Vastus leiad õppematerjalist: Üldökoloogia kordamisküsimuste vastused

Üldökoloogia kordamisküsimuste vastused (4)

Tallinna Ülikool - Ökoloogia - Ökoloogia

4 KEHV

Inglise keel - Kõik luuletused, mis on inglise keeles

Esitatud küsimused

Mis on fitness ökoloogias?
Mille alusel eristatakse bioome?
Mis on ökotüüp?
Kuidas toimub keskkonnategurite kompenseerimine?
Mis on piiravad ehk kujundavad tegurid?
Millised on saaklooma kohastumused kiskluse vastu?
Millised on taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu?
Millised on kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks?
Miks karjamaal taimede populatsiooni kasvu peatub kui herbivoore ei ole?
Kuidas avaldub liigisisene konkurents taimedel sessiilsetel organismidel?
Mis puhul kaks liiki saavad kooseksisteerida?
Kuidas on ökonisside kattumine seotud konkurentsiga?
Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui tema naaberkoosluste liigirikkus?
Milles seisneb üllatava ökotoni üllatusmoment?
Mis asjaolu nähtus eelneb suktsessiooni käivitumisele?
Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest?
Miks suktsessioon peatub?
Mis protsessi käigus siseneb energia ökosüsteemi?
Mis on produktsioon?
Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid?
Miks NPPGPP suhe muutub laiuskraaditi?
Miks tarbitakse metsaökosüsteemis ära vähem NPP-st kui rohumaadel?
Mis on ökoloogiline taastamine?

Ökoloogiateaduse uurimisobjektid
Ecology (from Greek : οἶκος, "house"; -λογία, " study of") is the scientificstudy of the relation of living organisms to each other and their surroundings.[1] Ecology includes the study of plant and animalpopulations, plant and animal communities and ecosystems . Ecologists study a range of living phenomena from the role of bacteria in nutrient recycling to the effects of tropical rain forest on the Earth's atmosphere.
Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega.
Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13–14) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat.
Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nendedünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega.

Ökoloogiliste tasemete hierarhia
Rakk =>kude=>organ=>organsüsteem=>organism=> populatsioon =>kommuun/ühiskond=>ökosüsteem=> maastik =>bioom=>ökosfäär.

Selgitage populatsiooni mõiste erinevaid aspekte.
Populatsioon: rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalne aspekt, geneetiline aspekt, territoriaalne aspekt. Eristub geograafiline ja ökoloogiline populatsioon. Liigi mõiste on inimese jaoks- looduses eksisteerivad populatsioonid.

Ökoloogiliste tegurite liigitus
Biootilised(liigisisesed ja liikide vahelised) ja abiootilised (klimaatilised, edaafilised jne,); Looduslikud ja antropogeensed, Maa rütmidega seonduvad: esmasperioodilised, sekundaarsed ja aperioodilised.

Selgitage autökoloogilise ja sünökoloogilise kasvukõvera vahelisi erinevusi
Autecology is the ecology of a single species , its relations to its natural conditions like soil and climate. The science of the relations within the population of one species is called population ecology.
Synecology on the other hand is the ecology of different species living in the same habitat, their relations with one another

Darwini postulaadid
1)Populatsiooni sees esineb individuaalset muutlikkust. 2)See muutlikkus on osaliselt päritav. 3)Iga populatsioon oleks võimeline hõivama kogu Maa, kui kõik indiviidid jääksid elama ja annaks maksimaalse arvu järglasi.4)Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. 5)See kandub edasi läbi põlvkondade. 6)Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest.
Valik: Üks indiviid jääb ellu, areneb ja paljuneb ühes keskkonnas, kuid mitte teises. See viib populatsioonis ühtede tunnuste suurenemisele ja teiste vähenemisele
Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend .
Pärimus Liikide evolutsiooniline ajalugu (fülogenees) sisaldab jälgi kohastumustest varasemate keskkonnatingimustega, mis võimaldab siduda praegu erinevaid liike ühise esivanema külge.

Mis on fitness (ökoloogias)?
Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend

Mille alusel eristatakse bioome?
Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires.
Biomes are climatically and geographically defined as similar climatic conditions on the Earth, such as communities of plants , animals , and soil organisms,[1] and are often referred to as ecosystems.
A fundamental classification of biomes is:

Terrestrial ( land ) biomes

Aquatic biomes (including Freshwater biomes and Marine biomes)
Biomes are often known in English by local names . For example, a temperate grassland or shrubland biome is known commonly as steppe in central Asia, prairie inNorth America, and pampas in South America. Tropical grasslands are known assavanna in Australia , whereas in Southern Africa it is known as veldt (fromAfrikaans).

Mis on ökotüüp?
Ökotüüp e ökoloogiline rass – sarnaselt kohastunud organismid ühe liigi piires (nt lillakas turbasammal ). Võib kajastuda süstemaatikas (nt alamliikide eristamine).
Ökotüübid: Kohastumused on üksteisega seotud (organism on funktsionaalne tervik). Kohastumine on seetõttu evolutsiooniline kompromiss. Adaptatiivne kompleks – tunnuste kogum, mis on tekkinud kohastumuste tagajärjel.

Võrrelge r ja K strateege ja selgitage nende peamisi erinevusi
In ecology, r/K selection theory relates to the selection of combinations of traits in an organism that trade off between quantity or quality of offspring. The focus upon either increased quantity of offspring at the expense of individual parental investment, or reduced quantity of offspring with a corresponding increased parental investment, is varied to promote success in particular environments.
r-selection (unstable environments)
In unstable or unpredictable environments, r-selection predominates as the ability to reproduce quickly is crucial . There is little advantage in adaptations that permit successful competition with other organisms, because the environment is likely to change again. Traits that are thought to be characteristic of r-selection include : high fecundity, small body size , early maturity onset, short generation time, and the ability to disperse offspring widely.
Organisms whose life history is subject to r-selection are often referred to as r-strategists or r-selected. Organisms with r-selected traits range from bacteria and diatoms, through insects and weeds, to various semelparous cephalopods andmammals, especially small rodents.

K-selection (stable environments)

In stable or predictable environments, K-selection predominates as the ability to compete successfully for limited resources is crucial and populations of K-selected organisms typically are very constant and close to the maximum that the environment can bear (unlike r-selected populations, where population sizes can change much more rapidly).
Traits that are thought to be characteristic of K-selection include: large body size, long life expectancy, and the production of fewer offspring that require extensive parental care until they mature. Organisms whose life history is subject to K-selection are often referred to as K-strategists or K-selected. Organisms with K-selected traits include large organisms such as elephants, trees, humans and whales , but also smaller, long-lived organisms such as Arctic Terns.

Kuidas toimub keskkonnategurite kompenseerimine?
* Keskkonna muutmine endale soodsamaks (nt turbasamblad , inimene)
* Kohanemine ja kohastumine (nt. fenotüübiline plastilisus , ökotüüpide kujunemine)
* Biorütmid – bioloogiline kell annab märku hüberneeruda, paarituda (reguleerivad tegurid)

Mis on piiravad ehk kujundavad tegurid?
Piiravad e kujundavad keskonnategurid: Tuli – oluline tegur, mis on kujundanud taimkatet enamikes Maa piirkondades. Kliima muutumisega kuivemast märjemaks ja taas kuivemaks on muutunud ka põlengute sagedus. Eesti palumetsad – sageli põlengute tulemus.
Temperatuur – elu võimalik -200 kuni 100 kraadini. Kuid enamus elust palju kitsamas vahemikus. Üldiselt veeorganismid kitsamas temperatuuride vahemikus kui maismaaorganismid . Paljud organismid vajavad oma arengus temperatuuride vaheldumist – regulatiivne efekt.
Kiirgus – osa kiirgusest ohtlik, osa neutraalne , osa vajalik. Oluline on kiirguse kvaliteet ( lainepikkus ), intensiivsus ja kestvus. Valgus on oluline fotosünteesiks ja nägemiseks.
Ioniseeriv kiirgus – alfa, beeta ja gamma (kõige vähem tundlikud bakterid ). Vesi – eluks vajalik ressurss, mille kättasaadavus on elu limiteerivaks faktoriks.
Sademed 0-25 cm aastas: kõrb; 25-75 cm aastas: rohtla; 75-125 cm: kuivad metsad ; >125 cm märg mets. Õhuniiskus ja selle muutumine mõjutab organismide aktiivsust; sellest sõltub ka transpiratsiooni intensiivsus. Temperatuuri ja niiskuse interaktsioon – äärmuslikel temperatuuridel on õhuniiskuse mõju suurem kui mõõdukatel temperatuuridel. Kontinentaalne kliima ja mereline kliima. Atmosfääri gaasid – CO2 ja O2 praegused kontsentratsioonid on fotosünteesi limiteerivateks faktoriteks . Vees on määravaks gaaside lahustumine. Gaaside difusioon vees on väga aeglane. CO2 lahustub vees paremini kui O2. Makro- ja mikrotoitainete kättesaadavus: Makrod: N, P, K, Ca
Mikrod: ülejäänud u 40 keemilist elementi.
Tuul ja hoovused : Hoovused olulised vesikeskkonas, kus mõjutavad toitainete kättesaadavust ja paljud veeorganismid on kohastunud elama pideva hoovuse tingimustes
Tuul mõjutab organismide käitumist ning vormib taimede väliskuju. Oluline ka organismide levitajana.
Toksilised ühendid: Toiduahelas toimub paljude toksiliste ühendite kuhjumine . Puhastusjaamade sette kasutamine viib keskkonda palju raskemetalle. Inimtegevus: Põhjustab akuutset stressi ja kroonilist stressi. Mõjutab inimest ennast.
Organismide vastastikused suhted: Kiskja piirab saaklooma arvukust ja levikut
Mutualism soodustab kahe partneri levikut.

