Egeus - hellenistlik (0)

EGEUSE JA KREETA -MÜKEENE KUNST
TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn)
KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld
ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu
RELIGIOON : esikohal viljakuse kultus , iseseisvad kogukonnad, härja austamine
KESKUSED:
1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 “Lüüramängija”
2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne , meeleline .
Arhitektuur : ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse ( Knossos , Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume , mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase, musta ja kollasega; olid eelkõige ruumide liigendamiseks. Keerukas ehitis- labürint
Kujutav kunst: seinamaalid ja reljeefid elavad, mänglevad, maalilised, inimfiguurid egiptuse poosis , populaarne motiiv oli metsik sõnn ja rituaalsed mängud. Keraamika :värvirõõmus ja dekoratiivne, vaaside kaunistamisel mitu erinevat etappi . Temaatika : mereloomad ja taimed, kas looduslähedaselt või stiliseeritult
3.PELOPONNESOSE PS: ahhailased (vanade kreeklaste hõimud), elulaad karm ja sõjakas, mis mõjutas ka kunsti
Arhitektuur: kindlustatud lossid ja linnamürid. Tyrinsi linnus- ümbritsetud võimsatest kiviplokkidest ringmüüriga, korrapärane ruumide paigutus . Oluline osa on megaron e meestesaal (hiljem eeskujuks templi ehitusele). Kuulsaim linn Mükeene (Agamemnoni kodulinn ). Linnus on ümbritsetud kükloopide müüriga. Mükeene Lõvivärav, ava 3x3 m. Kuppelhauad- ehitamiseks kasutati pseudovõlvkaart. 19. saj eKr avastas H. Schlieman Trooja . Kuppelhaua kõrgus oli 13,5 m ja lõbimõõt u 14 m
VANAKREEKA KUNST
TAUST: ahhailased asustavad alates 3 aasta tuhandest eKr Peloponnesose ps'e. 12 saj eKr tulid joonia ja dooria hõimud. 11-18 saj eKr- Homerose ajastu, raua laialdane kasutusele võtt. Kogukonnasteraldusid ülikud, kujunesid esimesed nö linnriigid . Tekkisid kolooniad Lõuna-Itaalias ja Väike-Aasias. Ühtset Kreeka riiki ei kujunenud, rahvast ühendas keel, religioon ja kultuur. Barbaritesse suhtutu kehvalt, nad olid orjad . Kreekas kujunes orjanduslik demokraatia.
Usund polüteistlik: Zeus - peajumal , taevalaotuse jumal-Jupiter
Hera - abielu kaitsja- Juno
Poseidon - merejumal - Neptun
Hades-allilma valitseja- Pluto
Apollon - muusika ja kusti kaitsja-Apollo
Artemis -jahijumalanna- Diana
Athena- tarkuse ja sõjajumalanna- Minerva
Aphrodite -armastuse ja ilu jumalanna- Venus
Eros -armstuse jumal-Amor
Hephaistos -tulejumal- Vulcanus
Ares -sõjajumal- Mars
Hermes -jumalate käskjalg- Mercurius
Dionysos -veini ja viljakuse jmal- Bacchos
Nike -võidujumalanna-Victoria
KULTUUR: Sportimise traditsioon (776 eKr esimesed olümpiamängud). Kreeklastel arenes kiire mõtlemine, sündis filosoofia ja teaduse alged . Mütoloogiast eraldus kirjandus ja tetrikunst.
Teatrikunstist arenesid välja dionüüsiad. Teatrid olid rajatud äenõlvale, vabas õhus. Nt: Epidauose teater, 4. saj keskpaik eKr, mahutas u 10 000 pealtvaatajat
1.Orkestra e lava
2.Porskenion e esinemise koht (katuse taoline)
3. Skeene e riietusruumide koht, keerukas ehitis
4.Theatron e pingiread
Teatrite juurde rajati ka teisi kohti, askleepius-haigla (arstiteaduse jumala Asklepioni järgi)
Kreeka kunst kujunes välja u aastaks 600 eKr ja eristus 3 perioodi:
1.Arhailine 600-480 eKr
2.Klassikaline 480-323 eKr
3.Hellenistlik 323 eKr-30 pKr
ARHITEKTUUR: pemine ülesanne oli ehitada templeid, eeskujuks megaron. Materjalideks puu ja savi, hiljem kivi ( marmor ) ja kividi sidumiseks kasutati metallist klambreid
Templi välisilme: 3 põhiosa, tempel paikneb alusel e krepitoom'al, krepitooma ülemiselt plaadilt stülobaad'ilt algas sammastik. Sammastiku peale toetub talastik , selle peale katus. Sammaste arv oli määratud, nt ees 6 sammast ja küljel 13 (2 x 6 + 1)
Sammas - 3 põhiosa: baas, tüves ja kapiteel
- talastiku alumine osa on arhitraav , ülemine friis
- templit kattis skulptuuridega viilkatus ja oli ka vihmavee ärajuhtimisesüsteem

• Naos: risttahukakujuline kivist seintega ruum, millel oli1 uks, kasettlagi. Ruumi hämaruses paiknesid jumalakujud
  

3 põhilist stiili:
1.DOORIA - kõige vanem

• madalad ja jässkad sambad
  
• ehitis on raskepärane, lihtne ja range
  
• sammastel puudub baas
  
• kapiteel tagasihoidlik
  
• entaas e tüvede paisutus
  
• friis koosneb triglüüfidest (nelinurksed kiviplaadid) ja metoopidest
  
• Poseidoni tempel Lõuna-Itaalia, u 550 eKr
  
• 
  

JOONIA - hilisem
- sammas peenem ja elegantsem
- kogu ehitis kergem ja rikkalikum
- sambal ümmargune, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel
- ehhiin kaunistatud motiividega
- abaskus rullpadjandist, mis lõppeb voluutidega (keerukujuline kaunistus)
- friis kaetud reljeefidega
- Athena Nike tempel, 5. saj eKr
3.KORINTOSE - kõige hilisem

• samba kapiteel on karika või vaasi kujuline
  
• sambaid katavad lopsakad taimefiguurid
  
• sambad saledad ja kõrged
  
• Olümpeioni tempel
  

ATEENA AKROPOL
(EHITUSMÄLESTISED)

• 5. sajand eKr, Ateena
  
• templid ja skulptuurid purustati pärslaste poolt
  
• Periklese ajal alustati linna taastamist
  
• tähtsaim ehitis Parthenoni tempel (Ateena auks): dooria stiilis periteer, 8x17 sammast, sambad kõrgemad ja saledamad, entaas vähem rõhutatud, kitsam talastik
  
• Propüleed: 437 eKr väravaehituse ühendus alllinna ja pühapaikade vahel
  
• Pinakoteeg: maalikogude säilitamiseks loodud ehitis
  
• Ateena Nike tempel: joonia stiilis, 4 sammast, amfiprostüül
  
• Artemise tempel: 1 seitsmest maailmaimest
  
• Erechteion: 5. sajandi lõpp. Pühapaik, mis oli pühendatud mitmele jumalale , keerukas ülesehitus, sammaste asemel naiste kujud
  
• Templid: iseloomustab konstruktiivne loogika , lähtumine matemaatilistest reeglitest (algmõõdu kasutamine- samba alumise osa läbimõõt), kasutati optilisi parandusi (nt stülobaat kumer ), detailid värvilised
  

VANAKREEKA SKULPTUUR

• Kaasajaks on säilinud vähe originaalteoseid, teatakse Roomaaegsete marmorkoopiate järgi
  
• peamiseks materjaliks marmor ja pronks
  
• Ksülefantiin tehnika – põhiline osa kijust valmistatakse puust, naha osa kaeti elevandiluust plaatidega, ülejäänu (relvad, riide...) kaeti kullaga. Nt: Ateena kuju Parthenonis (12 m) ja Zeusi kuju Olümpias (13 m)- mõlema autoriks oli Pheidias
  

ARHAILINE, 7 saj

• 2 tüüpi vabafiguurid : 1) alasti noormehed (kauros'ed), lihaselised, ideaalsed sõjamehed, sarnasus egiptuse poosile
  

2) riietatud naised ( kore 'd), uhked soengud , kujutati naisterahva ilu, veider naeratus
2. KLASSIKALINE 5 saj

• rõhutati rohkem jumalikkust
  
• suur muutus vabafiguurides: 1. kaob tardunud poos, liigutused muutusid keerukamaks
  

2. ilmekad igast küljest
3.näod tõsised ja rahulikud
4.kontraposti rakendamine- toetutakse ühele, nõjatutakse teisele jalale
5. enneolematu looduslähedus ja väljenduse veenvus

• Nt Polykleitose “ Odakandja ” 5. saj eKr
  
• Arhitektuuris eelistati kõrgreljeefi, mõjus mahulise teosena
  

figuurid paigutati osaliselt
värvilised
Naose friis- templi sammaste vahelises ruumis ülaservas
kasutati enamasti võitlusstseene (kujutati kreeklaste võite)
Olümpia Zeusi templi figuurid , 5. saj eKr
Dooria stiilis olid reljeefid metoopidel
Joonia stiilis katsid katkematult kogu friisi
Parthenoni friis, Ateena akropol 5. saj eKr
3. 4 saj eKr

• taandub pidulik, enesekindel rahu
  
• skulptuur muutub mitmekesisemaks
  
• osad skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, nt SKOPAS
  
• teised skulptorid lisasid inimlikku , maist ilu
  
• rõhutati rohkem inimlikkust
  
• aktina kujutati ka naisi
  
• skulptuur muutub saledamaks, kergemaks, graatsilisemaks, seisak õõtsuvamaks ja ebakindlamaks, proportsioonie kaanon muutub
  
• hakkas levima portreekunst- jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni
  
• Praxiteles “Hermes Dionysos-lapsega” marmor, 330-320 eKr
  
• Lysippose koopia 330 eKr
  

KLASSIKALISE AJA SKULPTORID
1.Pheidias: - u 490-430 eKr

• pärit Ateenast , alustas maalijana
  
• vabafiguurid ja ehitusplastika
  
• vabaskulptuure pole säilinud
  
• kasutas marmorit, pronksi, kulda, elevandiluud
  
• väga kuulsad on Zeusi ja Ateena kujud
  
• !kaunistas Parthenoni 447-432 eKr
  
• Periklese vaenlased andsid pheidiase kohtu alla kulla varguse eest
  

2.Polykleitos: - pärit Spartast

• lõi kreeka sõdalase/atleedi ideaaltüübi, mõõtmed muutusid kehtivaks normiks
  
• proportsioone põhjendas matemaatiliste arvutustega
  
• “Odakandja”, 5. saj ekr
  

3. Myron : - Ateena skulptori

• “Kettaheitja”
  
• tahtis ja suutis kujutada liikumist
  

VANAKREEKA MAALIKUNST

• ei ole säilinud arhailise ega klassikalise aja seina- ja tahvelmaale
  
• hellenistliku perioodi maalidest säilinud Roomaaegsed koopiad
  
• 4. saj teine pool eKr kuulsamad kunstnikud Ateenas Apelles ja Philoxenes. Philoxenes “ Makedoonia Aleksander Issose lahingus”
  
• Peamiseks oli vaasimaal
  

• Vaasimaal- erineva keraamika kaunistamiseks
  
• Tuntumad savinõud- 1)Amfora (kahe sangaga veininõu) 2) Hüdria (3 sangaga veenõu) 3) Krateer (kahe sangaga nõu veini ja vee segamiseks)
  

• Vaasimaali stiilid
  
  • al 8. saj eKr- geomeetriline: geomeetrilised kujundid , meander
    

8. saj lõpus lisanduvad skemaatilised inimeste ja loomade kujutised, temaatika mütoloogiast

• 6. saj algus eKr- kujuneb välja mustafiguuriline stiil
  
• 6. saj lõpp eKr- punasefiguuriline stiil
  
• kujutised muutusid keerukamaks, kujutised ruumikamaks. 5. saj algul lisandus valge värv, uus temaatika nimelt olustikuteema
  

HELLENISTLIK KUNST

• 4. saj teine pool eKr vallutab Makedoonia Aleksander Kreeka linnriigid, seejärel suur osa Väike-Aaiast ja Egiptusest, 323 eKr sureb Aleksander. Riik jaotatakse väejuhtide vahel
  
• Kunstis on segunenud Antiik traditsioonid kohalike mõjutustega, oluliseks sai valitsejakultuse teema – peamine idamaa mõjutustega
  

ARHITEKTUUR

• 353 ekr - Halikarnassose Mausoleum: põhiplaan on ristkülik 66x77m, kõrgus 46 m. Nimetus tuleb kohanimest ja haudehitis Mausolosele (asevalitseja e satraap )
  
• Vähenes templite osatähtsus – Olümpeion Ateenas 3. saj eKr: samba kapiteeliks korintose stiil ja komposiit
  
• ehitati palju esindushooneid: losse, teatreid , raamatukogusid ja saunu
  
• mitmed linnad said reeglipärase planeeringu (Aleksandria linn Egiptuses)
  
• 3. saj eKr Aleksandria tuletorn – Phasose saare tuletorn, oli 1 seitsmest maailmaimest, hävis 1. saj maavärina tagajärjel.
  
• Pergamoni linn Väike-Aasias – Zeusi altar
  

SKULPTUUR

• tunnete kujutamine
  
• marmorkoopiatetehti väga väikesi või väga suuri kujusid
  
• Nt: 37 m kõrgune Rhodose koloss Rhodose saarel, autor Chares
  
• Nt: Samotrake Nike, Milose Veenus , Laokoni grupp