paksemaid turviseid: raudrüüde kaal kasvas 10 kilo võrra. · Lõpuks loobuti turvisest kuna Fontenoy lahing 1745. aastal 11. mai tulirelvad muutusid võimsamaks ja nendega polnud enam võimalik ringi liikuda. · Musketite tulejõu ära kasutamise eesmärgil, võeti kasutusele uut tüüpi rivikorraldus. Sünkroniseeritud laskmine ja tagasimarsi tehnika nõudsid hoolikat harjutamist ja head distsipliini, et õpita lahinguväljal ei Sõjandus varauusajal Sõjad · Varauusaegne sõda oli pikaajaline kurnamissõda. · Väejuhid hoidusid lahingust. · Territooriumi kaotus tähendas samuti Mollwitzi lahing 1741. aastal sissetulekukaotust. 10. aprillil · Linnade vallutamiseks valmistati järjest võimsamaid suurtükke. · Varauusaegsed sõjad nõudsid järjest suuremat hulka sõdureid. Järjest keerulisem oli selliseid vägesid varustada toidu ja
21. Sõjandus Euroopas 19. sajandil 1.Prantsuse revolutsioon tõi sõjandusse mitmeid uuendusi. Näiteks värvati vabatahtlikke, kes võitlesid professionaalsete sõjaväelaste juhtimise all ja kellel polnud teenistusse astudes elementaarsemaidki teadmisi sõjapidamisest. Veel ka aadlikest ohvitserid said võimaluse tegutseda väeliikides, suurtükiväes ja jalaväes. Vana sõjaväe professionaalsus ühendati rahva entusiasmiga, armee muutus mobiilsemaks ja efektiivsemaks, st kasutusele võeti laskurid, paindlikum suurtükituli ning rünnakukolonnid. Täiustati ka jalaväerelvi võttes kasutusele ränilukkudega püssid ja bajonetid (täägid), mis andsid jalaväelasele suurema tegevusvabaduse. 2.Napoleoni sõjad mõjutasid Euroopa poliitilist ja majanduslikku arengut ning sel ajal pandi alus uuele poliitilisele korraldusele kogu Euroopas. Venemaa oli palju aastaid sõjajalal Türgiga. 3.Näiteks tehnika areng muutis sõ...
Kaitseliidu sõjavarustus oli algselt napivõitu ning enamus relvastusest saadi riigikaitseabi näol välisriikidest, samuti hangiti varustust ka lahkuvate Nõukogude armee üksustelt. Aastal 1993-1994 ostis riik Kaitseliidule hulganisti uut relvastust, enamjaolt Hiina automaate. NATO-ga ühinedes mindi aga üle standarditele vastavale relvastusele. Kuigi Eestimaa on olnud hulganisti võõrvõimu all ning seda enamasti sõjalise kindlustamatuse tõttu, on meie sõjandus säilinud sellest hoolimata kõrgel tasemel. Aastatega oleme õppinud oma minevikust niimõndagi ning oskame tänu sellele olla valmis olukordadeks, mis nõuavad oma kodumaa kaitsmist. Tänapäeval antakse pea kõigile võimalus saada parema ülevaate riigikaisest ning sõjandusest, teenides kaitseväes aega. Hetkel kuulub meie pealtnäha väikese riigi Kaitseliitu üle 13 814 vapra kodaniku, kokku teeb see 22 508 meest ning naist koos eriorganisatsioonidega.
polnud ainuke kaotus Esimese maailmasõjas. Sõjas oli suur hulk hukkunuid, mis on väga suur kaotus kogu ühiskonnale. Paljud said surma õnnetustes, lahingutel, levis epideemiad, ning toimus ka massimõrvu. Nendel põhjustel kaotasid enamused oma elud ning kindlasti pole teada kõigi hukkunute nimed, kes oma elu andsid sõdimise nimel. Seega on Esimene maailmasõda kaasa toonud nii negatiivsust kui ka palju kaotusi. Esimeses maailmasõjas leidub ka positiivseid külgi. Sõjandus tegi väga suure arengu hüppe, sest kasutusele võeti lennukid, allveelaevad ja tankid. Need masinad viisid sõja pidamise hoopis teisele tasemele, kui see muidu oli. Kasutama hakati ka keemiarelvi, näiteks raketid, lennukipommid, mürsud, miinid, granaadid. Ning 22. aprillil 1915. aastal kasutasid sakslased Ypres´i lahingus kloori sisaldavat mürkgaasi. Minu arvates pole relvad ja mürkgaas just kõige positiivsemad asjad, kuid sõjanduses olid
Teema: Antropogenees ja muinasaeg Mõisted, mida peaksite valdama: antopogenees, australopiteekus, homo habilis, homo erectus, homo sapiens; paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum; Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirves- e. nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg; kivikirstkalme, laevkalme, tarandkalme, kääbas; lohukivi; hajaküla, sumbküla, ridaküla; keraamika, metallurgia, tekstiil; alepõllundus, 2-väljasüsteem, 3-väljasüsteem; maakond, kihelkond, vanem; irdmuistis, kinnismuistis; mägilinnus, neemiklinnus, ringvall-linnus, Kalevipoja sängi tüüpi linnus. Olulisemad teemad: 1. Inimese arengu etapid (arengujärgu nimetus (n. australopiteekus), kujunemise aeg (n. 3,2 mln aastat tagasi), liigi nimetuse tõlge (n. lõunaahvlane), mõni iseloomulik joon (n. oskus käia kahel jalal, oskus haarata asju käega)). 2. Eesti ala vabanemine jääst (aeg, kliima, taimestik, loomastik). 3. Kiviaja kultuurid (KK, KKK...
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sah...
Sõjandus varauusaegses Euroopas Triinu Kaldas 10 E Sõda kui ühiskonna loomulik osa Igapäevane nähtus 16.-17. sajandil toimus95 aastal 18. sajandil toimuus sõda 78 aastal „Sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine või iga teine töö“ Sõja pidamine oli põhjendatud , kui seda peeti enese kaitseks, õiguspärase pärandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Palgasõdurid Majanduslik edenemine nind kuningavõimu tugevnemine Rügemendiülema patent Värvati vabatahtlikke Sõjakäikudel olid kaasas ka kaupmehed ja suur hulk naisi Peatumispaik: rikkad piirkonnad või vaenlase piirkond Palgasõduri peamine motiiv: hea teenistus Sõjavägede varustaja telgiesine Alalise armee loomine Riigivõim hakkas ise armeed organiseerima Kehtestati riiklik sõjaväekohustus Mehed võeti teenistusse lepingu aluselt ja suhteliselt pikaks ajaks Tsiviile...
Aleksander ii Sissejuhatus. Aleksander II oli Venemaa keiser, kes valitses 1855-1881. Aleksander II kaotas 1861aastal Venemaal pärisorjuse Aleksander II tõi pärisorjuse kaotamisega kaasa "Suurte reformide ajastu" Aleksandri II-e surm. Aleksandr II elulugu Aleksander II Sündis 1818 aastal märtsi kuus. Aleksander II oli Nikolai I Vanem poeg Aleksander sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse. Sõjandus ei huvitanud Aleksandrit, tema isa petumuseks. Pärisorjuse kaotamine Pärast Krimmi sõja sokki, kaotati 1861. aasta 19 veebruari keisri manifestiga pärisorjus kogu riigis Talupojad said õiguse maad osta, tegeleda käsitööga ja kaubandusega ning ise seisvalt kohtuasju ajada Mõisnikud ei võinud kontrollida talupoegade elu Semstvo- ja kohtureform 1864. aastal Pärast pärisorjuse likvideerimist ning külakogukondadele suurema otsustusõiguse ning kohaliku piirkonna elutegevuses suurema vastutuse andmist Pärisorjuse K...
Aleksander II Aleksander II (29. aprill 1818 Moskva 13. märts 1881 Peterburi) oli Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881. aastani, mil ta mõrvati atentaadi käigus. Aleksander sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse: pealiskaudsed teadmised paljudest asjadest ja prantsuse keele hea valdamine. Sõjandus huvitas isa pettumuseks teda vähe. Ta oli heasüdamlik ja õrna hingega; need omadused ei olnud sõjaväelisele isevalitsejale kohased. Tema koduõpetajateks olid Mihhail Speranski, Vassili Zukovski, Georg Ludwig Cancrin ja Konstantin Arsenjev. Reformid Tema esimestel valitsemisaastatel tundus, et riigikord muutub vabamaks ja sallivamaks. Rahva seas vihatud tagurlikud ministrid lasti lahti, paljud poliitvangid, sealhulgas ka 29 veel
Metallurgia ja mäetööstus PEALTVOOLUVESIRATAS vesi langes rattale ülalt alla. Pealtvooluvesiratas oli töökindlam kui altvooluvesiratas (mis sõltus palju vee tasemest). RAUA SULATAMINE tänu uuele vesirattale saadi sulatusahjus temperatuur piisavalt kõrgeks, et raud muutus vedelaks ja sai vormi valada 4 Sõjandus TULIRELVAD Püssirohi Kuumuse käes kergelt süttiv aine, mis võimaldas plahvatusega tekitada survet püssitorus olevale kuulile. Suurtükk Algselt oli kahur ühest otsast suletud metalltoru, kuhu pandi püssirohtu ja laskemoonaks kasutati raudkuuli. Püssid esimene hõlpsasti kaasaskantav tulirelv oli läitlukkpüss, millel oli suur viga. Teda sai kasutada 2 inimesega, üks sihtis ja teine süütas püssirohu.
Muistse Eesti sõjandus-ehk miks kaotati muistne vabadusvõitlus? Muistses Eestis ehk aeg kuni 13. sajandi esimese veerandini toimus Eestis väga palju väikseid rüüsteretki. Selle perioodi kõige tähtsam sõda oli muistne vabadusvõitlus, mis toimus aastatel 1208-1227. Aga miks kaotati see sõda? Üheks suurimaks põhjuseks võib lugeda sõjameeste oskamatust. Sõdur oli iga vaba relvakandevõimeline mees, kes varustas ennast oma jõukuse kohaselt ja läks sõtta jalgsi, laeval või ratsa. Samamoodi tegutseti ka mujal, aga eestlastel polnud eelnevat kogemust ja nad olid lahingus kõvasti nõrgemad teistest. Teiseks põhjuseks võib lugeda meie arengust mahajäämist. Eestlastel oli kehvem sõjatehnika ja relvastus. Sakslased kasutasid juba piirdemasinad: kiviheitemasinad, piiramistornid ja müürilõhkujaid. Eestlased polnud sellistest asjadest veel kuulnud ja kasutasid väga algelisi relvi. Meie vastu sõdisid väga ...