Populatsiooni iseloomustavad parameetrid
Populatsiooni kirjeldamine: Üldsuurus: N
Tihedus: N/m2. Elumus (ellujäävus): lx ühe põlvkonna tõenäosus elada vanuseni x (Sx/S0), kus S on elusolevate isendite arv. Suremus : Dx ühe põlvkonna tõenäosus surra vanuses x
Suremuse määr qx=dx/lx näitab kui suur osa vanuseni x elanud isenditest sureb selles vanuses.
Elumuse koefitsient e vanuseline elumus 1-qx. Näitab tõenäosust ellu jääda vanuses x (px).
Populatsiooni iive – populatsiooni suuruse absoluutne muutus ajavahemikus x. Iibe koefitsient – populatsiooni suuruse suhteline muutus ajavahemikus x. Protsentides või promillides.
Viljakus mx – keskmine (emaste) järglaste arv (emase) isendi kohta vanuses x- monokarpsed ja polükarpsed organismid.
Puhas kasvukiirus R0 = Σ lx*mx, kus x=0...∞. Näitab 0-vanusega järglaste arvu, mida isend annab kogu eluea vältel. Erikasvukiirus r=lnR0/T, kus T on põlvkonna kestvus (kuni viimane isend põlvkonnast on surnud). Näitab, kui palju keskmine isend toodab järglasi ajaühikus. On andnud nime r-strateegiale.
Populatsiooni vanuseline struktuur: Näitab erineva vanusega isendite sagedust populatsioonis. Enamike organismide vanust on raske määrata. Taimede ja mikroorganismide puhul pole tähtis vanus vaid arengustaadium. Rääkida tuleks arengujärkude struktuurist. Oskarid (‘ Plekktrumm ’) – organism (peamiselt taimed) jäävad püsima oma arengu algstaadiumites. Kuigi kronoloogiline vanus võib olla suur, ei käitu oskar sellele vastavalt vaid ootab oma arenemiseks paremat aega. Virginiilne staadium- täiskasvanud isendid ei hakka paljunema (sest olud ei ole selleks soodsad). Seniilne staadium – järglasi enam ei saada vanaduse tõttu. Populatsiooni sooline sruktuur : Eri soost isendite suhe. Sõltub populatsiooni ajaloost ja valitsevatest keskkonnateguritest
Kui populatsiooni tihedus on väga väike, siis ei pruugi eri soost isendid enam kohtuda
Populatsiooni paljunemisväärtus: Iseloomustab iga vanuseklassi panust populatsiooni taastootmises. Vanuseklassi x tulevase põlvkonna ootus. RV=∑mt*lt/lx , kui x ≥ t

Populatsiooni struktuur
Populatsiooni vanuseline ja sooline struktuur.

Selgitage, miks populatsiooni arvu kasv aja jooksul pidurdub ja populatsiooni arv jääb pidama mingi kindla väärtuse juurde?
Selle pärast et resursid on piiratud. Ei ole: Ruumi, resurssi - toitu, vett, kiirgust. Konkurents .

Selgitage keskkonnakandevõime mõistet
Keskonna kandevõime: Keskkonnakandevõime on populatsiooni maksimaalne suurus (üldarv või tihedus), mis on olemasolevate ressursside juures võimalik.

Populatsioonide (ka isendite) interaktsioonid
1)Neutralism e. 00 interaktsioon – kumbki osapool ei saa kahju ega kasu.
2) Konkurents e. –,– interaktsioon – vastasmôju, kus môlemad osapooled saavad kahju.
3) Kisklus , parasitism ja herbivooria e. +- interaktsioon – üks kasu, teine kahju.
4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. ++ interaktsioon.
5) Kommensalism e. +0 interaktsioon – üks pool kasu, teine ei saa midagi.
6) Ammensialism e. –0 interaktsioon – üks pool saab kahju, teine ei saa midagi.

Millised on saaklooma kohastumused kiskluse vastu?
Käitumuslikud kaitsekohastumused :
1) Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad)
2) Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad).
Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju):
1) Varjevärvus – näha substraadi moodi välja.
2) Segadusvärvus – ajada kisjkate silmad kirjuks, nt. Zebra .
3) Ehmatusvärvus – muster imiteerib suuremaid kehaosi , nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad.
4) Hoiatusvärvus – hoiatab mürgisuse eest.
a) Mülleri mimikri – mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist.
b) Bates’I mimikri – kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid.
Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved .
Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes).

Millised on taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu?
keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed – astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et vôimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada.

Millised on kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks?
kiskjal on vastavad kohastumused. Kiskja ei tohi olla liiga edukas(enamus ajast on kiskja tabamisprotsent alla 50% ja isegi vähem kui 20 teatud kiskjate juures), muidu hävitab oma toidubaasi. Kamüflaas, koostöö, ainult siis kui kõht tühi, saagi valik,

Kuidas muutub saaklooma populatsiooni arv kui kiskja populatsiooni arv on tasakaalulisest suurem? Põhjendage oma arvamust
Saakloomade arv väheneb kuna rohkem kiskjaid on ringi liikumas ja saakloomi süüakse rohkem. Tulemus võib olla saaklooma arvukuse drastiline vähenemine kuni väljasuremine.- nt hiidkotkas ja moa uusmeremaal. Kui ei toimu väljasuremine siis suuresti vähenenud saaklooma arvukus viib viivitusega kiskjate arvukuse alla ja see tingib saaklooma arvukuse suurenemise mis omakorda võimaldab kiskjate arvukuse suurenemist . Võibki tekkida võnkuv tasakaal või tekib uus püsiv tasakaal.

Kuidas muutub kiskja populatsiooni arv kui saaklooma populatsiooni arv on tasakaalulisest väiksem? Põhjendage oma arvamust?
Tasakaalulisest väiksem saakloomade arv limiteerib kiskjate arvu(viib seda alla). Kõikides liikidevahelistes suheses on vähemalt mingi viivitus sees mõnest päevast kuni mõne aastani isegi. Pärast viivitust hakkab kiskjate arvlangema ja stabiliseerub sellise N korral kus kiskjad suudavad ennast ja oma järeltulijaid toita. N võib ka osutuda ka nulliks.

Selgitage, millal (põhimõtteliselt) saabub karjamaa taime populatsiooni juurdekasvu ja herbivooria vahel tasakaal
The achievement of a steady state by an ecosystem is a climax community. This theoretical concept is rarely accomplished in practice as the controlling forces, such as climate and soil, rarely remain constant, and ecosystems take some time to adjust to change. Kui sööjate juurdkasv on konstantselt võrdne võrdeline suremusega- st ei kasva ei kahane ja see kontrollib taimede juurdekasvu. Keskonnategurid on võrdsed.

Miks karjamaal taimede populatsiooni kasvu peatub kui herbivoore ei ole?
Sest taimekiskjad ei ole ainuke kontrolliv keskonna tegud. Vesi õhk ja toitained on samuti piiratud.

Kuidas avaldub liigisisene konkurents taimedel (sessiilsetel organismidel)? Selgitage.
Taimed on sessiilsed organismid, seega on nende jaoks kriitiliselt tähtis, kes satuvad
olema nende naabriteks, sest naabri identiteet määrab nii naabri mõju taimele kui ka taime enda käitumise vastusena naabri kohalolekule. Taimed võistlevad samade
limiteerivate ressursside pärast ja avaldades sellega negatiivset mõju üksteise
ellujäämusele, kasvule ja reproduktsioonile. Mõningatel juhtudel suudavad taimed kasvada koos üksteist oluliselt segamata ning mõningatel juhtudel võivad taimed teiste taimeliikidega koos kasvades tulu saada. Näiteks võivad naabertaimed varjutada teisi taimi üleliigse päikesevalguse eest, tõsta mulla toitainetesisaldust, mulla niiskusesisaldust ja hapnikutaset, kaitsta herbivooride eest, muuta mulla mikrofloorat sobilikumaks, jagada mükoriisat ja suurendada tolmeldajate külastusi. Hiljutised uuringud näitavad samuti, et sõltuvalt naabri identiteedist on taimed võimelised aktiivselt reguleerima konkurentsi intensiivust. Tüüpilisteks reakstioonideks varjutamisele on vähenenud harunemine ning intensiivsem
pikkus- ja kõrguskasv. Nende morfoloogiliste reaktsioonide tulemusel paigutub lehepind rohustus kõrgemal positsioonil ning võimaldab taimel tihedas rohustus rohkem valgust püüda. Lisaks otsesele varjutamisele kasutavad taimed ka valguse kvaliteeti (täpsemalt punase ja kaugpunase valguse suhet) kui signaali potentsiaalsete konkurentide lähedusest. Kuna naabrid kasutavad fotosünteesiks punast valgust, kuid peegeldavad kaugpunast valgust, siis on madal punase ja kaugpunase valguse suhe märgiks varjutamisest. Vastusena sellisele muutusele valguse kvaliteedis paljude taimeliikide pikkuskasv hoogustub

Mis puhul kaks liiki saavad kooseksisteerida? Põhjendage.
Gause sõnastas printsiibi: 2 liiki saavad stabiilses keskkonnas koos olla ainult siis, kui nende nõudlused (limiteerivate tegurite suhtes) on erinevad. (LIMITEERIV TEGUR (e piirav ökoloogiline tegur )- ökoloogiline tegur, mille intensiivsus ei võimalda organismi eksistentsi (kasv ,sigimine), samal ajal, kui teised organismile mõjuvad ökoloogilised tegurid seda võimaldaksid.)

Selgitage ökonišši liigitamise põhimõtteid
Ökonišš: liigi funktsionaalne roll koosluses. liigi koht biootilises keskkonnas osa kasvukohast, mida liik asustab. funktsionaalne (e biootiline) ja fundamentaalne (e koha) ökonišš. Funktsionaalne ja fundamentaalne = ealiseerunud. Ökoloogilise amplituudi mõte on sama nagu ökoniššil, kuid vahe on dimensioonide arvus. Nišš on osa keskkonnast, mida organism tarvitab või millele ta on kohastunud. Moodsam tõlgendus: organismi kohastumine antud keskkonnatingimustele.

Kuidas on ökoniššide kattumine seotud konkurentsiga?
Ökoniššide kattumise määr on proportsionaalne konkurentsiga. Kitsas nišš on üldiselt spetsialistidel (tõenäoliselt K- strateegid ). Lai nišš on generalistidel (tõenäoliselt r-strateeg). Vähem produktiivsemates ökosüsteemides on niššid üldjuhul laiemad.

Võrrelge dominantide ja võtmeliikide olulisust ökosüsteemi talitluse seisukohast
Dominant on liik, kes koosluses hõlmab suurema osa ruumist. Nende osakaal taimede üldarvus on suur (suur biomass ).
A keystone species is a species that is disproportionately connected to more species in the food-web. Keystone species have lower levels of biomass in the trophic pyramid relative to the importance of their role. The many connections that a keystone species holds means that it maintains the organization and structure of entire communities. The loss of a keystone species results in a range of dramatic cascading effects that alters trophic dynamics , other food-web connections and can cause the extinction of other species in the community.[96][97]

Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskimise produktiivsusega kooslustes?
Mida liigirikkam kooslus seda vähem resurssi on ühe liigil võimalik toota. Pealegi üks suure tootlikusega liik on väga tõenäoline et ta võtab üle kogu koosluse kas täielikult või ebatäielikult. Igatahes ühe suure tootlikusega taime liigil on suur võimalus suurenenud võimalus domineerima hakata. Ergo - küsimuse vastus.
Lugesin selle kohta just sellise artikli- http://www.pnas.org/content/104/46/18123.long see räägib täiesti vastu selle küsimuse eeldusele.

Kirjeldage koosluste struktuuri erinevaid aspekte

Liigline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus ; 3) Ruumiline struktuur.
*Ruumiline struktuur:
1.vertikaalne plaan: rindelisus
2.horisontaalne plaan:
a) mingi ühe populatsiooni isendite jaotumus (mis võib olla juhuslik, korrapärane ja agregatiivne);
b) kahe populatsiooni isendite jaotumise võrdlemine: sõltumatu, assotseerunud;
c) kõikide populatsioonide jaotumised – lubab leida liikide grupeeringuid
*Koosseisuline struktuur
*Funktsionaalne struktuur

Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui tema naaberkoosluste liigirikkus?
Ökoton – järsu muutusega ala ökokliinis.
A stable ecotone
will have allowed species to disperse to and establish at the boundary between two
communities. In contrast , an ecotone that has been very recently disturbed is not predicted to
have higher richness than adjacent communities as more time is needed for species to arrive or to diversify.

Milles seisneb üllatava ökotoni üllatusmoment?
pideval keskkonnagradiendil toimub muutus kooslustes

Selgitage Eesti metsatüpoloogia põhimõtteid
Eesti metsad alluvad süntaksonoomiale, aga rohumaad mitte. Ordinatsioon – selgitab koosluste ökoloogilisi omadusi, eeldades, et neid peegeldab liigiline kooseis.
Niidutüpoloogia – aluseks on võetud metsatüpoloogia skeem, sest Eestis on niidud reeglina inimtekkelised. Arendatud Kalju Porgi ja Heljo Kralli poolt.
Sootüpoloogia – soopaigad, soopaigased ja soostikud. Soo kasvukohad .
Metsatüpoloogia – kaasaegse versiooni arendaja Erich Lõhmus. Keskkonnatingimused (mulla pH, niiskusgradient, üldistatud pinnase viljakus) määravad metsa kasvukohatüübid, kus domineeriv puuliik määrab ära metsatüübi (kooslusetüübi).

Selgitage ökosüsteemi muutuste ajaskaalat

Lühiajalised muutused – valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused

Eriaastased muutused – nt 10 aastane periood. Fluktuatsioonid, pöörduvad muutused

Suktsessiooniline ajaskaala – 10 kuni sajad aastad. Toimuvad suktsessioonilised muutused

Paleoökoloogiline ajaskaala – 1000ndete aastate lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala

Miljonid aastad – evolutsiooniline ajaskaala

Mis asjaolu (nähtus) eelneb suktsessiooni käivitumisele?
• Substraadi paljastumine
• Organismide levimine
• Asustamine
• Konkurents
• Reaktsioon
• Stabiliseerumine

Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest?
Primaarne suktsessioon – kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited).
Sekundaarne suktsessioon – teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s.

