MANGROOV - puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. 2. Nimeta savannitaimedele iseloomulikke kohastumusi(3) Taimed taluvad põuda ja saavad hakkama ferraliit mulaga mis põua ajal kivi kõvaks muutub, Pikk ja tihe juurestik, puudel paks koor ja jäme tüvi, jäme tüvi on vee kogumiseks, jäigad ja lihakad lehed, Nimeta savannialade looduslikke puuliike( 5) ahvileivapuu ehk baobab, pudelpuu, akaatsia, eebenipuu, 3. Millised on vihmametsadele iseloomulikud tunnused ( rindelisus, valgus, taimede kasv, õied, lehed….)Olulisimad! 1-Alus mets on pime ja hämar. 2Taimede õied on värvikirevad ja keerulise õie ehitusega . 3 Väga kiire aine ringe ( pidev õitsemine ja viljumine). 4mitme rindelisus palju erinevaid taime ja loomaliike. 4.Tõmba joon alla ekvatoriaalse vihmametsa looduslikele taimeliikidele(5) loorberipuu, roosipuu, heveapuu, suhkruroog, mahagon, eebenipuu, banaan, balsapuu, 5
Lubjakivi mureneb kiiremini kui graniit, sest ta on pehmema koostisega ja mõjud avalduvad kergemalt, lahustub vees Happevihmad soodustavad murenemise keemilist kiirust, näiteks linnades majade fassaadid 4. Mulla teke Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse Ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskuse sisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Taimed toovad mulda orgaanilist ainet, taimkatte rindelisus ja tihedus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. Taimed kõdunevad ning see rikastab mulda 5. Erinevate tegurite mõju muldadele 6. Külmas kliimas kus mulla teke on aeglane , on mullad inimtegevusele väga tundlikud, sest nad on õhukesed. Ekvatoriaalses kliimas võib inimene valede põlluharimisvõtetega mullla hävitada. Kuivas kliimas võib inimene muldade niisutamisega mulla liigniiskeks teha ja põhjustada muldade sooldumise 7
Mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemis, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained nim. Sialliitseks murenemiseks. Kui kõik taimedele vajalikud elemendid kasutatakse ära ja järele jääb vaid alumiiniumirohke boksiit allitseks murenemiseks. 2. Organismid. Taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toteelemente ning vett, tihedus ja rindelisus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. 3. Inimtegevus. · puhverdusvõime- vastupanuvõime välimõjutustele. · Degradeerumine mullaviljakuse taandareng A huumushorisont, kuis toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tume värv B saviakumulatiivne horisont. Sisseuhtehorisont. Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste kogunemine.Pruun või punakas toon. C lähtekivim
juurekaelast 1 hektari kohta. Puu kõrguse mõõtmine Puu kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe. Puude kõrguste mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid kõrgusmõõtjaid, need jaotatakse üldiselt kahte gruppi: - geomeetrilisel põhimõttel töötavad; - trigonomeetrilisel põhimõttel töötavad. Puu vanuse määramine Männaste loendamise teel ja juurdekasvupuuri abil. 2.2 Puistute eraldamise tunnused (tekkeviis, rindelisus, liigiline koosseis, vanus, boniteet, täius, kasvukohatüüp). Eestis riigimetsad on jaotatud metskondadeks. Ühe metskonna piires jaotatakse mets kvartaliteks. Selleks raiutakse metsamassiividest läbi sihid ning kogu metsaga ala jaotatakse ruudu või ristküliku kujulisteks osadeks e. kvartaliteks. Mida intensiivsem on metsade majandamine, seda väiksemad on kvartalid. Kvartalisiseselt jaotatakse metsamaa puistuteks. Puistuks nim
Ilmastik mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Soojas ja niiskes kliimas toimuvad bioloogilised protsessid kiiresti, jahedas ja niiskes kliimas aga aeglaselt. · Taimestik määrab biogeokeemilise aineringe kiiruse ning mulla orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra. Taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Taimkatte rindelisus ja tihedus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. · Loomastik: loomade käigud segavad mulda. Loomade eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri. · Inimtegevus: Inimtööga loodud kõrgema viljakusega kultuurmullad taluvad paremini sagedast harimist ja kõrgemaid väetiseannuseid. Maailmas esineb ka inimese teadmatusest või hoolimatusest tingitud mulla väärkasutamist või saastamist. Mulla
Enamasti on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. 85) Miks muudab liigne mitmekesisus ökosüsteemi stabiilsemaks? 86) Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit, millest oleneb organismide levik? 87) Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisusest? 88) Mille järgi jaotatakse eluvööndeid ookeanis? 89) Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni(rindelisust)? Vertikaalne struktuur ehk rindelisus on määratud taimde eri kõrgusel. Üks rinne moodustab taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusl. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järel. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu
Maht= suurem mass * proovi maht Proovi mass 11. Puistu ja puistuelemendi ning põlvkonna mõisted. Puistuks nimetatakse ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. Puistuelement on tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu antud rindes Põlvkond -igikaudu ühevanuseliste puude eluiga tekkest kuni uuendusraie või loomuliku suremiseni 12. Puistu koosseis ja rindelisus. Puuliikide osatähtsust kasvava puistu tagavaras väljendatakse koosseisu valemiga, milles puuliigi lühendi ees seisev kordaja näitab osatähtsust protsentides rinde kogutagavarast. Puuliigid järjestatakse koosseisu valemis harilikult osatähtsuse alanevas järjestuses, seega on esikohal enamuspuuliik, vahel ka peapuuliik. Rindelisus · Esimene rinne suurima kasvava metsa tagavara ja kõrgusega rinne, nn põhirinne · Teine rinne 25..
mikroelemente väiksetes kogustes. 86)Nimeta kolm olulist taimetoitainet? Valgud, süsivesikud, vitamiinid. 87)Millised on biootilised tegurid? Biootilised tegurid on: konkurents, mutualism, kommensalism, amensalism, parasitism ja kisklus. 88)Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisust? 89)Mille järgi jaotakse eluvööndeid ookeanis? 90)Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni (rindelisust)? Vertikaalne struktuur ehk rindelisus on määratud taimede eri kõrgusega koosluses. Üks rinne moodustab taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu-, ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu
Keskkonnatingimustest sõltuv taimestik määrab biogeokeemilise aineringe kiiruse ja mulla orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra. Soojas ja niiskes kliimas toimuvad bioloogilised protsessid kiiresti, jahedas aeglaselt. -Organismid taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja (ka mullas tegutsevad mikroorganismis ja muu mullaelustik) tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Taimkatte tihedus ja rindelisus määravad juurte tiheduse ja sügavuse mullas. Mida rohkem on mullas biomassi, seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagundamisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostööl toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaelustik kujundab mullaruumi, loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda. Organismide eritised toimuvad
sisestamine arvutisse on lihtne. Bitterlichi nurkloendur on istrument mis koosneb täpse pikkusega nöörist, või ketsit ja selle otsa on kinnitatud U-kujuline diopter. Puistus seistes teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud mis katavad dioptriava täielikult (1), puud, mis mahuvad täpselt dioptrisse (0,5) ja puud mis on väiksemad kui dioptriava loetakse (0). Saadud summa ongi puistu ristlõikepindala. 16. Puistu eraldamise tunnused: tekkeviis, rindelisus, koosseis, vanus, boniteet, täius. Tekkeviis sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad mestakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: kultuurpuistud, looduslikud (seemnetekkelised, võsutekkelised). Rindelisus on puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Eraldatakse üherindeline ja kaherindeline puistu. Teisesse rindesse kuuluvad puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest, kuid mitte madalam kui 4m. Koosseis puuliikide osatähtsus puistu koosseisus
Kõige tihedamini taimede ja loomade poolt asustatud tsoon ning tähtsaim kalapüügiala. Batüaal kuni 4000m. Mandrinõlv ehk geomorfoloogiline provints. Abüssaal üle 4000m. Ookeani nõgu. Hõivab ~4/5 kogu ookeani põhjast. 89) Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni (rindelisust)? 19 Vertikaalne struktuur e. rindelisus on määratud taimede eri kõrgustega koosluses. Üks rinne moodustub taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu.
Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike ehk inimpagejaid, kes majandatavates metsades elada ei saa. Põlis- ja loodusmetsad Eestis: · 8000ha põlismetsi · 25 000 ha loodusmetsi · Kokku 5% kõikidest Eesti metsadest · Alutaguse, Hiiumaa, Vahe-Eesti · Suur liigiline mitmekesisus · Inimpelglikud loomad · Putukad · Samblad,samblikud, seened Metsa rindelisus 1.Puurinne · Puuliiki, mida on ülarindes kõige rohkem nimetatakse enamuspuuliigiks. Selle järgi antakse nimi kogu metsale. 2. Põõsarinne · Põõsarinde moodustavad madalad puud ( pihlakad, toomingad) ja põõsad ( sarapuud, magesõstrad, kuslapuud jne) 3. Puhmarinne · Puhmarinde moodustavad puitunud varrega taimed ( kanarbik,mustikas,pohl, leesikas, sookail jne) 4. Rohurinne
42. Kuidas muutub biodiversiteet keskkonnategurite globaalsel skaalal? 1)biodiversiteet muutub mööda laiuskraadi (mida madalamal oleme, seda rohkem liike selles piirk0nnas esineb. NB! mägedes vähem liike). 2)sademed ja liigirikkus (troopilistes vihmametsades rohkem liike). 3)Pindala ja liigirikkus (mida suurem pindala, seda rohkem liike). 4) regionaalne ja lokaalne liigirikkus. *Biodiversiteet on liigirikkus või -erisus. 43. Koosluste struktuur *Ruumiline struktuur: 1.vertikaalne plaan: rindelisus 2.horisontaalne plaan: a) mingi ühe populatsiooni isendite jaotumus (mis võib olla juhuslik, korrapärane ja agregatiivne); b) kahe populatsiooni isendite jaotumise võrdlemine: sõltumatu, assotseerunud; c) kõikide populatsioonide jaotumised lubab leida liikide grupeeringuid *Koosseisuline struktuur *Funktsionaalne struktuur 44. Koosluste levik ruumis erinevad paradigmad *Formatsiooniline paradigma: kooslusi vaadeldi suuremahuliste formatsioonidena
Eraldise piirid märgitakse 10m täpsusega. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. (metsamaa - maa, kus kasvab mets või on ette nähtud metsastada; vastavalt jaguneb metsaga metsamaa ja metsata metsamaa (raiestikud, põlendikud, harvikud). 1. Tekkeviis (päritolu)- sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud; b) looduslikud- 1) seemnetekkelised; 2) võsutekkelised 2. Rindelisus- puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu- 1 rinne, liitpuistu- 2 rinnet. Eraldatakse: üherindeline, kaherindeline puistu. Üksikpuude rinne - on rinne, mis koosneb madala (alla 30%) täiusega põhirindest kõrgematest ja vanematest puudest. Üksikpuudena kirjeldatakse puid, mis oma vanuse või dimensioonide poolest vastavad vähemalt latiealise puistu kriteeriumitele. 3. Koosseis- puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see
See kujuneb suhetes teiste liikidega ning eluta keskkonnaga. Ökoniss on vaadeldav liigi ökoloogiliste amplituudide summana, seega iseloomustab see liigile elus ja eluta looduse poolt avaldatavaid mõjusid, aga ka liigi isendite elutegevuse mõju teistele ökosüsteemi osadele. Liigi kadumisel ökosüsteemist hõivatakse tema ökoniss teiste liikide poolt. 30. Taimekoosluse struktuur vertikaalne, horisontaalne. Rindelisus. Taimekooslused · iga taimeliik kasvab vastavalt oma nõuetele vaid teatavates kasvutingimustes · ühesuguste kasvunõuetega taimeliigid moodustavad neile sobivas kasvukohas taimekoosluse Koosluse struktuur struktuuri all on silmas peatud osade omavahelisi seoseid, mis määravad selle ehituse ja olemuse. Koosluse struktuuri kuuluvad ka koosluse
MUTUALISM- 50. Konsortsium 51. Ökoloogilised reeglid (Alleni, Bergmani, Glogeri, Aljohini ja Walteri reeglid) 52. KASVUKOHT- ÖKOLOOGILINE NISS- MUUTLIKKUS POPULATSIOONIDES- MUTUATSIOONID- VABA RISTUMINE- MUTUATSIOONID- KUNSTLIK VALIK- LOODUSLIK VALIK- ADAPTATSIOON- KOHANEMINE- KOHASTUMINE- OLNTOGENEES- 53. Fütotsönnoosi morfoloogiline struktuur vertikaalne, horisontaalne. Rindelisus. Mikrotsönoosid. 54. KONTIINUM- ÖKOLOOGILINE ORDINATSIOON- ÖKOTON- 55. LIIGNE MITMEKESISUS- DOMINANTSUS-
võimalus domineerima hakata. Ergo- küsimuse vastus. Lugesin selle kohta just sellise artikli- http://www.pnas.org/content/104/46/18123.long see räägib täiesti vastu selle küsimuse eeldusele. 31. Kirjeldage koosluste struktuuri erinevaid aspekte 1) Liigline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. *Ruumiline struktuur: 1.vertikaalne plaan: rindelisus 2.horisontaalne plaan: a) mingi ühe populatsiooni isendite jaotumus (mis võib olla juhuslik, korrapärane ja agregatiivne); b) kahe populatsiooni isendite jaotumise võrdlemine: sõltumatu, assotseerunud; c) kõikide populatsioonide jaotumised lubab leida liikide grupeeringuid *Koosseisuline struktuur *Funktsionaalne struktuur 32
Troopikas toimub aktiivne keemiline murenemine, kus savimineraalid murenevad oksiidideks. Seda nim. alliitseks murenemiseks. Keskkonnatingimustest sõltuv taimestik määrab omakorda aineringe kiiruse ning mulla org. aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra. Soojas ja niiskes- bioloogilised protsessid toimuvad kiiresti, jahedas ja niiskes- aeglaselt. · Organismid. Taimed toovad mulda org. ainet ja tarbivad toiteelemente ning vett. Taimkatte rindelisus ja tihedus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. Mida rohkem biomassi, seda suurem bioproduktsioonivõime, sest org. aine lagunemisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevus- toimub aktiivne aineringe- lagunemissaadused happelised- soodustavad keemilist murenemist, toiteelementide vabanemist. Mullaelustik kujundab aktiivselt mullaruumi ja segavad mulda. · Inimtegevus
Metsa mõju sademetele Puuliigi puhul on oluline võra tihedus, reeglina on valgusnõudlikel puuliikidel hõredam võra kui varjutaluvatel liikidel (näit. männi ja kuuse võra). Vanus – noored ja keskealised puistud peavad sademeid kinni kõige efektiivsemalt, vanemad puistud on hõredamad ja sademete kinnipidamisvõime väheneb. Aastaaeg – see on oluline suvehaljaste puude puhul, sest kinnipeetav sademete hulk on otseselt seotud lehtede, okaste pinnaga. Rindelisus – teise rinde esinemine suurendab sademete kinnipidamisvõimet. Puistu tihedus – sõltub omakorda nii puuliigist (valgusnõudlike puuliikide puistud on hõredamad võrreldes varjutaluvatega) ja puistu vanusest (puude diferentseerumine ja puistute iseharvenemine). Võradesse jääv sademete hulk oleneb ka saju intensiivsusest: mida tugevam on vihm, seda vähem jääb sellest võradesse. Nõrk uduvihm võib peaaegu täielikult võradesse pidama jääda.
Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi Takseereraldus - osa puistust, mis teatud tunnuste poolest erineb kõrvalolevast puistuosast Erinevusteks võivad olla näiteks puistu tekkeviis, vanus, tagavara, boniteet, täius, kõrgus jne. Tekkeviis o kultuurpuistud o looduslikud seemnetekkelised võsutekkelised Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 või enam rinnet Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest Mõlema rinde täius peab olema vähemalt 0,3 Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes Valem koosneb puuliigi lühendist ja numbrist - 50Ks 30Lm 20Lv
koosluste, ökosüsteemide ja maastike mitmekesisus. Need tasemed jagatakse omakorda komposatsioonilisteks struktuurideks ja funktsionaalseteks osadeks. Kompositsioon hõlmab populatsioonide geneetilist ehitust, liikide identiteeti ja suhtelist arvukust looduslikus koosluses aga ka maastikul levivaid kasvukohtade ja koosluste tüüpe. Struktuuri alla lähevad väikesed lombid, tiigid, kärestike jada, murdunud puud, taimkatte rindelisus. Funktsiooni alla paigutame kõik evolutsioonilised protsessid, mis loovad bioloogilist mitmekesisust ja hoivad seda muutuvana. Muutus on universaalne nähtus, kuid mõnd liiki muutsed ohustavad bioloogilist mitmekesisust. Ntks järsud kliimamuutused, põlengud, uute kemikaalide kasutuselvõtt, liikide eemaldamine või introdutseerimine. Geneetiline mitmekesisus on bioloogilise mitmekesisuse vahetu alus ja erinevate liikide geenide arv võib erineda kuni 3 suurusjärku
Geneetiline mitmekesisus – genetic library. Geenidel erinevad alleelid – vajalik liigi säilimise ja evolutsiooniliste muutuste toimumise jaoks. Kas eksisteerib ideaalset genotüüpi? Liigirikkus ehk liigirohkus - liikide arv mingis uuritavas bioüksuses, arvestamata üksuse pindala. Liikide mitmekesisus - eluvormide ja arengustaadiumite mitmekesisus. Loomadel hõlmavad eri arengustaadiumid sageli eri ökonišše. Struktuuri mitmekesisus – rindelisus, perioodilisus. Erinevat tüüpi mitmekesisused võimaldavad maksimaalselt ära kasutada keskkonnaressursse. 49.Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. Oli 25.05.18 eksamis Toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest
Uurides kooslust, uurime tegelikult koosluse struktuuri. Strukt. on öko.syst. isel. omadus, mis avaldub : 1)koosseisuna (eluvormiline ja liigiline struktuur); 2)paigutusena(jaotumus); 3)talituslik struktuur (toiduahel, infovahetus); 4)ajaline struktuur (öö, pave, aasta) Fütotsönoos- taimekooslus; inimese loodud taimekooslus- agrofütotsönoos. Taimekoosluse iseloomustamisel kirjeldatakse järgmisi näitajaid: a) liigiline koosseid ja katvus e. horisontaalstruktuur; b) rindelisus; c)kasvukoht; kasvukohaolenevuse tõttu on taimekooslused keskkonnaindikaatorid. RINNE taimekoosluse vertikaalstruktuuri osa ja moodustub taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu,- põõsa, - puhma ja samblarinnet. Puurindel võidakse eristada esimest ja teis rennet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinanst kuni rennet moodustavate taimede ülemsie pinnani ja nii kõikide rinnete puhul
orgaanilisest ainest toituvaid kõdutaimi ehk saporofüüte. Puudeokstel ja tüvedel kasvab mitmeid teisi taimi, näiteks sõnajalgu, orhideesid ja isegi kaktuseid, keda taolise eluviisi tõttu nimetatakse epifüütideks. Ookeanide rannikuil ning jõgede deltas, mille tõusulaine perioodiliselt üle ujutab, on mõned taimed kohastunud eluks soolases ja vesises keskkonnas. Need on mangroovtaimed, mis moodustavad tiheda võsa mangroovtihniku. RINDELISUS Vihmametsas on taimed rindeliselt. Kõige kõrgemale ulatuvad 30 40 meetri kõrgused vihmavarjukujulise võra ja suhteliselt vääikeste lehtedega puud. Kaks madalamat puurinnet ulatuvad 20 30 meetri kõrgusele. Puud on varju ja niiskuslembelised ning kehvemate valgustingimuste tõttu suuremate lehtedega. Puude all varjus katab maapinda vaid õhuke lehepuru ja rohttaimestik peaaegu puudub. VÄÄRISPUUD
* ökoton mitme erineva koosluse või maastiku siirdevöönd Kahe erineva koosluse üleminekuala · Servaefekt · Veekogu kaldad · Põld mets · Põld heinamaa · Liikide leviku tõke · Geokeemiline barjäär Liigiline mitmekesisus · Liikide kontsentreerumise alad · Liikide rändealad Kompensatsioonialad Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) · Taimkatte struktuur, ökosüsteemi rindelisus Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) Ajalised muutused · kooslusesisesed muutused enamasti lühiajalised, enam-vähem tsüklilised, toimuvad koosluse tunnuste varieerumise piires koosluse dünaamika o ööpäevased muutused, ökofüsioloogia seisukohalt o aastaajalised e. sessoonsed muutused, koosluse aastarütm o Eriaastased muutused ehk fluktuatsioonid tingitud põhiliselt eri aastate ilmastiku
mõjutused) · Igasugune klassifikatsioon on tinglik, lähtub inimese vajadustest. Tänapäeval on Eestis taimkatte tüpiseerimisel enim rakendatav taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon: · Kasvukoht keskkonnategurite suhteliselt püsivate omadustega kompleks · Kasvukohatüüp erinevates paikades korduvad ligikaudu sarnased keskkonnategurite kompleksid · Keskkonnategurid: mullastik, niiskusaste, rindelisus jmt. Olemuselt sünteetiline klassifikatsioon eirnevatel klassidel võivad juhttegurid olla erinevad (koosluse sturktuur, keskkonnatingimused jmt). Kõik niidud on rajatud tegelikult metsade asemele. 01.10 Sood. Kujunemine, liigitus ja levik Eestis. Soo tekib siis, kui sademete hulk ületab aurumist ja puudub vee äravool. Turvas koguneb, kui taimse materjali lagundamise jaoks pole tingimused soodsad (külm, hapnikuvaene, happeline)
Puu mahu määramiseks on mitmed erinevad b) looduslikud võimalusi ja erinevaid arvutusvalemeid. Tegelikult 1) seemnetekkelised, võib puu tüve vaadelda kui koonust ja tuleb leida 2) võsutekkelised. koonuse ruumala. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. 1) Võimalik on puu mahu määramine vastavate Lihtpuistu - 1 rinne mahutabelite alusel. Liitpuistu - 2 rinnet
varjutaluvatel liikidel (nt männi ja kuuse võra). Vanus – noored ja keskealised puistud peavad sademeid kinni kõige efektiivsemalt, vanemad puistud on hõredamad ja sademete kinnipidamisvõime väheneb. Aastaaeg – see on oluline suvehaljaste puude puhul, sest kinnipeetav sademete hulk on otseselt seotud lehtede, okaste pinnaga. Rindelisus – teise rinde esinemine suurendab sademete kinnipidamisvõimet. Puistu tihedus – sõltub omakorda nii puuliigist (valgusnõudlike puuliikide puistud on hõredamad võrreldes varjutaluvatega) ja puistu vanusest (puude diferentseerumine ja puistute iseharvenemine). Võradesse jääv sademete hulk oleneb ka saju intensiivsusest: mida tugevam on vihm, seda vähem jääb sellest võradesse
5. Puu vanuse määramine *männaste loendamise teel *juurdekasvupuuri abil 14.2. Puistu eraldamise tunnused. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. 1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 rinnet Kui puistus on puude kõrgused erinevad ja moodustub kaks üksteise all asuvat võrastikku, siis on tegemist kaherindelise e. liitpuistuga. Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest. 3. Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes.
puistuosast ja mida on võimalik kui tervikut kirjeldada ja majandada. Erinevusteks võivad olla näiteks puistu tekkeviis, vanus, tagavara, boniteet, täius, kõrgus jne. 1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised (h. haab, sookask,sanglepp) 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 või enam rinnet Kui puistus on puude kõrgused erinevad ja moodustub kaks üksteise all asuvat võrastikku, siis on tegemist kaherindelise e. liitpuistuga. Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25.....0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest. Kaherindelise puistu mõlema rinde täiuseks peab jääma vähemalt 0,3, muudel juhtudel takseeritakse II rinne pearinde koostisosana. 3
3) talitusliku e. funktsionaalstruktuurina (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus); 4) ajalise struktuurina (öö-, päeva-, aasta jm. rütmid). Kooslusi jagatakse järgmiselt: 1) Taimekooslus e. fütotsönoos Inimese loodud taimekooslus agrofütotsönoos. Taimekooslused koos moodustavad taimkatte. Taimekoosluse iseloomustamisel kirjeldatakse järgmisi näitajaid: a) liigiline koosseis ja katvus e. horisontaalstruktuur b) rindelisus. c) kasvukoht; Kasvukohaolenevuse tõttu on taimekooslused keskkonnaindikaatorid. Rinne on taimekoosluse vertikaalstruktuuri osa ja moodustub taimedest, millede lehestik on enam- vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindel võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani ja nii kõikide rinnete puhul. Taimede rindelise esinemise tingib nende erinev nõudlus
mõjutused) Igasugune klassifikatsioon on tinglik, lähtub inimese vajadustest. Tänapäeval on Eestis taimkatte tüpiseerimisel enim rakendatav taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon: Kasvukoht – keskkonnategurite suhteliselt püsivate omadustega kompleks Kasvukohatüüp – erinevates paikades korduvad ligikaudu sarnased keskkonnategurite kompleksid Keskkonnategurid: mullastik, niiskusaste, rindelisus jmt. Olemuselt sünteetiline klassifikatsioon – eirnevatel klassidel võivad juhttegurid olla erinevad (koosluse sturktuur, keskkonnatingimused jmt). Kõik niidud on rajatud tegelikult metsade asemele. 143. Eesti taimkatte tüpoloogiline ülevaade Metsa-, niidu-, soo-, kalju- ja liiviku-, magevee-, merevee-, kultuur- ja ruderaaltaimkond. Eesti metsataimkond: Metsataimkond hõlmab Eestis kõige suuremat ala (kokku 44,5–47%) ning see jaotatakse
annaabi.ee 
