ta supermatismiks.
USA-s: Jackson Pollock oli ameerika abstraktsionismi tuntuim esindaja, kelle maalid olid kaetud juhuslike värvinirede ja pritsmetega, aga ka laikudega.
 
Naivism
Asjaarmastajad - kunstnikud , kes maalivad muu töö kõrvalt ja pole õppinud kunsti, püüavad maailma edasi anda lapseliku siirusega, kuid ei oska kasutada tsentraalperspektiivi ega anatoomiat, samuti valguse ja õhu õigeid kujutamise viise. Naivistid olid oma loomelaadilt sarnased primitivistlikule loomingule ja leidsid seeläbi tunnustust.
Prantsusmaal: Henri Rousseau  maalis olustikupilte ja portreesid, kuid need olid väljamõeldud eksootilises ümbruses. Ruumikujutus ja proportsioonid olid tal ebaloomulikud ja vigased, kuid kõik oli maalitud püüdlikult ja püüdes täpset koloriiti jäljendada.
Gruusias: Niko Pirosmanašvili (Pirošmani) kujutas rahvariides gruusia talupoegi pidutsemas mägede taustal rikkalikult kaetud söögilaudade taga.
 
Dadaism
Dadaism tekkis 1. maailmasõja õuduste ajal Šveitsis ning püüdis kõike lihtsustada, omavahel segada, eri materjale kombineerides ja erinevaid kunstiliike segades. Lammutati igasuguseid piire, kokku sobitati kõike kättesaadavat tänavaprügist ajakirjade väljalõigeteni: kokkukleebitud  pildid –  kollaaž, kokkumonteeritud esemed – assamblaaž. Naeruvääristati ilu, šokeeriti tavakodanikke, et nad maailma kurjusest ja sõgedusest aru saaksid. Dada pr. keeles mänguhobune.
Zürichis tegutsenud rühmituse liige, prantslane Hans Arp, lõi oma kollaažid ja montaažid juhuslikest asjadest, väärtusetust materjalist, püüdes end  võimalikult uudselt väljendada.
Marcel Duchamp oli Pariisi ja New Yorgi peamine dadaist . Ta hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid või suvalisest materjalist konstruktsioone. Näiteks esitas WC pissuaari „Fontäänina“;  teos „L.H.O.O.Q.“on „Mona Lisa“ reproduktsioon (pliiatsiga ette joonistatud habeme ja vuntsidega).
Hispaanlane Francis Picabia tekitas veidraid masinaid ja iroonilisi kollaaže. Töötas koos Duchampiga New Yorgis .
Itaalias tekkinud dadaismi nimetatakse metafüüsiliseks kunstiks, selle looja on Giorgio deChirico. Tema maalides on mahajäetud linnad ja interjöörid, kus liiguvad mõnikord viirastuslikud inimesed.
 
 
Sürrealism
Tekkis 1923. aastal Pariisis ja hääbus 2. maailmasõja lõpus, kuid on aktuaalne tänaseni. Dadaismi järjena soovis see kunstivool šokeerida avalikkust eriskummaliste piltidega, milles olid olukorrad tavatutes seostes. Eriti köitis sürrealiste renessansiaegne madalmaade kunstniku H. Boschi looming. Piltides on unenäolisust, seksuaalsust ja seda kõike tihti vägivaldselt või moonutatult.
Sakslane Max Ernst kujundas müütilise maailma. Prantslase Yves Tanguy ' maalidel leiame kujusid lõpmatusse kaduval maastikul ja osalt tühjuses. Hispaanias: Joan Miró kujutistel olid biomorfsed olendid ja suured kirevad pinnad. Produktiivseim ja kuulsaim sürrealist Salvador Dalí maalis erilise täpsusega ruumilisi pilte, mis olid veidralt ja tihti julmalt moonutatud. Giorgio de Chirico maalib viidetega seksuaalsusele unenäolises keskkonnas. Belglane René Magritte maalib humoorikaid süngevõitu pilte.
 
 
Totaalsete riikide kunst (Saksamaa, NSVL )
Nõukogude Liidus ja Hitleri Saksamaal juhtis kunst masside mõtlemist, et kõik omaksid sarnast ideoloogiat . Kunst pidi olema realistlik , kuid ilustatud õnnelike, töökate inimeste kujutamise läbi. Loodi tüüpkujud, keda esitati ühiskonna eeskujudena: töö tegemine ning sõduri vapper kuju olid väärikad kujundid . Sageli lisandus pildile loosung ja skulptuurid olid musklilised ning raevukalt patriootlikud. Igasugune eksperiment omanäolisuse otsinguil oli ebasoosingus.
 