ega ümber ei saa ka stiilikujunditest. Luuletus koosneb kolmest salmist ning on kirjutatud ristriimis, mille kohaselt riimuvad esimene ja kolmas ning teine ja neljas värss. Kirjutis on Contrale iseloomulikult üsna imelik ning kummaline, mis erineb tunduvalt harilikest luuletustest. Kirjutis on kirjutatud minaisiku vormis, mida kirjanik väga tihti kasutab. Autor pole loomingus kasutanud ainsatki suurt algustähte, omadussõna ega kirjavahemärki. Luuletuse teemaks on sõjandus, kuid samuti ka inimeste vahelised suhted ning usaldusväärsus. Kirjutises on kasutatud lihtsaid sõnu, mille arusaamisega ei peaks ühelgi põhikoolilapsel raskusi tekkima. Hiljemal vaatlusel tuli välja, et luuletus sisaldab vähem stiilikujundeid, kui ennem lootsin. Contra lähemalt uurimisega selgus tõsiasi, et meid kaht ühendab suur kirg, nimelt jalgpall. Lugedes luuletust, keerlesid mõtted enda tuleviku ümber,et varsti tuleb ise ka
3. Millised olid SLV peamised erakonnad? Konservatiivne Kristlik-Demokraatlik Liit, Kristlik-Sotsiaalne Liit, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Vaba demokraatlik partei 4. Milline oli USA välispoliitika 1950.-1960. aastail? peamisteks eesmärgikideks oli lääne demokraatia tugevdamine ning kommunismi leviku piiramine. 5. Võrdle USA ja NSVLi arengut majanduses, sõjanduses. majandus sõjandus USA Väga tugev majandus, Võga suured kulutused nende toodangut relvastusele, moodsad eksporditi paljudesse relvad riikidesse, NSVL Toodeti enamasti relvi, Suured kulutused, hea vähe toodeti tarbekaupu relvastus 6. Selgita mõiste PaasikiviKekkose joon - Soome välispollitika, mis nägi ette heade suhete hoidmist NSVL-iga
Aleksander II Aleksander II oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2.märtsist 1855 kuni 1881. aastani, mil ta mõrvati atendaadi käigus. Ta sündis 29.aprill 1818 Moskvas. Ta sündis Nikolai I vanima pojana. Aleksander sai tolle aja kohta tüüpilise hariduse: pealiskaudsed teadmised paljudest asjadest ja prantsuse keele hea valdamise. Sõjandus huvitas teda vähe. Ta oli heasüdamilik ja õrna hingega. Aleksandri varasem elu andis vähe märki tema potensiaalist, et temast saab suur reformaator. Tema isa valitsemiseajal, surus riik igasugust mõttevabadust ja eraalgatust. 1841. aastal abiellus ta Hesseni suurhertsogi Ludwig II tütre Maximilienne Wilhelmine Mariega, keda hakati tundma Maria Aleksandrovana nime all. Neil oli kuus poega ja kaks tütart. Aleksander astus troonile pärast oma isa surma. Tema
põlluharijad Koormise kandmine, sõjaretked Rooma inimesed valisid endale igal aastal ametnikud-magistraadid. Rahvakoosolekutel- kommiitsidel osalesid kõik kodanikud, mis toimusid sõjaväe osade/elamispiirkondade kaupa. Valiti 2 konsulit,->juhid söjaväes, poliitikas ja riigis, võimu tasakaalustamise pärast. Senat koosnes endistest ametnikest->välispoliitika, maksud, sõjandus, usk, konsulite kontrollimine. Preetorid ->konsulite asendajad, õigusemõistjad. Kvestorid->kogusid makse. Rahvatribuunid->lihtrahva huvide eest seisjad. Diktaator valiti sõja ajal pooleks aastaks ametisse, oli kohustatud senatile aru andma. Vabariigi lõpus olid poliitikud ka mõjuvõimsad väejuhid. Vallutused Naabermaade vallutamisega kaasnesid mitmed muutused: suurem varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine ja orjanduse areng
Eesti ajaloo pöördepunktid Eesti ajaloo juured ulatuvad väga kaugetesse aegadesse. Eesti ajaloo alguses loetakse esimeste teadaolevate küttide ja kalastajate asula eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Eesti esiajalugu ehk muinasaeg hõlmab väga pikka perioodi - ~9000 aastat eKr kuni 13. sajandini. Eesti esiajalugu kestis 10 000 aastat, nii et muinasaega liigitatakse omakorda väga mitmeks osaks. Eesti asustati mesoliitikumi ajal, kui kütid ja kalastajad siia rändasid. Vanimaks seni leitud asulaks arvatakse olevat Pulli asula. Neoliitikumi alla kuulus pronksiaeg ja rauaaeg. Sellel ajal arenes kõvasti tööriistad, põllundus ja ka sõjandus. 1193. aastal kuulutas paavst v'lja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Kuna eestlased ei ole ristiusustatud raputas see sõda neid kõvasti. Nad pidid sunniviisiliselt astuma ristiusku. Vahepeal oli päris pikka aega Rooma aeg, mil arenes jällegi põllundus. Muinasaja ko...
Varauusaeg Kertu Puur Kehtna Põhikool 2014 EUROOPA UUSAJA HAKUL Eriti raske oli 17. saj. esimene pool. Vaheldumisi olid sõda, katk ja näljahädad. Kriisi tegi veelgi hullemaks järsk kliima jahenemine. Külm kliima ja niiskus tõid kaasa viljaikaldusi. HAIGUSED Sõdade ajal levis katk, mis põhjustas paljude inimeste enneaegset surma. Katkust saadi jagu aga teised nakkushaigused jäid: rõuged, tüüfus, düsenteeria ja tuberkoloos. Eriti kõrge oli väikelaste ja imikute suremus. Inimeste keskmine eluiga oli haiguste tõttu u 30-40 aastat. PEREKOND Tavaliselt abiellusid tüdrukud 12-aastaselt ja poisid 14-aastaselt. Abikaasa võeti kogu eluks. Aadlike jaoks oli ülitähtis abikaasa võrdne staatus. Enamus ameteid pidasid mehed. Naised pidid täitma pereema kohustusi SEISUSLIK ÜHISKOND Oli kolm seisust: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. ...
