· Semiramise rippaiad ( üks vana maailma maailmaimedest) · Paabelitorn- 91 m kõrgune tsikuraat Egiptus · Ühtne riik tekkis 2800 a. e.Kr. · Usuti hauatagust elu · Vanimad hauaehitised olid mastabad · Järgnesid astmikpüramiidid · Gizas asuvad- Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid Uus riik 16.-11.saj. e.Kr. · Pealinn Teeba · Idamaade võimsaim riik · Peidetud hauakambrid- Tutanchamoni hauakamber · Rikkalik templiarhitektuur Templiarhitektuur · Luksori ja Karnaki templid · Rohkelt sambaid- sambakapiteelid · Kaks rida sfinkse · Templite ees üks või mitu obeliski · Inimest kujutatakse jalad, pea külgvaates Õlad, silm otsevaates · Kunsti õitseng vaarao Echnatoni ajal 14. saj.e.Kr. · Vaarao abikaasa Nofretete ja poeg Tutanchamon · Kehtestati ühe jumala usk Aton · Kujutati ainult jumala kehastust- vaaraod (kujutised vabamad, liikuvamad kui varasematel vaaraodel) · 332 e. Kr
sambaid. Uue riigi ajaks on kaljuhauad juba rohkem levinud ning ka keerulisemad. Hauakamber on neis sügaval. Selle juurde pääseb pikkade, labürinte moodustavate käikude kaudu. Nii nagu templeid, nii kaunistavad kaljuhaua seinu kaunid maalid ja reljeefid. Kaljuhauad on moodustanud Teebast teiselepoole Niilust jäävasse kõrbesse nn. Kuningate oru. Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsesid väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina ees. Templiarhitektuur. Vana riigi aegsed templiehitised on peamiselt püramiidide juures asetsenud hauatemplid. Säärane tempel koosnes suurest sambahoovist, kuhu pääses ka rahvas ja ka ainult valitud seltskonnale määratud ruumidest. Templist viis pikk kaetud käik soklile ehitatud kabelisse. See asetses piiril, kuhu ulatus Niilus üleujutuste ajal. Siin võeti pidulikult vastu protsessioon, mis laevadel Niilust mööda kohale sõitis. Abusiri püramiidide väljal on avastatud ka esimene päikesejumala tempel
Tavaliselt püstitati templid kõrgemale kohale mäe tippu. Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks. Kuna jumalaid oli palju ja kõik nad olid inimestele omal kombel vajalikud, siis oli igas linnriigis arvukalt pühamuid. Iga pühamu kuulus kindlale jumalale, kuid seal võis olla ka teiste jumalate altareid ja templeid. Nii oli Zeusi pühamus Olümpias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda. Kreeklaste templiehitus sai alguse ja templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. Varasemad tõelised monumentaalsed kivitemplid pärinevad VI sajandist eKr. Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline, see ehitati alusele, kasutati madalt treppi. Templeid toetasid sambad. Kreeklased kasutasid põhiliselt kolme sambatüüpi: dooria, korintose, joonia. Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem, tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub. Dooria sammast kaunistavad tüves pikad vaod kannelüürid
Joonis 8. kõrgeim Giza püramiid 2. Chephren'i ehk Na Fra püramiid 142 m (joonis 9) Joonis 9. Chehren'i püramiid 3. Mykerinos'e ehk Menkaura püramiid 66 m (joonis 10) Joonis 10. Menkaura püramiid Vana-Egiptuse Vana riigi ajast on pärit Narmeri palett. Keskmise Riigi ajal oli väga tähtis hauakambrite ehitamine ja kaljuhauaf, samuti kujunes ka templiarhitektuur. Profaan- ilmalik Sakraan- jumalik Egiptuse arhitektuuris kasutati väga palju sambaid. Sammas koosneb alt üles näiteks baasist, tüvest ja kapiteelist. Egiptuse poos: · näha on üks silm ,otsevaates, pea ise on külgvaates · ka ülakeha nagu silmgi on otse · jalad on küljepoole ja käed võivad olla kujutatud igat moodi PINNAKUNST = MAAL + RELJEEF Amenhotep IV = Ehnaton Monotheism - usutakse ühte jumalasse Polüteism- usutakse mitut jumalat KA- inimese hing
päikesejumal Ra- ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra . Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga . Arhitektuur ja kunst Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim riik, poliitiline mõju avaldus ka Palestiinale ja Süüriale. Suhtlemine teiste maadega, Ees-Aasia ja Kreetaga, tõi uusi elemente egiptuse kunsti. Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur. Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Ta oli üllatav: kord tagasihoidlik ja elegantne, või hoopiski ülepaisutatud ja ülev. Kasutati Vana riigi motiive, võeti kasutusele julgelt ka uusi. Puuduvad vanale ajale iseloomulik puhtus ja lihtsus, vormide terviklikkus ja kooskõla; endised klassikalised vormid on omandanud rikkuse, pinge ja kõrge, sageli virtooslikkusele
sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel Põhilisi templitüüpe Zeusi tempel Olümpias Templiarhitektuur Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Dooria order Joonia order Korintose order
kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, millest üks kaunemaid liike oli marmor. Kivide sidumisel kasutati mördi asemel metallist klambreid. Kreeka templiarhitektuur on hämmastavalt loogiline ja üksikasjalik. Terviku ning detailide vahel valitseb täiuslik harmoonia ning igal üksikosal on kindel ülesanne. Hilisemate rooma ehitistega võrreldes erineb kreeka arhitektuur neist lihtsate ehitusmeetodite poolest. Kreeka templi peamine väärtus seisneb selle kunstilises täiuses. Nii nagu vanakreeka arhitektuuriteosed on meieni jõudnud enam või vähem kahjustatuna, nii on ka vanakreeka skulptuurikunstist säilinud vähe täiesti terveid originaalteoseid.
kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, millest üks kaunemaid liike oli marmor. Kivide sidumisel kasutati mördi asemel metallist klambreid. Kreeka templiarhitektuur on hämmastavalt loogiline ja üksikasjalik. Terviku ning detailide vahel valitseb täiuslik harmoonia ning igal üksikosal on kindel ülesanne. Hilisemate rooma ehitistega võrreldes erineb kreeka arhitektuur neist lihtsate ehitusmeetodite poolest. Kreeka templi peamine väärtus seisneb selle kunstilises täiuses. Nii nagu vanakreeka arhitektuuriteosed on meieni jõudnud enam või vähem kahjustatuna, nii on ka vanakreeka skulptuurikunstist säilinud vähe täiesti terveid originaalteoseid.
Abielukokkulepe oli äia ja peigmehe vaheline. 30 aastane võttis murdeealise tüdruku. Naised pidid truud olema. 10. Vana Kreeka religioon Jumalad inimesesarnased, surematus ka kõikvõimsus, kehtestasid loodusjõude, kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali, karistasid pahasid inimesi. Olümplased olid tähtamad jumalad. Igaüks võis nendega suhelda (ohverdada ja palveid esitada), suuremates templites preestrid, kes korraldasid usuüritusi. 11. Templiarhitektuur dooria lihtne ja raskepärane, kapiteeliks kivi. Joonia sale ja kerge, spiraalse kapiteeliga. Ateena akropol oli silmapaistvaim arhitektuuriansambel. 12. Skulptuur ja maalikunst arhailine skulptuur, kuros e. Alasti noormees, kore e. Riietatud naine. Ideaalitüüp. Klassikaline skulptuuri iseloomulikuks jooneks ideaalsete inimeste kujutamine. Seinamaalid vähe teada, enamus hävinud. Vaasimaalid amfora karekõrvaline
6. Millised olid muutused Uue Riigi ajal arhitektuuris? Nimeta kuulsamaid templikomplekse. Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim riik, poliitiline mõju avaldus ka Palestiinale ja Süüriale. Suhtlemine teiste maadega, Ees-Aasia ja Kreetaga, tõi uusi elemente egiptuse kunsti. Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur. Kuulsamad Uue Riigi ajastu templid asuvad Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Amoni tempel Karnakis, Päikesetemplid. Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. 7. Millise vaarao ajal sai ainujumalaks Aton? Miks toimus selline muudatus
Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998). Arhitektuur ja kunst Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim riik, poliitiline mõju avaldus ka Palestiinale ja Süüriale. Suhtlemine teiste maadega, EesAasia ja Kreetaga, tõi uusi elemente egiptuse kunsti. Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur.(Vaga 2000) Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Ta oli üllatav: kord tagasihoidlik ja elegantne, või hoopiski ülepaisutatud ja ülev. Kasutati Vana riigi motiive, võeti kasutusele julgelt ka uusi. Puuduvad vanale ajale iseloomulik puhtus ja lihtsus, vormide terviklikkus ja kooskõla;
ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra (Kangilaski 2003). Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998). Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim riik, poliitiline mõju avaldus ka Palestiinale ja Süüriale. Suhtlemine teiste maadega, Ees-Aasia ja Kreetaga, tõi uusi elemente egiptuse kunsti. Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur.(Vaga 2000) Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam ja mitmekülgsem, graatsilisem. Ta oli üllatav: kord tagasihoidlik ja elegantne, või hoopiski ülepaisutatud ja ülev. Kasutati Vana riigi motiive, võeti kasutusele julgelt ka uusi. Puuduvad vanale ajale iseloomulik puhtus ja lihtsus, vormide terviklikkus ja kooskõla; endised klassikalised
Chepreni ja 66 m kõrgune Mykerinose püramiid. Keskmise riigi ajastu tähtsamas ehitised on kaljuhauad. Ruumide jaotuse poolest sarnanevad nad mastabadega, kuid sissekäik haudehitistesse kujundati nüüd piduliku fassaadiga, mille kujundamisel kasutati sambaid. Uue riigi ajastu arhitektuur on varasemast palju mitmekesisem. Suurenenud majanduslik ja poliitiline võimsus soodustas kunsti arenemist. Riigi pealinn oli nüüd Teeba .Eriti suurejooneline ja monumentaalne oli templiarhitektuur. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb.
ja mitmekülgsem, graatsilisem. Ta oli üllatav: kord tagasihoidlik ja elegantne, või hoopiski ülepaisutatud ja ülev. Kasutati Vana riigi motiive, võeti kasutusele julgelt ka uusi. Puuduvad vanale ajale iseloomulik puhtus ja lihtsus, vormide terviklikkus ja kooskõla; endised klassikalised vormid on omandanud rikkuse, pinge ja kõrge, sageli virtooslikkusele läheneva meisterlikkuse.Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur ja klassikaline templi tüüp kujunes välja samuti Uue riigi ajal. Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2 km pikk.Tihti oli lõvikehaga sfinksidel vaarao nägu.Egiptuse templi väljastpoolt üsna monotoonset seina ilmestasid ainult värvilised reljeefid jumalate ning valitsejate kujudega , sissepääsu ehtis kahe torniga väravehitis, mida nimetatakse pülooniks.Mõne templi värava ees seisid päikese- jumalatele pühendatud obeliskid
· Polüteistlik religioon, tootemloomad nt kass, madu, härg, krokodill · Ankh - eluvõti · Lootoslill - Niiluse ja elu sümbol · Horose Silm - kaitseamulett · Jumalatel käes eluvõti · Antropomorfsed jumalad - inimesekujulised, tähtsamad: Ra, Horos, Anubis. Horose kohus mõõtis inimese hingi, et määrata taassündi. · Palsameerimine - muumiaks tegemine Arhitektuur · Haudehitised - mastaba (algne vaaraohaud) · Gisa püramiidide väli · Sfinks · Templiarhitektuur - templid ehitati jumalate koduks · Egiptlased võtavad esimesena kasutusele sambad · Sambakateelide kujudamiseks saadi inspiratsiooni loodusest · Sambakapiteel - samba ülemine kaunistatud osa. · Karnak ja Luksor - kuulsaimad templid · Kaljuhauad, nt Hatsepsuti matusetempel · Kuningate org · Kunst ülistas tugevust, peletas eemale kurja jõudusid, hakkas esile tõtsma kõrgemat täiuslikkust - ilu · Madalreljeef · Süvendreljeef
Ainus puutumata haud oli Tutanhamoni oma, mis leiti 1922 aastal. Keskmise riigi ajastu tähtsamad ehitised on kaljuhauad. Ruumide jaotuse poolest sarnanevad nad mastabadega, kuid sissekäik haudehitistesse kujundati nüüd piduliku fassaadiga, mille kujundamisel kasutati sambaid. Uue riigi ajastu arhitektuur on varasemast palju mitmekesisem. Suurenenud majanduslik ja poliitiline võimsus soodustas kunsti arenemist. Eriti suurejooneline ja monumentaalne oli templiarhitektuur. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Templite juurde viivat teed palistasid sfinksid - inimese pea-
Nt: Sakkaras asuv 14 mastabast koosnenud hauakambrite kogum. 3) Püramiidid: Ruudukujuline põhiplaan Kaetud lubjakiviplaatidega(tasandatud) Nt: Giza püramiidid. Keskmine Riik · Püramiide enam ei ehitata. Nende asemele templid/kaljuhaudu, nt: Benihassani kaljuhauad. · Hakatakse kasutama sambaid. (Protodooria e Eeldooria sammas, lootossammas, papüürussammas suletud pungkapiteeliga, papüürussammas avatud õiskapiteeliga, sammas palmkapiteeliga) Uus Riik · Templiarhitektuur, nt: Luxori ja Karnaki templid · Püloonid - templi väravehitised, mille ees on värvilised lipud. · Obelisk sihvakas, teravatipuline monument templi ees(idas) · Kaljutemplid, nt: Ramses II kaljutempel Abu Simbelis · Kaljuhauad, nt: kuninganna Hatsepsuti kaljutempel Deir el-Bahari'is Vana - Egiptuse pinnakunst · Egiptuse poos - inimese kujutamise viis vanaegiptuse kunstis, kus figuuri pea, käed, alakeha ja jalad
Eriti kuulsaks on saanud Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumide jaotuse poolest sarnanevad nad mastabadega, kuid sissekäik haudehitisse hakati kujundama piduliku fassaadiga, mille kujundamisel kasutati sambaid. Benihassani kaljuhauad (allikas: http://www.youregypt.com/eguide/destinations/upperegypt/menya/banihassan/images/ray_benihassan.jpg ) 2.1.3 Uus riik Uue riigi ajastu arhitektuur on palju mitmekesisem. Suurejooneline ja monumentaalne oli templiarhitektuur. Templi juurde viivat teed valvasid inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid sfinksid, mis sümboliseerisid kuningavõimu. Läbi templi värava võisid astuda ainult vabad inimesed. Orjadel oli templisse minek keelatud. Egitpuse templi sambad olid kaetud värviliste reljeefidega ning hieroglüüfidega. Sfinks (allikas: http://3.bp.blogspot.com/_kkZ5cbpUpLE/TKzKan3GQ-I/AAAAAAAAANU/1Jcb4ekLpcI/s400/egipt.jpg ) Templi põhiplaan oli rangelt nelinurkne ning koosnes kolmest ruumist
Kolm kuulsamat püramiidi asuvad Gizas, Seal asub ka 20m kõrgune kaljust välja raiutud sfinks, kellel on vaarao Chepreni näojooned ja lõvi või kassi keha. Kunst kujunes suurejoonesliseks uue riigi ajal 16-11 saj ekr mil egiptusest sai võimsaim riik idamaadel ning pealinnaks teeba. Püramiidide ehitamsiest loobuti, hakati kasutama haudu või kaljukoopaid mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva aalla peideti. Eriti uhked on need hauakambrid seest. Ka templiarhitektuur muutub rikkalikuks. Sambad kerkivad tihedalt Luksori ja Karnaki templites, sambad jäljendasid egiptuses kasvavaid taimi-papüürust,lootost ja palme. Templite juurde viivaid teid kaunistasid sfinksid. Egiptuse skulptuuris on kauneid, lihtsaid teoseid. Lihvitud kivist või värvitud puust. Vaaraosid kujutati tihti ühesugustes asendites, enamasti seismas väärikalt ja sirgelt, käed küljel, üks jalg teisest veidi ees. Lihtinimese kujudes on veidi rohkem liikumist
ehitusmaterjalidena mujal. Buheni kindlus- suur militaarehitis, vähe säilinud, nüüd vee all Beni Hasani kaljuhauad- kuninglike perekondade mittevalitsevad pereliikmed, ametnikud, tohtrid, ülempreestrid, kunstnikud. Kaunid interjöörid, suured seinamaalid- tähtis keskmise riigi aja leid. Uus riik 1570-332eKr. 18-20 dünastia- kõrgaeg Memphis-uus pealinn; Teeba jääb religioosseks keskuseks. Amon-Ra on peajumal. Tähtsad preestrid. Suured Amon-Ra templid ja ülelüldse templiarhitektuur Linnastumine, linnaarhitektuur Uued matmisviisid- maa-alused hauakambrid Preesteraristokraatia elAmarna- tähtis linn Kuninganna Hatšepsuti terrasstempel- suur templite kompleks, naisvaarao( harv nähtus). Kuningannat kujutatud võrdses suuruses jumalatega. Memnoni kolossid- Amenhotep III hävinud templi sissekäigufiguurid. Räägitakse, et kunagi need figuurid vilistasid teatud tuule puhul. Vilina järgi ennustati tulevikku. Ehnaton(AmenhotepIV)- monoteistlik ühejumala kultus
3 Graatsiat: Aglaia Sära Thaleia Õitseng Euphrosyne -Rõõmsameelsus Pühamud: -Pühamu keskpunkt oli altar. Paiknes lageda taeva all. -Jumalakoda e tempel. Hoiti jumala kuju. Põles jumala koldetuli. -Templi sisemusest olulisem oli välisilme, tavainimesed templisse ei siseneud. -Templid silmapaistvamad ehitised. Näitas kodanike jumalakartlikkust, jõukust, võimsust. -Arvukalt pühamuid. Iga pühamu kindale jumalale. -Templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. -Ristkülikukujuline, sammastest ümbritsetud, madal viilkatusega ehitis. -Kaunistatud reljeefidega. -Adyton preestriruum ,,see, kuhu ei tohi siseneda" Preestrid ja rituaalid: -Preestrid ja preestrinnad suursugustest suguvõsadest. Elasid aristokraatide elu. -Korraldasid rituaale terve kogukonna nimel, pühamud olid polise võimu all. -Tähtsaim rituaal vereohver. -Usupidustused pillimängu-, laulu- või spordivõstlused. Polise kodanikke ühendav.
Teadmine on subjektiiven fenomen, kuigi lähtub objektiivsest kogemusest. Dzainism eristab teadmist, mida annavad pühakirjad.... Räägitakse ka üleloomulikust teadmisest: selgeltnägemine (info, mida meeltega ei saa, aga kaasa sündinud-taeva ja põrgu olendid), inimestele oleks kasulik teadmine oma eelmistest eludest, teadmine minevikust ja olevikust võimalik välja arendada ja trügida teiste olendite teadvuse sisse ja täiuslik informatsioon. India templiarhitektuur 3 saj. e. kr-8/9 saj. p. kr. Dzainism armastab looduslikke mägesid. Orissa on Ida rannikul asuv osariik. Ühe mäe peal 15 ja teise peal 17. Ellora- seal kokku umbes 35 koobast. Tõenäoliselt vanaaegse jõe orus olnud koopad. 6-9 saj. loodud. MahavIra atribuutloom on lõvi. Esimesed pühamud rajati 3 saj. e. kr. MallinAtha. Shravana Belgola asub Karnatakas. Stambhad- sambad. Hiigelkuju seal 10ndast sajandist. Sellest ajast kuni 12mda sajandini enamus templeid rajatud. Khajuraho templikompleks
nägudes. Pinnakunstis tippsaavutused Benihassanis avastatud maalid ja reljeefid. Käsitöö alalt väärivad mainimist kullassepakunsti tooted. Keskmise riigi ajal loodud kujud muutusid järjest staatilisemaks, kuid need võisid olla ka pehmejoonelisemad ja oma olemuselt inimlikumad, ning neid püstitati mitte ainult hauakambritesse, vaid ka avalikesse kohtadesse. 3. Egiptuse uus riik: ARHITEKTUUR: Mitmekesine arhitektuur. Pealinnaks Teeba. Kujuneb välja templiarhitektuur. Templil range ja monotoonne üldilme: ei ühtegi akent ega sammast, olid aga värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujutistega, mis katsid templi pindu nagu mingi suur vaip. Templi peafassaad ja sissekäik on kitsal küljel, kus kerkivad kaks längus seintega tornikujulist tiiba, mille vahel on kitsas ja kõrge sissekäik see väravehitis on püloon. Sissekäigu kõrval mastid, mille otsas lehvisid lipud, tihti seal ka obeliskid ja vaaraokujud
Kasutati ka poolsambaid ja pilastreid, skulptuurset dekoori. Reljeefid katsid fassaadide kohal asetsevaid viile. Ümarskulptuurid seintel olid paigutatud niššidesse range jaotuse alusel. Meelisvormiks (eriti sakraalhoonetel) kujunes hoone keskosa kohale ehitatud kuppel, lemmikelemendiks portikus. Sakraalhooned loodi tsentraalehitistena, neid krooniv kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. Muuseumihoonete ehitamisel juhinduti kreeka templiarhitektuurist. Antiikaja templiarhitektuur oli nii mõnigi kord eeskujuks ka sakraalehituste loomisel, eriti kõrgklassitsismis, kus taotleti vormide lakoonilisust, proportsioonide harmooniat ja monumentaalsust. Lossiehitusel lähtuti klassitsismile omastest selgetest ja rahulikest vormidest. Pargiarhitektuuris kujunes välja maastikuline e inglise stiilis park. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme, hüljati Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid
Suuremates pühmutes oli nii altareid kui ka templeid mitu. Altareid võis rajada ka templitest sõltumatult. Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel (kreeka keeles naos). Enamasti hoiti seal jumala kuju ja väikesel altaril põles jumala koldetuli. Kuid peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse vaid erijuhtudel. Seetõttu oli templi sisemusest olulisem tema välisilme. Kreeklaste templiehitus sai alguse ja templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. Varasemad tõeliselt monumentaalsed kivitemplid pärinevad IV sajandist eKr. Tempel kujutas endast ristkülikukujulist, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitist. Olulisimaks konstruktsiooni- ja kujunduselemendiks olid sambad, mis toetusid paari-kolme trepiastmena maapinnalt kerkivale alusplatvormile ja omakorda kandsid endal talastikku ning neile toetuvat katust. Nii talastik kui ka madal katuseviil olid kaunistatud reljeefidega.
Suuremates pühmutes oli nii altareid kui ka templeid mitu. Altareid võis rajada ka templitest sõltumatult. Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel (kreeka keeles naos). Enamasti hoiti seal jumala kuju ja väikesel altaril põles jumala koldetuli. Kuid peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse vaid erijuhtudel. Seetõttu oli templi sisemusest olulisem tema välisilme. Kreeklaste templiehitus sai alguse ja templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. Varasemad tõeliselt monumentaalsed kivitemplid pärinevad IV sajandist eKr. Tempel kujutas endast ristkülikukujulist, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitist. Olulisimaks konstruktsiooni- ja kujunduselemendiks olid sambad, mis toetusid paari-kolme trepiastmena maapinnalt kerkivale alusplatvormile ja omakorda kandsid endal talastikku ning neile toetuvat katust. Nii talastik kui ka madal katuseviil olid kaunistatud reljeefidega.
annaabi.ee 