Selgitage miks kooslused suktsessiooni käigus vahelduvad
Suureneb biomass ja hingamine , väheneb produktiivsus
Suureneb liigiline mitmekesisus (erinev sekundaarse ja primaarse suktsessiooni korral)
Muutub erinevate strateegiatüüpide esindatus
Mullateke
Ecological succession, a fundamental concept in ecology, refers to more or less predictable and orderly changes in the composition or structure of anecological community. Succession may be initiated either by formation of new, unoccupied habitat (e.g., a lava flow or a severe landslide) or by some form of disturbance (e.g. fire, severe windthrow, logging) of an existing community. Succession that begins in areas where no soil is initially present is called primary succession, whereas succession that begins in areas where soil is already present is called secondary succession. The trajectory of ecological change can be influenced by site conditions, by the interactions of the species present, and by more stochastic factors such as availability of colonists or seeds, or weatherconditions at the time of disturbance. Some of these factors contribute to predictability of successional dynamics; others add more probabilistic elements . In general, communities in early succession will be dominated by fast- growing , well-dispersed species (opportunist, fugitive, or r-selected life-histories). As succession proceeds, these species will tend to be replaced by more competitive (k-selected) species.

Miks suktsessioon peatub?
According to classical ecological theory, succession stops when the sere has arrived at an equilibrium or steady state with the physical and biotic environment. Barring major disturbances, it will persist indefinitely. This end point of succession is called climax.

Millised muutused toimuvad ökosüsteemide produktsioonis, hingamise intensiivsuses ja biomassi akumuleerumises suktsessiooni käigus?
Suureneb biomass ja hingamine, väheneb produktiivsus. Suureneb liigiline mitmekesisus (erinev sekundaarse ja primaarse suktsessiooni korral)
Muutub erinevate strateegiatüüpide esindatus
Mullateke

Selgitage klimaatilise kliimaksi ja edaafilise kliimaksi erinevusi
Climatic Climax
If there is only a single climax and the development of climax community is controlled by the climate of the region , it is termed as climatic climax. For example, development of Maple -beech climax community over moist soil. Climatic climax is theoretical and develops where physical conditions of the substrate are not so extreme as to modify the effects of the prevailing regional climate.
Edaphic Climax
When there are more than one climax communities in the region, modified by local conditions of the substrate such as soil moisture, soil nutrients, topography, slope exposure , fire, and animal activity , it is called edaphic climax. Succession ends in an edaphic climax where topography, soil, water, fire, or other disturbances are such that a climatic climax cannot develop.

Kas klimaatilise kliimakskoosluse puhul on kogu kliimavöötme piires liigiline koosseis ühesugune? Põhjendage
Jah on küll selle pärast et kliima on määravaks teguriks - Kliimatiline kliimaks on see mille poole pürgida. Ühel kliimavõõtmel on sama kliima( logish )seega sama klimaatiline kliimaks.

Mis protsessi käigus siseneb energia ökosüsteemi?
Primaarproduktsiooni käigus Autotroofide (produtsentide) poolt toodetud biomassina.

Mis on produktsioon ? Produktsiooni liigitus.
Production is converting raw materials to finished products .
Ajaühikus pinnaühiku kohta toodetud elusaine (biomass), võib mõõta ka energiaühikutes.
Liigid: 1) Primaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass)
*Koguprimaarproduktsioon (foto- või kemosünteesi käigus sünteesitud kogu biomassi hulk)
*Netoprimaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass, millest on maha arvatud hingamiskaod)
2) Sekundaarne produktsioon (tarbijate biomassi juurdekasv)
3)Koosluse netoproduktsioon (produtsentide biomassi juurdekasv, millest on maha arvatud heterotroofide poolt tarbitud kogus)
4)Vee ökosüsteemide produktsioon
*Autohtoonne (kooslustes koha peal toodetud biomass)
*Allohtoonne (kooslustesse sisse toodav biomass-surnud orgaaniline aine)

Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid?
Sagedasemad limiteerijad on toitainete hulk (N ja P), valgus, heterotroofid
Produktiivsemad on suudmealad ja apvellingu alad
Valgus limiteerib produktsiooni sügavamates kihtides
Eufootiline kiht – kiht vees, kus fotosüntees on hingamisest suurem
Kuivas on hõredam taimkate , mis püüab vähem kiirgust
See on kuivade alade vähese produktiivsuse peapõhjuseks
Peale langeva kiirguse kasutamise efektiivsus on madal kõikides kooslustes

Miks NPP/GPP suhe muutub laiuskraaditi?
GPP – gross primary production e. koguprimaarproduktsioon.
NPP – net primary production e. puhas primaarne produktsioon = GPP – R(espiratsioon); NPP on kasutatav hetertroofidel.
Heat affects growth rates, activity, behavior and primary production. Temperature is largely dependent on the incidence of solar radiation . The latitudinal and longitudinal spatial variation of temperature greatly affects climates and consequently the distribution ofbiodiversity and levels of primary production in different ecosystems or biomes across the planet . Heat and temperature relate importantly to metabolic activity. Poikilotherms, for example, have a body temperature that is largely regulated and dependent on the temperature of the external environment. In contrast, homeotherms regulate their internal body temperature by expending metabolic energy.[2][86][157]
There is a relationship between light , primary production, and ecological energy budgets. Sunlight is the primary input of energy into the planet's ecosystems. Light is composed of electromagnetic energyof different wavelengths. Radiant energy from the sun generates heat, provides photons of light measured as active energy in the chemical reactions of life, and also acts as a catalyst for genetic mutation.[2][86][157] Plants, algae, and some bacteria absorb light and assimilate the energy throughphotosynthesis. Organisms capable of assimilating energy by photosynthesis or through inorganic fixation of H2S are autotrophs. Autotrophs— responsible for primary production—assimilate light energy that becomes metabolically stored as potential energy in the form of biochemical enthalpicbonds.[2][86][157]

Kuidas muutub energia kogus ja energia kvaliteet, kui energia liigub toiduahela madalamatelt astmetelt kõrgemale?
Energia kvaliteet muutub kõremaks ja energia kogus väheneb. Ecologists collect data on trophic levels and food webs to statistically model and mathematically calculate parameters, such as those used in other kinds of network analysis (e.g., graph theory), to study emergent patterns and properties shared among ecosystems. The emergent pyramidal arrangement of trophic levels with amounts of energy transfer decreasing as species become further removed from the source of production is one of several patterns that is repeated amongst the planets ecosystems.[75][84][85] The size of each level in the pyramid generally represents biomass, which can be measured as the dry weight of an organism.[86] Autotrophs may have the highest global proportion of biomass, but they are closely rivaled or surpassed by microbes.[87][88
When energy is transferred to the next trophic level, typically only 10%[ citation needed] of it is used to build new biomass, becoming stored energy (the rest going to metabolic processes). As such, in apyramid of productivity each step will be 10% the size of the previous step (100, 10, 1, 0.1, 0.01, 0.001 etc.)[citation needed].

Miks tarbitakse metsaökosüsteemis ära vähem NPP-st kui rohumaadel?
Metsades: 0,042 – enamik biomassist on surnud. Ja seedimatu.
Metsaökosüsteemis 5%
Rohumaadel 25%
Fütoplanktoni puhul 40%
Sõltuvalt sellest, kuhu taimed oma produktsiooni suunavad, oleneb ka loomade AE (kasulikum on süüa vilju ja seemneid)

Selgitage detrivooride rolli ökosüsteemis.
Ressursiks on surnud orgaaniline aine
Laguahela konsumendid tekitavad vett, CO2 ja mineraalaineid
Lagundajad on bakterid ja seened
Detriidisööjad
Vee ökosüsteemides rebijad, filtreerijad ja kraapijad
Lagundajad ja detriidisööjad
Detrivoorid on heterotroofid kes toituvad lagust keskonnas. Nt vihmaussid. Nad aitavad kaasa lagunemisele ja kõdunemisele ja toitainete ringi käimashoidmisele.
Detriidisööjad ja lagundajad võivad omakorda olla toiduks kiskjatele
Surnud detriidisööja jäägid lähevad samuti lagundamisele
Lagundamine on limiteeritud substraadi N-sisalduse, temperatuuri ja niiskuse poolt
Ka suured raipesööjad on laguahela lülid
Surnud orgaaniline aine teeb laguahelas sageli mitu tiiru, enne kui on lõplikult otsas

Mis on ökoloogiline taastamine?

See on ökosüsteemi taastamine inimeste poolt( antropogeene )

See on õkosüsteemi iseeneseslik taastumine kui vanad elukad tagasi tulevad(peaaegu kunagi ei taastu süsteem samale tasemele või samasugusele keerukusele. Tihti tekivad uued kooslused)

Miskit muud millest veel ei ole räägitud ja mille kohta ma mitte midagi ei leidnud.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 127 allalaadimist

Üldökoloogia kordamisküsimuste vastused #1

Üldökoloogia kordamisküsimuste vastused #2

Üldökoloogia kordamisküsimuste vastused #3

Üldökoloogia kordamisküsimuste vastused #4

Üldökoloogia kordamisküsimuste vastused #5

Üldökoloogia kordamisküsimuste vastused #6

Üldökoloogia kordamisküsimuste vastused #7

Üldökoloogia kordamisküsimuste vastused #8

Üldökoloogia kordamisküsimuste vastused #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

127 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

p2nta17 Õppematerjali autor

Üldökoloogia kordamisküsimuste vastused. mingi osa on inglise keeles, ei ole vaevunud tõlkima.

ülkökoloogia ökoloogia margus pensa

Sarnased õppematerjalid

docx

Soil microflora

Estonian University of Life Sciences Report on Soil Microflora By Katrin Vares Tartu 2013 Introduction The purpose of this report is to define soil microflora and establish the importance of it. Since the microorganisms clearly play an important role in preserving the balance of life, the next objective is to look into factors that influence this balance. Natural conditions and cultural impact could be considered as the variables that correlate the most with the activity and composition of microflora, hence some of the natural and cultural factors will be looked into a little more in detail. Definition, composition and importance of microflora Saunders Comprehensive Veterinary Dictionary (2007) cited by the online medical dictionary (2013) defines living microorganisms as that small that they can be seen only with a microscope and that maintain a more or less constant presence in a particular area that includes bacteria, vir

Inglise keel

276

docx

Inglise keel unit 5 answers

1. (a) (i) gene length of DNA; codes for a (specific), polypeptide / protein / RNA; max 1 allele alternative form of a gene; found at a, locus / particular position on, a chromosome; max 1 (ii) assume allele refers to coat colour allele (coat colour) gene / alleles, only on X chromosome; A no (coat colour), gene / allele, on Y chromosome male cats, XY / only have one X chromosome; males have only one (coat colour) allele / cannot have two (coat colour) alleles; need black and orange alleles for tortoiseshell colour; 2 r r w w (b) parental genotypes C C × C C ; r w gametes C , C ; F1 genotypes and pheno

Inglise keel

doc

Savanna

Savanna A savanna is a grassland ecosystem with scattered trees or shrubs. In savannas trees are small or widely spaced so that the canopy does not close. It is often believed that savannas are characterized by widely spaced, scattered trees, however in many savanna communities tree densities are higher and trees are more regularly spaced than in forest communities. The open canopy allows sufficient light to reach the ground to support an unbroken herbaceous layer consisting primarily of C4 grasses. Savannas are also characterised by seasonal water availability, with the majority of rainfall being confined to one season of the year. Savannas can be associated with several types of biomes. Savannas are frequently seen as a transitional zone, occurring between forest and desert or prairie. Although the term savanna is believed to have originally come from a Native American word describing "land which is without trees but with much grass either tall or short", by the late 1800

Inglise keel

doc

Sunflower

The sunflower (Helianthus annuus) is an annual(iga aastane) plant in the family Asteraceae, with a large flower head (inflorescence(õiekobar, õisik, õitseaeg, õidumine)). The stem(tüvi) of the flower can grow up to 3 metres tall, with the flower head reaching 30 cm in diameter. The term "sunflower" is also used to refer(nimetama, viitama, üle andma) to all plants of the genus(perekond, sugu) Helianthus, many of which are perennial(alaline, aastaringne) plants. What is usually called the flower is actually a head (formally(ametlikult) composite(liit-, komposiit- ; korvõieline, komposiit) flower) of numerous flowers (florets) crowded(täistuubitud, tunglev, rahvarohke) together. The outer flowers are the ray florets(pähik (õisiku osa) and can be yellow, maroon, orange, or other colors, and are sterile(steriilne, viljatu). The florets inside the circular head are called disc florets. Sunflower head displaying florets in spirals of 34 and 55 around the outside The florets wi

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

1168

pdf

Liha töötlemine

Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Center, 222 Rosewood Drive, Danvers, MA 01923. F

Inglise keel

docx

Biogas – The source of future energy

Tartu Miina Härma gymnasium Biogas The source of future energy Report Tartu 2010 Table of Contents Introduction......................................................................................................... What is biogas?................................................................................................... Producing process............................................................................................... Nowadays............................................................................................................ Areas where biogas is used in............................................................................. Biogas as replacement of fuel.......................................................................... Other benefits..................................................................................................... Healt

Inglise keel

rtf

PETROLEUM

Tallinn 2013 Ott Speek Subject: English Geodesy Study group: GI-21b PETROLEUM PRESENTATION Petroleum (L. petroleum, from Greek: Πέτρα (rock) + Latin: oleum (oil) is a naturally occurring flammable liquid consisting of a complex mixture of hydrocarbons of various molecular weights and other liquid organic compounds, that are found in geologic formations beneath the Earth's surface. The name Petroleum covers both naturally occurring unprocessed crude oils and petroleum products that are made up of refined crude oil. A fossil fuel, it is formed when large quantities of dead organisms, usually zooplankton and algae, are buried underneath sedimentary rock and undergo intense heat and pressure. Petroleum is recovered mostly through oil drilling. This comes after the studies of structural geology (at the reservoir scale), sedimentary basin analysis, reservoir characterization (mainly in terms of porosity and permeable structures). It is refined and separated

Inglise keel

docx

Energeetika arengu plaanimine

ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Referaat Taastvad Energiaallikad Esitamise tähtaeg 14.04.2009 Õppejõud: Hannes Agabus Tudeng: Sergei Belosapko Nikita Naumov Tallinn 2009 Contents: 1. Renewable energy 1.1. Costs................................................................................................................... 2 1.2. Potential future utilization..............................................................................4 1.3. Why Don't We Use More Renewable Energy? ...........................................5 2. Energy Types 2.1. Wind Energy.......................................................................................................6 2.1.1. Annual Generation........................................................................................7 2.1.2. Growth and cost trends.........................

Energeetika arengu plaanimine

Rohkem sarnaseid