Evolutsioon (1)

EVOLUTSIOON - üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.
EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme.
FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni.
KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke.
BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal.
FOSSIIL - kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid.
PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu.
GEOKRONOLOOGIA - geoloogiline ajaarvamine ; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel.
AEGKOND - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotud aegkondadeks ja aegkond ajastuteks.
AJASTU- geokronoloogilise skaala suurjaotusest kolmas (lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks.
EOON- geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim ) jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon ja Fanerosoikum .
FENEETILINE- fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav (muutlikkus, käsitlus, uurimistse).
KAMBRIUMI PLAHVATUS - piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul (10-15 mln.aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad.
KUNSTLIK VALIK- inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine.
LOODUSLIK VALIK- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest).
MANDUNUD ELUND - ehk vestigiaalne elund ehk vestiigium on evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis.
OLELUSVÕITLUS- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus ükoloogilistest teguritest (nt: sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimine, toidu hankimine , toimetulek tempertuuri- ja kiskjatega).
PSEUDOGEEN- genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu.
RIBOSÜÜM- katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA- molekul .
RNA-MAAILM- elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA- molekulid, ribosüümid.
ADAPTATSIOON - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga .
ASUTAJAEFEKT- ehk rajajaefekt on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest.
BIOLOOGILINE ISOLATSIOON - ehk ristumisbarjäär on mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukt ristumist ühel alal elavate liikide vahel.
ERIMAINE LIIGITEKE - ehk allopatriline ehk geograafiline liigiteke on liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis.
GEENIVOOL - ehk geenisiire on erinevate populatsioonide omavahelisel ristumisel toimuv geenivahetus, mille tulemusena tulevad suurema geneetilise muutlikkusega organismid.
GENEETILINE TRIIV - ehk geenitriiv on alleelide j genotüübi sageduse juhuslikus suunas muutumine põlvest põlve, statistilistel põhjustel.
GEOGRAAFILINE ISOLATSIOON- eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu.
HARDY - WEINBERGI SEADUS- populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid.
ISOLAAT - liigi põhilevilast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon .
KOHANEMINE - indiviidi elu kestel sobitumine elutingimuste muutustega päriliku reaktsiooninormi piires.
KOHASTUMINE - bioevolutsiooni peamine protsess; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel.
KOHASTUMUS - populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist.
KOHASUS - individuaalse genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega.
LIIGITEKE- uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast.
LIIK- populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi.
LÕHESTAV VALIK- loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud.
MIKROEVOLUTSIOON - liigisisene evolutsioon.
MAKROEVOLUTSIOON- ehk suurevolutsioon, suuremate ja keerukamate taksonite teke.
POPULATSIOONI GENEETILINE STRUKTUUR- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis.
POPULATSIOONI GENOFOND- populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum.
PUDELIKAELAEFEKT - geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest.
STABILISEERIV VALIK- loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega.
SUUNAV VALIK- loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused .
ADAPTIIVNE RADIATSIOON - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm , mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike.
ANALOOGILISED ELUNDID - elundid, millel on sama funktsioon, kuid erinev ehitus. Nt: inimese silmad ja lülijalgse silmad.
BINAARNE NOMENKLATUUR- Linné loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasuttav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub, ja teine on liigiepiteet.
DIVERGENTS - ehk organismide mitmekesistumine. Erinevate keskkonnatingimuste mõjul toimub ühe algtüübi lahknemine teisteks tüüpideks. Nt: eukrüootide lahknemine seenteks, taimedeks ja loomadeks.
KONVERGENTS- eri päritolu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega.
EVOLUTSIOONILINE PROGRESS- evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng.
EVOLUTSIOONILINE REGRESS - eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale.
HIERARHILINE SÜSTEEM- süsteem, mille üksused ehk taksonid koonduvad järk-järgult kõrgema kategooria taksonitesse.
HOMOLOOGILISED ELUNDID- elundid, mis on sisestruktuuri, ehituse poolest sarnased.
HOX- GEENID - kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulatoorgeene. Need määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel.
SÜSTEMAATIKA- bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse.
TAKSON- süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm. Nt: rebane , imetajad .
VÄLJASUREMINE- üksikute liikide või tervete liigirühmade kadumine elu evolutsiooni käigus.
ARTIKULEERITUD KÕNE- häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine.
ARUKAS INIMENE EHK NÜÜDISINIMENE- ehk päris inimene ehk tark inimene; ainus säilinud inimliik , mis tekkis 250-200 tuhat aastat tagasi Aafrikas.
AUSTRALOPITEEK EHK LÕUNAAHV- perekond varaseid, tõenäoliselt esimesi püstikäivaid (kahejalgseid) inimlasi.
KROMANJOONLANE- aruka inimese esimeste populatsioonide esindaja Euroopas.
NEANDERTAALLANE - nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; u ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees- ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik.
NEOTEENIA- individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täises säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused.
OSAV INIMENE- „osavkäpp“, enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane , olend , kes valmistas primitiivseid kiviriistu.
PÜSTINE INIMENE- väljasurnud inimliik, mis eksisteeris u ajavahemikus 1,9 mln – 300 tuhat aastat tagasi.
SOTSIAALNE EVOLUTSIOON- aeg, kui hakkas arenema inimühiskond.
SOTSIAALNE PÄRILIKKUS- sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, tedmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkonddele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega.
EUKARÜOOT- ehk päristuumne. Tal on olemas piiritletud rakutuum ja membraansed organellid .
PROKARÜOOT- ehk eeltuumne . Tal puudub rakutuum ja membraansed organellid.
RUDIMENDID- ehk mandunud tunnused, organismil olemas, aga ta ei kasuta neid, nende funktsioon pole oluline.
POPULATSIOON- ühe liigi isendid mingil territooriumil, mille piires on võimalik nende vaba ristumine.
DNA moodustumine oli elutekke esimene aste. VÄÄR

• RNA moodustumine oli elutekke esimene aste.
  

Dinosauruste väljasuremine oli makroevolutsiooni protsess. TÕENE
Hulkraksed organismid tekkisid aguaegkonnas. TÕENE
Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on liik. VÄÄR

• Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon.
  

Stabiliseeriv valik seisneb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises.VÄÄR

• Lõhestav valik seisneb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises.
  

Esimesed elusorganismid ilmusid Maale arvatavasti 3,7 ... 4 miljardit aastat tagasi. TÕENE
Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on organismidele:

Kasulikud b) neutraalsed c) kahjulikud d) surmavad
Linnud põlvnevad:

Kaladest b) kahepaiksetest c) roomajatest d) imetajatest
Organismi sarnasus mõne teise liigiga on:

Konvergents b) divergents c) mimikri d) progress
Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on:

Rakk b) isend c) populatsioon d) liik e) kooslus
Esimesed Aafrikast välja rännanud inimlased olid:

Lõunaahvid b) neandertaallane c) osav inimene d) püstine inimene e) tark inimene
Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes:

2 miljonit b) 1 miljon c) 100 tuhat d) 40 tuhat aastat tagasi
Esimesed elusolesed ilmusid Maale umbes:

1 miljard b) 10 miljardit c) 50 miljardit d) 4 miljardit aastat tagasi
Elu tekkele järgnes sotsiaalne evolutsioon.
Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel.
Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega.
Sugupooltevahelisi erinevusi põhjustab suguline valik.
Mida tähendab „Kambriumi plahvatus“, kuidas selle toimumist seletatakse ?
See on piltlik väljend Kambriumi ajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad.
Kas elu võiks Maal tekkida ka praegu?
Ei võiks, sest praegu on Maal teistsugused keskkonnatingimused kui siis, millal algas algselt elu. Praegu on ka hapnik, mida tol ajal ei olnud ja see pärsib samuti uue elu tekkimist.
Milliseid üldisi järeldusi võib teha elu arengust Maal?
Algselt olid lihtsama ehituse ja talitlusega organismid, millest arenesid keerukama ehitusega organismid. Organismid/liigid/elu on mitmekesistunud, täiustunud. Algselt oli elu vees, kuid arenes maismaale. Maal on toimunud liikide väljasuremisi ja toimub ka edaspidi, see on üks elu osa.
Milles seisneb kohastumine ning mis on selle tähtsus?
Kohastumine on pärilik populatsiooni ehituse ja talitluse muutumine vastavalt elukeskkonna tingimustele. Kohastumisest arenevad välja kohastumused nt: kaitsevärvus jne. Kohastumine aitab organismidel ellu jääda ja edasi areneda.
Iseloomustada inimese evolutsioonietappe
Esimeseks etapiks võib pidada australopiteekuse tulekut (u 4,2-1,1 mln a. tagasi), kes oma arengus lahknes kaheks: siredaks ja robustseks. Inimese evolutsiooni seostatakse eelkõige sireda australopiteekusega. Järgmisena tuli homo habilis ehk osav inimene (2-2,5 mln a. tagasi), kes oskas valmistada juba lihtsamaid kivist tööriistu. Järgneb homo erectus ehk püstine inimene (1,9 mln a. tagasi), kes valmistas juba keerukmaid tööriistu, tundis tuld ja rändas esimesena Aafrikast välja. Siis tuli homo sapiens ehk tark inimene (u 200-250 000 a. tagasi). Neil oli oma algeline keel, koopamaalingud . Nendega samal ajal eksisteerisid ka neandertaallased, kuid neid ei seotsata perekonda homo. Homo sapiens pani aluse tänapäeva inimesele, keda nimetatakse ka homo sapiens sapiens ehk mõtlev inimene.
Selgitage endosümbioosi hüpoteesi?
Endosümbioosi hüpoteesi järgi liitusid amögoidsete prokarüootidega aeroobsed prokarüoodid ja fotosünteesivad prokarüoodid. Esimesel juhul tulid mitokondrid ja teisel juhul plastiidid ( kloroplastid ). Oluline on see sellepärast, et hakkasid välja kujunema looma- ja taimerakud . Endosümbioosi hüpotees seletabki seda, kuidas prokarüootide asemel tulid eukarüoodid. Ja kuna eukarüootide puhul tulid veel mitoos, meioos, siis tekkis rakus parem tööjaotus ning elu hakkas edasi arenema.
Millega seletatakse liikide väljasuremist?
Seda võib seletada sellega, et ükski liik ei sa lõpmatult evolutsioneerida. Lõplik kohastumine pole võimalik, sellepärast tekivadki uued liigid, mis suudaksid vastavas keskkonnas toime tulla.
Milline tähtsus on eukarüootsuse tekkel?

• Parem tööjaotus rakusiseselt
  
• Lihtsa pooldumise asemel tekkis mitoos
  
• Kujunes välja ka meioos ning suguline paljunemine
  
• Eukarüootide teke võimaldas välja kujuneda ka hulkraksetel
  

Mis on looduslik valik ja milline on selle vajalikkus?
Looduslik valik on ebavõrdne paljunemisvõime ning ellujäämine, mis on tingitud nii isendi individuaalsetest iseärasustest, kui ka piiravatest keskkonnatingimustest. Oluline on seepärast, et puhastab loodust nõrgematest isenditest, sest tugevamad jäävad ellu. Aitab säilitada liigi puhtust, tugevust.
Õpiku kordamine:

Darvinism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid.

Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga.

Maa esmane atmosfäär sisaldas tõenäoliselt vesinikku, lämmastikku, ammoniaaki jt.

Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega.

Peaaegu kõikide loomahõimkondade algsed esindajad tekkisid Kambriumis, üle 500 mln a. tagasi.

Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed.

RNA moodustumine oli elutekke esimene aste.

Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu.

Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal 1859 .

Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivaks teguriks looduslik valik.

Esimesed elusolendid ilmusid Maale u: a) 500 mln b) 1 mld c) 3 mld d) 10 mld a. tagasi?

Esimesed maismaataimed olid sõnajalgtaimed.

Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed.

Linnud põlvnevad : kahepaiksetest; krokodillidest; dinosaurustest; imetajatest?

Lennuvõime omandasid loomadest esimesena kiilid.

Dinosauruste väljasuremise põhjustas meteoriidikatastroof.

Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofiga.

Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase täiustumistungi ja kohanemisvõimega.

Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest looduslikuks valikuks .

Pleontoloogilised andmed näitavad organismivormide elu Maa ajaloos.

Elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon.

Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ribosüümideks.

Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel.

Keskaegkonna lõpus toimus massiline dinosauruste väljasuremine.