Korea poolsaar · Kesk- ja Ida-Euroopa. Kunst, keskkond ja mood Korea sõda · Vabaplaneering arhitektuuris. · Juuni 1950. · Naiselikkuse rõhutamine. · ÜRO hukkamõist. · ÜRO vägede operatsioon. · Christian Dior. Douglas MacArthur · Inchoni dessant. Teadus ja tehnika · November 1950 Hiina sekkumine. · Sõjandus. · 1951-1953. Raketitehnoloogia Tuumafüüsika Korea demilitariseeritud tsoon Aeronautika · 38. paralleel. · Ligi 250 km pikk. Arvutitehnoloogia Berliini ülestõus · Geneetika. · Võimuvõitlus Nõukogude Liidus. Uued ideed ja uus suhtumine · Juuni 1953
Üldiselt oli elu Roomas karm ja tahumatu. Enamiku roomlaste peategevuseks oli põlluharimine ja sõdimine. Roomlased pidasid kodanikuvoorusteks eeskätt vaprust, enesedistsipliini, jumalate ja esivanemate austamist ning riigi ja perekonna ees kohusetäitmist. Vabariigi ajal sai võimukandjaks 2 valitava võimuga konsulit, kelle põhiülesandeks oli sõjaväge juhatada. Riigi eesotsa jäi ka senat, kelle kätte olid koondunud kõik tähtsamad riigivalitsemisalad: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad. Selleks ajaks olid patriitside ja plebeide vahelised suhted muutunud väga pingelisteks ja vaenulikeks. Kuna aga suurem osa Rooma vabariigi kodanikest olid plebeid, ja seega ka moodustas suurema osa sõjaväest, oli patriitsidel väga raske plebeide nõudmistele vastu seista. Kõigepealt said plebeid õiguse valida endi seast oma huvide kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid. Plebeid nõudsid ka seaduste kirjapanemist, mis viis 450. aastal eKr Rooma esimese
konkurentsiõigus 6. tarbijakaitse õigus 3. Tööõigus Avalik õigus 1. rahvusvaheline õigus 2. riigi- ja konstitutsiooniõigus 3. haldusõigus 4. kirikuõigus 5. kriminaalõigus ehk karistusõigus 6. kohtu- ja protsessiõigus 7. finantsõigus ehk eelarveõigus 8. sotsiaalõigus Üks suhte pool on riik, kes on alati kõrgemal. 1. Põhiseadus (eestis vastu võetud 1992.a referendumil). Kõiki küsimusi referendumile ei panda (maksud, finants, sõjandus jne). 2. Seadus (vastu võtab Riigikogu / referendum) 1. konstitutsiooniline (51 poolt häält) 2. lihtseadus (vaja enamuse poolthääli) 3. Otsus (Parlament võtab vastu ka seadusi, mis õ-tagajärgi ei too) 4. President 1. seadlus (kui Riigikogu ei saa kaasa tulla) 2. otsus (kuulutab välja seadusi, nimetab ametisse) 3. käskkiri (reguleerib küsimusi, mis on seotud presidendi kantseleiga) 5. Valitsus 1. määrus (üldakt)
USA 1950.-1970. aastatel · Hea majanduslik seis · Tagas paljudes Lääne-Euroopa riikides majandusliku õitsengu · Võeti vastu palju seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks · Tõsiseks vastaseks NSVL · 1970. toimus pööre konservatiivse majanduspoliitika poole Mustanahaliste olukord · Lõunaosariikides jätkus mustanahliste diskrimineerimine · Ei lubatud võtta vastu seadusi, mis tagaksid neegritele valgetega võrdsed õigused · Koolid olid eraldi · 1960. murrang paranes · Kooliteedele seati armeeüksused, et turvaliselt kooli saaks Kommunismi leviku pidurdamine · Osales Korea ja Vietnami sõjas · NSVL-iga võidurelvastumine Reaganoomika · Ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine · Ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine · Maksude alandamine · Vabaturumajandus · USA üliriigiks Saksamaa lõhenemise põhjused: · Berliini ja Saksamaa territooriumi jagamine okupatsioonideks · NSVL-i poolt k...
Arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. Masina ehitusel võeti kasutusele tööpingid, mis aitasid kaasa kiiremat tootmist. Arenes seeria-tootmine, Henry Ford lõi 20. Sajandi algul oma konveieri — kiirem tootmine. Arenes ka lennundus, 1900. aastal lasti Saksamaal välja oma esimene õhu... Mõni aasta hiljem taheti lasta välja ka lennukid, kuid see ebaõnnestus. 1909 lendas Louis Bleriot üle Lamenze välja. Arenes tänu sellele ka lennundus. 1. Tööpingid 2. Lennundus 3. Sõjandus 4. Raadiotehnika, 1895 5. Telegraf 6. Raudtee — kiire, kasumikasv kiire, odav, toodang kiire 7. Turusuhted muutusid — konkurents suurem !1 Riigid muutusid sõltuvaks üksteisest, maailm globaliseerus. Inglismaa andis oma mõjuvõimu USA-le ja Saksamaale, sest kasutati veel vana 19. Sajandi seadmeid ja tehnoloogiat. See tekitas pingeid. Tekkis töölisklass, hakkasid arenema töölisliikumised: 1
Robootika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega. Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes (näiteks esemete teisaldamisel, tööriista käsitsemisel, keskkonna jälgimisel ja uurimisel). Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja programmjuhtimisseade. Manipulaator on seade esemete pööramiseks ja teisaldamiseks, mis enamasti väljendab inimkäe liikumist. Manipulaatori konstruktsioonis saab eristada teisaldavat kätt, suunavat käelaba ja sõrmi asendavat haaratsit. Sotsiaalne robot on iseseisev robot, mis suudab suhelda ja vastastikku toimida inimeste ja muude füüsiliste mõjuritega, järg...
põlluharimine Niiluse põlluharimine (PÕHJAS, lõunas oli see võimalik korrapärastele üleujutustele vaid maa kunstlikul niisutamisel) (suvel vihmaperiood -> vesi tõuseb -> sügisel vesi tehnoloogia areng (niisutussüsteemid) -> taandub, maha jääb pehme viljakas muda-> seeme tsivilisatsiooni tekkimise alus, ühised tegemised! maha -> kevadel saagi koristamine) sõjandus, kaitse, armee jne? --> tihedad naaberrahvaste sissetungid põlluharimine (sunnimaised talupojad moodustasid kauplemine (Mesopotaamiast saadi külluses savi ja enamiku egiptlastest; töötasid riigi range kontrolli all; pilliroogu; imporditi kivi, puitu ja metalle harisid riigi või ülikute maid naabermaadest) vähesel määral kalapüük Niilusest tehnoloogia areng (niisutamine, terrassid)
Suure Prantsuse revolutsiooni mõjud Euroopale Suur Prantuse revolutsioon mõjutas Euroopat palju, seda eelkõige industriaalühiskonna tekkega. Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele tähendaski tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise ninde tootmisega masinate abil. Samuti tekksid uued riigipiiirid, muutus olukord ühiskonnas ning sõjandus arenes jõudsalt. Masinatootmise esimene arenguetapp katkes mitmeks aastakümneks Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tõttu. 1820.-1830.aastad tähistavad vabrikutööstuse teist arengulainet, mille käigus levis see paljudesse Euroopa maadesse, järgnevatel asstakümnetel juba üle kogu Euroopa ning isegi teistesse maailmajagudesse. Sõna tööstus (ingl industry, pr industrie) järgi aga hakati uut ühiskonda nimetama industriaalühiskonnaks. Tööstuse areng
Arvatakse, et nad leiutasid võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad. Kohalikke ehtusmatejale ei olnud. Kivi, metalli ja puitu tuli sisse vedada. Enamik maju ehitati savist ja pilliroost. Ur Keraamika Valmistasid saviesemeid Tegid tuld vibupuuri abil Kaunistasid keraamilisi anumaid seedriõlist tehtud värvide abil Sõjandus Linnu ümbritses tellistest linnamüür Sõjaväed koosnesid jalaväest Leiutasid sõjavankrid Elamuehitus Sumerid on maailmas tuntud esimeste linnade ehitajatena. Linnade kaitsmiseks ehitati vaenlaste eest kümnetesse km ulatuvaid linnamüüre. Näiteks Uruki linna ümbritsev 5 meetri laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Elamuid valmistati savist. Meditsiin
Sõjatehnika areng Juba inimeste tekkest alates, pole ahned ja uhked inimesed omavahel suutnud sõnadega kokkulepetele jõuda, mis on paratamatult viinud sõdadeni. Sõjandus on alati arenenud käsikäes ühiskonna käsutuses olevate tehniliste ja muude vahenditega. Kuid kuidas ja kuna hakkasid tekkima esimesed relvad ja kuidas arenes sõjatehnika ? Kuna inimene on olnud algusest peale nõrk, siis on tal vaja midagi, millega ennast teiste eest kaitsta. Eelajaloolisel inimesel oli selleks lihtne kepp või kivi, mida ta kasutas, et ennast kaitsta. Et relv oleks mõjukam ja hoop tugevam, hakkas inimene kivi kinnitama kepi külge.
konkureerida ja nad ühinevad. 4. Too näiteid autostumise mõjust keskkonnale. Autod on suurimad keskkonnareostajad (heitgaasid), autoavariides hukkub kõige rohkem inimesi, autoteed võtavad enda alla põllu- ja metsamaad, valmistamisel (rauamaagi kaveandamiselt) reostatakse põhjavett ja vähenevad veevarud. *5. Nim. Kõrgtehnoloogilisi tootmisharusid ja too näiteid nende toodetest. · Sõjandus lennukid · Ravimi- ja biomeditsiin ravimid · Mikroelektroonika · Geenitehnoloogia põllumajanduses 6. Miks kasvab kõrgtehnoloogiliste tööstusharude osatähtsus praegu nii kiiresti? Valdkonnad on tihedalt seotud riigikaitsega, neid aitavad rahastada valitsused, seetõttu arenevad nad väga kiiresti ja müügile tulevad järjest uuemad tooted, see turg on alles küllastumata. 7
Tallinna Humanitaargümnaasium Sõjandus Euroopas 19. Sajandil referaat Eduard Kamenski 11a 2012 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Prantsuse revolutsiooni mõju sõjanduse arengule 3. ,,Sõjakas sajand" 4. Massiarmee loomine 5. Üldise sõjaväekohustuse kehtestamise põhitegurid 6. Tehnika arengu mõju sõjandusele 7. ,,Sõjapidamine muutub humaanseks" 1. Sissejuhatus 19. sajandi kogu Euroopa oli korrastatud: riikide piirid olid selged, riigi juht oli absoluutse võimuga riigipea, rahvusvahelises suhtes kehtis kinlaksmääratud etikett. Sõjapidamine oli tugevalt seotud ühiskonna poliitilise arenguga. Muutus poliitilises korralduses tõi kaasa ka muudatusi sõjapidamises. Revolutsioon ühes valdkonnas kutsus selle esile ka teises. 2. Prantsuse revolutsiooni mõju sõjanduse arengule Pärast suurt revolutsiooni kehtestat...
- Iga vastasseisu parim lahendus on selline, kust mõlemad pooled väljuvad rahuloleva ja võitjana. · Thukydides (u.460-396 e.Kr) "Pelopennesose sõja ajaloost" · Vegetius (4 s p. Kr) "Sõjaasjandusest": - Si vis pacem para bellum Sõja mõtestamisest · Niccolò Machiavelli (1469 -1527) "Sõjakunst" · Carl von Clausewitz (1780-1831) "Sõjast": Sõda on poliitika jätkumine teiste vahenditega" · Antoine-Henri Jomini (1779-1869) Tehnika areng ja sõjandus · Tehnika on muutnud sõjapidamist efektiivsemaks, aga ka ohvriterohkemaks; · Raudtee 2-3 päevased marsid mõnetunniseks teekonnaks (1x 1859); · Mitmed tehnilised leiutised on esmalt sõjaväes ja tsiviilvaldkonnas; · Sidepidamisvahendid tõid sõja "koju kätte" Ja veel · Eesti Sõjamuuseum www.esm.ee · Imperial War Museum http://www.iwm.org.uk/
Sõjandus varauusaegses euroopas Sõda kui ühiskonnale loomulik seisund Sõda oli varauusajal pea igapäevane nähtus. Varem, 16-17 sajandil toimus sajast aastast umbes 95 aastal sõda, 18.sajandil oli sõjaaastaid vähem,vaid 78. Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja vajalikuks osaks.Sõda oli põhjendatud, kui seda peeti enesekaitseks,õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel põhjustel alustatud sõda peeti ebaõiglaseks. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siis nende poolt esile kutsutud.Alates 1495. aastast peeti suurriikideks Prantsusmaad, Inglismaad, Austria- Ungarit, Hispaaniat,1721.aastast Venemaad ja 1740 aastast Preisimaad. Sama sajandi jooksul said Euroopas sõduriks 10-12 miljonit inimest. Palgasõdurite hiilgeaeg 15. sajandil hakkas keskaegse rüütliväe osatähtsus oluliselt vähenema ning asemele astus palgaarmee.Rikkkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata ja samal ajal vajas k...
Muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted. Valmistati savinõusi. Kaubandus: kaubitseti liivlaste, soomlaste, karjalaste, vadjalaste ja balti rahvastega. Eestit läbis kaubatee. IX XI levis rahana hõbe. Eluolu: elati maal palkhoones. Vilja kuivatati rehetoas (kujunes rehielamu). Eestis oli sumb-, rivi- ja hajakülad. Riiklik tase: oli varanduslik ebavõrdsus. Eestis oli 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Peeti rahvakoosolekuid. Ülikud ja rikkamad oli kihelkondade vanemad. Sõjandus: suhted naabritega olid enamjaolt rahumeelsed. XI sajandil rajati suuri võimsaid ringvall-linnuseid. Põhi väeüksuseks oli malev (ratsa- ja jalamehed). Eestlaste muinasusundi iseloomulikud jooned. Eestlastemuinasusund oli loodususund (uskumused, kombed, rituaalid, mille sisuks on inimese ja loodus vahekord) Põhielemendiks oli vägi. Inimesed, kes loitsisid, nõidusid või oskasid haigusi ravida, nimetati tarkadeks.Inimese isikupära kandja hing. Usuti hauatagusesse ellu
Pärast ametiaja lõppu pidi tegude eest vastutama ja aru andma Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil olid õigus panna VETO (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. /// SENAT Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnev vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest. Hiljem arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis oldi eluaeg. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikas, juhtis sõjandus ja rahaasju. Kuigi senat ei võinud otsuseid ellu viia, juhtis ta tegelikult riiki. /// RAHVAKOOSOLEKUD Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut, eri asjade otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Sageli piirdusid rahvakoosolekud senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega.
seisuse. Kuid baltsisakslaste kõrgaeg algas siis, kui Peeter I vallutas 1710. aastal Eesti- ja Liivimaa alad. Katariina II ajal kehtesatud asehaldus kord oli aadlike ning omavalitsuste võimu, õiguseid ning tähtsust piiranud. Kuid Peeter I võimule tulekuga kinnitati Balti erikord, mis taastas asehalduskorraga kaotatud aadlike ja omavalitsuste privileegid. Peeter I oli huvitatud baltisaklaste kaasamisest Vene impeeriumi teenistusse erinevatel aladele nagu sõjandus, majandus, välispoliitika ning riigivalitsemine. Kõige enam leidus baltisakslasi militaarteenistuses. Baltisakslaste positsioon hakkas nõrgenema 19 sajandi teisel poolel. Kritiseeriti Balti erikorda ning baltisakslaste sidemeid ühinenud saksamaaga. Esimene maailmasõja ajaks toimus juba baltisakslaste represseerimine (maha surumine või surve avaldamine poliitilistel põhjustel). Parun Eduard Gustav von Toll oli pärit von Tollide aadlisuguvõsast. Von Tollide suguvõsa
Uusaegne eluolu. Rahvaarvu kasv meditsiini areng, kartulikasvatus; pere pole palju organiseeritud abielusid; keskklass pole palju organiseeritud abielusid; keskklass kerkib esile; manufaktuuride rajamine pole palju organiseeritud abielusid; keskklass kasitöölised kogutakse kokku; postiteenuse areng, ajakirjanduse teke pole palju organiseeritud abielusid; keskklass info levib; sõjandus pole palju organiseeritud abielusid; keskklass alaline armee; kindluste ümber bastionid. Dateeri: Ameerika Ühendriikide iseseisvumine (1775-1783) Miks võideti? Iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ning paremini välja õpetatud. Ameeriklastel oli vastu panna vaid mõned vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai see, et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased olid lihtsad palgasõdurid.
