Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Egiptuse vana riik:
ARHITEKTUUR : Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba . Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma – igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised : vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras ( arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahšuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi , Chepreni ja Mykerinose püramiid (perekonna matmispaik, primitiivne , vooderdatud heledama lubjakiviga). Püramiide ümbritsevad aukandjate väiksemad haudehitised – mastabad . Mastaba on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber. Selle all maa sees oli hauakamber kirstuga.mastaba idaküljes oli nišš ja selles petikuks – selle kaudu liikus hing. Mastabad koosnesid kambritest, mis on Egiptuse kunsti tähtsad leiukohad. On tõenäoline, et püramiid on arenenud mastabast. Vaarao mastaba ehitati hästi kõrge, et teda teistest mastabatest eristada ja see ümbritseti veel ühe kihiga , kuid mitte terves kõrguses – tekkis kaheastmeline ehitis. Seejärel ümbritseti mastaba pealiste üksteisest madalamate kihtidega ning saadi astmikpüramiid.
Haud on maja – seal sees kõik vajalik surmajärgseks eluks. Genotaaf – rajatis, mis immiteerib hauarajatist, aga laip puudub.
Vaarao Dzhoseri hauakamber oli maailma esimene suuremõõtmeline kivimonument ja esimene egiptuse püramiid (6 mastabad üksteise peal). Giza püramiididest on suurim vaarao Cheopsi oma. Ta on kaetud lihtvitud lubjakiviga, sees on 3 kambrit.
Püramiidi ehitamisel jäeti neisse sissekäigud hauakambrini, mis asus tavaliselt maapinnast madalamal. Peale matmist käigud suleti ja peideti ( usk hauatagusesse ellu – sisse jäeti luksusesemeid jne). Ehitati suurtes graniitplokkidest, horisontaalselt laotud, asetatud nii, et plokke hoidis nende enda raskus.
templeid ehitati jumalate kummardamiseks, kuna jumalaid oli palju, siis oli ka templeid palju. Üks suurimaid on Amoni tempel Karnakis. Templi südames on sambad, mis jäljendasid taimi (lootus, papüürus ja palm ). Kogu kompleks koosneb erineval ajal paigutatud pühamutest, ümbritsevad massiivsed sambad. Karnaki tempel on ühenduses sfinkside alleega. Tempel: sissekäik, sammashoov (kuhu lasti ka tavainimesi) ja kinnised tagumised ruumid (ainult preestritele). Üldmulje templitest oli monotoonne , erkust lisasid sinu kaunistavad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainus arhitektuurne lahendus oli sammas ja tala.
KUJUTAV KUNST : Egiptuse maali- ja reljeefkunst on väga lähedased, kuna reljeef sel ajal on väga madal ja enamasti värviline. Neid võib üheselt nimetada pinnakunstiks. Iseloomulik on äärmine selgus ja ülevaatlikkus kujutistes. Tihedalt seotud hieroglüüfkirjaga – piltkiri ju. Perspektiivi ei tunne Egiptuse kunst üldse. Plastikas nagu ka kirjas võib eristada kaht suurt gruppi: esimesse kuuluvad vaaraode ja ülikute portreekujud (tüüpide ja pooside valik on piiratud), teise grupi teenijate figuurid , mis ülikule hauda kaasa pandi (teostatud vabamalt, neis peegeldub tõeline elu). Vana riigi plastika täiuslikkust võib näha Chephreni 2,3 meetrises graniitkujus. Vägevaim skulptuur on aga kaljust raiutud 20 meetri kõrgune sfinks Chepreni püramiidi juures. Arvukalt on haudadest leitud kirjutajate, teenijate, orjade jne figuurid, tavaliselt puust või lubjakivist ja värvitud. Maalikunstnike puhul on imetlusväärne tähelepanu- ja iseloomustamisvõime, suur maitse, joonte peenus ja nüansirikkus. Väga hästi osati kujutada loomi ja selgelt esile tuua võõraste rahvaste rassilisi iseärasusi. Palju on stseene surnu elust ja esineb palju jumala kujutisi.
