Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Evolutsiooni geneetilised alused (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Evolutsiooni geneetilised alused*

Populatsioon

Väikseim evolutsioonivõimeline organismide rühm
Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil elavad samaliigilised isendid

Populatsiooni iseloomustab


  • Oma genofond (geenide ja alleelide kogum)
  • Populatsiooni isendite sarnasus võrreldes teiste sama liiki populatsioonidega.
  • Oma geneetiline struktuur – põlvkondade jooksul püsiv geenide ja alleelide esinemissagedus .

    Individuaalse muutlikkuse tekkepõhjused


  • Mutatsiooniline muutlikkus
  • Kombinatiivne muutlikkus

    Mutatsiooniline muutlikkus*

    • On põhjustatud mutatsioonidest.
    • Mutatsioonid on pärilukkusekandja (DNA, RNA) püsivad edasikanduvad muutused.
    • Mutatsioonid võivad põhjustada teatud geenide avaldumist ja põhjustada ka uute geenide teket.
    • Võib toimuda geenide kordsus ja see põhjustab kaasasündinud haruldasi haiguseid.

    Kombinatiivne muutlikkus*

    • Kombinatiivne muutlikkus on geneetilise muutlikkuse tüüp suguliselt siginevatel organismidel, mis on tingitud alleelide kombineerumisest meioosis ja viljastumisel.
    • Esineb mingisugune muutlikkus:
      • Silmavärvis, tiibade kujus, kehavärvuses jne.
    • Kromosoomide ristsiire – toimub meioosi I jagunemise käigus.
    • Kromosoomide sõltumatu lahknemine – meioosi käigus, I jagunemise lõpus.
    • Viljastumine – ühinevad kaheorganismi sugurakud .
    • Tulemus: lõputu hulk erinevaid genotüüpe.
    • Väga palju materjali looduslikule valikule.
    • Kombinatiivset muutlikust suurendavad veel:
      • Geenisiire – geeni või alleelide ülekandumine ühest populatsioonist teise. Seda põhjustab erinevate populatsioonide isendite ristumine .
      • Geenitriiv – järsk geegi või alleeli sageduse muutus populatsioonis.

    Olelusvõitlus *

    On organismide sõltumine ellujäämist ja paljuneist takistavatest teguritest.
    Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest.

    Põhjused:


  • Organismidel on väga palju järglasi.
  • Ressursside piiratus

    Vormid:


  • Abiootiline olelusvõitlus – põhjustatud eluta looduse teguritest (valgus, temperatuur, vesi)
  • Biootiline olelusvõitlus – põhjustavad teist liiku organismid ( konkurents )

    Tagajärjed:


  • Hukkub palju erinevas vanuses isendeid
  • Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei anna järglasi

    Looduslik valik*

    On evolutsiooni põhiline suunav jõud.
    Organismide ebavõrdne paljunemine vastavalt nende indivuaalsetele iseärasustele.

    Põhjused


  • Individuaalne ehk pärilik muutlikus.
  • Olukorrad/tingimused, kus individuaalsed iseärasused saavad mõjuda.

    Vormid


  • Stabiliseeriv valik – toimub püsivates keskkonnatingimustes. Eelise paljunemiseks saavad keskmise tunnusega isendid. Liigi või populatsiooni geneetiline struktuur võib küll muutuda aga liigi kohastumuslikud tunnused. (2 joonis ehk PAREM)
  • Suunav valik – Toimub kui keskkond muutub mingis kindlas suunas. Eelise paljunemiseks saavad keskmisest erinevad isendid. Ebasobivaks osutuvad keskmise tunnusega isendid. Toimub siis kui populatsioon asub elama uude keskkonda. (1 joonis ehk VASAK)
  • Lõhestav valik – Toimub muutuvates keskkonnatingimustes, kus eelise paljunemiseks saavad erinevad äärmuslike tunnustega isendid. Tekib juhul kui populatsiooni asula jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. (3 joonis ehk ALUMINE)

    Loodusliku valiku tagajärg

    Loodusliku valiku tagajärjel kujunevad individuaalsetest iseärasustest organismi rühmadele kasulikud omadused ehk kohastumused .

    Kohastumused

    Evolutsiooni käigus tekkinud organismide omadused, mis aitavad elada a paljuneda antud keskkonnas.

    Avaldumine


  • Välis- või siseehituslikud
  • Näiteks: sarved , sulestik, karvkate , soomused
  • Organismi talitluses
  • Näiteks püsiv temperatuur
  • Paljunemises avalduvad
  • Näiteks: isased ilusamad, kehasisene viljastumine, piimanäärmete teke.
  • Käitumises avalduv
  • Näiteks: kindel pesaehitamine, toidu hankimise viisid, pulmatants , kutsehüüd

    Kohastumine*

    Ei ole täiuslikud vaid suhteliselt head, sest:
  • Omavad värvust ainult kindlas keskkonnas ( kaitsevärvus )
  • Üks ja sama mõjutegur tekitaberinevaid kohastumusi (talv – ränded, karvkate)
  • Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale , on kahjulik üksikisendile (ühiselulised putukad – mesilased, sipelgad , termiidid)

    Liigi teke*

    Liigi teke – sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma kindel geenifond ja levila ehk areaal , ühtne põlvnemine ning kes võivad omavahel vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi.

    Liikide ristumist takistavad tegurid*


  • Geograafiline isolatsioonruumiline jaotus. Liigid ei saa ristuda, sest nende areaalid ei kattu.
  • Näiteks: India ja Aafrika elevant
  • Bioloogiline isolatsioon – ehk ristumisbarjäär . Liigid ei ristu bioloogiliste iseärasuste tõttu.
  • Näiteks: Erinev paljunemisaeg ja koht ( kalad ), erinev käitumine seoses paaritumisega.

    Liigi tekke etapid/järjestus*


  • Organismirühma eraldumine lähteliigist – toimub geograafiline isolatsioon.
  • Isolaadi kujunemine ja säilitamine.
  • Lähteliigist erinevad keskkonnatingimused – erinev loodusliku valiku suund.
  • Muutused isolaadi geneetilises struktuuris (geenitriiv, mutantsioonid)
  • Tekivad uued kohastumused vastavalt keskkonnale ja looduslikule valikule.
  • Kujuneb ristumisbarjäär lähteliigiga.

    Evolutsioon

    Makroevolutsioon*

    Makroevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut.
    On kaks suunda:
  • Evolutsiooniline progress
  • Evolutsiooniline „ regress “ ehk tagasiminek

    Evolutsiooniline progress*

    • On areng täiuslikuma organismi tüübi tekkele.
    • Suudab paremini kasutada keskkonda, kus ta elab.
    • Suudab asustada uusi elupaiku.
    • Sõltub vähem keskkonnast.
    Toob kaasa:
    Organismirühmade mitmekesisuse ehk divergentsi.
    Divergents- liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ülisest eelasvormist. Näiteks putukad ja õistaimed
    Takson - kindlasse kategooriasse kuuluv organismi rühm
    Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnaseks muutumine sarnastes tingimustes.
    Veeloomade kehakuju on sarnane.
    Nt: Delfiinil on tunnusd, mis sarnanevad imetajatega: imetamine , poegade sünnitamine

    Evolutsiooniline regress ehk tagasiminek*

    Toob kaasa:
  • Taandarenemine:
  • Osaline – puudutab mingit kindlat kehaosa (rudimendid – elundi embrüonaalne alge). Nt inimeste karvkate.
  • Täielik – parasiitne eluviis ( siseparasiidid ) Nt paeluss, solkmed , viirused
  • Neil pole liikumiselundeid, vereringet, närvisüsteemi, meeleelundeid.
  • Aga on hästi arenenud paljunemiselundid

    Kordamine


  • Evolutsiooni geneetilised alused (mutatsiooniline – ja kombinatiivne muutlikkus)
  • Olelusvõitlus
  • Looduslik valik (kol vormi, joonised)
  • Kohastumused
  • Liigi teke (ristumist takistavad tegurid, liigi tekke järjestus)
  • Makroevolutsioon (Evolutsiooniline progress ja regress, näited)
  • Vasakule Paremale
    Evolutsiooni geneetilised alused #1 Evolutsiooni geneetilised alused #2 Evolutsiooni geneetilised alused #3 Evolutsiooni geneetilised alused #4 Evolutsiooni geneetilised alused #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kitz Õppematerjali autor
    Autori elu ja looming
    Annotatsioon
    Analüüs postmodernistlikus ja postkolonialistlikus võtmes
    Tegelased ja nende ülesanded
    Teoses käsitletud probleemid
    10 küsimust vastused
    5 arutleva kirjandi teemat