................... 4 Sõjandus 16.-18. sajandil.............................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 6 Alaline armee........................................................................................................................................ 6 Sõjandus 19. sajandil .............................................................................................................................. 9 Tähtsamad muutused............................................................................................................................ 9 19. sajandi teadus....................................................................................................................................... 11 Arstiteadus..............................
Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks. Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. "Arutlus teadustest ja kunstidest" Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirj...
konsulite hulgast. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Kui riiki ähvardas hädaoht siis võis konsul kokkuleppel senatiga määrata piiratud ajaks ametisse piiramatu võimuga diktaatori. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes endistest kui ka tegevatest magistraatidest. Senaatoris olid ametis eluaegsed. Vabariigi lõpupoole ulatus senaatorite arv kuni 600-ni. Senati kätte olid kogunenud kõik tähtsamad riigivalitsemisalad: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku ainult selleks et hääletada koosolekut juhtiva magistraadi esitatud ettepanekute üle. Lihtkodanikel endil puudus õigus ettepanekuid teha. Rooma riigikord oli põhijoones aristokraatlik. Riiki juhtisid magistraadid ja senat. Rooma vabariigi aristokraatlik iseloom ei muutunud aja jooksul kuigi oluliselt. Rooma poliitika oma vaenlaste ja võidetute suhtes rajanes põhimõttel jaota ja valitse.
Sõjandus Järva-Jaani Gümnaasium Raido Selge ja Siim Sander Tulirelvade areng Keskajal olid sõjaväe tuumikuks raskerelvastuses rüütlid, kes pidasid vastase ratsameestega mõõgaduelle. Ratsaväge toetasid vibukütid, kes külvasid lahingu algul vastase ridades segadust. Varauusajal muutus aga põhiliseks väeliigiks tulirelvadega varustatud jalavägi, mida toetasid kergeratsavägi ja suurtükivägi. Muutuste põhiliseks käivitajaks oli tulirelvade areng. 16.saj hakkasid vibusid asendama arkebuusid ( eest laetav sileraudne käsitulirelv) ja musketid (eest laetav tulirelv). 16 saj hakkati valmistama järjest paksemaid turviseid, raudrüüde kaal kasvas 15 kilost 25 kiloni. Tulirelvad muutusid varsti nii võimsaks, et turvisest tuli loobuda. Ratsaväe tähtsus lahingus vähenes ning seda kasutati pigem luureks. Uus rivikorraldus Selleks, et musketite (eest laetav tulirelv) tulejõudu paremini ära kasutada, võeti kasutusele uut tüüpi rivikorraldus. Kui keskaja...
6-5 s e.Kr) ja Sun Bin (u.4 s. e.Kr) "Sõja seadused": - Parim sõda on sõda, mis jääbki pidamata. - Iga vastasseisu parim lahendus on selline, kust mõlemad pooled väljuvad rahuloleva ja võitjana. Thukydides (u.460-396 e.Kr) "Pelopennesose sõja ajaloost" Vegetius (4 s p. Kr) "Sõjaasjandusest": - Si vis pacem para bellum. Niccolò Machiavelli (1469 -1527) "Sõjakunst" Carl von Clausewitz (1780-1831) "Sõjast": Sõda on poliitika jätkumine teiste vahenditega" Tehnika areng ja sõjandus | Tehnika on muutnud sõjapidamist efektiivsemaks, aga ka ohvriterohkemaks; Raudtee 2-3 päevased marsid mõnetunniseks teekonnaks (1x 1859); Mitmed tehnilised leiutised on esmalt sõjaväes ja tsiviilvaldkonnas; Sidepidamisvahendid tõid sõja "koju kätte"
........................................... 5 12. Vene riik 18. sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism..........................................6 13. Kuningavõim Rootsis. Valgustatud absolutism.............................................................6 14. Ameerika Ühendriikide tekkimine.................................................................................6 15. Rahvusvahelised suhted jua diplomaatia.......................................................................6 16. Sõjandus.........................................................................................................................6 17. Teadus............................................................................................................................6 1 Aika arvestus V periood 1. Uusaja algus
aastal. See välistas demokraatliku Lääne- Berliini sotsialistlikust Ida-Berliinist. Kahe maailma omavahelised suhted halvenesid juba II maailmasõja lõpus. Pärast Versailles' i rahulepingu allakirjutamist ja raudse eesriide loomist muutusid kahe üliriigi, NSV Liidu ja USA, omavahelised suhted eriti halvaks. Kahe maailma vahel tekkis konkurents, kus üks üritas teist iga hinna eest ükskõik millises eluvaldkonnas lüüa. Külma sõja küüsi jäid nii sõjandus, kus mindi kaootilistesse suurustesse, poliitika, majandus, kultuur ja teadus. Kuna USA ja Nõukogude Liidu omavaheline sõda oleks olnud peaaegu mõeldamatu, peeti sõdu kolmandate riikide territooriumidel. Näiteks sekkusid mõlemad üliriigid Korea sõtta 1950.-1953. aastatel ja proovisid seal oma üleolekut tõestada. Külm sõda viis suure võidurelvastumiseni. Mida suutis saavutada üks riiki, pidi teine kindlasti ka saavutama. Niisiis sai USA endale tuumarelva 1945
Kes nad siis ometi on? Robotite sissetung meie argiellu on alanud. Tolmuimejad, muruniidukid, aknapesijad, basseinipuhastajad ja mänguasjad on robotkujul juba saadaval. Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes (näiteks esemete teisaldamisel, tööriista käsitsemisel, keskkonna jälgimisel ja uurimisel). Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini-, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja programmjuhtimisseade. Päriselu Kaks teadlasterühma valmistasid samaaegselt intelligentsed masinad, mis suudavad iseseisvalt andmeid analüüsides mõelda välja teooriaid ja omandada uusi teadmisi. See on oluline edasiminek tehisintelligentsi loomisel. Sellised robo-teadlased saab panna tööle näiteks uute ravimite leidmiseks. Nad suudavad läbi tööta...
Sõjandus Sõda erinevate rahvaste, riikide või muude rühmituste vahel võib kinkida mõnele rahvusele kaua oodatud vabaduse, võib aidata riigil säilitada oma iseseisvust ning palju muud, kuid enamasti võib liigitada sõja ning sellega kaasneva negatiivsete nähtuste alla. Sõda mitte ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid juurde, vähemalt selline on minu arvamus . Ma arvan, et sõja eesmärk peaks olema üllas, kuid tänapäeval on ka mitmeid riike, kes sõdivad, et saada teise riigi arvelt materiaalset kasu (teise riigi territooriumil asuvad maavarad vms.). Kuigi sõjapidamine on kulukas ning sageli pikaajaline protsess, ollakse siiski valmis oma sõdureid saatma riiki, kuhu neil tegelikult asja ei peaks olema. Muidugi ei kehti selline variant kõikide riikide puhul. Näiteks Eesti saadab oma sõdureid missioonidele A...
Järgneb spektri punasele värvusele. Teine nim. on tal ka soojuskiirgus. Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kuumad kehad. Me ei näe teda, kuid me tunnetame teda kehapinnaga. Mõningad loomad näevad infrapunast valgust. Nt. Maod Kasutamine: Meditsiinis – keha temp. kiir määramisel, liigeste ravi Tehnika – majade soojuspidavuse hindamine, mitmesuguste pöörlevate elementide temp. hindamine Sõjandus – infrapuna sihikud, ööbinokkel Tööstus – mitmesuguste pindade ja materjalide kuivatamine Igapäevaelu – infrapunasaun Infrapunase kiirgusega on seotud kasvuhoone effekt. 5. UV – kiirgus – iseloomusta + kapaga näiteid, kasutamine, mõju inimesele Eelneb spektri violetsele värvusele. UV kiirgust kiirgavad enamus väga kõrge temp. kehad. Nt. tähed (Päike), kaarleek, mõningad gaaslahendus lambid (kvartslamp)
Ajaloo kordamisteemad §1518 1. II maailmasõjas hukkunud sõdurite ja tsiviilelanike osakaalu analüüs & põhjendused *Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilelanikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt. *II maailmasõjas hukkus kõige rohkem NSVLi ja Saksamaa sõdureid ning see tulenes aktiivsest sõjategevusest. *Kõige rohkem tsiviilelanikke hukkus NSVLis ning Poolas, põhjusteks sõjategevuse mõju, küüditamised, surmalaagrid ning Poolas ka juutide rohkus. 2. Pariisi konverents Toimus 1947. aastal toimunud konverents, kus allkirjastati rahulepingud Jalta ja Potsdami konverentsil tehtud otsuste põhjal. Nii lõpetati ametlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. 3. Nürnbergi protsess 14.11.1945 1.10.1946 Kohtuprotsess Saksa fasistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteo...
Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda, merkantilism, manufaktuur Rahvastik, perekond, seisused, majandus, kommunikatsioon ja sõjandus varauusajal. Jean Bodin Prantsuse jurist, absolutismi teoreetiline põhjendaja ,,Kuus raamatut riigist" Louis XIII absolutismi algus 1624. kui kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu Kardinal Richelieu Prantsusmaa peaminister, tema võttis üle kõik riigiasjad ja tema kätte koondus kogu võim Louis XIV Prantsusmaa päikesekuningas, loetakse absolutismi kõrgajaks Euroopas.
Tallinna Ühisgümnaasium RELVASTUS KESKAJAL Referaat Koostaja: Gerttu Blank Xb klass Juhendaja: Lilian Niitsoo Tallinn 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................................... 2 Natukene keskajast...................................................................................................................................... 3 Relvastus keskajal....................................................................................................................................... 3 Ründerelvad................................................................................................................................................. 3 Lähirelvad..............................................................
põhjustada suuri sõdasi.Tavaliselt pärinevad need erimeelsused ja tülid erinevate rahvaste va- rasemas ajaloos toimunud sündmustest.Näiteks on mõni riik sõdade käigus kaotanud oma ala- sid ning soovib oma endist territooriumi tagasi saada,kasutades selleks kasvõi sõjalist jõudu. Vahel tekivad konfliktid aga sellest,et mingi osa mõnest riigist soovib saada iseseisvaks ja luua oma riik.Kuna tänapäeva sõjandus on väga kõrgelt arenenud,kasutatakse muu relvastuse kõrval ka tuumarelvi.Paljud riigid soovivad tuumalõhkepäid omale soetada ning see tõotab suurt tuumasõja ohtu.Erinevad riikidevahelised organisatsioonid küll võitlevad selle vastu, kuid täielikult kindlad ei saa me sellegipoolest olla,kuna paljud riigid üritavad seda iga hinna eest varjata.Selliste asjade vältimiseks tuleks võimalikke kriisikoldeid ennetada ning püüda erinevate rahvaste vahelisi konflikte lahendada
Robootika Robootika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega. Robootika kolm põhiseadust: 1.Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha; 2.Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega; 3.Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega. Evolutsioon on miljonite aastate käigus arendanud välja täiuslikkuseni viimistletud mobiilseid ning autonoomseid lahendusi. Angerjas, kes ujub endast kiiluvett jätmata või nahkhiir, kes ultrahelisignaaliga putukaid jahivad on näited arengutasemest, milleni inimese poolt loodud tehissüsteemid veel jõudnud ei ole. Paljusid tehnilised uuendused on otseselt inspireeritud loodusest. Bioonika on tehnika haru, mis rakendab loodusest ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