Üks varaseimaid ning tõsisemalt võetavamaid Egiptusest pärit esemeid on meigipalett vaarao Narmeri kujutisega (60 cm kõrgune, mõlemalt poolt kaetud reljeefidega, madal reljeef, korrapärase kujuga raamistikus, mille täpselt osadeks jaotatud pinnale on paigutatud kujutised, mis on profiilis ja selgete piirjoontega ning tavaliselt kujutatud suunaga vasakult paremale). Reljeefidel Egiptuse kuninga peaga tegelane, kes notib vaenlasi, isegi sandaalid jalast võetud. All on egiptlased , kes põgenevad. Teisel pool kannab uut Põhja-Egiptuse krooni, reas on peadeta vaenlaste laibad. Keskel kaks fantastilist looma, kelle kaelad põimunud – sümboliseerib sümbioosi. All härja kuju, mis sümboliseerib totemismi.
Tuntuim on egiptuse poos – jalad ja pea külgvaates, keha ja silm otsevaates. Mida tähtsam mees, seda suuremalt kujutatud. Primitiivsus – sääremarjade ja põlvede esile toomine/markeerimine kitsaste joontega. Naine kujutatakse heledamalt kui mees.
2. Egiptuse keskmine riik:
ARHITEKTUUR: Keskmise riigi ajal on suured püramiidid kadunud, püstitatakse väiksemaid püramiide. Kaljuhauad tekkisid, kuulsaimad on Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumijaotuse poolest meenutavad mastabasid. Nende sissekäigule antakse tavaliselt juba fassaadi meenutav kuju – hakati järjekindlalt tarvitama sambaid (vormilt eeldooria sambad). Põhilised sambavormid olid lootos -, papüürus- ja palmsammas, mis koonesid baasist, tüvesest ja kapiteelist.
KUJUTAV KUNST: Selle ajastu teostes esile tõstetavamateks oleksid vaarao Amenemhet III pead ja nn hüksoslaste kuulsaid sfinkse Tanises. Märgatav on individualiseerimispüüd ja ilmekus nägudes. Pinnakunstis tippsaavutused Benihassanis avastatud maalid ja reljeefid. Käsitöö alalt väärivad mainimist kullassepakunsti tooted.
Keskmise riigi ajal loodud kujud muutusid järjest staatilisemaks, kuid need võisid olla ka pehmejoonelisemad ja oma olemuselt inimlikumad, ning neid püstitati mitte ainult hauakambritesse, vaid ka avalikesse kohtadesse .
3. Egiptuse uus riik:
ARHITEKTUUR: Mitmekesine arhitektuur. Pealinnaks Teeba. Kujuneb välja templiarhitektuur . Templil range ja monotoonne üldilme: ei ühtegi akent ega sammast, olid aga värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujutistega, mis katsid templi pindu nagu mingi suur vaip . Templi peafassaad ja sissekäik on kitsal küljel, kus kerkivad kaks längus seintega tornikujulist tiiba, mille vahel on kitsas ja kõrge sissekäik – see väravehitis on püloon. Sissekäigu kõrval mastid, mille otsas lehvisid lipud, tihti seal ka obeliskid ja vaaraokujud. Templi juurde viivat teed kaunistasid kahelt poolt sfinkside kujud. Tähelepanuväärsed templid on näiteks Amoni tempel Karnakis – ülisuure sammassaaliga, suurejooneline oli ka Ramses II ehitatud vägev Ramasseum Teeba juures. Egiptuse ehituskunsti mõju põhineb peamiselt kavatise suurejoonelisusel, rangel tõsidusel ja puhtidamaisel toredusel. Puudub dispositsiooni selgus ja üksikosade loogiline ning harmooniline liitumine. Sel perioodil olid levinud ka kaljutemplid, kuulsaim neist Ramses II Abu Simbelis. Esinesid ka kaljuhauad – hauakamber neis sügav, selle juurde pääseb pikkade, labürinte moodustavate käikude kaudu, nende seinu katavad arvukad reljeefid ja maalid. Uue nekropoli tekkimine – Kuningate org, arhitektuurne väljund väga primitiivne.
Amoni tempel Karnakis – teed templini kaunistas sfinkside allee . Tempel oli suletud lihtinimestele (va Tahkara kiosk). Hüpostüülisaali kaunistasid eredavärvilised uusreljeefid ( kuninglikud võidukäigud, tseremooniad ja igapäeva elu kirjeldavad ). Suur sammassaali kattis kivikatus (võretatud aknad). Pühamu olulisemad saalid ja õued olid paigutatud piki kompleksi peatelge (hiljem lisandusid värava- ja tseremooniaehitised, monumendid). Altariruumis oli püha Amoni kuju.
Päikesetemplid – tähtsamaks osaks kõrged obeliskid, õu piiratud müüriga. Obeliskid – sihvakad teravatipulised sambad. Neid püstitati päikesejumala auks(templite juurde). Nad olid kaetud hieroglüüfidega.
Kaljutemplid – kuulsaim Ramses II tempel Niiluse ääres. Templi sissepääsu valvasid 20 meetri kõrgused kaljusse raiutud Ramses II kujud. Hiigelskulptuuride kõrval on väiksemad figuurid. Peasissekäigu kohal nišis seisab päikesejumal Ra kuju. 2 korda aastas tungib tõusva päikese kiir templi sügavuses asuvasse pühamusse ja valgustab Ramses II , ja jumalate liivakivist skulptuure.
Kaljuhaudade juurde kuuluvad templid asetsevad väljas, haua sissekäigu läheduses, kaljuseina sees. akuulud on kuninganna Hatshepsuti terrasstempel: koosneb 3-st üksteisest väljakasvavast terrassist. Neid seob omavahel pikaldane tõus. Tema tempel oli kavandatud hiigelsuurena , sulab kokku järsu kaljuse mäega.
Sambad – templile iseloomulik joon. Kõige tüüpilisemad sambavormid on lootos-, papüürus- ja palmisambad (egiptuse taimede jäljendused). Sammas koosnes baasist, tüvest ja kapiteelist. Tüves kujutab taimevart, kapiteelid lahtiseid või kinniseid õisi. Hiljem võeti kasutusele liiliamotiivid, kujunes liiliakapiteel. Sambatüved, mis moodustasid saalides tohutu tihniku, kujutais hiiepuid, templi lagi oli värvitud siniseks (kaunistatud tähtede või lindudega).
KUJUTAV KUNST: Kunsti areng on sõltuv üksikute valitsejate tahtest. Sõdade tõttu tihe läbikäimine välismaaga: pinnakunstis palju sõja-, meresõidu- jm stseene. Stiil muutub vabamaks, rahvakunsti laad pääseb mõjule ka õuekunstis. Ehnaton soosis kunstis järjekindlalt loomulikku ja realistlikku, looduslähedast laadi . Tolle aja kunsti tippsaavutused on mõned ümarplastika teosed: kuninga enese, tema ema ja naise portreed, milles loomulikkus ja elulisus ühineb võrratu rafineeritusega. Pärast ehnatoni surma pöörduti tagasi vana stiili juurde. Kunsti iseloomustab nüüd püüd rafineerituse, toreduse, pidulikkuse ja kolossaalsuse poole. Saiidide ajastul püütakse immiteerida vana riigi teoseid. Väga kõrgel kohal oli kunstkäsitöö.
4. Mesopotaamia
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused #1 Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused #2 Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused #3 Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused #4 Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused #5 Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused #6 Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused #7 Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused #8 Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused #9 Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused #10 Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laura Liblik Õppematerjali autor

Lisainfo

Kaur Alttoa aine, eksamil kaks küsimust. Näiteks Egeuse kunst ja Kreeka klassikalise perioodi skulptuur.
egiptus , kreeka , egeuse , mesopotaamia , rooma , etruski

Mõisted


Kommentaarid (1)

cocochoo profiilipilt
cocochoo: väga hea
11:41 12-10-2012


Sarnased materjalid

32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
70
docx
Vanaajakunst
48
doc
Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
39
odt
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
7
docx
Kunsti küsimused ja vastused
25
docx
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
27
doc
Kunstikultuuri ajalugu
5
docx
Kultuuri- ja kunstiajalugu 10 klass peatükkide 9-14 küsimuste vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun