Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Üldbioloogia konspekt (2. osa) (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Üldbioloogia (2.osa)


Evolutsioon 16/02/2009


Evolutsioon – mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas
  • Kosmoloogiline evolutsioon – kogu universumi teke pluss päikesesüsteem
  • Geoloogiline evolutsioon – uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas
  • Bioloogiline evolutsioon – elu teke ja ajalooline areng meie planeedil
  • Sotsiaalne evolutsioon – uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides

Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise

Elu teke: hüpoteesid


  • Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta)
  • Elu eksisteerib igavesti ( dogmatism )
  • Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism – sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elusolendid ) Nt. Mudas tekivad bakterid ja protistid ; maokujulisest puujuurest tekib soodsates tingimustes madu ; jalgrattast kujuneb järk-järgult mootorratas )
  • Elu on Maale transporditud:
  • Elu on tekkinud üks kord abiogeneesi teel

Elu korduva isetekke hüpoteeside välistamine


1665. a. F. Redi tegi väga lihtsa katse: Võttis 2tk liha. Üks lahtiselt, teine kaetud tiheda metallvõrguga. Vaglad arenesid ainult lahtisel lihatükil.
1778. a. F. Spallazani võttis lihapuljongi, kuumutas hoolikalt läbi ja jootis hermeetiliselt klaasnõusse. Puljong seisis nädalate-kuude kaupa ja ei roiskunud.
1828. a. A. Wöhler sünteesis anorgaanilistest ühenditest kusiaine.
1880-ndate alul L. Pasteur lükkas ümber elu isetekke variandi (kurekaelakatse)

Elu tekke etapid


  • Aatomite/molekulide teke e. elementaarosakeste teke (füüsikaline evolutsioon)
  • Keemiline evolutsioon
  • Anorgaanilised ühendid (NH3, CO2, CO, H2O, soolad )
  • Lihtsad orgaanilised ühendid (süsivesinikud (alkaanid, alkeenid ), orgaanilised happed (nt. rasvhapped), süsivesikud ja lämmastikalused)
  • Polümeerid, polüsahhariidid, polünukleotiidid, polüpeptiidid
    ** Üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele. 2-faasilised süsteemid (kate+sisu)
    • Oparin: koatservaat (valmiskujul ühendid)
    • Fox: mikrokerad (kasutas eksperimentaalsetes uuringutes saadud ühendeid)
    • Woese: ürgtilgad (vesifaasis)

    2-faasiliste süsteemide puhul 3 küsimust:
  • Energia:
  • Ultraviolettkiirgus
  • Radioaktiivne kiirgus
  • Soojusenergia (leebem soojusenergia)
  • Elektrienergia (äike)
  • Koht:
  • Vesikeskkond
  • Tahked pinnad:
  • Veekogude kuivamise põhjasetted
  • Õhku paiskunud tolmuosakesed
  • Katalüsaator: Reeglina anorgaanilised (savi ja lubjasoolad)
    Elule sarnased tunnused 2-faasilistel süsteemidel:
  • Erinev suurus ehk individuaalsus
  • Võime kasvada või jaguneda
  • Võime tõmbuda või tõukuda
  • Piiratud eksisteerimisaeg
    Esmane rakk – ürgprototsüüt:
    • Puuduvad leiud , et selline asi võimalik oleks
    • Eksperimentaalselt ei saa tõestada

    Esmase raku kujunemisel pidid olema täidetud 4 tingimust:
  • Piiristav süstem (membraani ürgne analoog )
  • Paljunemissüsteem (RNA)
  • Energeetiline süsteem (ATP eelkäijad)
  • Katalüsaatorid (anorgaanilised molekulid)

    Erinevate evolutsiooniteooriate jaotus


  • Ektogeneetilised (Põhirõhk on organismivälistel teguritel): lõssenkism (T. D. Lõssenko) 1930-1960:
  • Organismid reageerivad adekvaatselt väliskeskkonna muutustele (võeti soojalembesed loomad, keset talve aeti välja, et muutuksid külmalembesteks)
  • Mitte mingeid geene, kromosoome pole olemas. Pärilikkust kannab organism tervikuna (nullistati tõu- ja sordiaretus)
  • Toimub hüppeline liigiteke
  • Liik on kollektiivne organism, mille üksikud isendid üksteist aitavad
  • Autogeneetilised: psühholamarkism (E. Cope) – organismid evolutsioneeruvad tänu sisemisele tungile – teadvus, mälu, tahe .
  • Kui teadvust pole, siis selle aset täidavad reaktsioonid keskkonnale (taimedel, seentel)
  • Mälu – kogemus läbielatust, mis jätab jälje
  • Tahe – soov täiustuda (teadvusega loomad)
  • Järjepidavad tegevused kinnistuvad niivõrd, et muutuvad lõpuks automaatseks.
  • Dualistlikud teooriad – evolutsiooni määrab väliskeskkond ja sisekeskkond. Kõige tüüpilisem näide klassikaline lamarkism:
  • Kõikidel organismidel on sisemine tendents täiustumiseks – edasise arengu generaator
  • Väliskeskkond, mille muutus sunnib muutuma ka organismid
    Vastuväited:
    • Lamarck eitas loomulikku väljasuremist
    • Väliskeskkonna suunav mõju
    • Lamarck pooldas liitpärilikkuse hüpoteesi (vanemate elujooksul omandatud tunnused päranduvad järglasele)

    Epigeneetiline tegur – muutus pärilikkuses, mis on toimunud eluea jooksul ja mõjutab tunnust
    Geneetiline tegur – muutus DNA koostises, mis pärandub
  • Selektogeneetilised teooriad – kõik need teooriad põhinevad looduslikul valikul :
  • Klassikaline darwinism / sünteetiline evolutsiooniteooria
  • Neutralism
  • Katkeva tasakaaluteooria
    Evolutsiooniliste muutuste väikeimaks elementaarüksuseks on populatsioon . Üksikisendid ei evolutsioneeru. Populatsioon:
  • Kuuluvad ühte liiki isendid
  • Kes annavad järglasi
  • Kes asustavad ühte levilat
  • Kes on isoleeritud teistest samaliigi populatsioonidest
    Evolutsioonis populatsioonide puhul oluline:
  • Muutlikkus:
  • Pärilik muutlikkus (piisab muutustest alleelide tasandil):
  • Mutatiivne
  • Kombinatiivne
  • Populatsiooni geneetiline struktuur:
  • Alleelide vahekord põlvkonniti
  • Genotüüpide suhe põlvkonniti

    Hardy- Weinbergi seadused


    Eeldused:
  • Ideaalne populatsioon
  • Isendite arv on hoomamatult suur
  • Puudub valik
  • Puudub ränne
  • Puuduvad mutatsioonid
  • Kõikide isendite ellujäävus on võrdne
  • Kõik isendid esinevad võrdselt paljunemises
    Vaatame ühe geeni kahte alleeli. Olgu dominantse alleeli sagedus p
    A → p
    Olgu rets alleeli a sagedus q
    a → q
    p + q = 1
    Ideaalses populatsioonis on alleelide sagedused põlvkonniti jäävad suurused!
    Vaatame genotüüpide sagedusi.
    Ideaalses populatsioonis on genotüüpide sagedus põlvkonniti jääv suurus. Alleeli sageduse muutus viib jägmises põlvkonnas ka genotüüpide sageduse muutumiseni.

    Evolutsioonilised protsessid populatsiooni tasandil


  • Olelusvõitlus – organismide ellujäävuse sõltuvus seda takistavatest teguritest
  • Abiootiline – eluta keskkonnategurite mõju organismidele (kiirgus, soolsus , pH, niiskussisaldus, rõhk). Neli toimet:
  • Hukutav (metsatulekahjud)
  • Agressiivne – keskkond on eluks tugevalt ebasoodne pikema aja vältel. Viljakus tõuseb. Päästetakse populatsioon väljasuremisohust.
  • Depressiivne – nõrgalt ebasoodne eluks pika aja vältel. Annab vähem järglasi.
  • Keskkonna optimaalne toime – viljakus jääb samaks. Summaarne isendite arv hakkab põlvkonniti kasvama.
  • Biootiline:
  • Liigisisene – Olelusvõitlus kõige teravam vorm.
  • Liikidevaheline
  • otsene (nt. saakloomkiskja , parasiitperemees )
  • vahendatud

    Olelusvõitluse evolutsiooniline roll


  • Valikuta totaalne hukkumine
  • Isendite valikuline hukkumine
    Looduslik valik – isendite ebavõrdne paljunemisedukus, mille tagajärjeks on isendirühmade kohastumine elukeskkonnaga.
    Loodusliku valiku eeldused:
  • Isendite erinevus
  • Erinevuste realiseerumise võimalus
    Valija ehk valiku teostaja: Kogu ümbritsev keskkond kõikide suhetega kõikidel ajahetkedel
    Protsess: Valiku käigus valitakse genotüüpe fenotüüpide aluses . Paljunemisel antakse edasi geene, kas muutumatult või kombineeritult. Keskkond ei saa hinnata otse geenide sobivust.
    Hind: Osa isendeid hukkub valiku käigus. Osa isendeid jääb ellu, kuid ei paljune.
    Tulemus: Olemasolevate liikide kohastumine. Harva ka uute liikide teke.
    Vorm:

    Stabiliseeriv valik

    Suunav valik

    Keskkond:
    Muutumatu
    a) Muutunud b) Isendid on elama asunud uude keskkonda
    Eelis:
    N.ö. keskmistel isenditel
    Kõrvalekalletega isenditel, keskmised elimineeritakse
    Muutus:
    Äärmused elimineeritakse
    Viib geeni- ja feenifondi suhteliselt kiirele muutusele kindlas suunas
    Näide:
    Elavad fossiilid (hõlmikpuu, latimeeria, hateeria)
    Galapagose saarestiku vindid. Tööstuslik melanism kase -kedrikvaksikul
    Vorm:

    Diferentseeriv valik

    Tasakaalustav valik

    Keskkond:
    Toimib, kas perioodiliselt muutuvas või kindlas mustrilises
    Toimib keskkonnas, kus eri genotüüpidel on erinev valikuväärtus
    Eelis:
    Populatsioonitasandil kahel organismirühmal, mis vastavad mõlema keskkonna nõudlustele
    Konkreetsetel genotüüpidel sõltuvalt keskkonnamõjust
    Muutus:
    Populatsioon lahkneb kaheks, mõlemad osad püsivad
    Muutub populatsiooni geneetiline struktuur. Tavaliselt õuseb heterosügootide arvukus
    Näide:
    Harilik emajuur – looduslikel niitudel üks vorm, mis õitseb suve keskel juuli kuus. Puisniitudel kujuneb kaks vormi. Üks õitseb juuni alguses, teine augusti lõpus. Lõhestava valiku teguriks on puisniitudel niitmine . Räim – Läänemere räimel 2 rassi: a) Kevadräim, kes koeb kevadel ja madalas vees, kudemise algus määratakse vee soojenemisega teatud temperatuuril. b) Sügisräim – koeb sügisel sügavates vetes. Kudemise alguse määrab vee jahtumine teatud temperatuurini.
    Sirprakne aneemia ( kehvveresus )
  • aa → haiged (vähe hemoglobiini )
  • Aa → vererakud normis, kuid muutunud pinnaga
    + Loomulik immuunsus vereparasiitide (malaaria) suhtes
    – Üha rohkem hakkab sündima retsessiivseid sügoote
  • AA → vererakud normis, kuid jäävad malaariasse
    Vormid:

    Suguline valik

    Grupivalik – Esineb ainult loomadel, sünonüümiks altruistlik ehk ennastohverdav
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Üldbioloogia konspekt-2-osa #1 Üldbioloogia konspekt-2-osa #2 Üldbioloogia konspekt-2-osa #3 Üldbioloogia konspekt-2-osa #4 Üldbioloogia konspekt-2-osa #5 Üldbioloogia konspekt-2-osa #6 Üldbioloogia konspekt-2-osa #7 Üldbioloogia konspekt-2-osa #8 Üldbioloogia konspekt-2-osa #9 Üldbioloogia konspekt-2-osa #10 Üldbioloogia konspekt-2-osa #11 Üldbioloogia konspekt-2-osa #12 Üldbioloogia konspekt-2-osa #13 Üldbioloogia konspekt-2-osa #14 Üldbioloogia konspekt-2-osa #15 Üldbioloogia konspekt-2-osa #16 Üldbioloogia konspekt-2-osa #17 Üldbioloogia konspekt-2-osa #18 Üldbioloogia konspekt-2-osa #19 Üldbioloogia konspekt-2-osa #20 Üldbioloogia konspekt-2-osa #21 Üldbioloogia konspekt-2-osa #22
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor laptuu Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    kr2w profiilipilt
    kr2w: Eksamiks õppimisel suureks abiks.
    10:28 14-01-2011


    Sarnased materjalid

    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    37
    doc
    Üldbioloogia konspekt-1-osa
    17
    doc
    Üldbioloogia eksami konspekt
    74
    odt
    Ökoloogia konspekt
    15
    pdf
    Bioloogia eksamiks
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    23
    doc
    Üldbioloogia konspekt
    15
    docx
    Bioloogia eksam



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun