Kunstiajaloo 10.klassi konspekt. (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

KUNSTIAJALUGU
Ladina keelsed väljendid

Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale)

Per aspera ad astra

Cogito , ergo sum = mõtlen, järelikult olen

Tabula rasa = puhas leht

Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis)

Terra icoglita

Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge

Per se = iseeneses

Manus manum lavat = käsi peseb kätt

Pecunia non olet = raha ei haise

Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra

Lupus in fabula = kus hundist juttu....

Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt

Otium reficit vires = uhkus taastab jõu

Ab urbe condita (a.u.c) = ( Rooma ) linna rajamisest

Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised)
SISSEJUHATUS KUNSTI
Kultuur on kogu inimkonna saavutused materiaalses ja vaimses elus

Vaimne kultuur ( kunst , kirjandus, haridus jne..)
Aineline kultuur

Kunst on laias tähenduses kõik see, mis pole ehtne/loodusest, vaid järele tehtud. Mingi osa kultuurist, mis laias laastus jaguneb:

Arhitektuur e. Ehituskunst
Skulptuur e. Kujud
Maalikunst e. Pildid
Graafika
Tarbekunst e. oma kätega tehtud

Elukunstnik = inimene, kes oskab alati asjad sirgeks rääkida, tuleb alati puhta nahaga välja
Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriaid:

Vajadus ilu järele
Faktide ja teadmiste edasiandmiseks
Religioossete tunnete edastamiseks
Osadel inimestel on ürgne vajadus teha kunsti

Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD ON SIRTSUTANUD ????) 5-7 milj.
Homo Sapiens =100 000 aastat tagasi
Kunst tekkis u. 30-40 000 aastat tagasi, mil toimusid inimkonnas suured muudatused:

Tekkisid sugukonnad (nii lähemad kui kaugemad sugulased elavad ning töötavad koos = ühistöö sugulaste vahel)
Tekkisid rassid : must, kollane (indiaanlane), valge
Tekkisid religioonid 1. religioon =Loodususk (alimism)
Tekkis kunst

Inimesel oli arenenud abstraktne mõtlemine (mõisteline n: lein = kurbus )
Inimkonna ajalugu:
Muinasaeg (lõp: 13. Sajand, mil kujunesid tsivilisatsioonid ehk riigid: Egiptus , Babüloonia , Hiina, India)
Kiviaeg
Pronksiaeg
Rauaaeg
VAATA VIHIKUST!!!!!!!!
EGIPTUSE KUNST
Egpitus on üks vanimatest tsivilisatsioonidest. Egiptlased arvestasid oma aega iga kord uuest vaaraost peale.
Vana Riigi periood=3-6 dünastia (valitsev perekond) u. 2650 -2130 eKr. Sellele eelnes Vara Dünastiline periood alates 3000 eKr, kui 3000 a. Kuningas Menes ühendas Alam-ja Ülem Egiptuse üheks riigiks. Vana riiki iseloomustab suurte püramiidide ehitamine.
Esimene vaheperiood = 7-11 dünastia u. 2130-1950 eKr (SEGANE AEG, VALITSEJAD VAHETUSID KIIRESTI, Teeba tugevnemine)
Keskmine riik=12-14 dünastia u. 1950-1650 eKr (pealinn viidi tagasi Memphisesse)
Teine vaheperiood= 15-17 dünastia 1650-1550 eKr. Põhja-Egiptus oli Hüksoslaste võimu all, Lõuna-Egiptuses valitsesid Teeba preestrid
Uus riik= 18-20 dünastia (EGIPTUS OMA VÕIMSUSE TIPUL) u. 1550-1075 eKr
Hilis Egiptus= 21-26 dünastia 1075-525 eKr
ARHITEKTUUR JA KUJUTAV KUNST
Egiptus oli hästi suletud ühiskond ja kunst püsis pikka aega peaaegu muutumatuna. Elu oli egiptlaste jaoks teisejärguline ja ajutine e. ettevalmistus surmaks, mil usuti , kust hakkab päris elu pihta.
Egiptlaste arvates igal inimesel on surematu hing Ka, mis surma hetkel lahkus kehast, et sinna tagasi pöörduda.
Kõige tähtsamad mälestusmärgid on püramiidid , mis on ühed vanaaja 7-st maailmaimest. Püramiide on säilinud u. 100 (sest osad võivad olla liiva alla vajunud) ja asuvad Mephisest lääne pool 70km pikkuses reas.
TOMPA SOOVITUS: Ceram „jumalad, hauakambrid , õpetlased“
Tutanhamoni hauakambri väljakaeva oli inglise arheoloog Carter .
Kõige kuulsamad püramiidid: Giza , Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Tõenäoliselt sai nende ideed alguse mastabadest =piklikud, längus seintega, lameda katusega kivikambrid, mille all maa sees oli hauakamber kirstuga. Idaseinas oli nišš, kus asus petikuks (kust käis hing sisse-välja, näitas surnu eest palvetajale lääne sunda , kus asus Surnute riik).
Püramiide oli 3 tüüpi:

Astmikpüramiidid, kõige vanemad
Murdpüramiidid
Tavalised püramiidid

Tähtsal kohal olid ka templid. Vana riigi ajal ehitati haudtempleid (suur sammashoov, kuhu pääses rahvas + valituile määratud ruumid). Templist viis pikk kaetud käik soklile ehitatud kabelisse, mida kutsuti Oru templiks, mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril . Kõige tuntum tempel on avastatud Abusiri püramiidide väljal ja mille keskme moodustas päikesefetiš (jumaldamise, kummardamise objekt)
Obelisk (ülevalt poolt teravaks minevad sambad, enamasti lahingutel langenute mälestuseks), mis oli mastaba sarnasel alaehitisel
Keskmise riigi ajal enam suuri püramiide ei tehtud, levinuimad olid Benihassanis. Sissekäigule anti fassaadi kuju, kasutusele võeti sambad, mille idee arvatavasti pärineb Egiptusest. (ÜL: toestamine + ilustamine).
Uue riigi perioodil oli erilisel kohal templiehitus. Fassaad asus Egiptuses kitsamal küljel, värav-ehitis= püloon =längus seintega, keskel sissepääs . Sissekäigu ees asusid mastid, milles lehvisid peenikesed lipud (ng vimplid). Templite juurde viis sfinkside allee ( lõvi keha, inimese pea). Pärast sissekäiku oli suur õu, mi soli ümbritsetud sammastega – sammassaal-kõige püham paik, kus asetses jumala kuju/sümbol.
Kõige kuulsamad templid olid Luksonis ja Karnakis.
Hästi kuulus tempel on ka Ramasseuri tempel (134 sammast) =Ramses II
Kaljutemplid- kõige kuulsam Abu Simbelis
KUJUTAV KUNST
Egiptuses oli maali-ja reljeefikunst väga sarnane. (Reljeef=kivi sees kujutatud madal/sügav, poolkujudest tehtud????? WTF) MÕLEMAD VÄGA VÄRVILISED 
Järgiti ranget etiketti, nimelt ülikuid ja vaaraosid kujutati alati Egiptuse poosis (nägu, jalad ja alumine kehaosa , käed= profiilis ;õlad ja silm=otsevaates; perspektiiv puudus)
VAATA VIHIKUST!!!!
13. märts LADINA KEEL
27.märts PIIBEL
3. aprill MÜTOLOOGIA
10. APRILL KUNSTITÖÖ + KONSPEKT
SUMERI-AK(K)ADI PERIOOD
Kunstist on säilinud hästi vähe, sest peamiseks materjaliks oli savi (savi +: odav, kergesti modelleeritav, savi-: ebapüsiv), mis on küll säilinud pitsatikividena (kivist: marmorist/vääriskivist silinderkujulised sissegraveeritud figuurid ja erinevad stseenid . Näiteks: Sarbon I aegne pitsat , mis kujutab tõenäoliselt Gilgameši).
Skulptuuridest: Kuningas Gudea, istuv figuur
BABÜLOONIA KUNST (1800 EKR)
Babüloni valitseja Hammurapi ühendas Mesopotaamiaala linnriigid (linn+ ümbritsev ala) Babüloonia riigiks. Hammurapi ajal= maailma vanim kirjapandud seaduste kogu. (kuni kirjapandud seadusteni käib kohtumõistmine tavaõiguste alusel).
Vana- Babüloonia riik hävis juba u. 1600 eKr Kassiitide rünnaku tõttu ja Uus-Babüloonia tekkis alles kuningas Nebukadnetsari ajal 7. Sajandi alguses eKr. Babüloonia linn ehitati uuesti üles. Linn oli ümbritsetud kahekordse müüriga, peaväravaks oli jumalanna Ištarile pühendatud värav. Sealt algas protsessiooni (pidulik rongkäik)tänav. Peatänava ääres paiknesid kaks kõige tähtsamat ehitust: peajumal Margutile pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat . Templid olid kas 3 või 7 astmelised (maagilised numbrid , sest nende arvates sai maailm alguse 3 tähtsast elemendist ning tunti 7 planeeti) PAABELI TORN VAATA LUGU ÕPIKUST LK 24
Teine tähtsaim ehitis oli üks vanaaja seitsmest maailmaimest= SEMIRANUSE RIPPAIAD (terrassidele rajatud). Värvidest eelistati sinist , kollast ning valget
ASSÜÜRIA KUNST
Assüürlased on ajalukku läinud kui hästi sõjakas rahvas ning Assurbanipal ’i raamatukogu poolest.
Kunstis peetakse assüürlasi tegelikult Babüloonia kunsti jäljendajateks. Lossidest on kuulsaim Sarbon II loss Horsabadis, oli rajatud 100 000 ruutmeetrisele terrassile, lossi juures kasutati ka sambaid.
Säilinud on ka mõningaid reljeefe ja täisskulptuure, sarnane Egiptusele. Hästi kuulus on Sureva Ema Lõvi Minivest. Ja tuntud on ka nn. Väravavalvurid. Kas lõvi või härja kehaga , mehe peaga ja tiibadega müütilised olendid.
PÄRSIA KUNST
Pärsias puudusid religioossed hooned (n: templid) puudusid. Pärslased olid tulekummardajad, rituaalid toimusid vabas looduses. Lossi arhitektuurist saab ülevaateDareiose ja Xerxese ajal ehitatud lossivaremetes. Kuulsaim on Persepolise loss, sammaste juures olid sageli kapiteelid loomafiguuridest. Kuulsaim= Susa linnas Dareiose kaadrivägi
KREEKA KUNST
Kreeka ajaloo-, kunsti- ja kirjanduseperioodid ei ole omavahel täpselt ajalises kooskõlas, natukene leidub erinevusi. Ajalugu periodiseeritakse järgmiselt:

Egeuse ehk Kreeta mükeene ajajärk (u. 2000-1100a. eKr). Kutsutakse minoiliseks kultuuriks . Sellel perioodil võeti kasutusele ka vanimad Kreeka kirjad, mida kutsutakse lineaarkirja A ja B.
Tume ajajärk (u. 1100-800a. eKr). Kultuuriliselt toimus langus, aga vallutajad Doorlased tõid rauakasutamise oskuse.
Arhhailine ajajärk (u. 800-500a. eKr). Kõigepealt Kreeka tähestiku kasutuselevõtt, Kreeka eeposed ja mütoloogia, kolonisatsiooni ajajärk, mil kreeklased rajasid oma kolooniad Vahemere äärde, pooliste kujunemise ajajärk. Siit on alguse saanud ka demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta valitsemisviis.
Klassikaline ajajärk (u. 500-338a. eKr)-Kreeka-Pärsia sõjad , poolistevahelised sõjad (Ateena vs Sparta), Plaatoni, Sokratese, Aristotelese, Sofrates
Hellenismi ajajärk (u. 338-30a. eKr) Makedoonia vallutab Kreeka, Makedoonia Aleksandri vallutused (Aleksander suri=hellenistlike väikeriikide tekkimine), Kreeka mõjuvõimu laienemine. Kreeka alistus Roomale 146a. eKr. 30a. eKr kui roomlased vallutasid Egiptuse, seda loetakse hellenismi ajastu lõpuks.

KREETA MÜKEENE AJAJÄRK
Kreeta mükeene kunstis eristatakse veel kolme kultuuriareaali:

Küklaadiline kunst (küklaadid=saarestik Kreeka saarel, lõuna-Kreeka ehk Peloponnesuses. Hästi stiliseeritud inimfiguurid)
Kreeta kunst. Arhitektuur: Silmapaistvaks näiteks Kreeta lossid: Phaistose, Knossos ja Hagia Triada . Kreeta põhiasustus oli koondunud rannikule, sisemaal olid talupoegade majapidamised. Kõige kuulsam on Knossose loss. Kreeta losse iseloomustas:

Lossid olid kindlustamata
Mitme korruselised
Koosnesid arvukatest ruumidest, mis koondusid siseõuede ümber
Korrused olid ühendatud treppidega, mis asusid ebakorrapäraselt
Kasutatakse sammast. Sammas läks ülevalt laiemaks, ainult ilu eesmärgil!!!
Puudus keskne pearuum
Hooned koondusid väiekste valgusõuede ümber
Keldrid moodustasid labürintide süsteemi
Veevärk
Lossid olid kaetud seinamaalidega

Kujutav kunst: Seinamaalid kujutasid mingeid tseene (tantsud, noormehed ja neiud midagi tegemas). Naisi kujutati heledamalt, mehi tumedamalt. Kreeta kultuuri kutsutakse sübariitiliseks kultuuriks. Kreeta kujutised olid hästi elavad. Kasutati ka maastikumotiive.
Kogu Kreeta kultuur hävis ainsa hetkega aastal u. 1500 eKr kui Thera saarel oli Santorini vulkaanipurse.

Mükeene kultuur: uueks kultuurikeskuseks kujunes Mükeene, mis asub Penoponnesuse. Teine kuulsaim loss on Tirynsi loss. Need lossid olid tugevalt kindlustatud võimsate ringmüüridega. Müüris olevast väravast sai sammuda läbi lahtise käigu, mille keskel oli teine värav teise müüri sees. Pärast seda tuli veel kolmas värav. Väravehitus= propülee . Kreeta lossis oli ka pearuum ehk Megaron e. meestesaal. Lossis kasutati ka võlvimist, sammas läks samuti ülevalt jämedamaks. Hästi kuulus= Lõvide värav. Kõige imetluspärasemaks Kreeta kultuuris on maa-alused hauad. Kõige kuulsam Atreuse varakamber (väljakaevaja Schliemann). Läbimõõt 14,2m, kõrgus 13,6m. Hunnide väepealik Attila ja mongolite väepealik Tsingiskhaan on maetud sinna.

Lossid olid seinamaalidega kaunistatud, kasutati geomeetrilist ornameetikat + figuraalne maal. Mükeene perioodi üheks kõige hinnalisemaks näited on kuldmaskid
KREEKA ARHITEKTUURISÜSTEEM
MÕISTED
Tähtsaim: templiehitus. Kreeka tempel seisnes ühest või mitmest astmest kosneval alehitisel krepidomal. Tempel oman põhiplaanilt koosnes 3-st osast:

Pearuum naos ehk cella
Eeskoda ek pronaos
Tagumine ruum ehk opistodomos

Kõihge lihtsam templivorm oli Antidega tempel, kõige levinumaks ja kallsikalisemaks peetakse Periteeri. Kõige keerulisem oli Dipteer =2 rida sambaid ümber templi.
Kreeka templil eristatakse 3 stiili:

Dooria
Joonia
Korintose

Dooria stiil on kõige vanem, seda iseloomustab rangus , lihtsus, puudus baas, tüves läks keskelt veidi jämedamaks, sambas võisid olla kannellüürid (vaokesed), kapiteel oli kõige lihtsam. Mis puutub põhiplaani, selle pikemal küljel oli kahekordne otsakülje sammaste arv + 1. Samba kõrgus võrreldes tema jämedusega oli erinev, aga alati kooskõlas templi üldiseloomuga. Samba kõrguse mõõtühikuks oli pool tema läbimõõdust alumises osas. Sammaste vahemaa interkolomnium võis olla ka väga erinev.
Joonia stiil: sambal oli baas, tüvi oli sale , kapiteel koosnes rullpadjanditest (oinasarvedest).
Korintose stiil erineb joonia stiilist kapiteeli poolest. Kapiteel meenutas akkantuse lehti (taim).
KREEKA ARHITEKTUUR ARHAILISEL PERIOODIL
(-470a. eKr)
Templid olid enamasti ranged, kohmakad, vanapärase ilmega . Säilinud varemeid: Hera tempel Olümpias , Zeusi tempel Olümpias. Arvukamalt on säilinud varemeid Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Kuulsaim tempel: Poseidoni tempel, Paestu-mis. Perioodi lõpus valmis ka üks vanaaja seitsmest maailma imest Artemise tempel, Efesoses (väike Aasia poolsaare rannikul, säilinud pole midagi). Templit täiustati korduvalt ja kui seda külastas Herodotos ... 850a. eKr hakati ehitama, 365a. eKr pani Herostratos selle põlema= HEROSTRATOSE KUULSUS=KURIKUULSUS. Templit aitas uuesti ehitada: Lydia valitseja Krezus
EHITUSKUNSTI 1. ÕITSEAJAJÄRK E. KÕRGKLASSIKA:
U. 470-400a. eKr ehituskunsti kõige silmapaistvamaks esindajaks oli Ateena linna Akropol (tavalisem kõrgemal künkal asetsev kindlustatud linnasüda ). Toimus Ateena ülesse ehitamine (omaaja kõige kuulsamaid juhte Perikles, vanaaja 7. tarka kuuluv).
Kui Akropoli lääne poole sammuda-Väravehitis ehk propülee, mille projekteeris arhitekt Mnesikles. Arvatakse, et põhjapoolses tiivas asus Pinakoteek (piltide kogu). Kreeklased ise hindasid oman maalikunsti kõige kõrgemalt. Propüleede ees asus väike jumalanna Nike tempel. Tegemist oli amfiprospüüriga: 8,27 x 5,44m.
Kõige tähtsam ehitis oli Part (h)enon, mis on pühndatud neitsilikule jumalanna Ateena Part(h)enosele. Arhitektid : Iktinos ja Kallikrates. Tegemist oli peripteeriga ehk sambad igas küljes, sambad dooria stiilis (8x17 sammast, 69, 51x 30, 86m.) Selle juures asus skulptori Pheidiase tehtud Ateena kuju.
1690a. eKr sai Ateena akropol suurtükiga pihta=varemed.
Perioodi lõpul valmis Erechteion , kus arhitektiks oli Philocles, omapärasemsk seal oli karüatiidide (naine samba funktsioonis) koda. Väljaspool Ateenat: Demeteri tempel, Eleusis.
ARHITEKTUUR 2. ÕITSEJÄRGUL E. HILISKLASIKA (4. sajand eKr) JA HELLENISTLIK AEG:
Üha rohkem pääses maksvusele püütkolossaalsuse toreduse raffineerituse poole. Templiehitus on tagaplaanil, hulganisti losse, teatreid , raekodasid ehk avalikke hooneid. Joonia stiili kõrval tuleb ka Korintose stiil, Hellenismi lõpus ka Ektlektika.
Teatriehitus:
Kõige kuulsam Epidaurose teater. Kreeka teatrid paiknesid istmed mäenõlvadel, etendust etendati oru põhjas ümaral klotsil, mida kutsuti Orkestraks.
Hilisemal ajal ehitati orkestra taha telk rõivaste vahetamiseks, Zkene, millest arenes näitelavaehitus, mille esisel, Proskeenionil, esinesid näitlejad . Etendused kestsid Kreeka teatrid terve päeva, sageli ka mitu päeva.
Näitlejad seisid koturnidel, kõrgetel pakkudel, et neid näha oleks. Kreeka teatris oli kindlasti ka koor. Deus ex Machina = Jumal masinast= üks näitleja lasti alla., mingi probleemi vägivaldne lahendus.
Sellel ajal valmisid ka kaks maailmaimet: Halikarnasosse mausoleum, asus Väike-Aasia rannikul, mis oli Kaaria valitseja Mausoluse hauamonument POLE SÄILINUD!!!! Ehitust alustas Mausoluse naine, valmis pojapoegade ajal. Paiknes kõrgel alaehitisel, kus asus hauakamber. Selle peal olid Joonia stiilis sammastega tempel. Veered olid kaunistatud kuulsate skulptorite skulptuuridega. Katus ahenes astmikpüramiidi laadselt. Kõige tipus oli kvadriig=spulptuur, nelja hobuse rakend , Mausolus oma abikaasaga.
Teine vanaaja maailmaimest= Aleksandria tuletorn ehk Pharose saare tuletorn. POLE SÄILINUD!!!! Tuletorn valmis 3. sajandi lõpul eKr ja hävis maavärinad 1400a. eKr. Kõigepealt võimas alaehitis, millele järgnes nelinurkne alumine osa, siis kaheksanurkne keskmine osa, silinderjas ülemine osa, mille tipus oli tuletorn, mille kõige tipus oli Poseidoni kuju.
