Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

Q: Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

Q: Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

Q: Mis on mikroevolutsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

Q: Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

Q: Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri kombinatiivne muutlikkus?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

Q: Mis on geenivool ja kuidas see mõjutab populatsioonide omadusi?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

Q: Mis on geneetiline triiv ja millest see sõltub?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

Q: Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

Q: Milles seisneb olelusvõitlus?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

Q: Milles väljendub looduslik valik?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

Mänd, Kai

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass) (33)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks?
Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus?
Mis on mikroevolutsioon?
Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel?
Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri kombinatiivne muutlikkus?
Mis on geenivool ja kuidas see mõjutab populatsioonide omadusi?
Mis on geneetiline triiv ja millest see sõltub?
Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt?
Milles seisneb olelusvõitlus?
Milles väljendub looduslik valik?
Kuidas mõjutab looduslik valik populatsiooni geneetilist struktuuri?
Milles seisneb loodusliku valiku evolutsiooniline tähtsus?
Mis on suguline valik ?
Milles seisneb stabiliseeriva valiku tähtsus?
Milliseid muutusi populatsioonis põhjustab suunav valik?
Mille poolest erineb lõhestav valik suunavast?
Mille poolest erinevad varjevärvus ja hoiatusvärvus?
Mis kujundab kohastumusi?
Milles võib avalduda käitumiskohastumus?
Milles seisneb organismide vastastikune kohastumine?
Milline on liigi bioloogiline määratlus?
Millistele liikidele on rakendatav bioloogiline liigimääratlus?
Milles seisneb liigi morfoloogiline määratlus?
Millised tegurid takistavad liikidevahelist ristumist?
Mis on ristumisbarjäär ja mis seda põhjustavad?
Millest algab liigiteke?
Millised tegurid määravad uue liigi tekkimise?
Mis juhtub alamliikidega nende levilate ühinemisel?
Miks saavad kohastuda populatsioonid aga mitte üksikisendid?
Milline osa on liigitekkes populatsioonide geograafilisel isolatsioonil?
Milles seisneb loodusliku valiku toime?
Milline seos on loodusliku valiku eri vormidel kohastumisega?
Kuidas saavutatakse liigi geneetiline stabiilsus?
Kuidas mõjutab looduslik valik genotüübi ja fenotüübi muutlikkust?
Mis on makroevolutsioon?
Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon?
Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni?
Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents?
Millest sõltub divergentsi ulatus?
Mis on konvergents?
Millised tunnused on homoloogilised millised analoogilised?
Mida tähendab evolutsiooniline progress?
Kuidas määratles J Ray liiki?
Milliseid uuendusi tõi K Linn� süstemaatikasse?
Milles seisneb klassifikatsiooni hierarhiline süsteem?
Millised organismiriigid kuuluvad viieriigilisse süsteemi?
Mille alusel eristas C Woese organismide evolutsiooni suurharud?
Millised harud domeenid ehk ülemriigid kuuluvad elustiku evolutsioonilisse?
Kuidas on omavahel seotud mikro- ja makroevolutsioon?
Milline osa on evolutsioonis liikide väljasuremisel?
Mis on liikide väljasuremise põhjused?
Kuidas on evolutsiooniline regress seotud kohastumisega?
Mis põhjustab evolutsioonilist konvergentsi?
Kumba eelistada kas molekulaargeneetilist või morfoloogilist süstemaatikat?
Milles seisneb kohanemise ja kohastumise erinevus?
Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon?
Kuidas võiks toimuda inimese edasine evolutsioon?
Kuidas seletada töö osa inimese evolutsioonis?
Mida võib järeldada hauapanuste leidmisest ürgsete inimeste elupaikadest?
Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsete tekke inimlaste evolutsioonis?
Millist osa inimese evolutsioonis võis etendada neoteenia?

Õpik lk. 71

Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks?
Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.

Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus?
Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel:

Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid);
kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest;
mutagenees puudub – populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone ;
populatsioon on isoleeritud – puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest;
puudub looduslik valik, s.t. kõik genotüübid on võrdsed kohasusega ehk valikuväärtusega.

Mis on mikroevolutsioon ?
Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks.

Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel?
Kui mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne , kahjulik või kasulik. Kui mutatsioon pole dominantselt lekatiivne (s.t. seda kandva indiviidi surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve ja moodustab koos teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikuse varu. Arvatakse, et kasulike mutatsioonide sagedus on kõige väiksem, aga neid siiski tekib. Nii võib mõne geeni muteerumise tagajärjel suureneda organismide residtentsus antibiootikumile, vastupidavus haigusele, ebasoodsale temperatuurile või muutuda tema suutlikkus leida ning ratsionaalselt kasutada toitu. Võib tekkida keskkonnale paremini vastav kaitsevärvus või kuju. Pealegi pole mutatsiooni kahjulikkus või kasulikkus midagi absoluutset ja jäädavat. Algselt kahjulik mutatsioon võib muutunud tingimustes osutuda kasulikuks ja vastupidi. Kindel on see, et mutatsiooniline muutlikkus annab evolutsiooni lähtematerjali.

Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri kombinatiivne muutlikkus?
Geniimmutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide geeni ja teiste geenide alleelide omavaheline kombineerumine, s.o. kombinatiivne muutlikkus. Selle tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide.

Mis on geenivool ja kuidas see mõjutab populatsioonide omadusi?
Geenivool ehk geenisiire on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
Geenivoolu peamiseks tagajärjeks on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine, s.t. nende eristumise (divergeerumise) pidurdumine (liigi terviklikkuse tagamine).

Mis on geneetiline triiv ja millest see sõltub?
Geneetiline triiv eh geenitriiv on alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda.
Tingitud statilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. (nt: looduslik katastroof ja pudelikaelaefekt )

Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt?
Pudelikaelaefekt vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, kuid suurendab erinevusi liigi erinevate populatsioonide vahel.
Õpik lk. 75

Milles seisneb olelusvõitlus?
Olelusvõitlus seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsa temperatuuri, niiskuse, soolsuse, valguse ja muude selliste tingimuste talumisega.

Milles väljendub looduslik valik?
Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest.
Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et keskkonnatingimused (ehk "loodus") määrab (ehk "valib"), kui hästi organismide tunnused aitavad kaasa organismi ellujäämisele ja paljunemisele; organismid, kellel need tunnused puuduvad, võivad surra enne paljunemist või olla vähem viljakad .

Kuidas mõjutab looduslik valik populatsiooni geneetilist struktuuri?
Looduslik valik saab mõjutada järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri ainult nende tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad genotüübist.

Milles seisneb loodusliku valiku evolutsiooniline tähtsus?
Darwini teooria, mille kohaselt liikide evolutsioon toimub loodusliku valiku toimel, lähtub eeldusest, et organismide tunnused on vanematel ja järglastel mittedeterministlikul kombel erinevad. Seega vanemad ja nende järglased on üksteisest siiski erinevad.

Mis on suguline valik ?
Suguline valik on emas- või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendite kvaliteeti näitavate omaduste alusel.

Milles seisneb stabiliseeriva valiku tähtsus?
Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik on loodusliku valiku vorm, mis mõjub mingile liigile suhteliselt püsivas elukeskkonnas . Stabiliseeriva valiku mõjul väheneb keskmisest erinevate genotüüpidega isendite edukus vaadeldavas keskkonnas, seetõttu saavad eelise suhteliselt keskmise genotüübiga isendid. Isendid säilivad oluliste muutusteta.

Milliseid muutusi populatsioonis põhjustab suunav valik?
Selektsiooni kaudu on eelistatud üks äärmuslik fenotüüp ning selle tulemusena muutub populatsiooni keskmine kindlas suunas. Suunav valik leiab aset siis, kui keskkonnas toimuvad pidevad muutused. Suunav valik rakendub populatsioonile ka tõu- või sordiaretuse käigus.
Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju.

Mille poolest erineb lõhestav valik suunavast?
Erinevalt suunavast valikust, mis muudab isendi kuju palju just elukeskkonna järgi, tekitab lõhestav valik ühest liigist lausa kaks erinevat rassi (nt. räim – kevad- ja sügisräimeks)
Õpik lk. 79

Võrrelge kohastumist ja kohanemist!

KOHASTUMINE
KOHANEMINE
loob, muudab ja säilitab looduslik valik
toimub enamasti vastusena keskkonnatingimuste toimele
sobitumine uute elamistingimustega
isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames
tulemuseks: organismide kohastumus
tulemuseks: kohanemus

Tooge näiteid organismide kohastumustest!
*Mägisibulal on lihakad vett varuvad lehed
*Kaktusel on lehed taandarenenud ogadeks, kuid vars on kujunenud lihakaks veehoidjaks
*Karvasjalg-kakul öölinnuna on suured ja eriti valgustundlikud silmad
*Lindudel on jäsemed kujunenud tiibadeks, et lennata ning kerged toruluud ning nende keha katab sulestik

Mille poolest erinevad varjevärvus ja hoiatusvärvus?
Varjevärvus on võimalikult loodusega sarnastes toonides (nt. viljapuu-lehekedrik on omandanud nii lehe kuju kui ka värvi, et teda looduses raskem märgata, jänes on suveperioodil pruunikas, et teda niitude ja metsa vahel raskem märgata, talveperioodil aga valge, et kergemini lumevärvusega ühte sulanduda – jääda märkamatuks kiskjate jaoks)
Hoiatusvärvus on aga võimalikult neoonne või kirgas toon, mis hoiatab teisi liike neile liginemaks (nt. lepatriinude punakas värv annab märku nende ebameeldivast maitsest )

Mis on mimikri ? Tooge näiteid!
Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. Näiteks võib ohutu loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga . Mimikriga on paralleelselt kasutusel mimeesi mõiste, millega tähistatakse tavaliselt sarnasust keskkonnaelemendiga.
Nt. ohutud sirelased meenutavad väljanägemiselt herilasi või mesilasi; mitmed kahjutud maod sarnanevad mürkmadudega; kägu jäljendab raudkulli jne.

Tooge näiteid kohastumuste suhtelisusest!
Kohastumuste suhtelisus avaldub järgnevas:
*ühe ja sama keskkonnateguri suhtes kujunevad erinevad, kuid konkurentsivõime seisukohalt samaväärsed kohastumused .
*organismirühmale tervikuna kasulik omadus ei pruugi olla seda kõigi üksikisendite seisukohalt;
*kohastumus töötab erinevates situatsioonides (kuigi teatud tingimustes ja teatud ajal) erinevate tagajärgedega.

Mis kujundab kohastumusi?
Liigi uusi kohastumusi kujundab suunav valik olemasolevate.
Kohastumine kui protsess on pidev ja kohastumise puhul üldiselt ei saa rääkida kindlast algusest ja lõpust. Seetõttu on ka kohastumise hindamine suhteliseks või absoluutseks alusetu. Suhtelised on kohastumused, mis tekivad kohastumise tulemusena.
Kohastumine toimub organismirühmades. Üksikisend ei evolutsioneeru, järelikult ka ei kohastu. Pealegi algab kohastumine tavaliselt mingi kindla keskkonnateguri toimel.
Konkreetne organismirühm ei suuda kohastuda lõputult. Populatsioonigeneetiline materjal ei võimalda sobivaid geenikombinatsioone kujundada kõigi võimalike keskkonnatingimuste suhtes. Samal põhjusel on aset leidnud paljude minevikust teadaolevate organismirühmade väljasuremine.
Kohastumise tagajärjel kujuneb organismirühmal tunnus või omadus, mis aitab isenditel olemasolevates tingimustes paremini konkureerida teiste sama elupaika kasutavate organismirühmadega ja püsida oma elukeskkonnas. Uue liigi teke eeldab ka selliste tunnuste või omaduste kujunemist, mis looks ristumisbarjääri. Kõigist fenotüübilt eristunud rühmadest ei kujune kaugeltki uusi liike.

Milles võib avalduda käitumiskohastumus?
saagitabamisviisides, lindude rändes, järglashooldes, tedremängus (käitumiskohastumus, mis võimaldab emastel parimaid isaseid valida) jne.

Milles seisneb organismide vastastikune kohastumine?
Lisaks kõigele tuleneb organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Kui saaklooma- või peremeesliik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. Nii käib nende vahel pidev „kohastumisvõidujooks“ ja kummagi poole kohastumused pole kunagi täiuslikud.
Õpik lk. 83

Milline on liigi bioloogiline määratlus?
Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on nn. bioloogiline liigimääratlus, mille esitas USA evolutsionist Ernst Mayer ja mis on praegu üldiselt kasutusel.

Millistele liikidele on rakendatav bioloogiline liigimääratlus?
Bioloogiline määratlus on rakendatav üksnes nüüdisaegsetele suguliselt sigivatele organismidele ja sedagi mitte alati.

Milles seisneb liigi morfoloogiline määratlus?
Sugutult sigivate organismide (nt. paljud taimed) ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline ehk tüpoloogiline liigimääratlus. See ütleb: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest.

Millised tegurid takistavad liikidevahelist ristumist?
Geograafiline isolatsioon ja ristumisbarjäär(ehk bioloogiline isolatsioon).

Mis on ristumisbarjäär ja mis seda põhjustavad?
Liigi bioloogilisi iseärasusi (ökoloogilisi, käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi). Bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumistühel alal elavate liikide vahel, nimetatakse ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks.
Ristumisbarjääri põhjustavadki liikide iseärasused.

Millest algab liigiteke ?
Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni.

Millised tegurid määravad uue liigi tekkimise?
Liigitekke vormid: allopatriline , peripatriline, parapatriline ja sümpatriline.
Mõnikord on liigiteke esile kutsutud ka kunstlikult, näiteks laborikatsetes ja loomakasvatuses.
Põhilised tegurid uue liigi tekkida saamiseks on viljakus, geograafiline asukoht ja sugu.

Mis juhtub alamliikidega nende levilate ühinemisel?
Alamliigid muutuvad ning jagunevad levilate ühinemise käigus veel omakorda erinevateks rassideks (nt. kalakajakas – kalakajakas(Larus canus canus) ja järve-kalakajakas (Larus canus heinei).
Õpik lk. 84-85
Mõisted
Adaptsioon – organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks koskkonnatingimuste ja eluviisiga
Asutajaefekt – geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni asutava isendirühma väikesest arvukusest
Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär - mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid
Erimaine liigiteke – liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis
Geenivool ehk geenisiire – geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel
Geneetiline triiv– alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast allelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda
Geograafiline isolatsioon – eri populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum
Hardy-Weinbergi seadus – populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleelid - ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid
Isolaat – liigi põhilevilast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon
Kohanemine – individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonna tegurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires
Kohastumine– (populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonide loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused
Kohastumus – populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates ning sellega liigi säilimist
Kohasus – individuaalse genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega
Liigiteke – uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahele. Liigiteke on mikro - ja makroevolutsiooni eraldusprotsess
Liik – populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikidega isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi
Lõhestav valik – loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud
Mikroevolutsioon – populatsiooni- ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas
Olelusvõitlus – organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus-, jms. tingimuste talumises
Populatsiooni geneetiline struktuur – alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis
Populatsiooni genofond – populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum
Pudelikaelaefekt – geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest
Rajajaefekt – geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest
Ristumisbarjäär - bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja –järgseid tegureid
Stabiliseeriv valik – loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnitab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega
Suunav valik – loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelistamine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused
Tõene või väär?

Liigi isendid on geneetiliselt ühesugused.

Kohastumused tekivad populatsioonidest.

MikroevolutsiooniKatkeva tasakaalu põhjustavad neutraalsed mutatsioonid .

Liikide iseseisvuse tagavad ristumisbarjäärid.

Geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes populatsioonides.

Liigilised kohastumused onpole alati täiuslikud.

StabiliseerivLõhestav valik kõrvaldab populatsioonist geneetilise muutlikkuse.

Liigiteke algab tavaliselt populatsioonide geograafilisest eraldumisest.
Õige vastusevariant.

Populatsiooni geneetiline struktuur on: a) genotüüpides sisalduvate alleelide kogum, b) genotüüpides sisalduvate alleelide suhteline sagedus, c) tunnuste mitmekesisus populatsioonis, d) immigrantide osakaal populatsioonis.

Mikroevulatsioon on: a) populatsiooni kohastumine elutingimustega, b) uue liigi teke, c) indiviidide kohanemine muutunud tingimustega, d) mutantse indiviidi teke.

Mingil geenil võib populatsioonis olla alleele: a) kaks, b) kolm, c) viis, d) määramata arv.

Tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on: a) pesapaiga kaitse, b) vaenlaste peletamine, c) suguline valik, d) rõõmuavaldus kevadel.

Geenivool populatsioonide vahel: a) suurendab nende erinevusi, b) vähendab nende erinevusi, c) põhjustab uue liigi tekke, d) tekitab geneetilise triivi

Mürgiastlaga putukad: a) on varjevärvusega, b) meenutavad mõnd ohutut putukat, c) on ereda värvusmustriga, d) on väheliikuvad.

Lamarkism: a) on aegunud evolutsiooniõpetus, b) täiendab Darwini teooriaid, c) on moodne evolutsiooniteooria , d) on katastrofismiteooria.

Liigi uusi kohastumusi kujundab: a) stabiliseeriv valik, b) olelusvõitlus, c) suunav valik, d) mutagenees.
Sobiv sõna lünka.

Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon.

Populatsiooni isendite kõigi geenide/alleelide kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks.

Evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad mutatsioonid.

Geneetiline triiv seisneb populatsiooni alleelisageduste suuna muutustes.

Loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks on liikide muutus.

Sugupooltevahelisi erinevusi põhjustab suguline valik.

Kohanemine seisneb indiviidi fenotüübi otstarbekas muutumises.

Liigitekke peamiseks tüübiks on erimaine liigiteke.
Selgita pikemalt ja too näiteid.

Miks saavad kohastuda populatsioonid, aga mitte üksikisendid?
Seepärast, et üksikisend ei saa paljuneda ning sedasi oma liiki aktiivsena hoida, seega vajab ta liigikaaslaseid, et saada järglasi. Populatsiooni kuuluvad nii isas - kui ka emasorganismid.

Milline osa on liigitekkes populatsioonide geograafilisel isolatsioonil?
Kui isoleerida liigi kõik isendid üksteisest erinevatesse geograafilistesse punktidesse ning vahemaad on piisavalt suured selleks, et liigikaaslastel võimatu kohtuda , sureb liik välja, kuna paljunemiseks on vaja nii isas- kui ka emasorganismi, mis võimaldaks järglasi sigitada ning seega populatsiooni tihendada.

Milles seisneb loodusliku valiku toime?
Populatsiooni tugevamad isendid jäävad ellu; organismid, mis paiknevad geograafiliselt soodsas kohas jäävad ellu.

Milline seos on loodusliku valiku eri vormidel kohastumisega?
Need, kes ei suuda näiteks kliimaga harjuda kas surevad välja või peavad võimaluse korral leidma omale geograafiliselt soodsama paiknemiskoha, vastasel juhul teeb looduslik valik „oma töö“.

Selgitage kohastumuste suhtelisust ühe Eestis elava loomaliigi näitel!
Nt. pruunkaru
*omab pruuni karvkatet, mis teeb hoolimata ta suurusest ta metsas nähtamatumaks
* magab talveund
*ennem talvist und sööb kõhu täis, et rasv teda talvel soojas hoiaks

Kuidas saavutatakse liigi geneetiline stabiilsus?
Liigi geneetiline stabiilsus saavutatakse mitoosi abil.

Kuidas mõjutab looduslik valik genotüübi ja fenotüübi muutlikkust?
Juhul, kui isendi genotüüp on liiga nõrk, siis looduslik valik lihtsalt kaotab selle. Seega kui pole genotüüpi, pole ka fenotüüpi ja seetõttu „kaob“ ka isend ise.

Selgitage, milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel.
Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mõjuta ning võivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajärjel võib tekkida niinimetatud katkev tasakaal.
Õpik lk. 93

Mis on makroevolutsioon ? Tooge näiteid!
Makroevolutsioon on „suurevolutsioon“, evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine.
Nt. sugukond , hõimkond, klassid

Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon?
Organismide individuaalse ja evolutsioonilise arengu toimel.

Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni?
Olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine.

Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents ?
Divergents seisneb vanemliikide hargnemisest uuteks üksteisest üha erinevamateks liikideks.

Millest sõltub divergentsi ulatus?
Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilistest võimalustest.

Mis on konvergents? Tooge näiteid loomariigist!
Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega.
Nt. delfiin , kalasisalik, hai

Millised tunnused on homoloogilised , millised analoogilised?
Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon, nimetatakse analoogiliseks, erinevalt ühiselt eellaselt päritud ja ehitusplaanilt sarnasest, homoloogilistest elunditest.

Mida tähendab evolutsiooniline progress?
Evolutsiooniline progress on evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng.
Õpik lk. 98

Kuidas määratles J. Ray liiki?
Ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem, kui ühe vanempaari järglased.

Milliseid uuendusi tõi K. Linné süstemaatikasse?
Ta kinnitas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates.

Milles seisneb klassifikatsiooni hierarhiline süsteem?
Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm, nt. mingi liik, selts, klasse ja muud sellist – see on hierarhiline süsteem.

Millised organismiriigid kuuluvad viieriigilisse süsteemi?
Loomariik, taimeriik , proteistid, bakterid , seened.

Mille alusel eristas C. Woese organismide evolutsiooni suurharud?
Ta püstitas hüpoteesi, et elu arengu algperioodil toimus lahknemine kolme harru ehk domeeni. Kaks neist (bakterid ja arhed ) säilitasid edasises evolutsioonis prokaürootse rakutüübi, kolmas arenes aga sümbiogeneesi kaudu eukaürootseks.

Millised harud ( domeenid ehk ülemriigid) kuuluvad elustiku evolutsioonilisse?
Bakterid ja arhed.
Õpik lk. 99-100
Mõisted
Adaptiivne radiatsioon – evolutsiooniline mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid kohastunud liike
Analoogilised elundid – sama funktsiooniga, kuid erineva väljanägemisega elundid (nt. sea süda ja inimese süda)
Biaarne nomenklatuur – Linné loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub, ja teine on liigiepiteet
Divergents – iikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis
Evolutsiooniline progress – evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng
Evolutsiooniline regress – eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale
Hierarhiline süsteem – süsteem, mille üksused ehk taksonid koonduvad järk – järgult kõrgema kategooria taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide rühmitamises perekondadesse, perekondade koondamises sugukondadesse ning nende ühendamises seltsidesse jne.
Homoloogilised elundid – elundid, mis on nii sama funktsiooni kui ka väljanägemisega (nt. ahvi käsi ja inimese käsi)
HOX- geenid – kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel
Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega
Makroevolutsioon – „suurevolutsioon“, evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt. sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine
Süstemaatika – bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse
Takson – süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm (nt. rebane , koerlased , kiskjalised, imetajad , selgroogsed )
Väljasuremine – üksikute liikide või tervete liigirühmade (perekondade, sugukondade, seltside ) kadumine elu evolutsiooni käigust. Eristatakse foonilist väljasuremist (pidevalt toimuv üksikute liikide kadu) ja massilist väljasuremist (paljude liikide ja kõrgemate taksonite väljasuremine suhteliselt lühikese aja jooksul)
Tõene või väär?

Kõige liigirikkam loomaklass on linnudputukad.

Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi.

Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus abiootilistestbiootilistest teguritest.

Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni.

Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed.

Linné lõi organismide loomuliku süsteemi.

Dinosauruste väljasuremine oli makroevolutsioonilinemikroevolutsiooniline protsess.

Kambiumi plahvatus seisnes hiidmeteoriidikomeedi kokkupõrkes Maaga.
Õige vastusevariant.

Kohastumuse kujundab: a) geneetiline triiv, b) genoommutatsioon, c) looduslik valik, d) harjumine elupaiga tingimustega.

Makroevolutsioon tähendab: a) hiidsisalikke, b) uue liigi, c) suure fenotüübilise efektiga mutatsiooni, d) liigist kõrgema taksoni teket.

Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist, b) ebasoodsatest elutingimustest, c) kohastumisest, d) konvergentsist.

Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised, b) analoogilised, c) konvergentsed, d) võrreldamatud organid .

Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid, b) kromosoommutatsioonid , c) genoommutatsioonid,
d) regulaatorgeenide mutatsioonid.

Massilisi väljasuremisi põhjustas: a) evolutsiooniline regress, b) kiskjate teke,
c) suur muutus elukeskkonnas, d) ristumisbarjäär.

Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid, b) indiviidid, c) populatsioonid, d) liigid.

Liikide evolutsioonilised muutused on tingitud: a) täiustumistungist,
b) mutatsioonidest, c) looduslikust valikust, d) kohanemisest.
Sobiv sõna lünka.

Loodusliku valiku toimel arenevad terved isendid.

Indiviid on muutunud elutingimustega.

Väikeste populatsioonide evolutsiooni mõjutab oluliselt geneetiline triiv.

Koduloomade aretust suunab peamiselt suunav valik.

Liigiteke algab tavaliselt bioloogilisest isolatsioonist.

Eri liikide kohastumisel ühetaolistele tingimustele ilmneb sageli mimikri.

Selgroogsete jäsemeskeleti ehitus on homoloogiline.

Eukarüootne rakutüüp tekkis primitiivsuse tagajärjel.
Selgita pikemalt ja too näiteid.

Kuidas on omavahel seotud mikro- ja makroevolutsioon?
Nad mõlemad on seotud populatsiooniga, mõlemad osalevad evolutsioonilises progressis. (nt. positiivses suunas liikuv populatsioon)

Võrrelge evolutsioonilist progressi ja regressi!
Evolutsiooniline progress hõlmab ning loob ning edendab keerukamaid organisme, evolutsiooniline regress hõlmab ning arendab ellasliku ehituse ja talitlusega organisme, mis vajavad vähem nõudlikku keskkonda.
(evolutsiooniline progress – hulkraksed ; evolutsiooniline regress – ainuraksed)

Milline osa on evolutsioonis liikide väljasuremisel?
Seesmistest põhjustest tingitud järk-järguline väljasuremine, mis vältas mõned miljonid aastad. Dinosauruste piiratud geenifond ei võimaldanud neil kohastuda kiirelt asetleidnud muutustega . On teada, et toimusid klimaatilised muutused, mis kestsid kuni kriidiajastu lõpuni (globaalne jahenemine, mürgised gaasid, lühiajalised happevihmad), mis viisid paljude organismirühmade väljasuremisele nii maismaal kui meres, nii selgroogsete kui selgrootute hulgas. Vulkaaniline tegevus oli sel perioodil aktiviseerunud ja see võis õhku paisata tolmu, vähendada Maale jõudva päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues. Vulkaanilise tegevuse aktiviseerumise tingisid nähtavasti kontinentaalsed nihkumised.
Välimistest põhjustest tingitud katastrofaalne väljasuremine. Selle hüpoteesi järgi põhjused võisid olla samad, kuid protsess ise toimus kiiresti.
Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess.

Mis on liikide väljasuremise põhjused?
Vulkaanipurse, katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muutumine.
Nt. George C. McGavin-i raamatus „Ohustatud Liigid“ on välja toodud fakt, et 95% väljasuremise põhjustest hõlmavad just need kolm eelmainitud faktorit.

Kuidas on evolutsiooniline regress seotud kohastumisega?
Evolutsiooniline regress on seotud kohastumisega just seetõttu, et need algelised loomad, kes hakkavad elukeskkonda sulanduma, peavad sellega kohanema, sest muidu olend hukub.
Nt. kui bakterid ei saa keskkonnas, kuhu ta sattus kohanetud, pole teda enam varsti.

Mis põhjustab evolutsioonilist konvergentsi?
Tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega.
Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks.

Kumba eelistada – kas molekulaargeneetilist või morfoloogilist süstemaatikat?
Eelistan molekulaargeenilist süstemaatikat, sest leian, et inimesel ja šimpansil on rohkem ühiseid tunnuseid, kui inimesel ja gorillal.

Milles seisneb kohanemise ja kohastumise erinevus?
Kohanemine(individuaalselt) seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohastumine muudab seevastu organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumus arenebki välja kohanemisest.
Õpik lk. 113 - 114
Mõisted
Artikuleeritud kõne – häälikuliselt liigendatud kõne, mõistelise keele kasutamine
Arukas inimene ehk nüüdisinimene – nimetatud ka päris- ja targaks inimeseks; ainus säilinud inimliik , mis tekkis 250-200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 tuhat aastat tagasi hakkas asustama ka kõiki teisi kontinente
Australopiteek ehk lõunaahv – perekond varaseid, tõenäoliselt esimesi püstikäivaid(kahejalgseid) inimlasi. Elasid ajavahemikus 4,2 – 1,1 miljonit aastat tagasi Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Lahknesid siredaks ja robustseks tüübiks. Mingist siredast liigist arvatakse põlvnevat esimene inimliik
Kromanjoonlane – aruka inimese esimeste populatsioonide esindaja Euroopas; nimetatud Cro-Magnoni koopia järgi Prantsusmaal
Neandertallane – nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; umbes ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees- ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik
Neoteenia – individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused
Osav inimene – „osavkäpp“, enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlaadne, olend, kes valmistas primitiivseid kiviriistu. Elas umbkaudu ajavahemikus 2,5 – 1,6 mln. aastat tagasi Ida- ja Lõuna-Aafrikas
Püstine inimene – väljasurnud inimliik, mis eksisteeris umbes ajavahemikus 1,9 miljonit kuni 300 tuhat aastat tagasi (aga võib-olla giljemgi). Tekkinud Aafrikas, asustas ka mitmeid paiku Aasias ja Euroopas; valmistas kivist pihukirveid. (Varem nimetatud ahvinimeseks)
Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna ajalooline areng; kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate areng
Sotsiaalne pärilikkus – sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondade omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega
Tõene või väär?

Nüüdisinimene pärineb Aafrikast.

Inimesega kõige sarnasemad loomad on orangutangidšimpansid(ja gorillad).

Šimpansil on nagu inimeselgi 46 kromosoomi48 kromosoomi.

Australopiteegid on kunagi AustraaliatIda- ja Lõuna-Aafrikat asustanud ahvid .

Inimese eellaste evolutsioonitee lahknemine inimahvide omast 7 – 5 miljonit aastat tagasi.

Esimesed inimlased erinesid inimahvidest peamiselt suurema peaajukahejalgse liikumisviisi poolest.

Neandertali inimene oli inimese evolutsiooni ummikharu.

Neoteenia seisneb individuaalse arengu pidurdumises (ja aeglustumises).
Õige vastusevariant.

Inimese genoomi DNA nukleotiidijärjestus erineb šimpansi omast: a) 10%, b) 5%,
c) 2%, d) 0,2 %

Inimese aju on šimpansi omast suurem: a)2 korda, b) 3,5 korda, c) 5 korda,
d) 7 korda.

Esimene inimliik tekkis umbes: a) 40 tuhat, b) 200 tuhat, c) 2,5 miljonit, d) 4 miljonit aastat tagasi.

Nüüdisinimene tekkis: a) Euroopas, b) Ees-Aasias, c) Aafrikas, d) Hiinas.

Esimene inimliik arenes: a) šimpansist, b) gorillast, c) siredast australopiteegist,
d) robustsest australopiteegist.

Kõige pikema eksisteerimisajaga inimliik on olnud: a) osav inimene,
b) püsti inimene, c) neandertali inimene, d) arukas inimene.

Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes: a) 2 miljonit, b) 1 miljon,
c) 100 tuhat, d) 40 tuhat aastat tagasi.

Põllumajanduse areng algas umbes: a) 40 tuhat, b) 10 tuhat, c) 5 tuhat,
d) 2 tuhat aastat tagasi.
Sobiv sõna lünka.

Inimene kuulub loomariigi süsteemis esikloomaliste seltsi.

Teadaolevalt olid esimeseks püstikäivaks inimeseks lõunaahv.

Eellastega võrreldes pidurdunud isendiarengut nimetatakse neoteeniaks.

Vanimad kiviriistad on umbes 2,5 miljonit aastat vanad.

Neandertali inimese peamiseks levilaks oli Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia.

Nüüdisinimene tekkis tõenäoliselt Aafrika kontinendil.

Esimeste koopa- ja kaljujooniste vanus on umbes 50 000 aastat.

Inimese nüüdisaegne evolutsioon põhjustab inimkonna ühtlustumise.
Selgita pikemalt ja too näiteid.

Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon?
Sotsiaalne evolutsioon seisneb omandatud kogemuste ja teadmiste edasi kandmine järgnevatesse põlvkondadesse.
(Nt. muistendid, vanaema retseptid, rahvalaulud , rahvatantsud jne. on pärandatud edasi aastast – aastasse, et need ei ununeks ega kaoks leidub veel inimesi, kes vanu traditsioone ja tavasid ning muud sellist edasi kannavad).

Kuidas võiks toimuda inimese edasine evolutsioon?
Inimkond hakkab ühtlustuma, sest geenivool inimpopulatsioonide vahel on vaba ja ulatuslik juba praegugi. Aja möödudes kujuneb välja praktiliselt sama rassi- ja rahvustunnusega inimtüüp.
(Mida aeg edasi, seda enam segunevad rassid omavahel, näiteks mustanahaline naine ja valge mees sigivad ning tekib järglane, kelle nahavärv on midagi nende kahe vahelist).

Millistel põhjustel on inimkonna arvukus viimase 10 tuhande aasta jooksul järjest kiirenevalt kasvanud?
Umbes 10-12 tuhat aastat tagasi hakkasid mõned soodsates geograafilistes tingimustes (Mesopotaamias, Lõuna-Hiinas, hiljem Kesk-Ameerikas ja Lääne-Aafrikas) elutsevad inimpopulatsioonid kodustama loomi ja tegelema põllumajandusega. Umbes 5000 aastat tagasi leiutati ratas ja umbes samal ajal ka kirjakeel . Kiiresti, mõne aastatuhandega, said need saavutused omaseks kogu inimkonnale. Ei ole mõtet hakata loendamagi teaduslikke, tehnoloogilisi ja meditsiinilisi edusamme kahe viimase aastaaja jooksul. See on kaasa toonud inimese leviku üle kogu planeedi ja tema arvukuse ülikiire kasvu: 10 000 aastat tagasi elas Maal ligi 5 miljonit inimest, 17.sajandil umbes 750 miljonit ja nüüd üle 6,5 miljardi. Inimene on ammu muutunud paljude teiste liikide evolutsiooni oluliseks mõjustajaks ja võimalik, et ohuks iseendalegi.

Kuidas seletada töö osa inimese evolutsioonis?
Töö on kõigepealt inimese ja looduse vaheline protsess, milles inimene vahendab, reguleerib ja kontrollib oma ainevahetust loodusega omaenese tööga. Ta astub loodusainele endale vastu loodusjõuna. Tema ihulikkuse juurde kuuluvad loodusjõud, käed ja jalad, pea ja käsi, paneb ta liikuma, et omastada endale loodusainet kujul, mis on tema enda elu jaoks kasutamiskõlblik. Mõjutades selle liikumise läbi temast väljaspool olevat loodust ning seda muutes, muudab ta ühtlasi omaenda loomust.
Töö ongi see, mis on pannud inimesi looma/valmistama nt. tööriistu, sõiduvahendeid ja tehnikat , et elu lihtsamaks teha. Tekkisid sellised valdkonnad nagu: kultuur, kaubandus, poliitika jne.
Väide „töö tegi ahvist inimese“ viitabki sellele, et töö pani inimese kasutama aju tegema seda, mis vajalik ning rakendas ka loogilise mõtlemise. Seega, kõik, mis praeguseks inimese poolt loodud on tänu tööle ja selle arendavale toimele.

Mida võib järeldada hauapanuste leidmisest ürgsete inimeste elupaikadest?
Hauapanuse leidmine ürgsete inimeste elupaikadest võib viidata sellele, et sinna on kunagi maetud inimesi, sest hauapanus on surnule hauda kaasa pandavad esemed(nt. tööriistad, ehted ja muud väärisasjad).

Tooge välja 3 sarnasust ja 3 erinevust inimese ja inimahvi vahel.
Erinevused:
INIMENE
INIMAHV
Liigub kahel jalal
Liigub enamasti neljal jalal
Karvkate on taandarenenud, kohatine
Karvkate on rikkalik, ühtlane
Esineb töövõime
Töövõime puudub

Sarnasused:
*kromosoomide ehitus
*haigutavad
*valkude koostis

Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsete tekke inimlaste evolutsioonis?
Kahejalgsete tekke võis põhjustada inimlaadsete aju suurenemine, mis suudab keha liikumist paremini vallata ja rakendada praktiliselt kogu keha üheaegselt töösse. Tänu sellele on parem ka nende tasakaal, mis võimaldab inimesel kui liigil suurepäraselt kahel jalal edasi liikuda .
On arvatud ka seda, et puieahvide mõnede populatsioonide kohastumine avamaastiku tingimustega viiski kahejalgsete tekkeni.

Millist osa inimese evolutsioonis võis etendada neoteenia?
Inimese ja inimahvide individuaalse arengu võrdlemisel ilmneb inimesele iseloomulik neoteenia. See seisneb arengu aeglustumises ja osalises pidurdumises. Kuigi inimesel kestab rasedus kauem, sünnib inimlaps märksa väetimana kui inimahvidel. Inimese arengujärgud kestavad pikemat aega ja inimahvide noorea mitmed omadused säilivad inimesel veel täiseas. Väljasurnud inimlaste skelettide uurimine näitab, et seda laadi ontogeneetilised muutused ilmnesid nende evolutsioonis varakult. Võimalik, et individuaalset arengut reguleerivate geenide mutatsioonid võisid saada loodusliku valiku objektiks ja pöörata inimlaste evolutsiooni inimahvide omaga võrreldes teisele teele.
Inimese evolutsiooni neoteenilise olemuse teooria peamine esmaarendaja oli Amsterdami ülikooli anatoomiaprofessor Louis Bolk aastatel 1915 – 1929.
Bolk tõi oma teooria kinnituseks rohkesti andmeid, mis tõestavad inimese olemuse primaadijuveniilsust(esikloomade suguküpsuseelne iga), st. inimahvide juveniilvormidele omaste tunnuste säilimist inimese hilisemas arengus või ka täiseas (alljärgnevalt mõned olulisemad):

lame (ortognaatne) nägu
keha karvkatte puudumine või nõrk areng
naha, silmade ja karvade nõrk pigmentatsioon
väliskõrva kuju
suure kuklamulgu (foramen magnum ) keskne asend koljupõhimikus (primaatide ontogeneesis nihkub see tahapoole)
suhteliselt suur ajukolju võrreldes näokoljuga
käte ja jalgade ehitus
emaste seksuaalkanali ventraalne suunitlus
hammaste lõigustumise järjekord

Neile tunnustele on lisatud mitmeid selliseid, mis näitavad inimese ontogeneetilise arengu aeglustumist:

luustumiskollete täielik puudumine sünnil jäsemeluude epifüüsisdes
hammaste hiline ilmumine ja vahetumine
koljuõmbluste pikaajaline avatus
pikk juveniiliga (pikaajaline kasv ja hiline suguline küpsemine)
pikaajaline sõltuvus vanematest
pikk eluiga

.DOCX Laadi alla originaalfail 25 lk · .docx · 1641 allalaadimist

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #1

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #2

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #3

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #4

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #5

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #6

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #7

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #8

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #9

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #10

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #11

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #12

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #13

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #14

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #15

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #16

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #17

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #18

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #19

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #20

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #21

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #22

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #23

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #24

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass #25

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1641 laadimist Kokku alla laetud

33 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kai Mänd Õppematerjali autor

Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks?Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus?Mis on mikroevolutsioon?Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel?Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri kombinatiivne muutlikkus?Mis on geenivool ja kuidas see mõjutab populatsioonide omadusi?Mis on geneetiline triiv ja millest see sõltub?Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt?Milles seisneb olelusvõitlus?Milles väljendub looduslik valik?Kuidas mõjutab looduslik valik populatsiooni geneetilist struktuuri?Milles seisneb loodusliku valiku evolutsiooniline tähtsus?Mis on suguline valik ?Milles seisneb stabiliseeriva valiku tähtsus?Milliseid muutusi populatsioonis põhjustab suunav valik?Mille poolest erineb lõhestav valik suunavast?Võrrelge kohastumist ja kohanemist!Tooge näiteid organismide kohastumustest!Mille poolest erinevad varjevärvus ja hoiatusvärvus?Mis on mimikri? Tooge näiteid!Tooge näiteid kohastumuste suhtelisusest!Mis kujundab kohastumusi?Milles võib avalduda käitumiskohastumus?Milles seisneb organismide vastastikune kohastumine?Milline on liigi bioloogiline määratlus?Millistele liikidele on rakendatav bioloogiline liigimääratlus?Milles seisneb liigi morfoloogiline määratlus?Millised tegurid takistavad liikidevahelist ristumist?Mis on ristumisbarjäär ja mis seda põhjustavad?Millest algab liigiteke?Millised tegurid määravad uue liigi tekkimise?Mis juhtub alamliikidega nende levilate ühinemisel?Miks saavad kohastuda populatsioonid, aga mitte üksikisendid?Milline osa on liigitekkes populatsioonide geograafilisel isolatsioonil?Milles seisneb loodusliku valiku toime?Milline seos on loodusliku valiku eri vormidel kohastumisega?Selgitage kohastumuste suhtelisust ühe Eestis elava loomaliigi näitel!Kuidas saavutatakse liigi geneetiline stabiilsus?Kuidas mõjutab looduslik valik genotüübi ja fenotüübi muutlikkust?Selgitage, milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel.Mis on makroevolutsioon? Tooge näiteid!Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon?Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni?Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents?Millest sõltub divergentsi ulatus?Mis on konvergents? Tooge näiteid loomariigist!Millised tunnused on homoloogilised, millised analoogilised?Mida tähendab evolutsiooniline progress?Kuidas määratles J. Ray liiki?Milliseid uuendusi tõi K. Linné süstemaatikasse?Milles seisneb klassifikatsiooni hierarhiline süsteem?Millised organismiriigid kuuluvad viieriigilisse süsteemi?Mille alusel eristas C. Woese organismide evolutsiooni suurharud?Millised harud (domeenid ehk ülemriigid) kuuluvad elustiku evolutsioonilisse?Kuidas on omavahel seotud mikro- ja makroevolutsioon?Võrrelge evolutsioonilist progressi ja regressi!Milline osa on evolutsioonis liikide väljasuremisel?Mis on liikide väljasuremise põhjused?Kuidas on evolutsiooniline regress seotud kohastumisega?Mis põhjustab evolutsioonilist konvergentsi?Kumba eelistada – kas molekulaargeneetilist või morfoloogilist süstemaatikat?1.Milles seisneb kohanemise ja kohastumise erinevus?Milles seisneb sotsiaalne evolutsioon?Kuidas võiks toimuda inimese edasine evolutsioon?Millistel põhjustel on inimkonna arvukus viimase 10 tuhande aasta jooksul järjest kiirenevalt kasvanud?Kuidas seletada töö osa inimese evolutsioonis?Mida võib järeldada hauapanuste leidmisest ürgsete inimeste elupaikadest?Tooge välja 3 sarnasust ja 3 erinevust inimese ja inimahvi vahel.Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsete tekke inimlaste evolutsioonis?Millist osa inimese evolutsioonis võis etendada neoteenia? TEEMAKOHASED MÕISTED !

bioloogia mõisted inimese evolutsioon inimese põlvnemine eluslooduse süsteem makroevolutsioon liigiteke kohastumine looduslik valik evolutsiooni mehhanismid

Sarnased õppematerjalid

doc

Evolutsiooniõpetus

EVOLUTSIOONIÕPETUS Kordamine kontrolltööks I MÕISTED Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon-bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. On põhiliselt adaptiivse (-organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonnale ja eluviisiga) iseloomuga. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kivistis)-organismi või tema osa k

Bioloogia

doc

Evolutsioon

tagasi. 6. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 7. RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. 8. Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 9. Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal 1859. 10. Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivaks teguriks looduslik valik. 11. Esimesed elusolendid ilmusid Maale u: a) 500 mln b) 1 mld c) 3 mld d) 10 mld a. tagasi? 12. Esimesed maismaataimed olid sõnajalgtaimed. 13. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 14. Linnud põlvnevad : kahepaiksetest; krokodillidest; dinosaurustest; imetajatest? 15. Lennuvõime omandasid loomadest esimesena kiilid. 16. Dinosauruste väljasuremise põhjustas meteoriidikatastroof. 17. Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofiga. 18. Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase täiustumistungi ja kohanemisvõimega. 19

Bioloogia

pdf

Evolutsioon, liigiteke, kohastumus

Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva

Evolutsioon

pdf

Evolutsioon ja evolutsiooniteooria

ehituslike tunnuste järgi võrdlemine. Ühe- ja kaheidulehelised taimed. Liigimääratlus sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem kui ühe vanempaari järglased. Praegu mitmekesisem natuke. --- Põhivend on siiski Karl von Linné ,,Looduse süsteem". Liigid tulid koondada taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm, nt. mingi liik, selts, klass jm. See on hierarhiline süsteem. Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik. Eesliited ülem-, alam-. Liikide nimetamise jaoks binaarne nomenklatuur. Esimene sõna perekond, teine liik. Ladinakeelse liiginime perekonna-osa kirjutatakse alati suure tähega. Tavaliselt järgneb esmakirjeldaja nimi või rahvusvaheliselt tunnustatud lühend. L. on Linné. Liigist kõrgemate taksonite nimetused ühesõnalised.

Bioloogia

doc

Kohastumine - spikker

*Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. *Geneetiline triiv (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statilistes valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. *Geograafiline isolatsioon eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse,

Bioloogia

doc

Evolutsiooni tõendid, elu päritolu

Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad orga

Bioloogia

docx

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt

Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud). 3. Jean-Baptiste Lamarck

Bioloogia

docx

Mis on makroevolutsioon?

Õige vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: a) geneetiline triiv, b) genoommutatsioon, c) looduslik valik, d) harjumine elupaiga tingimustega. 10. Makroevolutsioon tähendab: a) hiidsisalikke, b) uue liigi, c) suure fenotüübilise efektiga mutatsiooni, d) liigist kõrgema taksoni teket. 11. Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist, b) ebasoodsatest elutingimustest, c) kohastumisest, d) konvergentsist. 12. Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised, b) analoogilised, c) konvergentsed, d) võrreldamatud organid. 13. Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid, b) kromosoommutatsioonid, c) genoommutatsioonid, d) regulaatorgeenide mutatsioonid. 14. Massilisi väljasuremisi põhjustas: a) evolutsiooniline regress, b) kiskjate teke, c) suur muutus elukeskkonnas, d) ristumisbarjäär. 15

Bioloogia

Rohkem sarnaseid