seisuste esindajad ja välismaalased (eriti hinnatud olid sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud). komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. polnud otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi selle suhteliselt ebausaldusväärseks . palgasõdur oli huvitatud eelkõige heast teenistusest. Lisaks palgale võis sõdur arvestada ka sõjasaagiga. Jalavägi: raskejalaväelased (oda, sõjakirves, mõõk) ja kergejalaväelased (arkebuus ja musket). Ratsavägi: relvastuses mõõgad, piigid, püstolid ja arkebuusid. Suurtükivägi: see oli täielikult eraettevõtjate st inseneride käes. Suurtükke valmistasid üksikud meistrid, kes töötasid omaette, ja seetõttu oli ka iga suurtükk ainulaadne. Ajutine palgaarmee polnud absolutistlikule riigivõimule toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Riik hakkas ise armeed organiseerima Sõjavägi muutus alaliseks institutsiooniks nii sõja- kui ka rahuajal
ridadest läbi murti. Kuid paavst keelustas ammu kaks korda, kuna see olvat ebaeetiline, kuid see ei vähendanud siiski ammu populaarsust hilisemal keskajal. Ammusi oli erinevaid, oli tavaline ja vintsamb. Hiliskeskajal võis suure laskejõuga ammu nool või algelise püssi kuul kõige tugevamastki raudrüüst läbi tungida. Selle tulemusena võis mõnenädalase väljaõppega sõdur võimsat rüütlit lüüa. Keskajal olid ka püssid, näiteks tahtlukuga arkebuus, mis valmistati 15. sajandi lõpul Pilt 2.5 Tahtlukuga arkebuus Pilt 2.6 Keskaja amb Pilt 2.7 Keskaja vibu Laskerelvadeks olid ka erinevad hetimismasinad, nagu näiteks mangon ja blida. Need heitmismasinad töötasid keerdpingestatud köite või kõõluste jõul. Nad võisid heita kivi kuni 200 meetri kaugusele. Mangon
Palgaarmee komplekteeriti seega nii siseriigist kui ka välismaalt värvatud meestest, kusjuures viimaste osa oli küllalt suur. Seetõttu ei olnud palgasõjavägi otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi selle suhteliselt ebausaldusväärseks palgasõdur oli huvitatud eelkõige heast teenistusest. Palgaarmee peamiseks väeliigiks oli jalavägi, selle kõrval eksisteerisid ka ratsavägi ja suurtükivägi. Jalavaelaste relvastuses oli oda, sõjakirves, mõõk, arkebuus ja musket (2 viimast tulirelvad). Tulirelvade kasutamine oli siiski keeruline ,sest nende lahingukorda seadmine eeldas ligi 100. erineva võtte sooritamist. Sõdurite relvastusest olenevalt jagunes jalavägi kaheks raskejalaväelased (külmrelvadega) ja kergejalaväelased (tulirelvadega). Ratsaväe ja suurtükiväe osatähtsus oli jalaväe kõrval väike. Ratsaväe varustusse kuulusid mõõgad, piigid, püstolid ja arkebuusid
· Lisaks palgale anti neile sõjasaak. · Algul polnud alaline sõjavägi, enamasti koos sõja puhul ja vabatahtlikest koosnevad. Oli nii oma kui ka välisriigi mehi, eriseisustest. · Ebausaldusväärne, võidi pooli vahetada. c) Struktuur ja relvastus: · Jalavägi põhiväeks, rügement, kompanii relvadeks, raskejalaväelastel külmrelvad: oda ja mõõk. Kergejalaväelastel tulirelvad: arkebuus eest laetav sileraudne püss. Hiljem tuli musket täiustatud püss, toestatav osa leiutati/loodi 16. sajandil, võis tulistada 400 meetri kaugusele. · Suurtüki vägi oli väikese tähtsusega, oli eravõtjatest inseneride loodud. · Ratsavägi: mõõk, piik, arkebuus, püstol. 2. Alalise armee loomine a) Tekkimine: · Absolutism vajas ustavamat väge, kindlamat. b) Komplekteerimine: · Vabatahtlik ja sundvärbamine
Võõrsõnad Bilateraalne - kahekülgne, jidiš - juudi keel, ambivalente - ühest asjast kahetine arusaam, sublimatsioon - , renomee - , lapsuslingua - keelevääratus Murdesõnad Foneetika Foneem - väikseim tähendust kandev üksus (saag koosneb foneemidest s, a ja g). Palatalisatsioon - peenendus (palk/palk, kangas, kant). Veel märkusi: • Kaks kolmat = kaks kolmandast kümnest e 22 • Vanim tulirelv arkebuus leiti Keilast • Tehiskummi leiutas • Dialektism - murdeline element kirjakeeles (leksikaalne, foneetiline või grammatiline) 5 Neologisme: Nima, nide - tihe, vuplid, nuppel, nürmik - nürikuulja, tõõne - jäärapäine, lave - avatud jutt, rõngel - baranka, nakar - kreeka pähkel, rõõnama - peale kaebama, öördama - mustama, hola - folk,
· ütleb, et "verraten" on kohutavaim sõna > reetma Võõrsõnad Bilateraalne kahekülgne, jidis juudi keel, ambivalente ühest asjast kahetine arusaam, sublimatsioon , renomee , lapsuslingua keelevääratus Murdesõnad Foneetika Foneem väikseim tähendust kandev üksus (saag koosneb foneemidest s, a ja g). Palatalisatsioon peenendus (palk/palk, kangas, kant). Veel märkusi: · Kaks kolmat = kaks kolmandast kümnest e 22 · Vanim tulirelv arkebuus leiti Keilast · Tehiskummi leiutas · Dialektism murdeline element kirjakeeles (leksikaalne, foneetiline või grammatiline) veenma laup sulnis rõve taunima lüüme e läbipaistev ürm e õnnetusjuhtum liibuma ulgumeri uje nõme selmet solge e graatsiline niivis e naiivne evima roim vilgas mõrv muie olbama e vaatlema reelama e maalt välja saatma naasma relv hubane jõhker ese rünu e kuulujutt ei ünna e ei mõjuta/ ei koti
ega rahvaga ning neil oli maa ja rahva saatusest ükskõik. Nende ainsaks motivatsiooniks oli raha mis moraalse motivatisooni puhul kipub alla jääma. Palgaarmee struktuur ja varustus Algse palgaarmee põhiliigiks oli jalavägi, mis koosnes rügementidest ja kompaniidest. Jalavägi jagati tavaliselt kolmeks: eel-, pea- ja järelväeks. Jalaväelastel oli mitmesuguseid relvi, nii tuli- kui ka külmrelvi. Tulirelvadeks olid tavaliselt musketid ja arkebuus, mis olid 1 lasuga ja neid pidi kaua laadima. Külmrelvadeks olid oda, sõjakirves ja mõõk. Sõdurid olid tavaliselt jaotatud kaheks nende varustuse järgi. Ühed, kellel olid külmrelvad ja raske kaitsevarustus ja teised, kellel olid tulirelvad ja väga nõrk kaitsevarustus. Neil peaaegu polnudki teist. Jalaväe kõrval eksisteerisid ka ratsa- ja suurtükivägi , kuid nende osatähtus oli väiksem. Suurema töö tegid ära ikka jalaväelased. Ratsavägi jagunes samuti rügementideks ja
korrust. Linn leidis sealt kõike, mida Pariisi-taoline linn vajas: kabeli jumalateenistuseks, kohtusaali kohtupidamiseks ja vajaduse korral «rehnuti» pidamiseks kunin-gameestega, 3 1 katuse all arsenali, täis tulirelvi. Pariisi kodanikud teavad ju väga hästi, et mitte iga kord ei piisa palvetamisest ja kohtust linna õiguste kaitsmiseks, ja nii on neil raekoja pööningul varuks ka mõni vana roostetanud arkebuus. Platsil oli juba tookord sünge ilme, mis talle tänapäevani alles on jäänud vastikute mälestuste tõttu, mida ta äratab, ja Dominique Boccadori sünge raekoja tõttu, mis on asendanud Sammasmaja. Peab ütlema, et võlla-sammas ja häbipost ehk kohus ja redel, nagu neid tookord 56 nimetati, mis olid kõrvuti alatiseks tarvituseks keset sillutist püstitatud, mõjusid palju kaasa, et silmad kõrvale pöörati sellelt saatuslikult paigalt, kus nii palju elusaid ja terveid
anda. DArtagnan päästis ennast hüppega kõrvale. Kuid nõnda andis ta röövlile tee vabaks, kes otsekohe tormas bastioni poole. Kuna bastioni kaitsjad roselllased ei teadnud, milliste kavatsustega see mees neile lähenes, avasid nad tema peale tule ja ta kukkus tabatuna kuulist, mis purustas ta õla. Vahepeal oli d'Artagnan sööstnud teise sõduri kallale ja ründas teda mõõgaga. Võitlus ei olnud pikk, nurjatul oli enesekaitseks vaid laadimata arkebuus. Kaardiväelase mõõk libises mööda kasutuks muutunud relva toru ja tungis mõrtsuka reide. Mees kukkus. D'Artagnan asetas talle kohe mõõgaotsa kõrile. «Oo, ärge tapke mind!» hüüdis röövel. «Armu, armu, härra ohvitser, ma tunnistan teile kõik!» «Kas sinu saladus väärib vähemasti seda, et ma su ellu jätan?» küsis noormees kätt tagasi tõmmates. «Jah, kui te arvate, et elu on midagi väärt kahekümne kahe aastaselt, ja kui võib jõuda
annaabi.ee 