Funktsionalism
Šveitsist pärit arhitekti Le Cobusier'i ehitised omandasid otstarbekuse järgi lihtsate ja ilusate vormidega range korra järgi geomeetrilisi kujundeid järgivateks kandilisteks hooneteks.  Iseloomulikud detailid olid lintaknad ja sambad hoone alusena. Saksamaal arenes kaunistustest puhas ehitus- ja disainistiil bauhaus , kus arvestati materjalide omapära  funktsionalismi osana . Uue keskkonna loomise püüdlusi nimetati Venemaal konstruktivismiks.
 
 
Arhitektuur pärast 2. maailmasõda
Teraskarkassehitised võimaldasid üha kõrgemaid hooneid püstitada ja algas pilvelõhkujate ajastu. Hoonetel olid lihtsad klaasseinad. Esmalt levisid need pilvelõhkujad USA-s ja peale II maailmasõda sõjas tekkinud purustuste asemel Euroopas. Kogu maailmas levis karpmajade ehitus, kuid muutus peagi üksluiseks. Uue lahendusena hakkas funktsionalist Frank Lloid Wright hoonet ja ümbrust sulandama erikuju ehitistega, luues nn. orgaanilise stiili, kus ta kasutab tihti kõveraid jooni ja pindu. Eredaim hoone on  Guggenheimi muuseum New Yorgis. Veel orgaanilise stiili rakendajaid: soomlased Eero Saarinen ja Alvar Aalto ja šveitslane Le Corbusier.
 
Abstraktne ekspressionism USA-s
2. maailmasõja ajal oli Euroopas täielik kunsti seisak ja paljud kunstnikud rändasid Ameerikasse. New York saab uueks kunstikeskuseks.
USA-s: Action - painting. Jackson Pollock oli ameerika abstraktsionismi tuntuim esindaja, kelle maalid olid kaetud juhuslike värvinirede ja pritsmetega, aga ka laikudega, kus ta töötleb maali igast küljest ja ebaharilike vahenditega. Willem de Kooning maalis teravate pintslilöökidega.
 
Neodada
1950-ndate lõpust alates ootas kunstipublik sentsatsiooni ja uudsust, mida  pakkus ühiskondlikult passiivne abstraktne ekspressionism. Koos taasavastatud Duchampi'i loominguga kasvas sellest välja neodada, mis ironiseeris kõige ja kõigi üle. Yves Klein Pariisis kujutas kõike ainult n-ö. emotsioonivaba sinisega . Jean Tinguely konstrueeris jaburaid masinaid, materjaliks jäätmed, kuid tema abikaasa Niki de Saint Phalle loominguks on ülisuured plastikust ümarad, moonutatud vormiga naisfiguurid ehk Nanad ja mingid veidrad olendid. Eesmärgiks seati kunsti isikupära kaotamist ja sellist loomingut nimetati ka uueks realismiks. USA-s olid kuulsaimad Jasper Johns napi ja üldtuntud esemete kujutamisega ning Robert Rauschenberg rohmakate assamblaažide ja fotokollaažidega. Neodadaism avardas tehnikate, objektide ja materjalide ebatraditsioonilisusega kogu edasise kunstielu piire.
 
Popkunsti teke, Inglise kunst, popkunst USA-s
Nimetus pärit aastast 1955, rahvapärasest kunstist tuletatud briti ja ameerika kunstitoodang, tarbimisühiskonna väljendus.
Kunstnikud katsetasid värskeimate tehniliste  ja kommertsvõtetega: akrüülmaal, materjalid lõuendil, serigraafia. Jäljendatakse koomikseid, reklaami, ajakirju jne. USA. Roy Lichtenstein allutas oma stiili koomikiste joonistuslaadile ja kattis teosed täppidega, nii et need sarnanesid trükipildi rastrile, võttis maalil kasutusele kõnemullid ja hüüatused.
Andy  Warhol püüdles anonüümse kunsti poole, ühendas serigraafiat ja fotokunsti maalikunstiga.
Tom Wesselmann teeb kollaaži ning maalib tasapinnalisi erootilisi naisakte.
Inglismaa. Francis Bacon `i teoste aluseks on fotod või reprod, mille ta teeb koledaks kujundiliselt, aga värvivalik on alati kaunis.
Henry Moore oli skulptor, kes toetus arhailisele kunstile, sai hulgaliselt suurte kujude tellimusi; poolabstraktne, mõjutas paljude loomingut.
Richard Hamilton maalib naivistlikke pilte, millele lisab kommertstrükistelt väljalõikeid ja banaalseid fotosid , on inglise popkunsti rajajaid.
 
Op-kunst, kineetiline kunst, minimalism
Kineetiline kunst on liikuvana näiv kunst ja op-kunst on lühend optilisest illusioonist kunstis. Esindaja Victor Vasarely nimetas oma kunsti kinetismiks, mida loetakse op-kunsti osaks. Arenesid erinevad suunad op-kunstis, kus kõik liikumised tegelikult olid optilised (põhinedes nägemistajul), mitte tegelikud nagu kinetismis, kus objekt või vaataja olid liikumises.
Victor Vasarely mõjutab pilku perspektiivi, nõgusa ja kumera pinna efektiga , mis tegelikkuses on tasapind. Virvendusi loob Bridget Riley. Kineetilise kunsti puhul toimub elementide tegelik liikumine kontruktsioonidel, mis koosnevad õhu käes liikuvatest rippuvatest osadest. Looja Alexander Calder. Hiljem lisas Nicolas Schöffer valguse ja heliefektid .
Minimalism on plaanipärane ja range, süsteemne ja reegleid järgiv. Objektideks on maalid, kus on eraldumine tegelikkuse kujutamisest ning lihtsad elemendid on kokku laotuna eksponaadiks. Tekkisid installatsioonid – kindla ruumiga seotud teosed, ehitised. Esindajad: Carl André, Sol Lewitt, Robert Morris.
 
Sündmused ja etendused
Lähtuvalt dadaistide etenduste tegemise kommetest tekkis 1960-ndatel taas ühiskonda kritiseeriv kunstiteose asendamine teatrilaadse tegevusega . Protsessi ehk sündmust nimetati happening 'iks. Ideoloogiks oli John Gage, kes lõi Saksamaal rühmituse Fluxus . Toimingud olid nii igapäevaelu katkendid kui ka ühiskonda kriitiseerivad ja intrigeerivalt mõjuvad ettevõtmised. Prantslane Joseph Beuys oli poliitiline ja lummav etenduste korraldaja. Etendus, kus on juba varem valmis muretsetud vahendid ja kindel kava, on performance. Tegevusi jäädvustatakse foto ja video abil.
 
 
Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst
Antivormiline kunst on näiteks näitusesaali toodud materjal, mida muidu kasutati näiteks ehituse juures. Sellest vormitud eksponaati nimetati antivormiliseks kunstiks. Esimesena astus sellise kunstiga üles ameeriklane Robert Morris. Walter de Maria, loobudes näitusesaalist, ta tekitas maakunsti , paigaldades New Mexicos ruutkilomeetrile terasvardaid ja pildistas neid äikese ajal. Robert Smithsoni võimsaim teos on kruusast laotud spiraal ühes Utah ` osariigi soolajärves. Christo alustas väikeste esemete sissepakkimisega, kuid jätkas suurte objektidega: Berliini Riigipäevahoone, sillad , saared...
Kontseptualistid väidavad, et idee on kunsti alus ja teos ise polegi tähtis. Kuulsaim esindaja Joseph Kosuth tähtsustab kunsti lahtiseletamist, tõlgitsemist. Kehakunst ehk body -art üllatab publikut fotode ja filmidega mitte ainult alasti inimkehast, vaid ka kõikvõimalike toimingute jäädvustamisega keha kallal.
 
Postmodernism, hüperrealism
Traditsioonilisest kunstist eemaldumine toob kaasa tagasipöördumise vanade kunstitraditsioonide juurde, kuigi moonutatult ja vabameelsemalt. Neokontseptualistid on toonud näitusesaali plakatlikkust ja ülisuuri fotolavastusi. Hüperrealitid R. Estes, R. Cottingham kasutavad rõhutatult fotot ja maalivad ka aerograafiga värvi pritsides. Hüperrealistlik skulptor Duane Hason teeb mulaaže inimestest, kes näivad väga tõesed, riietab neid ja lisab tarbeesemeid.
 
Maailma arhitektuur 20. saj. lõpul
Kõrgtehnoloogilised materjalid võimaldavad ehitada enneolematuid hooneid. Renzo Piano ja Richard Rogers kavandasid Pariisi Pompidou keskuse, mis on kaetud erivärvi torudega, igal värvil oma funktsioon. Huvitavad on Rodgersi loodud Lloydi hoone Londonis ja Ieoh Ming Pei Louvre `i klaaspüramiid kunstimuuseumi siseõues. Jørn Utzon projekteeris Sydney ooperitetri, kus purjesid meenutavad hooneosad on algselt sektorid kerast. Postmodernistide seas on põnevad dekonstruktivistid, nt. Frank O. Ghery Guggenheimi Muuseumi hoone Bilbaos Hispaanias. Erinev suund eelnevatest on ökoloogiline arhitektuur, kus püütakse kasutada loodusmaterjale ja energiat säästvaid lahendusi.
 
Uued meediad kunstis
Kunsti loomevahendid on videokaamera, arvuti, internet , digitaalne tehnika. Näitustele lisanduvad monitorid korduvate videolõikudega, videosalvestised performance'idest, videoinstallatsioonid. Arvutikeskkonnas on võimalik üha uusi ja põnevamaid uudseid maailmu ja olukordi lavastada. See on väga kiiresti uuenev valdkond .