Aleksandria linn oli esimene linn, mida hakati ehitama kellegi korraldusel. Tuld võimendati peeglite süsteemiga, olla seda tuld ka näha Konstantinoopolisse. Ta jäi mitmeks aastatuhandeks kõige kõrgemaks ehitiseks.
Huvitavaid ehitisi on välja kaevatud ka Pergamonis, asus Väike-Aasias. Akropol, mille tähtsaim oli Ateena Akropose tempel.
Hellenismi lõpus võeti kasutusele kaar.
KREEKA SKULPTUUR
Kreeka skulptuurist on ÜSNA HEA ülevaade, kuna neid on säilinud tänu Rooma kopistidele ehk kopeerijatele. Nimelt roomlased hindasid kõike, mida kreeklased tegid. Kui roomlased Kreeka vallutasid-rooma skulptorid hakkasid Kreeka skulptuure järele tegema.
SKULPTUUR ARHAILISEL AJAJÄRGUL:
Esialgu olid väga tugevad Idamaade mõjud, tehti peamiselt reljeefe. Täisskulptuuridest tehti Kuuroseid (Apollon)= alasti meesfiguurid, vasak jalg ees e. kontraposti ei tuntud, näol kerge muie. Kored= riietatud naisfiguurid, näol kerge muie. Arhailine naeratus=poolmuie
Selle ajastu tuntuimad skulptuurid on näiteks Vasikakandja, Türannitapjad , Zeusi tempel, Metoopid, mis kujutasid Heraklese vägitegusid. Idaviilul kujutati Oinomaost ja Pelopsi, kes valmistusid kaarikuvõistluseks (väidetavalt said sellest alguse olümpiamängud ). Lääneviilul kujutati võitlust kentauride ja kreeklaste vahel. Skulptorina tegutses Pythagoros. Perioodi lõpus tegutses Myron kettaheitjana.
KREEKA SKULPTUUR
Esimesel õitseajajärgul 5. saj teisel poolel eKr. =kõrge stiil=KÕRGKLASSIKA. Skluptuur saavutab täieliku vabaduse loodusvormide edasi andmisel, sellega lisandub lihtsus, rahu, väärikus, harmoonia. Kandepinnkas on sügav usklikus.
Kõige kuulsamad skulptorid: Pheidias -sündinud arvatavasti 500a. eKr, suri u. 430a. eKr. Oli Periklese isikik sõber. Kõige ulatuslikumaks tööks oli jumalanna Ateena krüselefantiini tehnikas (kulla-ja elevandiluu tehnika). Parem käsi toetus postamendile, käes oli võidujumalanna Nike kuju, vasakus hoidis kilpi, kus oli Medusa pea (kivistas inimesi).
Pheidias on teinud ka Parthenoni metuubid, kus kujutati Trooja sõja sündmusi, gigantide võitlust jumalatega jne... Kujutatud on ka Panatenaiade rongkäiku (kõige suuremad pidustused üldse). Ühel viilul idas kujutati jumalanna Ateena sündimist (Zeusi peast täiskasvanuna kargas välja) ja lääneviilul jumalanna võitlust Poseidoniga Atika (Ateena linna) omamise pärast.
Pheidiast hakati süüdistama kulla omastamises. Olümpias telliti temalt Zeusi templi jaoks Zeusi 13m kõrgune krüselefantiin tehnikas istuv kultuur ehk ainus, mis asub Euroopas, aga pole säilinud. Paremas käes hoidis tiivulist Nike’t, vasakus skeptrit (valitsuskepp).
Kuju ette lasi ta teha marmor basseini, mida täideti ääre tasa õliga. Kaks mõtet: õlid säilitasid+ tumeda õli taustal oli kulla effekt väga nice.
Polykleitos Peloponnesuse (Dooria) koolkonna meister. Tema kuulsaim töö on „ Odakandja “. Võttis kasutusele kindlalt KONTRAPOSTI.
KREEKA SKULPTUUR 2. ÕITSAJAJÄRGUL
4. sajand eKr=HILISKLASSIKA. Aega iseloomustas: poliitiline killustatus süvenes, vana lihtsad vaated hääbusid, naiivne usk jumalatesse asendus Skepsise. Individualism pääses rohkem võidule, pöörati rohkem tähelepanu siseelu kujutamisele, enam taotleti vormiliselt välist ilu. Stiili nimetatakse kauniks stiiliks. Tuntumad skupltorid: Skopas , Lysippos, Praxiteles ja Leochares. Skopase ulatuslikumaks tööks oli Ateena aleaadi templi ülesse ehitamine. Originaalis on säilinud mõnd pead. Oli teada, et võttis osa Alikarnasose mausolemui kaunistamisest skulptuuridega.
Praxiteles: teinud ainult enamasti üksikfiguure. Originaalis on säilinud Hermese figuur. Skulptor, kes on teinud alasti naisfiguure n: Arlei Aphrodite , Kniidose Aphrodite. Tema kujundas välja ka uue rõivastusstiili kujutamise.
Leochares: teinud BelvdDere Apollo kuju.
Lysippos: oli ülemineku kunsntik hellenismile, vanade allikate järgi olevat ta teinud kokku u. 1500 kuju. Ta muutis proportsioone n: Kaapia ehk Apoxyomenos. Pea väiksem, jalad pikemad , mis tõttu kuju mõjus sihvakamalt. Talle omistatakse ka Aleksander Suure portree büst. Tema koolkonna töö on puhtalt Hermes . Kuulsamad skulptuurid on: Samothrake Nike
SKUPLTUUR HELLENISMI PERIOODIL
Aleksander Suure surma järel tekkisid hellenistlikud väikeriigid. Eristatakse eri koolkond. Tervikuna iseloomustas: jumalate kujutamine, tähtis oli inimlik mainejoon, portreekunst muutus rohkem individuaalseks.
Koolkonnad :

