Kreeka & Rooma kunst (0)

KREEKA & ROOMA KUNST
I EGEUSE e KREETA -MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr)
1. Arhitektuur
a)suured lossid (Kossos, Phaistos , Hagia Triada )

• koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses)
  
• värvilised sambad, seinad kivist, laed puust
  

2.Kujutav kunst
a) seinamaalid ja reljeefid

• hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist)
  
• elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga)
  

b)keraamika

• ere värvirõõm ja dekoratiivsus
  
• looduslähedane ornamentika (mereloomad)
  

3.Levis mandrile – Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole
a) kindlustatud lossid ja linnamüürid

• Tirynsi linnus ja Mükeene linn võimsate ringmüüridega
  
• korrapärasem siseruumide paigutus kui Kreetal
  

b) kükloopide müürid – usuti ,et kivide mõõtmed on inimese kättetööks üle jõu käivad
c) Mükeene lõvivärav – suurt kivimürakt ja ülal nendele toetuv kolmnurkne kiviplaat, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga
d)Mükeene maa-alused kuppelhauad – näitavad arhitektuuri arengut
e) kujutav kunst jäi põhijoontes Mükeenes Kreetaga samaks
f) kõrgel järjel oli tarbekunst (keraamika, kullassepatöö)

- Agamemnoni kuldmask(16.saj eKr Mükeenest)

II VANAKREEKA KUNST (600– 338.a eKr)
1.Kreeka teater
a) teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest
b)teatrietendused toimusid vabas õhus ning suuremates linnades
c)teatri põhiosad: orkestra(hobuserauakujuline väljak), proskenion(väljaku ja skeene vaheline osa), skeene(näitlejate ruum), theatron(vaatajate pingeread)
2.Perioodid
a) Arhailine e vana aeg – 600-480 eKr
b) Klassikaline e õitseaeg – 480-323 eKr
c) Hiline e hellenistlik aeg – 323 ekr – 30 pKr
3.Arhitektuur
a)templid

- ristkülikukujulise põhiplaaniga
- ehitusmaterjaliks algul puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor )

- alt ülespoole osad: ALUS(krepidoma,mille ülemine aste on stülobaat), SAMBAD, KAPITEELID(samba „pead“), TALASTIK , VIILKATUS, TEMPLI SISEMUS(nn naos ;cella – ruum, kus paiknes jumalakuju)
b)sambad
- tavalisemad arvud 6x13, 8x17
- põhiosad: baas, tüves ja kapiteel

c)talastik
- alumine osa on arhitraav , ülemine friis
d) Eristatakse kolme stiili: dooria , joonia ja korintos – orderid
- Dooria – madalad jässakad sambad, väga lihtne, tagasihoidlik ja range, sammastel puudub baas
- Joonia – peenemad ja elegantsemad sambad, kogumulje kergem ja rikkalikum, ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel, abakus koosneb nn rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega, friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega
- Korintos – erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest, kapiteelil on kujutatud taimevorme(akantuselehti, vääte, õisi), kapiteel ise karika -või vaasikujuline

III KREEKA EHITUSMÄLESTISED
1.Arhailisest ajajärgust (dooria stiilis)
a) Apolloni tempel Korinthoses 7.sajandi lõpul
b) Lõuna-Itaalias

• jumalanna Hera tempel Paestumis (u 550 eKr)
  
• Poseidoni tempel (u 450 eKr)
  

c) Zeusi tempel Olümpias (arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril )

2.Klassikalisest ajajärgust (levis juba joonia stiil)
a) jumalanna Artemise tempel ning tema hiiglaslik dipteer Efesoses
b) kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas

- tähtsaim oli linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud Parthenoni tempel(dooria stiilis)
- Propüleed – väravaehitis all-linna ja Akropoli pühapaikade vahel
- Pinakoteek – ateenlaste maalikunsti kogu hoone
- Võiduka Ateena tempel – Athena Nike elegantne väike tempel(joonia stiilis)
- Erechteioni tempel(5.saj lõpul): joonia stiilis,ühe eeskoja talastiku sammaste asemel naiste kujud – karüatiidid

3.Hellenistlikust ajajärgust
a) Halikarnassose mauseleum( haudehitis joonia stiilis)
b) taastati Efesoses Artemise tempel
c)Olümpieioni tempel Ateenas (korintose stiilis)
d)stiilid segunesid tihtipeale, pöörati rohkem tähelepanu ehitiste dekoratiivsele poolele
- komposiitkapiteel – stiilide segu ideaalne näide
e)üle 100m kõrgune tuletorn Pharose saarel Aleksandria ees (3.saj eKr)
IV VANAKREEKA SKULPTUUR
1.Iseloomulikud jooned
a)peamisteks materjalideks marmor ja pronks
b)krüselefantiintehnika – segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluus plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga ning silmad valmistati värvilisest kividest(nt Athena kuju Parthenoni templis , Zeusi kuju Olümpias)
c) moodustus kolmest osast:

• ehitistega (peamiselt templitega) seotud reljeefid ja kujud
  
• vabafiguurid
  
• portreebüstid
  2. Arhailisel ajajärgul
  a) vabalt seisvad kujud (tajutava egiptuse kunsti mõjuga)
  
• alasti meesfiguurid – kouros
  
• riietatud naisfiguurid – kore
  3. Klassikalisel ajajärgul
  a) kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi
  

b) kontraposti rakendamine (vabalt seistes toetumine ühele jalale )
c)hakatakse jäljendama skeletiluude asendeid ja lihaste pinget
d)kuulsaimad teosed

• „Odakandja“ - Polykleitos
  
• „Kettaheitja“ - Myron
  e)akropolide skulptuuride peamiseks autoriks oli Pheidias (u 490-430 eKr)
  
• tegija nii vabaskulptuurides kui ehitusplastikas
  
• veenvaima tõestuse oma geniaalsusest andis Parthenoni kaunistamisel(reljeefid,Athena kuju)
  

V VANAKREEKA MAALIKUNST

1.Oma maalikunsti hinnati väga kõrgelt, kuid kahjuks teame sellest vaid kirjalike allikate põhjal
2.Hästi on teada vaid kreeklaste keraamika ja sellele tehtud maalingud – vaasimaalid
a)erineva kuju ja ülesannetega savinõudel

• hüdria – kolme käepidemega veenõu
  
• amfora – kahe sangaga nõu veini hoidmiseks
  
• krateer – lai nõu, milles segati vett ja veini
  b) algul maaliti vöönditesse erinevaid korduvaid geomeetrilisi kujundeid(8.saj algus)
  c) hiljem(8.saj lõpus) hakkas ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi
  
• nendest kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused
  
• peamiseks teemaks oli kreeklaste(või Olümpuse jumalate) võitlus koletistega
  

d)algsest maalimistehnikast arenes välja kaks stiili

• mustafiguuriline 6.sajandi alguses eKr (savipinna punakale foonile maaliti mustad figuurid)
  
• punasefiguuriline 6.sajandi lõpul eKr (musta krundiga hakati katma kujutiste tausta)
  3. 5.saj eKr arenes maalikunst veelgi
  
• seina-ja tahvelmaalijad hakkasid looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni
  
• vaasimaalid muutusid realistlikemaks
  
• lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkelt kujutama igapäevaelu olustikku
  
• ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett
  

4. IV saj teise poole kuulsaim kunstnik oli Apelles

• merevahust sündiva Aphrodite kujutis + tööd Aleksander Suure õukonnas
  

VI ETRUSKI KUNST
1.Etruskide olemus
a) kultuur levis 8.-3. sajandil eKr Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal Kesk-Itaalias, Etruurias
b) edukad põlluharijad, meresõitjad, metallurgid
c) päritolu tundmatu
d) kuulsad ennutuskunstiga

e) segunesid kreeklastega igati
2.Peamine allikas etruskide kultuuri – hauad
a)mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid , kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist majataolised hauakambrid , mäekülge raiutud kambrid eeskodadega jne

b) enamik asub suurte rühmadena e surnud linnade – nekropolidena
c)lahkunute portreed urnidel, ülikutel sarkofaagid
d)seinamaalid nekropolides
3.Skulptuur
a) lemmikmaterjalid savi ja pronks
b)kuulsaim skulptuur - „ Kapitooliumi emahunt“ (Romulust ja Remust imetav emahunt)
4.Arhitektuur
a) ümarakaarsed linnaväravad ja müürijupid
b)templeid tuntakse roomlaste kirjelduste põhjal – tagasihoidlikud, arvukate keraamiliste kaunistustega, dooria stiili meenutavate sammastega (neil puudus baas)
VII ROOMA ARHITEKTUURI SÜSTEEM – rooma kultuuri eeskujuks oli kreeka kultuur
1.Eripära arhitektuuris
a)lubimördi kasutuselevõtt
b)kaared(uste ja akende sildamiseks), võlvid( silinder -ja ristvõlv), kuplid (ümmarguse ruumi katmiseks)
c)tähtsaimad ehitusmaterjalid – tellised ja betoon
2.Ehitustehnilised uuendused vastasid rooma ühiskonna vajadustele
a)kividega sillutatud teed
b)kivist sillad üle jõgede kaarekontsruktsioonide abil
c) veejuhtmed
3.Ühiskondlikud hooned ja iseloomulikud ehitised
a)termid (avalikud saunad)

• basseinide, erinevate temperatuuridega higistamisruumide ja suurte lõdvestumis-,jutustamistubadega
  

b)amfiteatrid - suurim oli 1.sajandil ehitatud Colosseum

• mille alumise korruse sambad olid dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korintose stiilis
  
• neljandal kasutati pinna liigendamiseks pilastreid – poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasid
  
• ehitise kindlus sõltub ainult kaartest ja võlvidest
  
• gladiaatorite võitlusmängudeks
  - Circus Maximus kaarikute võiduajamiste vaatamiseks
  

c) triumfikaar

• suurte sõjaliste võitude või ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks (reljeefidel ja tekstidel märgitud)
  
• seina liigendasid sambad või poolsambad
  atika – friisitaoline ülaosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga
  
• hiliseim triumfikaar on pühendatud Constantinusele
  

4.Keisriteaegne Rooma riik
a) suurt tähelepanu pöörati linnade planeerimisele

• lähtekohaks on nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristuvad 2 sirget teed
  
• foorum - teede ristumiskohast kujunenud väljak
  
• hooned paiknesid sümmeetriliselt
  
• paraadlik eripära
  5. Elamud
  

a)vabariigi ajal linnades ühepereelamud, hiljem mitmekorruselised üürimajad
b)jõukamates majades

• koondusid ruumid lahtise laeavaga aatriumi ümber, mille põrandas oli bassein vihmavee kogumiseks
  
• aatriumi seinad olid kaetud maalidega
  
• peristüül – maja taga asuv suletus sammasõu
  

VIII EHITUSMÄLESTISED ROOMAS. MONUMENTAALSKULPTUUR
1.Trajanuse foorum (loodud keisrite ajal)
a) Trajanuse ratsamonument väljaku keskel
b) Basilica Ulpia väljaku tagaküljel – raamatukoguna kasutatud hoone

• basiilika – ehitustüüp avalike ehitiste juures: ristkülikukujulise põhiplaaniga, mille kaks rida sambaid jagasid pikerguseks ruumiosaks – lööviks
  c) Trajanuse sammas
  
• sisaldas tema matuseurni
  
• koosneb alustest ja 19 silindejast marmoriplokist (u30m kõrgune)
  
• oli ümbritsetud 200m-pikkuse marmorisse tahutud reljeefribaga
  
• otsas oli Trajanuse pronksfiguur
  2.Oli kombeks austada sõjapealikuid, riigimehi ja tublisid kodanikke
  
• kujud linna väljakutel (nt Marcus Aureliuse ratsamonument)
  
• raidkirjad ja reljeefid (ka triumfikaarte seintel)
  3.Säilinud ehitised
  

a) vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel
b)Vana-Rooma aegne Panteon

• üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas
  
• kõigi planeedinimedega jumalate tempel
  
• sai loomulikku valgust ainult laes asetsevast avast
  
• kassetid – betoonist võlvi kergemaks tegevad nelinurksed süvendid
  
• 43,5m kõrgune ja laiune ruum(meenutab poolkeraga kaetud silindrit)
  c)linn oli vahelduva eduga ümbritsetud müüridega
  IX ROOMA SKULPTUUR JA MAALIKUNST
  1.Skulptuur
  a) portreeskulptuur
  
• lähtus esivanemate austamisest
  
• on kujutatud realistlikult
  
• toodud on välja mitte ainult kehaline, vaid ka hingeline ja vaimne omapära
  
• jumalaid peaaegu ei loodud, kujutati iseend
  b) populaarne oli koopiate valmistamine
  c)telliti uusi teoseid hellenistlikelt meistritelt
  d) kreeka kunsti mõjul levis ka idealiseerivam laad (Augustus ja tema õukond)
  2.Maalikunst
  

a)tunduvalt vähem säilinud kui skulptuuri
b)varaaidaks Pompeji , Herculaneum ja Stabiae

• enamikus majades leitud põrandamosaiike ja seinamaale
  c)olemus
  
• seinamaalidele on iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus
  
• temaatika on mitmekesine
  c)kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst
  
• väga populaarsed olid maalitud portreed
  
• enkaustikatehnika – värvimuld segatakse kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära
  

X RISTIUSU MÕJU KUNSTILE . KATAKOMBID . SARKOFAAGID
1.Raamatumaal e miniatuurmaal
a)Roomas levis kirjutusmaterjalina töödeldud loomanahast pärgament(pühade tekstide jaoks)
b)maaliti värvilisi pilte, mis selgitasid teksti
2.Katakombid – maa-alused koopad , mille seintesse maeti surnuid

• 1.-2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsad allikad
  
• osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö
  
• leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed – seina- ja laemaalid
  3.Tavalisi antiikkunsti motiive käsitleti kristlaste poolt tingmärkidena
  
• lambatalle õlul kandev mees – Hea Karjane (Kristus)
  
• kala – Kristus
  
• ankur - lootus
  
• paabulind – surematus
  
• tuvi – Püha Vaim
  
• rist ja ülestõstetud kätega inimene – palvetaja
  4.Reljeefikunst
  a) reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage
  b)temaatika on võetud Piiblist
  
• varakristlikud reljeefid rõhutaad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust
  
• monumentaalsust ei peeta enam oluliseks
  
• kasutatakse tingmärke
  5.Diptühhon – kaheosaline kokkuklapitav kirjutustahvel
  
• sisekülg kaetud vahakihiga
  
• puust, elevandiluust või mingist väärismetallist
  
• kasutati varakristlikul perioodil omamoodi meelespeadena
  
• kaunistatud kristlike motiividega (diptühhon peaingel Miikaeli kujutisega)
  
• hiljem diptühhon=kaheosaline altaripilt, triptühhon=kolmeosaline altaripilt
  

on öeldud, et kui Rooma vallutas Kreeka, alistas kreeka kultuur Rooma
Koostanud Kertu Leesmaa