Kunstiajalugu (0)

postimpr. , neoimpr. , sümbolism, rahvusromanti. ja sümbolism põhjamaades, eesti kunst 20.saj. algul, juugend, fovism , ekspr. ja kubism
1.Uusromantism, sümbolism.
Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine , parateaduste levik, boheemlus ja eksistentsialistlikud probleemid ning kunsti ülimuslikkus.
Sümbolism oli üks uusromantismi haru, rõhutades elu kui müsteeriumit. Süžee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Tekkis 1880-ndatel Prantsusmaal levides üle Euroopa, Venemaale ja Ameerikasse. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid (allegoorilised, evangeeliumistseenid, legendid ja vararenessaansi kunsti jäljendamine). Maalikunst rikastus uute katsetustega- juhuslike värvilaikudega, värelevate vormidega, meelelisusega.
Prantsusmaa. Pierre Pruvis de Chavannes : idealiseeritud naisekuju liikumas tardunud maastikul.
Gustave Moreau : nägemuslikud ja värvirohked kompositsioonid legendaarsete kangelannadega.
Auguste Rodin : skulptor, kes on vormikäsitluselt pigem impressionist, aga temaatikalt sümbolistlik: „põrgu värav“, „Mõtleja“.
Belgia. Jamnes Ensor: kompositsioonid, kus on maskide taga figuurid , skeletid ja monstrumid , kummituslikkus, kasutas eredaid ja kauneid värve.
Inglismaal. Edward Brune - Jones esindab prerafaeliitide koolkonda uuenduslikult.
Norras. Edvard Munch on nii neurootiline sümbolist, kui ka ekspressionist. Teemad: üksindus, ängistus, pettumus, haigus.
Venemaal. Mihhail Vrubel : hingeelu traagika ja mosaiigitaoline värvikäsitlus.
Leedus. Mikalojus Konstantinas Čiurlionis oli maalija ja helilooja , tema piltidel on ulmelised ja kosmilised kujutised.
2.Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades.
Rahvusromantika sai uusromantismist, primitivismist ja eksootika huvist innustust.
Norras. Looduse täpse maalimise kõrval arenes muinasjutuline ja fantaasiarikas maasikumaal ja legendidest inspireeritud kunst .
Edvard Munch , kes on nimetatud sümbolismi juures. Tema värvid ja vormid teenivad kunstniku enese väljendamist. Palju üldistusi ja sümboleid.
Arhitektuuis eeskujuks keskaegsed püstpalkkirikud viikingite sümboolikaga ja ornamentikaga.
Soomes. Karjala looduse ja sealt pärinevate Kalevala laulude imetlemine nende ürgsuse tõttu.
Akseli Gallen- Kallela illustratsioonid Kalevale olid realismile lähedasemad, kuid rahvaluule ainetel tehtud pildid tegi juba dekoratiivsemad, fantaasiaküllasemad, jõulisemad ja ornamentaalsemad.
Arhitekt Eliel Saarineni generaalplaan „Suur-Tallinna“, tallinnas Pärnu mnt 10, Helsingi raudteejaama hoone, juugendstiili mõjud. Armas Lindgreni kavandatud Soome Rahvamuuseum ja „Vanemuise“ teatrimaja tartus, mis hävis 2. maailmasõjas ja koos soome 1. naisarhitekti Wivi Lönniga „Estonia teatrihoone (hiljem palju muudetud).
Venemaal, Peterburis. Nikolai Roerich maalis põhjamaade rahvusromantikutega samas stiilis Vana-Vene legendidest ja idamaistest motiividest fantaasiarikkaid ning omapäraseid pilte.
Eestis tegelesid Kristjan Raud, Ants Laikmaa , Oskar Kallis ja August Jansen kunstielu edendajatena ning illustreerisid „Kalevipoega“.
Kristjan Raud lõi oma ateljeekooli 1904 .a. Tartus. Alustas Peterburis realistina, tutvus Münchenis sümbolismi ja juugendstiiliga. Kalevipoja-ainelise maailma tekitas Oskar Kallis pastellmaalidega.
August Jansen , kes õppis Venemaal, maalis rahvusromantilisi teemasid juugendliku üldistusega.
3.Juugend.
Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau , Saksamaal Jugendstil.
Arenes Šotimaal Glasgow koolkonnas. Arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo lõi uue ornamendi , mis on ebasümmeetriline ja meenutab painduvaid taimi või ka tuleleeke. Samas arhitekt ja mööblikunstnik Charles Rennie Mackintosh kavandas ehitusmahtude julgete paigutustega hoone ja kasutas keldi rahvakunsti geomeetrilist ornamentikat.
Arhitektuur .
Tähtsamad esindajad Austrias ja Belgias. Valitsevad loodusele omased kõverad jooned, fassaade kaunistab juugendlik ornamentika. Kasutati vaatamata mässule tööstuse vastu uuenduslikke tööstuslikke ehitusmaterjale, nagu raudbetooni ja klaasi. Näited arhitektid Antonio Gaudi fantaasiarikaslooming Barcelonas, Hector Guimard ۥi Pariisi metroo sissepääsud,Gustave Eiffelipüstitatud Eiffeli torn(300m).
Iterjööris prerafaeliidid William Morrisja Ed. Brune-Jonesasendasid tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornametikaga.
Maalikunst.
Jäljendati loodust, kuid see allutati dekoratiivsele tervikule. Figuure ja muud kujutati tasapinnaliselt, veidi välja venitatult ja raamiti joontega. Silmapiir on sageli pildilt välja tõstetud. Värvid arvestavad interjööri, mitte tegelikkust . Kasutati palju taimemotiive.
Austrias. Gustav Klimt segas värvidesse kulda ja hõbedat, laenas bütsantsi motiive ja stiliseeris naise keha kumerusi oma poeetilistel ja sümbolistlikel maalidel.
Inglismaal. Aubery Beardsley tegi palju must-valgeid graafilisi illustratsioone võttes eeskuju jaapani ja kreeka kunstist dekoratiivseid, tasapinnalisi efekte .
Hollandis. Jan Toorop: dekoratiivsed stilisatsioonid.
Üks juugendstiili haru on süntetism, kus ilma ruumilise kujutuseta puhtad värvipinnad on ümbritsetud tumedate kontuuridega (eeskujuks arhailine või kaugete maade kunst) ja sai alguse Prantsusmaal, kus tegutses Pont-Aveni koolkond, mida esindasid Ếmile Bernard ja Paul Gaugin, Jacob Meyer de Haan .
Tarbekunstis juugendlikud vaibad, mööbel, keraamika , mosaiigid, plakatid olid dekoratiivsed ja suurte geomeetriliste motiividega. Eestis kuulsaim mööblitootja Thedor Ussisoo.
4.Postimpressionism.
Kunstnike seltskond, kes impressionismiga kokkupuutest oma arengusuuna valis. Eredaimad esindajad Vincent van Gogh, Paul Gauguin , Paul Cézanne, kelle looming avaldas mõju paljudele 20. sajandi kunstnikele.
Hollandlane Vincent van Gogh maalis alguses porisemate toonidega, hiljem värvid muutusid heledaks ja puhtaks. Õppis, elas ja töötas Prantsusmaal. Meisterlikult värve valides ja tunnetusi ning ideid maalides , andis edasi kirglikult, traagiliselt ja kirkalt oma tundeid.
Prantslane Paul Gauguin alustas kunstikogujana ning pidas impressionismi vaimuvaeseks. Leidis ühised huvid sümbolistidega ja arendas enda huvi eksootika vastu, kus sai tundeid väljendada maalides üldistusi tasapinnaliselt ja varjudeta. Elas ja töötas Okeaania saartel, leidis loodusläheduse ja nimetas end uhkusega barbariks.
Prantslane Paul Cézanne tunnustas impressionistide heledaid värve ja samas lõhkus tsentraalperspektiivi reegleid ning vaatles objekte erinevatest külgedest neid geomeetrilisteks kehadeks moonutades ja rõhutas kontuure. Pildil oli tähtis visuaalne efekt, mitte sisu.
Prantslane Georges Seurat maalis punkte pildile tehes (puäntillism), vastandvärve puhtalt lõuendile tippides kõrvuti, et eemalt mõjuks need segustatud värvina. Värve kõrvutas kindlate reeglite järgi.
Paul Signac maalis sarnaselt Seuratile ja nende pildid hakkasid meenutama mosaiike. Signac saavutas häid kompositsioone ja intensiivse valguse edastamise.
Henri de Toulouse-Lautrec kasutas vormide lihtsustamist ja erksaid värve. Kujutas palju prostituute ja tantsijaid. Maalis, tegi gravüüre ja plakateid. Innustus jaapani värvilistest gravüüridest, Paul Gauganist j.t. kaasaegsetest. Suurepärane inimtüüpide tabaja ning oskas nende eripära karikatuurselt rõhutada. Tegeles värvilise litograafiaga.
Eestis. Mõjutatuna neoimpressoinistidest, maalis Konrad Mägi ekspressionistlikke maastikke kasutades puäntillismi. Mägi õppis Peterburis ja rändas Soomes ning Norras, kujundas välja oma käsitluslaadi moodsa kunsti suundadest.
Nikolai Triik maalis maastike ja portreesid. Norras viibimise järel vaimustus E. Munchi teostest, aga ka N. Roerichist. Väga julge ja kohati intrigeeriv värvikäsitlus.
5.Fovism.
Prantsusmaal noorte kunstnike rühmituse liikumine (1905-1907), keda nimetati foovideks ehk metslasteks. Maalisid värvilaikude abil lihtsustatult ja kujutatavat moonutades, kuid emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest.
Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku .
Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming religioosne.
Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt.
Eestis Karl Pärsimägi.
6.Ekspressionism.
Expression- väljendus. Kasutatakse enamasti Saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal moodustus Saksamaal, D resdenis rühmitus „Die Brücke“( sild ), kus liikmed tegutsesid enamasti puulõike ja litograafiaga. Töödes oli sageli jõhkrust, värvide porist või toorest koloriiti. Kõik oli väljakutsuv.
Saksamaal.
Ernst Ludvig Kirchner stiililt nurgeline ja kujutas kunstlikku ning tühja keskkonda.
Karl Schmidt -Rottluff vaimustus Aafrika kunstist, iseloomulik väljenduste süntees.
Teine rühmitus „Der blaue Reiter“ (sinine ratsanik) kogunes Münchenis. Ühtse stiili asemel sidus rühmituse liikmeid eesmärkide ühtsus.
Vassili Kandinsky , kes oli vene päritolu, väljendas oma sisemisi ja vaimseid probleeme. Tema maalidel sagedaseim objekt, ratsanik, sai rühmituse sümboliks. Hiljem arenes kunstniku loomingust abstraktsionism .
Otto Dix maalis 1. maailmasõja koledusi väga äärmuslikult kuni Hitleri võimuletulek sellele lõpu tegi 1933. Sel perioodil oli Dixil palju mõttekaaslasi Saksamaal.
Austrias. Egon Schiele kujutas süngeid, nälginud inimesi segades erootika ja surma motiivi.
Ekspressionism levis laialt paljudes maades.
7.Kubism
Kubism on maalidele tehtud kriitika järgi tulnud nimetus, kus arvustaja väidab, et kunstnik on taandanud kõik kuupideks. Rajajaks võib pidada Pablo Picassot oma maaliga „Avignoni neiud “. Kubismi arengus eristatakse kolme järku. Esimene on cézanne` ilik kubism, kus kõik on taandatud geomeetrilisteks kujunditeks, teiseks analüütiline kubism, kus tausta ja sisu lammutatakse geomeetriliselt ja pilt muutub arusaamatumaks ja kolmas on sünteetiline kubism, kus on rohkem abstraktsust ja samas vihjeid reaalsusele. Kubism on mõjutanud tugevalt Euroopa avangardi. Värvidest olid eelistatumad pruun, hall, rohekas ja helesinine. Tehnikatest võeti kasutusele kollaaž.
Hispaanias. Pablo Picasso töötas väga erinevates tehnikates, segas erinevaid kunstivoole, katsetas, mängis ja oli seejuures eriti produktiivne . Sünteetilise ja analüütilise kubismi tugevaim esindaja, looja. Suurema osa ajast elas ja töötas Pranstusmaal.
Pranstusmaal. Georges Braque kasutas maalis esimesena kirjatähti, viljeles analüütilist ja sünteetilist kubismi.
Hollandis. Piet Mondrian hakkas kubismi vastu huvi tundma Pariisi saabudes. Tema huvi analüütilise kubismi vastu arenes täisnurkadest moodustunud abstraktsionismiks.
Eestis. Ado Vabbe , Eduard Ole, Märt Laarmann ja Arnold Akberg .