Aleksandria koolkond n: Niiluse grupp
Pergamoni koolkond n: Pergamoni alatari friis, mis oli kaunistatud skupltuuridega. Seal Sureva Paljalase kuju
Rhodose koolkond n: kuulsaim Veenuse kuju (naiselike proportsioonide ja iluideaal), Rhodose Koloss kujutatud harkis jalgadega , kus vahelt said laevad sõita. Päikesejumal Heliose kuju, käesolev tõrvik oli ühtlasi ka majakaks. 32m kõrgune, maavärinas kõigepealt kukkus ümber, 6-7. Saj olla Araabia kaupmehed kuju kuskile vedanud. POLE SÄILINUD!!!!

Üks kuulsamaid Rhodose koolkonna skulptuure on Laokooni grupp.
MAALIKUNST
Kreeklased ise hindasid maalikunsti väga kõrget, kahjuks pole midagi säilinud. Mingi ettekujutse saab vaasimaalidest. Mustafiguuriline vaas : savi pinnal tumeda glasuuriga kujud. Punasefiguuriga vaas: kujud savipinnal.
Teada on maails , et kasutati enkasutikat (vahavärvidega maalimine), temperat ja freskomaali. Tuntumad kunstikud olid: Polyguotos, Apollodoros, Apelles , Bryaxis, Dimantes jt.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

194171 Õppematerjali autor

Kunstiajalugu kunst skulptuur egiptus ateena kreeta arhitekt babüloonia arhitektuur skulptuurid dünastia mükeene joonia figuurid dooria tuletorn kreeklased rooma lõvi näitleja pearuum

Sarnased õppematerjalid

docx

KUNSTIAJALUGU 10. klass

KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad  Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel

Kunstiajalugu

doc

Egeus - hellenistlik

ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume, mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase,

Kunstiajalugu

doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

qualis rex, talis rex milline on valitseja, selline on rahvas ubi beni, ibi patria kus on kodumaa, seal on hea § 12. Sissejuhatus kunsti. Kunsti tekkimine. Kunsti tekkimine. Hästi suured muudatused toimusid inimkonna ajaloos u 30 000a tagasi. Esiteks, hakati elama sugukondades. Inimest hakati eristama rasside järgi. Hakkasid eristuma keeled. Tekkis religioon, nt animism. See on loodusnähtuste hingestamine. Tekkis kunst. See näitab, et inimestel oli abstraktne mõtlemine (mõisteline). Selle vastand on pragmaatiline või praktiline mõtlemine. Kunsti tekkimiseks on erinevaid teooriaid, millest levinumad on: suhtlusvahend, info vahendaja ja religioossete tunnete/vaadete väljendamine ilu, kaunistamine pärast eneseväljendus, vajadus end kunstiliselt väljendada Kultuur on inimtegevuse eri valdkonnad. Nt teadus, muusika, kunst, haridus jne. Inimtegevuse vaimsed tegevused.

Kunstiajalugu

docx

Vanaajakunst

Egeuse kunst: ARHITEKTUUR:  Kreeta saare kunst.  Kolm ajajärku:  varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal.  keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja  hilisminoiline (1400 - 1100 eKr)  Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid  U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse)  vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal

Vanaaeg

doc

Kunstiajalugu 10 kl

moodi, kavandite järgi a) Keraamika - Savist esemed, 10 000 aastat vana, vanimad Jaapanist. b) Metallehistöö jaguneb materjali järgi c) Klaasikunst d) Nahkehistöö - kasutati loomanahka, vööd, pandlad, köited, rahakotid e) Tekstiil - kanga valmistamine ja värvimine, kunstiline kujundamine, moekunst f) Puitehistöö - esemed ei säili eriti, väiksemad puidust esemed, tisleri amet 2. Paleoliitikumi kunst (konspekt) 3. Mesoliitikumi ja paleoliitikumi kunst (konspekt) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (10000 eKr - VII või VI saj. eKr.), mis lõppeb põllu harimise ja karja kasvatuse kasutusele võtmisega neoliitikum e. Uuskiviaeg, algas savinõude kasutusele võtuga ja lõppeb metallide kasutusele võtuga. Neoliitiline revulutsioon on põllu harimise ja karja kasvatamise kasutusele võtt.

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma

Jagatakse kaheks: ehitusplastika ja vabafiguurid (hiljem ka portreepüst). Arhailisel perioodil kujutati peamiselt alasti mees figuuri- kourus ja riides naine- kore. Tajutav egiptuse mõju. Näos puuduvad emotsioonid, tajutav arhailine naeratus. Kreeklased esimesed, kes hakkavad tegema skulptuure ilma toeta. Kourus ja kore näitavad välja kujunenud ideaale. Mees ilus ja lihases; kore puhul alati rõhutatud ilus soeng ja riietus. 5.saj reljeef- aphrodite seind. Klassikalisel perioodil teeb kunst läbi muutuse ja keha pannakse liikuma. Säilinud pronksskulptuur- Poseidon Artemisioni neemelt. Selleks, et kujud liikuvamad oleksid, kasutati kontraposte ehk tugijalga, et luustik ja lihased mängiksid. Perikles 425 eKr- portreepüst. Kole peakuju, oli sibula pea ja see pärast kujutati teda alati kiivriga. 5.sajandi skulpturid: Polykleitos, pärit Spartast. (Odakandija u.450-430 eKr). Pani paika 1/7 proportsioonid, mis jäävad kehtima kauaks. Mooduliks oli pea.

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.

Kunst

Rohkem sarnaseid