Mis on keskaeg ja kuidas on ta endale nime saanud? Kõige lihtsam vastus keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale. Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15
Kolonialismi kujunemine Absolutismi kujunemine Kiire majanduse areng · KLASSIKALINE UUSAEG: 1600-1789 nn. vana korra (ancien regime) aeg Absolutism valitsemises (17. saj.) Valgustus 18. sajandil ja ilmaliku ideoloogia esiletõus · 1789-1815 Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad · 1815-1900/1914 rahvuslik liikumine konstitutsiooniline monarhia (ja parlamentarismi areng) tööstuse kiire areng, industriaalühiskond Uusajale iseloomulikud jooned: · Majanduses: Kapitalismi areng (eraomand, turusuhted maailmakaubanduse kujunemine) Industriaalühiskonna kujunemine · Vaimses maailmas: Religioossuse tahaplaanile surumine Valgustus (18. saj.) Rahvuslik liikumine (19. saj.) Kiire teaduse areng (19. saj.) Poliitilised ideoloogiad (konservatism, liberalism, sotsialism) · Riigivalitsemises: Absolutism (Prantsusmaa jm 18. saj.)
Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat ning jumal polnud enam nii oluline. Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, Ameerika avastamine, reformatsiooni algus Saksamaal, Inglaste kodanlik reolutsioon ning Suur Prantsuse Revolutsioon. Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. Uusajale omased tunnused majanduses olid nt kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. Toimus tööstusrevolutsioon Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. Tulemusena tekkis industriaalühiskond, mis ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel
feodaalkord;laialt levib ristiusk Euroopas Linnade kasvamine,paavsti Kõrgkeskaeg võimu hiilgeaeg,kuningriiki 1113saj. de kujunemine Hakkavad kujunema Uusajale iseloomulikud tunnused 1415saj. Hiliskeskaeg Feodaalkorra ja rüütlikorra allakäik,manu faktuuride tekkimine, paavsti võimu nõrgenemine. Algab renessansi ajastu
feodaalne killustatus 2. Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) valitseb lollide korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke 3. Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Sündmustest: 1. Keskaja alguseks loetakse siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. 2. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust. 3. Reformatsiooni (luterluse) siiajõudmine 1520-30ndatel aastatel. 4. Katoliku kiriku reputatsioonide ning positsioonide kahandamine. 5
Renessanss 1) See oli ajajärk mil toimus üleminek keskajalt uusajale 2) Sai alguse Itaaliast 14 saj. lõpul 3) Teistesse Euroopa riikidesse jõudis 15 saj. teisel poolel. 4) Enamikel maadel kestis 16 saj, lõpuni. 5) Renessanss jaguneb kolmeks *Vararenessanss (14saj lõpp 15saj) *Kõrgrenessanss ( 16 saj. esimene veerand ) *Hilisrenessanss (16saj) 6) Ehitustüübid: kuppelehitised, teatrid, raamatukogud, linnalossid e. Palazzod, maamajad, villad, lodzad
· valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine 3. Too kaks näidet miks peaks paganlus/ristiusk olema Rooma usk. Paganlus: · Mitu erinevat jumalat kelle poole pöörduda · Ei pidanud käima kirikus ja jälgima reegleid Ristiusk: · Üks jumal · Kõik olid võrdsed 4. Mõisted ja isikud Ariaanlus- 4.7. sajandil levinud kristlik õpetus
Keskajakultuur Mis on keskaeg ja kuidas on ta endale nime saanud? Kõige lihtsam vastus keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale. Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15
1. Keskaeg - Üldajalooline osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Tunnused: 1)Feodalism 2)Katoliiklus 3)Seisuslik kord. Keskaja algust tähistavad sündmused: 395a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks osaks. 476 L-R laguneb. Lõppu: 1492 - Kolumbus avastas Ameerika 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus 15.saj.lõpp / 16.saj.algus 2. Germaani ja Slaavi rahvaste ümberpaiknemine. Ajendiks rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroopasse Tagajärjed: 1) Lääne-rooma keisririigi häving
Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks.
Kõige tavalisemad on 2 ja 4- realised stroofid. Ühe sõnaga SALM 12)intertekstuaalsus Tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega, võõraste tekstide olemasolu konkreetses tekstis 13) Arhetüüp Sarnaste isikute objektide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud. 14) Antiik Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus, Euroopa vanim kirjandus. 15) Renessanss 14.-17. saj Taassünd, Kesk-ja Lääne-Euroopas. Üleminek keskajalt uusajale. Sünnimaaks Itaalia. Võidab inimlikkus, ilmalikkus, oluline on maine elu, mitte enam surmajärgne. Optimism, usk inimesesse, maadeavastamise aeg, inimeste teadmisjanu kasvas. Huvi looduse vastu suurenes. Kirjanikud: Shakespeare 16) Klassitsism 17.saj, Matkis kõiges antiiki, sel ajal hinnati kergemat sorti luulet, mõistus, selgus, korrapära, ranged reeeglid. Hästi iseloomustab Descartes tsitaat ,,Mõtlen, järelikult olen olemas." Tragöödias ei tohtinud olla labasust.
Kirikuiriigi teke 756.a Pippin andis paavstile Itaalia valitseda, millest said paavstid aluse panna otsese võimu Karl Suure sõjakäigud 774.a Riik saavutas oma suurima ulatuse + langbardide kuningriigi vallutamine. all seisvale kirikuriigile. Verduni kokkulepe 843.a Frangi riigi jagamine kolmeks sõltuvatuks riigiks. 2. Keskaja mõiste, ajalised piirid, tunnusjooned. · Keskaeg on üldajaloo osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Kestis umbes 1000 aastat. · Algsündmused: 395.a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks sõltumatuks riigiks. 476.a Lääne-Rooma keisri troonilt kukutamine. Lõppsündmused: 1453.a Konstantinoopoli vallutamine. 1492.a Ameerika avastamine. 1517.a usupuhastuse ehk reformatsiooni algus. · Lääne-Euroopas oli keskajal tegemist feodaaltsivilisatsiooniga, mille tunnuseks olid: 1
1) RENESSANSS-''taassünd''; 14 saj Itaalias alguse saanud ajajärk, mida iseloomustas antiigi juurde tagasipöördumist ja selle taaselustamist. R. tähendas üleminekut keskajalt uusajale, millega kaasnesid sotsiaalsed, ideoloogilised ja kultuurilised murrangud. Maailmavaateks kujunes humanism, kasvas inimese eneseteadvus, algas inimese vabaareng. Langes rüütellik moraal ning tõusis enesekesksus ja ükskõiksus. 2) R. sündis Itaalias, kuid sellel ajal oli Itaalia jaotatud erinevate valitsejate vahel, ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Põhja-Itaalia suurlinnad olid sel ajal üsna autonoomsed ning üks tugevamaid ja
-11.saj p.m.a), kus kujuneb feodaalne kord ning valitseb naturaalmajandus. Selle perioodi lõpul algab linnade kujunemine ja toimub feodaalne killustatus. Teiseks on kõrgkeskaeg(11.saj-14.saj), kus valitseb feodaalne korraldus ning kujuneb lõplikult välja seisulik korraldus. Samuti areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad ja kaubandus. Algab ka tsentraliseeritud riikide teke. Kolmandaks rühmaks on hiliskeskaeg(15.saj-16.saj algus), kus keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega. Tekib kapitalistlik majandus. Ajajärku iseloomustab katoliiklus. Keskajal levis põhiliselt naturaalmajandus, st pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Valmistajateks olid talupojad. Kaupade müüki ega ostmist peaaegu ei toimunudki ning raha praktiliselt puudus. Talupoeg oli sunnismaine pärisori, st ta ei saanud vabalt liikuda, kuid võis luua perekonna, saada lapsi ning abielluda omal vabal valikul valitud naisega. Talupoeg sõltus feodaalist ning
Prantsuse dünastia vahel 1337-1453, sellep. et inglise kuningas Edward III avanes võimalus pärida Prants. troon, kuid Prant. kõrgaadel sellega ei leppinud), talurahvarahutuste ja taudide (must surm) ajastu. Sajandi lõpul hakkas rahvastik siiski jälle kasvama ning kaubandus kosuma. Varauusaeg:Tav. mõistetakse varauusaja all ajajärku XVI-XVIII sajandini. Muutused- koloniaalvallutuste algus, reformatsioon ja usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis, merkantilism, valgustus, olid isel. uusajale. Varauusaja alguse poliitilisel kaardil võib meile tuttavaid riike märgata vaid Lääne-Euroopas, kus hakkasid kujunema tänapäevani püsivad rahvusriigid:Hispaani, Prant. ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes L-Euroopas kuningavõim. Inglismaal- pandi tugevu alus kuningavõimule 1485 a., kui valit. Henry Tudor; Prants. tugev kuningavõim 15 saj. lõpuks, seda tugevdas veelgi kuningas Francois I (valit.
sajand renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Huviobjektiks mitte Jumal, vaid inimene humanism (humanus inim,inimese) ilmalik, inimesekeskne haridus. Ideaaliks pole alandlik jumalateener, vaid ettevõtlik, võimekas, enesekindel, mitmekülgselt haritud inimene. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. maailmapildi avardumine > näit.Ameerika avastamine 1492. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal polnud katkenud linnakultuur, puhkesid õitsele mitmed suured uhked linnad. Linnriigid. Linnastumine. Linna arenemine > linnaarhitektuur >ilmalikud ehitised (paleed, raehooned,
Suurbritannias, kus tööstuslik tootmine oli hakanud välja tõrjuma esemete käsitsi valmistamist. Esimeste põlvkondade vabrikutoodete välimus oli tihti eklektiline ja kohmakas. See tekitas protesti mõnedes uusromantikutes, kelle arvates tööstustoodang polnud üksnes ebaesteetiline, vaid ka ühiskondlikult kahjulik. Näiteks kirjutas nii mõjukas kunstiteadlane John Ruskin ja ülistas keskaegset käsitööd, kus olid ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika. Vastandina uusajale, kus kujutav kunst on olnud lahutaud tarbekunstist ja arhitektuurist, olid keskajal kõik visuaalsed kunstid tihedalt seotud ja neis valitses ühtne stiil. 19.sajandi keskel sündis Ruskini ideede mõjul kunstnikerühmitus ,,Prerafaeliidid", mille liikmed tahtsid vabaneda kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. Selle rühma liikmetest püüdsid eriti WILLIAM
valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) – 1453 (Ida-
RENESSANSS JA KLASSITSISM: SARNASUSED JA ERIPÄRAD STILISTILISELT. LÄHTEKOHAD Renessanss oli Euroopas ajajärguks, mil sotsiaalse, ideoloogilise ja kultuurilise murrangu tagajärjel toimus üleminek keskajalt uusajale. Tõusis huvi "maiste asjade" vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset
kaupmehed) kui ka tegevusalade (võimlemisrühmad, laulukoorid) järgi 4) poliitiline liikumine, mis võitles rahvahariduse edendamise eest 5) võitlus omariikluse saavutamise eest oli rahvusliku liikumise kõrgeim etapp. Uusaja lõpu kohta on 2 enamlevinud seisukohta osa uurijaid peab selleks Esimese maailmasõja puhkemist 1914.aastal, teine osa samastab uusaja lõpu 19.sajandi lõpuga. Uusajale järgneb 20.sajandi ajalugu ehk uusima aja ajalugu ehk lähiajalugu.
Kolumbus jõudis Ameerikasse. Keskaega jaotatakse kolmes: varakeseaeg (5.- 11.saj.), kõrgkeskaeg (11.-14.saj.) ja hiliskeskaeg (15.-16.saj. algus). Varakeskajal kujunes feodaalne kord ja valitseb naturaalmajandus. Perioodi lõpul hakkasid kujunema linnad. Kõrgkeskajal oli endiselt valitsev feodaalne kord ja kujunes lõplikult välja seisuslik korraldus. Sel ajaperioodil arenes kaubandus ja käes oli tsunftikäsitöö areng. Hiliskeskajal laienesid tsentraalvõimuga riigid ja toimus uusajale üleminek. Samuti tekkis kapitalistlik majandus. Relvastus keskajal Keskaja saabudes toimus mitmeid arenguid ja muutusi. Üheks olulisemaks arenguks oli rauatöötlus, tänud millele sai tehas uusi ja tugevamaid relvi. Relvastus oli keskaegsete sõjavägede juures loomulikult väga tähtis ning tänu rauatöötluse arengule pöörati väga tugevasti tähelepanu relvastusele. Relvad olid nii võitlusvahendid kui sostiaalse kuuluvuse sümbolid. Relvad jagunesid ründe- ja kaitserelvadeks.
rahvusromantilises-pateetilises ajalookäsitluses kui ka kirjanduses, võib nimetada ka 19 . sajandi talurahvarahutuste kulminatsiooniks Eestis. Juhan Kahki 1958. aastal ilmunud "Talurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda" just ülal kirjeldatud probleemistikuga tegelebki. Käesoleva töö objektiks olev käsitlus jätkab autori 1954. aastal Moskvas kaitstud väitekirja "1858. aasta talurahvaliikumine Eestis" ning sobitub Kahki sotsiaalajaloolise suunitluse või perspektiiviga Eesti "uusajale" . Autor tõstab ka ise esile just teose ilmumisaasta - 1958 . aasta - kui 100 aasta möödumist Mahtra sõjast ning mujal samal ajal toimunud rahutustest Eestis kui olulist verstaposti . Kahki töö on üles ehitatud 19. sajandi keskpaiga majandus- ning sotsiaalajaloo analüüsil, vaadeldes "rahvahulkade klassivõitluse" tähtsust ning mõju nii Mahtra sõja sündmustes kui mujal. J. Kahk on oma uurimuse jaotanud sisuliselt kahte suuremasse blokki . Peatükkides II ja
Suurimale võimule pretendeeris peapiiskop.Kuulsaks on saanud Tartu piiskop Damerow. V-L poliitilisest ühtlusest ei saa rääkida, sest seisused olid sageli ma territ. huvide eest väljas. Poliitiliselt oli V-L feodaalselt killustunud ala, mille ühendamise katsed sageli ebaõnnestusid. Rahuaeg kestis pikalt (1494-1535.a), kui Liivi ordu ordumeister oli W. Von Plettenberg. Liivisõjast al. algab Eesti ajaloos üleminek uusajale. Üleminek lõppes 1645. a Rootsi võimu all. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. V-L sise- ja välissuhted: 1) Sisepoliitikas oli palju võimuvõitlust: a) ilmalik vs. vaimulik võim ; b) maahärrad vs. linnad See viis sagedaste kodusõdadeni. Esimene suurem toimus 1297.a., kui LO vastu astusid koos välja
eesti keelsed, kajastasid nad siiski eestlasi ja Eestit. 1554. aastal Valmieras peetud maapäeval kehtestati usuvabadus. (I. Talve, 2004) Muistse vabadusvõitluse tulemusel langes Eesti ristisõdijate võimu alla, kes rajasid siin oma riigid, mis kestsid kuni Liivi sõjani. Liivi sõda ning Vana-Liivimaa riikide likvideerumist võibki pidada tinglikult piiriks, mil keskaeg lõppes. Samas ei saa ka väita, et sellest algas kohe uusaeg. Eestis kulges üleminek keskajalt uusajale valulise ning kahe valitsuse vahelise aja jooksul, mis langes kokku Liivi sõja toimumisajaga Maarahva usu alused olid lihtsad. Oli vaja tunnistada esivanemaid ja maad enesega samaväärsena ning kodukoha ainsate peremeestena. Esivanemaid tuleb pidada pühaks- meie oleme üksnes viiv ajas ja peame talitama ettevaatlikult, et neid mitte pahandada. Nende heasoovlikkuseta ei saa me õnnelikult elada, liiga palju on nende nimel siin verd valatud ja needusi lausutud
Renessanss 1. Üldine info ajajärk Lääne- ja Kesk-Euroopa maades, mil toimus kultuuriline murrang üleminek keskajast uusajale sai alguse 14. saj, oli Itaalias kõige ulatuslikum vahel loetakse algusajaks täpset kuupäeva - 8. aprill 1341 (lihavõttepühad) - Rooma senaator andis Kapitooliumil luuletaja Petrarcale loorberipärja (antiikaja komme, traditsiooni taassünd); Petrarca ütles: “tõe näitab kätte luuletaja, keda ajendab armastus” Renessanssi iseloomustavad - EELKÕIGE humanism & suur huvi antiikkultuuri vastu
vabastamist pärisorjusest 1816/1819, mõnikord kasutatakse ka varasemat daatumit, paigutades uusaja alguse asehalduskorra kehtestamise ajale 1782. aastal. Uusaja lõpuks võib lugeda kas "Tartu renessanssi" ehk poliitilise rahvusluse võidukäigu algust 1896. aastal, Esimese maailmasõja algust, lõppu või ka Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aasta 24. veebruaril. Tartu Ülikooli ajaloo osakonna eesti ajaloo õppetooli praeguse määratluse järgi eelneb Eesti uusajale varauusaeg ning järgneb uusim aeg. Eesti lähiajalugu Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi alates 20. sajandi algusest. Eesti NSV 1946. Eesti lähiajalugu Enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist Esimese maailmasõja teisel poolel, Märtsirevolutsiooni käigus varises kokku Vene tsaaririik. Võimule tulnud Venemaa Ajutine Valitsus määras Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissariks ning kinnitas Eesti ajutise omavalitsuse
· areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG 15.saj.- · keskajale omased tunnused asenduvad 16.saj.algus uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine 2 LÄÄNIKORD e. FEODALISM NB! Feodalism oli keskaja riigi- ja ühiskonnakorralduse põhialuseks. Feodaalkorraldus kujunes välja Frangi riigis ja levis sealt teistesse Euroopa piirkondadesse. · Tekke põhjused: tekkis vajadus tugeva ratsaväe järele (Frangi riik sõdis palju piiride laiendamiseks)
vabadusega. Algas Lõppes 1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIMUELUS- uus ilmalik ideoloogia, valgustus, hariduse levik, rahvuslik liikumine,teaduse areng, vaimulik ideoloogia jäi tahaplaanile. c)VALITSEMISES- absolutistlik monarhia, parlamentalism, revolutsioonid, võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks.
valitseb naturaalmajandus, perioodi lõpul algab linnade kujunemine, feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp)valitseb feodaalne korraldus, kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus, areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad, tsunftikäsitöö õitseaeg, kaubanduse areng, algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega, kapitalistliku majanduse tekkimine 8) Mida kujutas endast Caracalla edikt? Caracalla edikt (212) tagas kõigile impeeriumi aladel elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis pidi omakorda leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi. 9) Nimeta keskaja peamised tunnused koos lühiiseloomustusega. Nimeta võimalikult palju germaanlaste hõimusid
kristlik kultuur segunes idamaise kultuuriga. Negatiivset: linnasid rüüstati, süütuid inimesi tapeti ja pühamaa jäi ikkagi moslemitele (ei saadud tagasi). 6. HUMANISM JA RENESSANSS. MAADEAVASTUSED. *Uusaaja alguseks peetakse 1453 aastat, kui lagunes Konstantinoopol, 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika ja aastat 1517, kui algas Saksamaal reformatsioon. *Uusaja lõpuks peetakse tavaliselt esimest maailmasõda, mis oli aastatel 1914-1918. *Uusajale on iseloomulik kapitalismi areng, valgustus (teadus arenes, keskajal oli piiblipõhine elutegevus), revolutsioon, rahvuslik liikumine milleläbi saadi sõnaõigust (keskajal usklik liikumine) ja parlamendismi areng (keskajal oli kuningas). *Humanismi keskpunktis oli inimene. Inimene oli olulisem kui jumal. Arenes inimlikkus. *Renessanss ehk taassünd ehk antiikaja taassünd arenes humanismist. Renessanssi ajal hakati inimest väärtustama
See oli sõdalastest rüütlite tekkimise ja võimulolemise aeg. Peale klassikalist feodalimi muutusid rüütlid juba palgasõdalasteks ja senjööri-vasalli isiklikud ausuhted ja vastastikused kohustused asendusid veel välise õukondliku mänguga looritatud rahasuhetega. 15. 16. sajandi algus hiliskeskaeg: * kriisid ühiskonnas ja kirikus, * tsentraliseeritud riikide teke * kapitalistliku majanduse tekkimine * keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega * pärisorjuse kaotamine * kaubandusrevolutsioon * rahvuste kujunemine * linnvabariigid ja vabalinnad Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Klassikalisele feodalismiajastule omase maast kinnihoidmise (feoodid,
veel kohta kirjanduses ega maalikunstis. Keskaja inimene ei tundnud looduse kirglikku kutset, sest ta polnud loodusest lahutatud ja elas selle sees. Loodusesse esteetilise suhtumise mõiste on veidi teise tähendusega. Loodus võis keskaja inimeses esile kutsuda nii imetlust kui ka hirmu, kuid need emotsioonid on seotud ainult puhtpraktilise vajadusega rahuldada looduse arvel oma elulisi vajadusi. W.Ganzenmüller väitis, et keskaega ei tule vastandada antiigile või uusajale, vaid avada keskaja inimeste maailmatunnetuse sisemine spetsiifika. Nende suhtumise loodusesse määras eelkõige religioon-keskaja maailmatunnetuse põhialus. Jumal ja inimese hing olid tol ajal absoluutsed väärtused, loodus ainult suhteline väärtus. Kui loodus ei teeninud Jumala tunnetamist, siis oli ta väärtusetu, kui ta segas Jumalale lähenemist, siis nähti temas kurjust, saatanlike jõudude ilmingut. Seepärast kujunes looduse tunnetamise jaoks enam-vähem ühesugune meetod
Renessansi kirjandus Renessanss oli ajajärk, mil toimus sotsiaalne, ideoloogiline ja kultuuriline murrang ning mis kujunes üleminekuks keskajast uusajale. Itaalias algase see 14. sajadnil, mujal 15. sajandi teisel poolel. Kestes kõikjal 16. sajandi lõpuni. Renessansi terminiti kasutati agselt kitsas tähenduses- selle all mõisteti antiikkultuuri taaselustumist pärast keskaegset vaimupimedust. Aristoteles, Platon ja Vergilius olid keskajal au sees, kuigi nende pärandit kasutati üsna kitsalt. Humanistid taaselustasid aga just need, võttes fookusesse inimese maised huvid. Renessansi õpetlased tegid
....12 Lisa1 Pildid.......................................................................13 2 Sissejuhatus Renaissance - sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist. Renesansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiikkultuurist ja looduses tiivustatud vaimuliikumist Lääne- Euroopas 14- 16 sajandil. Toimus üleminek keskajalt uusajale. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Lemmikkangelaseks oli Taavet, sest ta võitis Koljati, küll mitte eriti rüütellikult. Taavetis nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju. Maailm õigustas selle kogemuslikku tundmaõppimist, aga ka meeleliste naudingute väärtuslikuks pidamist. Renessansiaegne riietus tõstab esile kehavorme ja jäsemeid.
Keskaja võib jagada kolmeks: Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg. Varakeskajal kujunes feodaalkord ja naturaalmajandus. Linnad tekkisid üle kogu Euroopa. Võim oli killustunud, polnud keskselt juhitud riike. Kõrgkeskajal valitses feodaalne korraldus. Arenes tsunftikäsitöö, rahandusmajandus ja tekivad esimesed pangad. Algas tsentraliseeritud riikide teke. Hiliskeskajal laienesid tsentraalvõimuga riigid laialdaselt ning toimus uusajale üleminek. Rüütlid Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjamees, kes kuulus madalaimasse feodaalide seisusesse. Rüütlite seisus kujunes välja Lääne-Euroopas alles 10. - 11. sajandil vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütlitel oli hobuselt kasutamiseks ka suur oda, mida ette sirutades kasutati torkamiseks. Ratsuga
b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. · Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. · Manufaktuuride rajamine, palgatöölised. · Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes.
Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (1208-1227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558-1629). Muistse vabadusvõitluse tulemusel langes Eesti ristisõdijate võimu alla, kes rajasid siin oma riigid, mis kestsid kuni Liivi sõjani. Liivi sõda ning Vana-Liivimaa riikide likvideerumist võibki pidada tinglikult piiriks, mis keskaeg lõppes, kuid samas ei julgeks väita, et sellest algas kohe uusaeg. Pigem võib öelda, et Eestis kulges üleminek keskajalt uusajale valulise ning ränga interregnumi jooksul, mis langeb üldjoontes kokku Liivi sõja toimumisajaga. Söök ja jook Keskaegsed söögikombed erinesid kaasaegsetest üsna oluliselt. Kujutame ette üht pidusöömaaega, mis peeti Tallinnas Suurgildi hoones. Pidulaud oli kindlasti kaetud linaga. Toidunõusid oli laual vähe: soola- ja sinepitopsid, iga suu jaoks peeker ja nuga. Toidu ettetõstmiseks kasutati lusikat ja kahvlit
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse
Renessanss – taassünd - 14-16 sajand. Taassünnib antiikultuur (paganlik kultuur). Inimene tuleb uuesti esiplaanile. Universaalne inimene. Humanism. Renessansikunst eemaldub keskaja kunsti allegoorilisusest ja sümboolsusest. Maalikunstis tuleb perspektiivi mõiste. Mis on lähedal, on suurem, mis on kaugemal, see on väiksem. Proportsioon. Loodus. Millised muutused leiavad aset arusaamas kunstniku rollist uusaja algul? Kodanluse teke. Uusajale pani aluse renesanss. Humanism. Miks ei saa me rääkida esteetikast antiigis ja keskajal? Antiikses esteetikas ei olnud ilu keskne väärtus ega ainus esteetilise hinnangu saanud nähtus, vaid see oli tihedas seoses teiste, tähtsamate esteetiliste väärtustega. Demokritose, Platoni, Aristotelese ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ja sümmeetrial. Algseks peeti vaimset ilu, mis ei avaldu
2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg 5) Kaubanduse areng 6) Algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14.sajand 16.sajandi algus) 1) Keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega 2) Kapitalistliku majanduse tekkimine 2. Frangi riik - kus ja millal loodi, kes olid ja mida tegid Clodovech, Karl Martell, Pippin Lühike ja Karl Suur? Frangi riik tekkis V sajandi lõpus Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa alad). Saksamaalt pärit frankide hõim tungis Galliasse Clodovechi juhtimisel. Et teha roomlastega rahu, võttis Clodovech pärast Gallia vallutamist vastu ka ristiusu, mistõttu frankide riik oli algusest peale kristlik.
Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus.
-10. sajandini. Sellele perioodile omistatakse feodaalse korra kujunemist, naturaalmajanduse esinemist, feodaalset killustatust ja ka linnade kujunemist perioodi lõpu poole. Teine on kõrgkeskaeg, mis kestab 11.- 13. sajandi lõpp. Sellel ajal kujunes täielikult välja seisuslik korraldus, rahamajandus areneb, tsunftikäsitöö õitseaeg ja algab tsentraliseeritud riikide teke. Viimane on hiliskeskaeg, mis kestab 14.- 16. sajand, mille vältel hakkavad esile kerkima uusajale omased tunnused. (Wikipedia: ,,Keskaeg2") 3 2. KUNST KESKAJAL Kunsti puhul on arvatakse keskaja kestvuseks 5.-15. sajandit. Selle perioodi kunst jaotatakse üldiselt neljaks: varakristlikuks, Bütsantsi, romaani ja gooti kunstiks. Kogu keskaja kunsti läbivaks teemaks oli kirik ja usk. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") 2.1. Varakristlik kunst
Ülestõusuga on seotud ka mitmeid arvumüüte: et Harjumaal tapetud 30 000 eestlast ja Saaremaal üle 10 000. Tegelikult oli see võimatu, sest kogu Harjus oligi üldse kokku niipalju inimesi, pigem näitab see, palju neid pärast ülestõusu seal alles oli, teinegi arv on väga kahtlane. Samuti vägede suurused, aga nende kohta luuletavad kroonikud alati või siis peaaegu alati. Keskaeg Keskaeg on ajajärk, mis ajaloos järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Lääne- Euroopas langes keskaeg kokku feodalismiajaga. Sealse keskaja laguseks loetakse harilikult Lääne-Roomas riigi langust 476. aastal ja lõpuks Inglise kodanliku revolutsiooni algust või mõnd 15. ja 16. sajandi vahetuse sündmust. Ameerika avastamist ja reformatsiooni algust Saksamaal või Konstantinoopoli langemist türklaste kätte 1453 aastal. Humanistid nimetasid keskajaks antiikaja ja kaasaja vahelist aega, termin juurdus ajalookirjanduses alates saksa ajaloolase C
Suurbritannias, kus tööstuslik tootmine oli hakanud välja tõrjuma esemete käsitsi valmistamist. Esimeste põlvkondade vabrikutoodete välimus oli tihti eklektiline ja kohmakas. See tekitas protesti mõnedes uusromantikutes, kelle arvates tööstustoodang polnud üksnes ebaesteetiline, vaid ka ühiskondlikult kahjulik. Näiteks kirjutas nii mõjukas kunstiteadlane John Ruskin ja ülistas keskaegset käsitööd, kus olid ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika. Vastandina uusajale, kus kujutav kunst on olnud lahutaud tarbekunstist ja arhitektuurist, olid keskajal kõik visuaalsed kunstid tihedalt seotud ja neis valitses ühtne stiil. 19.sajandi keskel sündis Ruskini ideede mõjul kunstnikerühmitus ,,Prerafaeliidid", mille liikmed tahtsid vabaneda kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. Selle rühma liikmetest püüdsid eriti
Charlesi katedraal. Pariisi jumalaema kirik, Reims. Ulmi katedraal. Inglismaa Katebourghi. Welss. Gooti kirikud on sellepärast nii kõrged, sest nad on ehitatud linnadesse. Seal on vähe ruumi ja peabki kõrgustesse minema. Samas Inglismaal on linnu vähe ja kirikutel on ruumi, seega kõrgust vähe samas põhiplaan on välja venitatud. Renessanss Renessanss oli ajajärk Euroopas, mil toimus murrang nii ideoloogilisuses, kui ka kultuuris ja toimus üleminek keskajalt uusajale. Sünnimaa Itaalias. Inimestele ei meeldinud pime keskaeg ja nad ootasid muutust. Juhtivaks kunstiliigiks oli maalikunst. Aluseks on uudne majandus, on tekkinud linnad. Uskumus/moto, mida hästi tähtsaks peeti, oli et kõik mõistuspärane on õige; inimene on kõikide asjade mõõt: eesmärk pühitseb abinõu. Religioon küll jäi, aga muutub tunduvalt vähemtähtsaks. Sünnikohaks täpsemalt on Firenze, aga pealinnaks kui nii saab öelda on Rooma. Algusajaks on 15 sajand.
Filosoofia arvestus 1. Renessanssi üldiseloomustus Renessanss (pr. "uuestisünd") on üleminekuaeg keskaja traditsioonilt uusajale. See ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg. Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas
teadmistele ja ajastu iseloomule samade küsimustega, millega tegelevad tänapäeva keemikud vastavalt tänapäeva teadmistele ja ajastu iseloomule. 16. sajandil võttis niiöelda klassikaline alkeemia meditsiinilise alkeemia, nn. iatrokeemia kuju (kreeka keeles tähendab iatros arsti). Osad keemia-ajaloolased peavad iatrokeemiat kui alkeemiast erinevaks keemia arengu faasiks, kuid teised jälle vaatlevad seda kui renessansiajastu alkeemiana. Renessansiajastu oli keskajalt uusajale ülemineku vaimse ja kultuurilise murrangu periood. Seoses manufaktuuride tekkega ja rahalis-kaubaliste suhete arenguga kasvasid 16. sajandi Euroopas linnad. Seetõttu hakkas linnadesse koonduma üha rohkem rahvast ja see lõi soodsa pinna nakkushaiguste levikuks, epideemiate puhkemiseks, eriti kui silmas pidada elanikerohkeks muutunud või äsja küladest tekkinud linnade halba sanitaarset olukorda, kuna puudus kanalisatsioon jne. Lisaks laienes
rahvusriigi eest (juhul kui rahvas oli mitme riigi vahel killunenud). Valitsemisviisina oli uusaja algul valdav absolutistlik monarhia, hiljem parlamentaristlik monarhia. Paljudes maades toimus võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis viis sageli revolutsioonideni. Uusaja lõpu kohta on 2 enamlevinud seisukohta osa uurijaid peab selleks Esimese maailmasõja puhkemist 1914.aastal, teine osa samastab uusaja lõpu 19.sajandi lõpuga. Uusajale järgneb 20.sajandi ajalugu ehk uusima aja ajalugu ehk lähiajalugu. 2 VALGUSTUSAJASTU Valgustus oli vaimne liikumine 18.sajandi Euroopas. Valgustajad olid haritlased, kes püüdsid laiemaid rahvahulki harida ehk valgustada, kes kritiseerisid kaasaegset ühiskonda ja õpetasid, kuidas seda paremini korraldada. Valgustusideed tekkisid Inglismaal (tolle aja Euroopa kõige demokraatlikumas riigis), üle Euroopa levisid aga Prantsusmaa haritlaste kaudu
) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227, kui Eesti lõplikult vallutati, kuni 1558.aastal alanud Liivi sõjani. Samuti on keskaja lõppdaatumiks loetud 1561. aastat, mil Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus
Tagajärjed- Lääne- rooma häving, anglite ja sakside sissetung Britanniasse, anglosaksi kuningriikide teke, inglise eele kujunemine, uute keelte kujunemine nt romaani keeled. Lääne-Rooma häving- 476.aastal kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas tema asemikuna Itaalias valitsema. Keskaeg umbe 1000 a. pikkune ajalooperiood, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. (~3500 eKr- 476 pKr) Tunnused- läänikord, ristiusk roomakatolikul kujul, seisuslik ühiskond PILET 7 Mesopotaamia tsivilisatsioon Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsiooni eripära. Riikluse teke, Mesopotaamia suurriigid, valitseja võim, linnade tähtsus. Hammurapi koodeks. Tsivilisatsiooni eripära- vähem suletud Tegurid- tihedad suhted naabritega; asukoha geograafiline avatus; kohalike looduslike toorainete
annaabi.ee 
