Reimsi katedraal Gootika Eestis • tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne-Euroopa omast • meie kirikutel puuduvad transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared • tagasihoidlikud dekoratiivsed kaunistused • Lääne- ja Kesk-Eestis paekivi, Lõuna-Eestis maakivi ja tellis Jaani kirik Oleviste kirik Gooti skulptuur • peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine • püüd suurema eluläheduse poole Arenguetapid: 1. 13. sajand - skulpturaalsed kaunistused; eriti suursugune, pidulik ja pühalik 2. 14. sajand - paralleelid mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega; Kristuse kannatusloo stseenid; Neitsi Maarja kultus 3. 15. sajand - tugevnesid realistlikud tendentsid; Gooti maalikunst Vitraazikunst: • klaasimaal • kaunistati kirikute aknaid • enamasti religioossed pildid Tahvelmaal: • tiibaltarite tiibadel • religioosne • Itaalias seinamaal tahvelmaal vitraažikunst Tänan tähelepanu
ümbritsetuna pühakuteest. Vasakult paremale Fransiscus, Ristija Johannes (kelle nägu arvatakse olevat maalitud kunstniku enda näo järgi) Zenobius and Lucy. Sakraalne kooslus on paigutatud renessansile omasesse arhitektuurikeskkonda. Loomulik valgus, mis langeks maali sisse justkui vaataja poolt annab maalile erakordselt selge ja ruumilise ilme. Võib oletada, et vaataja suunas on aken vaatega kaunile aiale. Sammastes on tunda marmori läbikumavust. Figuurid on skulpturaalsed ja tõepärasust lisavad veelgi taustale moodustunud varjud. Majesteedi austamine (Adoration of the Magi) 1440-43 Puit diameeter 84 cm Staatliche Museen, Berliin See maal on valminud umbes viis aastat varem kui “Madonna lapsega ja pühakud”ning on maalitud sootuks tumedamates toonides. Rahvahulk on maalitud äärmiselt detailselt. Välja on toodud nii inimeste emotsioonid kui ka nende riietuse detailid. Vähem oluliseks pole kunsntik pidanud ka loomade ja maastiku täpset kujutamist
Reformatsiooni sündmused tõid kaasa Jaani kiriku sisustusele suuri purustusi ja Põhjasõja käigus kaotas kirik oma võlvid. 19. sajandi alguseks oli skulptuurikogu põhiosa säilinud. Terrakotakoorile tõi kahjustusi 1830. aastate renoveerimine, mil arhitekt Georg Friedrich Geisti juhtimisel kirikuruumi kaasajastamise põhjustel võeti kõik seinapinnast eenduvad kujud maha. Niššidesse paigutatud skulptuurid müüriti kinni. Tulemuseks saadi klassitsistlik interjöör ning kunagised skulpturaalsed dekoorid vajusid mälestuste hõlma. Teise maailmasõja käigus põlenud kiriku varemeist hakkas taas välja tulema keskaegset interjööri. Pudeneva krohvi alt tuli nähtavale maalifragmente 1952.aastal toimunud põhjakõrgseina varingus kukkus kesklöövi hulk kinnimüüritud figuure. Olev Prints puhastas rusude alt leitud figuurifragmendid lubjakihtide alt välja. Nii avastaski ta terrakotafiguuride tegeliku vormi ja erksates toonides polükroomsed värvikihid. Seintele paigutati üksikud
Gooti skulptuur Prantsusmaal Reims Reimsi katedraal omandas kõrgema staatuse tänu funktsioonile Prantsuse kuningate kroonimiskirikuna. Seetõttu peegeldavad iga selle portaali skulpturaalsed kaunistused vastava ajastu peapiiskopi poliitilist mõjuvõimu. Lõunatransepti portaal võimaldas otsest läbipääsu piiskopi paleest peaaltari nelitise ja presbüteeriumini. See oli peapiikopi erasissekäik ning seetõttu ei kaunistatud seda eriti uhkelt. Seevastu toomkapiitli ristikäiguga külgnev ning selle poolt ka ümbritsetud põhjapoolne transept oli kavandatud ülima suurejoonelisusega, mida sellele vastavalt ka rohkete skulptuuridega kaunistati
Wartburgi linnus Wartburgi linnus asub Saksamaal Eisennachis. Linnus rajati 1067. aastal Via Regia kaitseks. Notre-Dame-la-Grande Notre-Dame-la-Grande asub Poitiers' s. Rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. Ei ole kuppelkirik, kuigi asub selles piirkonnas, kus levivad domikaalvõlvidega kirikud. Kõige ilusam romaani skulptuuride kogum, mis maailmas üldse olemas. Selle eeskujul ka mujal Euroopas hakkavad levima fassaadi skulpturaalsed kaunistused. San Miniato al Monte kirik San Miniato al Monte kirik (1014- 1062) , suursugune, väljapeetud, kaunid detailid, fassaad kaetud marmoriga, kesklöövis puitlagi. Pisa toomkirik Pisa toomkiriku ehitamisega alustati 1063 a., fassaad lõpetatud 12.saj. Avar 5- lööviline basiilika, kesklööv võlvideta, tugevasti eenduv 3-lööviline transept. On empoorid, tugevad antiigi mõjud, välisseintes valge ja tumeroheline marmor
Kiviarhitektuur. N: Toomkirik, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu, Tartus Toomkirik ja Jaani kirik. Haapsalus piiskopilinnus, Kuressaare linnus, väiksemad maakirikud. GOOTI KUJUTAV KUNST Skulptuur oli arhitektuuri teenistuses, aga endiselt polnud proportsioonid paigas. Muutus on toimunud rohkem üldilmes, skulptuur on korrastatud. Gooti väljendas rahu-, selgus-, õndsustunnet. Kõrggootikas olid skulptuurid kergel paindes. Kuulsate katedraalide skulpturaalsed kaunistused. Maalikunstis kõige silmapaistvamaks oli klaasimaal e vitraazikunst. Originaalis Chartlei katedraali vitraazid. Miniatuurmaalis on kõige silmapaistvamad kolm venda Linburgi ja Berry hertsogi palveraamat. Itaalias oli tahvelmaali meistriks Giotto, kes tähistab ka üleminekuetappi gootilt renessanssile, kelle töödes oli tunda perspektiivi elemente.
Põhitunnused: 1) teravkaar; uksed ja aknad on kõrgeks venitatud ja teravatipulised. 2) Tugikaar; hoone välimises konstruktsioonis raskuste hajutamiseks. 3) Tornid; võimalikult palju, erineva suurusega, piklikud ja kaunistatud. 4) Võlvid; kõrged ja kaunistatud. Levinuim tüüp on ristvõlv 5) Palju aknaid, valgust, avarust, õhuline mulje 6) Vitraazid; värvilised mustriga klaasaknad. Ümmargusi nim roos akendeks. 7) Gooti pits; peened skulpturaalsed fassaadi kaunistused. Põhiplaan ladina risti kujuline. Pikihoone oli kole või viie lööviline. Apsiidi asemel on tavaliselt kabelite pärg. Kõik detailid nii välises kui ka sisekujunduses rõhutavad kõrgusesse püüdlemist. Maailma kuulsaimad gooti katedraalid on: Notre Dame; Chartres; Amiens ja Reims. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1. Gootika leviku üldiseloomustus: Gootika sobis hästi usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks
kavandas ta tooliajaloo ühe silmapaistvama teose Zig-zag stoelí – “siksak-tooli”. Selle idee oli luua võimalikult lihtne vorm, mis ei lõhuks ruumijätkuvust. (Kodres 2011) Kohati tundub, et Rietvield’il olid head ideed, kuid need olid vastuolus tegeliku maailmaga. Tooli funktsioon peaks olema pakkuda inimestele võimalikult mugav istumisekogemus, kuid 4 Rietvieldi toolid olid pigem skulpturaalsed objektid ning ergonoomika peale mõtlemisele polnud ta just väga palju aega kulutanud. Rietvield ja De Stijl “avastati” uuesti pärast Teist maailmasõda, suuremat huvi äratasid nad aga alles 1970. aastail (Paulus 2011). 2000.aastal kasutas The White Stripes oma plaadi “De Stijl” kujunduses Rietvieldi, Doesburgi, Huszari jt disaini, skulptuure ja visandeid. Bänd on võtnud oma eeskujuks De Stijl’i ning ka nende teiste plaatide kujundustest on
Maalikunst- tasakaalustatud ja läbi mõeldud, püramiidi kujulist kompositsiooni( tegelased kolmnurga kujuline kompositsioon- oluline keskel ja vähem olulised ääres) Da Vinci- N: mona lisa, püha õhtu söömaaeg- koondumine kõige olulisemale ( Jeesus Kristus), valguse ja varju vaheldumine sujuvalt, mitmekülgne in: luuletaja, leiutaja, filosoof, muusik, poeet. Mich: Sixtuse kabeli laemaal, enne kõike ise arvas et skulptor, maalidel in skulpturaalsed, N: Viimne kohtupäev-ajast ees Rafael: polnud nii suurejooneline, kuid kõige põhjalikumalt ja kõige selgemalt tõi esile renessansilikku ,N: ateena kooli pilt- antiikfilosoofid, taustal suursugune arhitektuur, rõivastatud toogadesse- antiigi eeskujud Veneetsia koolkond: eripärad: fresko ei olnud suure niiskuse tõttu, võeti kiiremini õlivärvid kasutusele 17saj.BAROKK Erinevates maades eri joontega, eriilmelisus oli põhjustatud: ühiskondlik korraldus, riigi
Suurt tähelepanu pöörati vormile/figuurile, seega jäi värvidele teisejärguline tähtsus, puudub maaliline ühtne üldkoloriit, enamasti maaliti lokaaltoonidega. Inimese juures oli eeskujuks antiikaja skulptuur, mistõttu inimesed mõjusid maalidel nagu antiiksed marmorkujud- 9 teatraalsed poosid, plastilised, skulpturaalsed. Figuuridele omistati järgnevaid isikuomadusi: rahulikkus, kindlameelsus, tõsidus, väärikus, heroilisus, õilsus. 4.1 Horatiused Horatiused oli rooma patriitsisuguvõsa. Legendi järgi puhkes u. 8. sajandil e. Kr. Horatiuste ja Curatiuste vahel tüli sellepärast, kas tekkivas riigis peaks võim kuuluma Roomale või Alba Longale. Draama on selles, et üks Curatiuste õdedest - Sabina oli abielus ühe Horatiuste
Maarja kiriku koha peale, lisaks Tartu Ülikoolile tegi vana anatoomikumi,tähetorni ja Toome varemetesse raamatukogu, terve rea hooneid Tartu kesklinna(aadlielamud), hakati Toomemäge välja kujundama pargiks Geist ja Kranhals – kaubahoov Tartus Engler – siirdus 1815 aastal Helsingisse, suur osa Helsingi kesklinnast oli tema projekteeritud MAAL Prantsusma - Jacques-Louis David – tema maali iseloomustas range ülesehitus, skulpturaalsed poosid, äärmine lineaarsus, mütoloogia, ajalugu, koloriidi vastu huvi ei tuntud, 1805-1807 6,1 m kõrge ja 9,31 m lai Napoleoni keisriks kroonimine, oli hinnatud portretist Ingres 1780-1867 – jäi elu lõpuni klassitsistiks, eelkõige portretist, alasti maal „Suur odalisk”, „Türgi saun” Prud'hon – allegoorilised maalid, Õiglus ja Jumalik kättemaks, kes ajavad kuritegu taga, Gerard 1770-1837 – Gupid ja Psyche, Madame Recamier portree, ROMANTISM 19
täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes. Erinevused rajooniti. Gootika levis pea terves Euroopas, kuid omandas erinevates maades erisuguseid jooni. Näiteks Põhja- Euroopa kirikud on märksa lihtsamad ja detailivaesemad, Inglise ehitistel puudub aga prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. · Gooti stiil: kirikute skulpturaalsed kaunistused, maalikunst, vitraaz, tahvelmaal Kirikute skulpturaalsed kaunistused Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole. Abstraktsuse ja tinglikkuse asemele ilmus ka ornamentikasse looduslähedane kodumaiste taimede matkimine. Lineaarsuse ja joonistuslikkuse asendas ornamentikas, plastikas ja ka maalikunstis maalilisem ja ruumilisem laad. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks. Enamik skulptuure jäi seotuks ehitistega.
eraldada kolme etappi: 1. 13. sajand, nn klassikaline ajajärk, millal valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres, Amiens jt) skulpturaalsed kaunistused, samuti mitmed teosed Saksamaal. Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur kirikute kaunistamine
ruumiterviku. Koori põhjaküljel asub 2-võlvikuline käärkamber, lõunalöövi välisküljel Lüübeki kabelina tuntud (hiljem ümberehitatud) suurem ruum ja pikihoone läänefassaadis kogu hoonet kompositsiooniliselt valitsev tüse 4-tahuline torn, mis on jõukate hansalinnade arhitektuuriline sümbol. Torn on poolenisti kesklöövi sisse ehitatud ja alumises osas ühendatud kaaravade abil nii kesklöövi kui ka kitsaste külglöövidega. Jaani kiriku skulpturaalsed kaunistused on rikkalikud ja omapärased. Välisküljel ümbritseb kirikut ja torni eenduvat osa neliksiiude friis. 4-nishides paiknevad pika reana terrakotapead. Interjöör on veelgi ainulaadsem. Algselt krohvimata ja seetõttu loomulikust tellisevärvist kumava basilikaalse võlvruumi kunagisse kaunistussüsteemi kuulusid sajad terrakotapead, -figuurid, ja reljeefid. Need paiknesid konsoolidel, kapiteelidel,
Halastamata oma tervisele täitis ta selle tellimuse üksi. Maalingute motiivid on võetud Piiblist, kuid talle ei piisanud piibliloo ümberjutustamisest. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed ja kohati lausa võimatud. Paljude piiblistseenide hulgas on kõige ilmekam Aadama loomine (12. pilt). Silmatorkav on loobumine traditsioonilisest Kristuse kujutamisviisist. Üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. Tema maalidel näivad inimesed skulpturaalsed- vormituna valguse ja varjuga. 3 Madalmaade kunst 15.-16. saj Kuigi põhjapool Alpe jätkus nii skulptuurikunstis kui ka arhitektuuris hilisgootika õitseng, hakati sõltumatult itaallasest avastama ja väärtustama nähtavat maailma- olles siin isegi kiiremad uuendajad kui itaallased. Pea üldse ei saa Madalmaades rääkida antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalike proport- sioonide" otsinguist
Katuse all kaared, universaalne katus *Casa Vicens 1878 Mauri stiil (ajaloo ja uue kombineerimine, värvide rohke) + gooti konstruktsioon *Palau Güell 1888 *Park Güell (1900 - 1914) Montana Pedalada *Casa Battlo (1905-07)- erilised looklevad rõdud, värviline, lopsakas, mustrid, mitte nii sirged laed PRANTSUSMAA Hector Guimard - Metroo sissepääsud (1899 - 1904) - Kohaliku stiili loomine 1)vaba + rustikaalne + eri materjale kombineeriv 2)filigraanne tellismüür + skulpturaalsed kividetailid 3)ämblikuvõrdulaadne klaas + *Castel Orgeval 1905 - krohv, metall, klaas *Castel Beranger 1894-98 - omapäraselt jaotatud osadeks, ekterjöör traditsionaalne, interjööris on rohkem juugendit näha Tony Garnier - "Tööstuslinn" tuleviku linnad toetuvad tööstusele. Sotsialistlik linn, kus puudusid kindlustused ja eraomand, kirikud, kasarmud, politsejaoskond ja kohtumaja; see oli linn, kus kohu täisehitamata pind oli avalik pargiala. Cite Industrielle 1904/1917
sõltuvad vähe nende all olevast kehast. Seda parem aga oli kasutada riietust skulptuuri ja arhitektuuri sidujana. Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: 1. 13. sajand, nn klassikaline ajajärk, millal valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres, Amiens jt) skulpturaalsed kaunistused, samuti mitmed teosed Saksamaal. Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimest. Selle perioodi plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga
tegevusele. Isted olid kujundatud ja asetsesid poolkaarena. KUJUTAV KUNST: 5. sajand eKr õitseaeg ehk kõrgklassika. Skulptuur saavutab täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses. Suure looduslähedusega ühineb ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Sügav usklikkus on selle kunst kandepind. Tähtsaim kunstikeskus Ateena. Pheidias viib plastika täiuseni. Tema ulatuslikeimad tööd on Parthenoni skulpturaalsed kaunistused, tähtsaim Athena kolossaalne kuju. Skulptuuride vanem osa on oletatavasti metoobid, mis on teostatud tugevas kõrgreljeefis. 1687. aastal sai Parthenon kannatata, kui veneetslased Ateenat piirasid ja paljud skulptuurid hävinesid. Alles Parthenoni viilu figuurides on avastatud naisekeha ilu, sest seni kujutati neid mehelike vormidega. Teine Pheidiase töö oli Zeusi kuju Olümpia templis 13 m kõrge, hävinud, kullast ja elevandiluust. Skulptuurides väärikus ühineb iluga
all olevast kehast. Seda parem aga oli kasutada riietust skulptuuri ja arhitektuuri sidujana. Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: Gooti skulptuur 13. sajand, nn klassikaline ajajärk, millal valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres, Amiens jt) skulpturaalsed kaunistused, samuti mitmed teosed Saksamaal. Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimset. Selle perioodi plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga
KUJUTAV KUNST: 5. sajand eKr õitseaeg ehk kõrgklassika. Skulptuur saavutab täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses. Suure looduslähedusega ühineb ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Sügav usklikkus on selle kunst kandepind. Tähtsaim kunstikeskus Ateena. Pheidias viib plastika täiuseni. Tema ulatuslikeimad tööd on Parthenoni skulpturaalsed kaunistused, tähtsaim Athena kolossaalne kuju. Skulptuuride vanem osa on oletatavasti metoobid, mis on teostatud tugevas kõrgreljeefis. 1687. aastal sai Parthenon kannatata, kui veneetslased Ateenat piirasid ja paljud skulptuurid hävinesid. Alles Parthenoni viilu figuurides on avastatud naisekeha ilu, sest seni kujutati neid mehelike vormidega. Teine Pheidiase töö oli Zeusi kuju Olümpia templis – 13 m kõrge, hävinud, kullast ja elevandiluust
annaabi.ee 