    Sarnased õppematerjalid

    Evolutsioon ja elu areng maal-mikro- ja makroevolutsioon
    9
    pdf

    Evolutsioon ja elu areng maal, mikro- ja makroevolutsioon

    Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon​ (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid ​→​ planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), ​planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon​ - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat

    Bioloogia
    Evulutsiooniteooria kujunemine
    16
    doc

    Evulutsiooniteooria kujunemine

    EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6

    Bioloogia
    Evolutsioon II
    6
    pdf

    Evolutsioon II

    - Kohastumustel on väärtus ainult selles kindlas keskkonnas - Valge jänes: talveks pruun karvakasukas asendub valgega ​→​ ​lumevaesel talvel hea saakloom - Organismirühmale kasulik, aga üksikisendile mitte - Putukad, nt mesilased: salvab ründajat →​ ​ ​nõel jääb kinni ​→​ rebib oma kere puruks ​→​ ​sureb Mikroevolutsioon, selle protsessid ja evolutsiooni tegurid Mikroevolutsiooni põhiprotsessiks on ​kohastumine​, teiseks liigiteke Evolutsiooni tegurid: 1. Mutatsioonid - ​võimaldavad uute tunnuste tekkimise 2. Geenivool 3. Geenitriiv 4. Olelusvõitlus 5. Looduslik valik - ​peamine evolutsiooni tegur ja evolutsiooni suunav jõud Geenivool, geenitriiv (lk. 36) ÕPIKUST: Geenivool​ - Migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel

    Bioloogia
    Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass
    25
    docx

    Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

    vastupidavus haigusele, ebasoodsale temperatuurile või muutuda tema suutlikkus leida ning ratsionaalselt kasutada toitu. Võib tekkida keskkonnale paremini vastav kaitsevärvus või kuju. Pealegi pole mutatsiooni kahjulikkus või kasulikkus midagi absoluutset ja jäädavat. Algselt kahjulik mutatsioon võib muutunud tingimustes osutuda kasulikuks ja vastupidi. Kindel on see, et mutatsiooniline muutlikkus annab evolutsiooni lähtematerjali. 5. Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri kombinatiivne muutlikkus? Geniimmutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide geeni ja teiste geenide alleelide omavaheline kombineerumine, s.o. kombinatiivne muutlikkus. Selle tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide. 6. Mis on geenivool ja kuidas see mõjutab populatsioonide omadusi?

    Bioloogia
    Evolutsioon
    3
    doc

    Evolutsioon

    Selgrootud Loomadbilateraalne sümmetria Kalad Luustik kuulmisaparaat Kahepaiksed 5-varbalised jäsemed kopsuhingamine Roomajad Lootekestad Ürgimetajad Püsisoojasus Päristimetajad Eluspoegimine Ahvid Ruumiline nägemine Millele viitab nende tunnuste olemasolu inimeses? - Loomariigi evolutsiooni etapid - Tõestab loomade ja inimeste pärimisest ühistest iidsetest esivanematest. MÕISTED: Protobiondid ­ erinevad elusolendid Populatsiooni geenifond ­ pop. Isendite, geenide ja nende alleelide summa Populatsiooni geeniline struktuur - geenide ja alleelide omavaheline suhe Divergents ­ protsess kus esialgu vaevu nähtavad muutused suurenevad järglaste ja vanemate vahel, kui ka järglaste endi vahel Olelusvõitlus ­ organismide võitlus

    Bioloogia
    Kodune kontrolltöö nr 2 –teema evolutsioon
    9
    docx

    Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon

    Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad

    Bioloogia
    Evolutsioon-looduslik valik kuni inimese evolutsioon
    6
    docx

    Evolutsioon (looduslik valik kuni inimese evolutsioon)

    1) Makroevolutsioon – liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine Mikroevolutsioon – muutused populatsiooni geneetilised struktuuris, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist antud tingimustes Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumisosa, mida asustavad elusorganismid Kohastumused – populatsioonile või liigile ühised pärilikud omadused, tunnused või tunnustesüsteemid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Bioloogiline isolatsioon e

    Bioloogia
    Evolutsioon
    3
    doc

    Evolutsioon

    evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Rudimendid- ei ole

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun