Evolutsiooni kokkuvõte (1)

Sisukord
1. Evolutsiooni mõiste ja vormid 2
Etapid 2.3 2
Kuidas võis elu tekkida? 3
2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal 3
2.1 Tõendid 3
2.2 Uurimismeetodid 3
2.3 Varajase elu jäljed 4
3. Elu areng maal 2.4 4
3.1 Aegkonnad 4
Muutused 4
4. Evolutsiooniteooria 5
4.1 Georges Cuvier 5
4.2 Karl Ernst von Baer 5
4.3 Jean Baptiste Lamarck 1744-1829 5
Tähtsamad seisukohad: 6
4.4 Charles Robert Darwin 12.02.1809 – 19.04.1882 6
4.5 Neodarvinism 6
5. Evolutsiooni algüksus ja materjal 7
5.1 Evolutsioon toimub ainult organismirühmades 7
5.2 Geneetilise muutlikkuse allikad, mis on vajalikud evolutsiooniks: 7
6. Evolutsiooni tegurid - mehhanismid ja protsessid 8
6.1 Looduslik valik 8
7. Evolutsiooni mehhanismid 9
7.1 Mikroevolutsiooni osad 9
7.1.1 Kohastumine 9
7.1.2 Liikide teke 9
7.2 Makroevolutsioonilised muutused 10
7.2.1 Progress ehk evolutsiooni täiustumine 10
7.2.2 Evolutsiooniline mitmekesistumine e divergents e horisontaalne evolutsioon 10
7.2.3 Konvergents ehk samastumine 10
7.2.4 Makroevolutsiooniliste muutuste teke 11
7.2.5 Väljasuremine ehk füleetiline surm 11
8. Inimese evolutsioon 11
Referaat mingist keskkonnaprobleemist, teema vabalt valitud

• Korralikult viidatud, min 7 lehekülge, vormistusnõuded
  
• Ära loo pealkirja enne materjali põgusat läbitöötamist
  
  • Sissejuhatuses
    
    • Miks ma valisin selle teema?
      
    • Probleemi lahtirääkimine
      
    • Lahendused, mis on juba ette võetud?
      
  • “Järeldused ja kokkuvõte või kokkuvõte ja järeldused”, mida tuleks veel teha
    
  • Allikad
    
• Registreeru Moodle’i kursusele “Ökoloogia”, mille parooliks on “ osoon ”
  
  • Mitte esitada, vaid üles laadida
    
  • Kontrolli õpetaja käest üle, kas ta sai kätte
    
  • Esitada 14.aprilliks, siis saab õpetaja parandada ja teha ettepanekuid
    
• Esitlusel võib kasutada powerpointi
  
  • Aega on 5-6 minutit
    

Evolutsioon lühidalt

1. Evolutsiooni mõiste ja vormid

• Evolutsioon on kindlasuunaline ja pöördumatu areng
  

• Elu evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon on elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu
  

• Liigid tekivad, õitsevad ja surevad välja. See on normaalne
  

Etapid 2.3

• Õiges järjekorras siin
  

Füüsikaline ehk kosmiline

• Ca 15-4.5 mld a tagasi
  

• „Suure paugu teooria” üliväikeste ja tiheda mateeriakogumi plahvatuslik laialipaiskumine
  

• Linnutee on unikaalne nähtus universumis
  

Keemiline

• Ca 4.5-3.5 mld a tagasi
  

• 3 etappi
  

• lihtsate orgaaniliste monomeeride teke ( aminohapped , nukleotiidid) gaasidevahelise reaktsioonide tulemusel
  
• bioloogiliste polümeeride teke
  
• polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks e elueelseteks olesteks(mikrokerad, konservaattilgad jne)
  

• Oparin – NL i grupp, Miller – inglane, Fox ja Woese – USA grupp
  

• Elu saab tekkida ainult vees
  

Bioloogiline

• Elu tekkimise hüpoteesid (see tähendab, et allpool olevad väited ei pruugi olla tõesed)
  
• Soe lomp - vanim
  
  • Darwini metafoor, Oparin nimetas seda ürgpuljongiks. See on veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere. Sellises kogumis tekivad biopolümeeride kogumeisel tekkisid polümeerid ja mingil hetkel hakkasid paljunema – tekkis elul . Ka Foxi ja Milleri katsed, õpik lk 59
    
• Jääkamber
  
  • Ehk mikrokontinent, Miller 1998. Soe tiik, milles on külm jääpall. Tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks. Protsessid 0-27 kraadi juures. Kõige uuem teooria. Ütleb, et kuumas ei saa elu ja väidab,. Et mõned maa kohad jathuvad ja kuumenevad erinevalt kiirusel, siis ongi osa koht jahedam.
    
• Kuum katel
  
  • Hüdrotermaalne süsteem, oluline kõrge temperatuur 150 – 250 kraadi. Isegi praegu on need ooekani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas.
    

Kuidas võis elu tekkida?

• DNA-kesksele elule eelnes RNA- keskne elu
  
• Ribosüümid ehk inimrakus leiduvad RNA-molekulid, mis osalevad DNA ja RNA kahjustuste likvideerimisel, isereplitseeruvad
  
• Nukleiinhapete sünteesi pole katsetes saadud
  
• Pole tõestatud geneetilise koodi teket ehk kuidas kandus info nukleiinhappelt valgule
  

Sotsiaalne

• Inimühiskonna ajalooline areng läbi kogemuste, teadmiste kuhjumise
  

• Tekkis siis, kui tekkisid inimühiskonnad umbes 2 milj a tagasi
  

2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal

2.1 Tõendid

Tõendid on õpikus ptk 2.2

• Paleontoloogilised leiud ehk fossiilid
  
  • igasuguseid luukeresid kaevatakse välja
    
• Maal elavad organismid
  
  • homoloogilised elundid
    
    • liikideülene elundite samasus
      
    • ühesuguse päritoluga aga erineva ülesandega elundid (nt kõigil selgroogsetel on skeletiluud olemas aga kujunenud välja eri otstarbeks, lindudel esijäsemed lendamiseks, inimestel käed
      
  • atavismid
    
    • geenid , mis ei tohiks avalduda, kuna nad ei ole meile liigiomased, aga on evolutsiooniga kaasa tulnud, kui avalduvad, siis on atavism.
      
    • tüüpilisemad atavismid: saba, karvakasv näos, ujunahad sõrmede, varvaste vahel
      
  • vestiigiumid e rudimendid
    
    • talitluselt tähtsusetud ja mandunud elundid
      
    • inimesel ca 40 vestiigiumi
      
    • ussripik, silmahambad, õndraluu
      
  • looteline areng
    
    • biogeneetiline reegel ehk evolutsiooni kordumine emaüsas
      
    • embrüonaalnse areng sarnaneb
      
• Selektsioon
  
  • looduslike tingimuste muutumise toel liikide eristumine
    
  • luuakse samas keskkonnas uusi liike ja nad tekivad erinevalt, nt erinevad koeratõud, nii võis ju vanasti olla
    
• Biogeograafilised tõendid
  
  • kängurud ei ela Aafrikas
    
  • erinevates tingimustes elavad erinevad organismid, seega kui keskkond muutus, pidi ka organism muutuma
    

2.2 Uurimismeetodid

• võrdlused
  

• feneetilised võrdlused(ehituse, elutegevuse, embrüonaalse arengu võrdlemine)
  
• geneetilised võrdlused(DNA ja valkude uurimine)
  
• fossiilide ja praeguste liikide võrdlemine
  
• MTÜ Eesti Geenivaramu
  
• katsed
  
  • evolutsioon katseklaasis, ekspeditsioonid kallid
    
• modelleerimine, matemaatiline töötlus
  
  • Tartu ülikoolis need allpool välja toodud …
    
  • arvutite peal tegemine - evolutsiooniline ökoloogia
    
  • kohasuse uuringud – vaadatakse teatud hetkel teatud organismi ning vaadatakse, millised omadused annavad neile eelise elada selle keskkonnas, seejärel minnakse evolutsioonis tagasi ja vaadatakse kuidas sai kujuneda
    
• isotoopide meetod
  
  • Radioaktiivsete elementide ja isotoopidega kivimite ja kivististe vanuse määramine
    
  • Kõik ajalised mõõtmed saavad sel teel
    

2.3 Varajase elu jäljed

• vesi - elu eeldus
  
  • kui planeedil vesi leidub, hakatakse uurima planeeti, sest tänu veele tekivad mineraalid jne
    
• stromatoliidid - kihilised kivimid, mis peaks olema tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel
  
  • tänapäeval leitud 10 stromatoliidi
    
• 2 miljardi vanuseid fossiile on 10 valiku teooria
  
• Looduslik valik:
  
  • Organisme sigib rohkem kui võib alles jääda
    
  • Liigi sees esinev varieeruvus - sugulisel paljunemisel suureneb muutlikkus
    

• Alates Darwinist hakati tunnistama eluslooduse evolutsiooni
  
• Darvinismiks hakati teooriat nimetama pärast tema surma ( Alfred Wallace )
  
• Lahendamata jäid:
  
  • päriliku muutlikkuse olemus ja mehhanism
    
  • esimeste liikide teke
    
  • inimese põlvnemine
    
  • onto- ja fülogeneesi(isendi ja liigi arengu) seos ehk ajaliselt ei tulnud vahevormide eksistentsid välja
    
  • sisemiste ja välimiste tegurite vahekord evolutsioonis
    

4.5 Neodarvinism

• Darwini teooria edasiarendused peale tema surma, enamasit seotud päriliku muutlikkusega
  
  • Geneerika areng
    
• Geneetika areng läbi päriliku muutlikkuse seletamise
  
• Darwini teooria põhjendamine ja arendamine
  

tunnus
Darwin
Lamarck
esimesed liigid
tärkasid maast
muutlikkuse põhjused
looduslik valik
sisemine tung
liikide muutlikkus
suguline paljunemine
tingimustega kohanemine, harjutamine
indiviidi tunnuste pärandumine
ei pärandu
päranduvad
uute asjad ellujäämine
need, kes rohkem sigivad
need, kes rohkem harjutavad

• 20.sajandil seotud evolutsiooniteooria laienemisega erinevatele tasanditele /uuringud isendilt kõrgematele taksonitele ja madalamatele kuni geenide pärandumiseni, geenide evolutsioon)
  
• Eelkõige mikroevolutsiooni teke
  
• Tänapäevane evolutsiooniteooria – sünteetiline evolutsiooniteooria
  

5. Evolutsiooni algüksus ja materjal

5.1 Evolutsioon toimub ainult organismirühmades

• Üksikindiviid ei evolutsioneeru
  
• Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon
  
  • Ühe liigi elamine ühes kohas
    
• Genofond - kõikvõimalikud geenid ja nende alleelid mingi liigi kohta
  
• Populatsiooni geneetiline struktuur on erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe
  

• Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendest tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna
  
  • Nn ideaalpopulatsioon
    
    • isendite arv on lõputult suur
      
    • puuduvad mutatsioonid
      
    • puudub ränne
      
    • kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga -> puudub looduslik valik
      
    • summaruudu valem,
      
  • Uurinud on inglise matemaatik Hardy ja saksa arst Weinberg
    

5.2 Geneetilise muutlikkuse allikad, mis on vajalikud evolutsiooniks:

• 1. Individuaalne pärilikkus
  
  • Pärilik, sest geenid ja -alleelid muutuvad
    
    • Mutatsioonid – vaid vegetatiivse paljunemise teel
      
    • Kombinatiivne muutlikkus (meioos või viljastumine)
      
  • Modifikatsioonid
    

• 2. Geenivool ehk geenisiire - ühe populatsiooni geenid satuvad teise populatsiooni
  
• 3. Geneetiline triiv ehk lateraalne triiv - geenide juhuslik muutumine populatsiooni sees vastavalt välistingimustele.
  
  • Näiteks juhuslik isendite sh geenide hukkumine looduskatastroofides
    
  • Vähendab geneetilist muutlikkust populatsioonis! (küsimuse esitas selle kohta)
    
  • Suurendab populatsioonide vahelisi erinevusi
    
  • Väikestes populatsioonides pudelikaela efekt - mingi alleeli kadumine
    
  • Mõjutab peamiselt väikeseid populatsioone
    
  • Kuidas kõigil organismidel esineb kombinatiivne muutlikkus?
    
    • Taimedel – need, kes suguliselt paljunevad, õistaimed, neil toimub - seemnetaimed
      
    • Loomadel – suguliselt paljunevatel loomadel
      
    • Seentel – ei esine, mõndadel üksikutel, mis eoseliselt suguliselt paljunead
      
    • Bakteritel – ei esine
      
    • Viirustel – ei esine
      

6. Evolutsiooni tegurid - mehhanismid ja protsessid

• 1. Ränne ehk migratsioon – läbi geenivoolu
  
• 2. Populatsioonilained - läbi geenitriivi
  
  • Arvukuse suurenemine -> konkurentsi tihenemine -> arvukuse vähenemine -> konkurentsi hõrenemine -> ….
    
• 3. Looduslik valik läbi ebavõrdse paljunemise, mis tuleneb organismide pärilikust muutlikkusest ja olelusvõitlusest
  

4.märts 2011

6.1 Looduslik valik

• Geneetilise muutlikkuse tekkimine ei ole evolutsioon, sest puudub suund
  

• Suuna annab olelusvõitlus - kasulikud muutlikkusfaktorid jäävad püsima, kahjulikud haihtuvad
  
  • Olelusvõitlus on ellujäämise ja paljunemise sõltuvus liigisiseseste, liikidevaheliste, elutu loodusega seotud faktorite vahel
    
    • Kõige intensiivsem on liigisisene valik, sest konkurents on tugevam, samad elutingimused (toit, paaritumiskaaslased, elukoht, toimub kogu aeg)
      
• Kohastumus ehk mikroevolutsioon
  

• Piiravad keskkonnategurid looduslikus valikus :
  
  • biootilised - konkurents, kisklus, parasitism , taimtoidulisus jne
    
  • abiootilised - valgus, niiskus, soolsus , pH, t° jne
    
• Seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mi stuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest)
  

• Kes on looduslikus valikus võitja?
  
  • See, kellel on rohkem järglasi.
    
  • Kui kasulik tunnus on geneetiline, on järgmises põlvkonnas tunnust rohkem -> kohastumus ehk evolutsiooniline muutus
    

• Loodusliku valiku tüübid - vt. slaidid
  
  • Stabiliseeriv e säilitav valik
    
    • Püsivad keskkonnatingimused , kõrvalekalded likvideeritakse, muutlikkus väheneb
      
    • Säilitab liike, süvendab kohastumusi. Olulisemad protsessid säilivad, sest põhilises osas on keskkond muutumatu
      
    • Elusad fossiilid nt hõlmikpuu, odasaba, alligaator
      
    • Ühe haiguse suhtes vastuvõtlikkust põhjustav geen toob resistentsuse teise suhtes(sirprakne aneemia malaaria, tsüstiline fibroos koolera )
      
      • Haigus säilib, sest tem genotüüp annab mõne teise haiguse suhtes resistentsuse
        
      • See kes on täitsa haige (hh) sureb aneemiasse... aga kes on pmst terve aga kannab aneemia alleele (Hh) jääb ellu, sest ta ei nakatu malaariasse. Terve, ilma naeemia alleelita nakatub ja sureb malaariasse.
        
  • Suunav valik
    
    • Üks keskkonnatingimus muutub ühes kindlas suunas - näiteks metsa soostumine maaparandustööde aegudes
      
    • Sordi- ja tõuaretus
      
    • Aju areng, jäsemete areng
      
  • Lõhestav valik
    
    • ehk diferentseeriv valik
      
    • Võib viia uute liikide tekkeni
      
    • Toimub siis, kui keskkonnatingimused muutuvad mitmes erinevas suunas korraga
      
    • Toimub ka väga mitmekesistes keskkondades
      
    • Võib saada alguse ka sessoonsetest muutustest - kevad- ja sügisräim, võilillede õitsemine juunis ja augustis
      
    • Rasside erinevused tulevad keskkonna erinevustest, rass on suurem populatsioon
      

• Evolutsioonilise muutuste tõendid meie eluajal
  
  • Bakterite resistentsus antibiootikumide suhtes
    
  • Tööstuspiirkondade putukate tiibade värvus (tööstuslik melanism)
    

7. Evolutsiooni mehhanismid

• Evolutsioon jaguneb mikroevolutsiooniks ja makroevolutsiooniks
  
  • Mikroevolutsioon on liigialane - kohastumine ja uue liigi teke, liigist madalam,
    
  • Makroevolutsioon on liigiülene - progress(vertikaalne evolutsioon), divergents(horisontaalne evolutsioon), konvergents( spetsialiseerumine ), füleetiline surm(liigi väljasuremine)
    

7.1 Mikroevolutsiooni osad

7.1.1 Kohastumine

• Toimub populatsioonides, väikseim evolutsiooniline muutus
  
• Kohastumise tulemuseks on kohastumus
  
• Indiviid kohaneb, grupp kohastub
  
• Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks.
  

• Maskeerumine on teise organismi jäljendamine kehakujult ja värvuselt, võim sarnaneda ükmbritseva elukeskkonnagaa
  
  • mimikri on sellise organismi jäljendamine, mis on mürgine või ohtlik(merikuradi tilbendis, millega ta saaki püüab)
    
• Kaitsevärvus - varje - või hoiatusvärvus
  
  • noolemürgikonn(hoiatus)
    
  • ööliblika tiivad(varje)
    
• Füsioloogilised/käitumuslikud kohastumused
  
  • Talveuni
    
  • kobraste hammaste eluaegne kasvamine
    
  • vampiirnahkhiirte öine jahipidamine
    

• Kohastumused on suhteliselt kasulikud
  
  • ootamatus olukorras on kohastumus kahjulik
    
    • valgejänes lumevabal talvel
      
  • keskkond muutub kiiremini, kui kohastumused jõuavad tekkida.
    
• Kohastumus võib olla kasulik ainult tervele rühmale, mitte isendile - sotsiaalne eluviis
  
  • Nt pingviinid, kes külma korral suurde ringi kogunevad, siis kuigi äärmisi vahetatakse aeg-ajalt, kipuvad nad surema külmast, samas üldiselt jäävad vähemalt ellu
    

7.1.2 Liikide teke

• Mis on liik?
  
  • Liik on populatsioonide rühm, mille esindajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel
    

• Liigi kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest
  
• Neil on oma genofond, levila, tunnuselt on sarnased
  
• Sarnased või samad on liigi piires kromosoomide arv, füsioloogia, biokeemia , keskkond, geograafiline paiknevus
  

• Geograafiline isolatsioon
  
• Bioloogiline isolatsioon
  
  • iseärasused käitumises - pulmamängud, feromoonid
    
  • biokeemias - sugurakud ei ühine
    
  • geneetikas - sügoodist ei arene järglast või järglased on viljatud
    
    • ehk siis muulast järglast ei saa
      
    • kehtib üksnes loomariigi puhul!!!!
      
• Taimedel esineb liikidevahelist ristumist perekondade ja vahel ka sugukondade piires(sümpatria).
  
  • Erimaine / geograafiline / allopatriline liigiteke
    
  • Samamaine / ökoloogiline / sümpatriline liigiteke - loomariigis praktiliselt võimatu, taimeriigis esineb
    
    • Sünnivad järglased!:D jeii
      
    • Kõigepealt tekib isolaat , isoleeritud liigirühm, et ei puutuks kokku nn originaaliga
      

• Liigiteke algab isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele
  
  • Põhjusteks näiteks kliimamuutus, looduskatastroofi , inimtegevus, populatsioonilaine
    
  • Tavaliselt isolaatide rühm hävib, mida väiksem on isolaatide rühm, seda tõenäolisemalt hävib
    
  • Keskkondade identsuse korral ei teki samuti uut liiki
    
  • Genofond peab olema piisavalt suur
    
  • Kui populatsioon kohaneb uute tingimustega ja paljuneb -> kohastumused
    
  • Ajapikku tekib ristumisbarjäär
    
  • Alamliikide teke 8k-15k a., atlandi heeringas -> räim 20k a.
    

• Ehk siis kui tekib isolaat ja püsitakse erinevas keskkonnas, aga see-eest mitte vastandlikes tingimustes, nt kaelkirjakirjad Antarktikal noh. Seejärel isolaat kohaneb ja paljuneb, sealjuures genofond on piisavalt suur et võimaldada mutatsioone ja looduslikku valikut. Kui ainult retsesiivne geen jääb organismi, siis pole ju mille vahel valida ning jällegi, isolaat hävib. Kui seda ei toimu, tekivad isolaadil kohastumused ning ajapikku kujuneb ristumisbarjäär ehk ta ei suuda oma originaaliga enam ristuda .
  

• Kui kaua aega on vaja?
  
  • Alamliikide teke 8000 – 15 000 aastat
    
  • Atlandi heeringast on saanud 20 000 rahvuskala vms
    

7.2 Makroevolutsioonilised muutused

• Makroevolutsioon toimub liigist kõrgemates taksonites ehk organismirühmades(perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik)
  
• Kõik loomahõimkonnad eksisteerisid juba 500m a tagasi.
  
• Viimane taimehõimkond tekkis 100m a tagasi.
  
• Rajajaliik tekib alati peale suurt hüppelist muutust ehk progressi
  

7.2.1 Progress ehk evolutsiooni täiustumine

• Progress e vertikaalne evolutsioon
  
  • …on uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng’
    
  • Kõik progress on toimunud vahevormide kaudu(kukkurloomad)
    
  • Progressi tulemus on keskkonnast sõltuvuse vähenemine; uute elupaikade asustamise võimalikuks muutumine; edasise arengu võimaldamine
    

7.2.2 Evolutsiooniline mitmekesistumine e divergents e horisontaalne evolutsioon

• lõhestava valiku tulemus
  
• Rajajaliigi lahknemine paljudeks liikideks kuna neil on progressis tekkinud uued omadused
  
• Divergentsi ulatus sõltub:
  
  • Uue organismitüübi arenguvõimelisusest
    
    • Progressi ulatuses ja suurusest
      
  • Elupaikade mitmekesisusest
    
  • Uute org. tüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme
    
    • Nt vetikate levik vees, maismaataimede või õistaimede levik
      

7.2.3 Konvergents ehk samastumine

• Erineva pärisoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes
  
  • Sest siis nad saavad hakkama, pealegi nad söövad sama toitu, vees on voolujooneline keha samal ajal kui õhus peab olema võimalikult kerge keha
    
• Kala, vaala , hülge kehakuju
  
• Analoogiliste elundite teke - väliselt sarnased, sama ülesandega, eri päritolu, tekivad konvergentsil
  
• Homoloogilised elundid - viitavad ühistele eellastele, kuigi kujunevad erinevaks, tekib divergentsi teel
  

7.2.4 Makroevolutsiooniliste muutuste teke

• Uute geenide teke
  
  • Algab geenide kordistumisega + mutatsioon
    
• Geenide aktiivsuse reguleerimine muutub
  
• Nende teket suunab looduslik valik
  

7.2.5 Väljasuremine ehk füleetiline surm

• Peamine põhjus - kliimamuutused
  
• Praegusel hetkel - inimene
  
• Riskigruppi kuuluvad suured, aeglaselt sigivad loomad; spetsiifilised toitujad; tipptarbijad ( kiskjad ); rändajad
  

• Väljasuremislained - vanaaegkonna lõpus, keskaegkonna lõpus, jääajad
  

8. Inimese evolutsioon

• Miks ja millal algas inimese evolutsioon?
  
  • 5 miljardit aastat tagasi australopiteekusega
    
• Nimeta ja iseloomusta lühidalt igat inimese eellast kuni aruka inimeseni
  
  • australopiteekus ehk lõunaahv - inimeste ja šimpansite eellaste lahknemine. Sabaga.
    
  • homo habilis - suutlik inimene, kasutas kivist tööriistu nülgimiseks
    
  • homo erectus - püstine inimene, kivist relvad, kasutas tuld
    
  • (homo neanderthalensis) - töötles nahka, matsid surnuid, kadusid viimasel jääajal
    
  • kromanjoonlane - esimene homo sapiensi alaliik; kunstivõimelised, maagia , rituaalid, matsid surnud kükkasendis
    
• Miks algas inimese evolutsioon?
  
  • Nsm.
    
• Kas inimese evolutsioon jätkub? Kui jah, siis mis suunas, ja kuidas seda on märgata, kui ei, siis miks?
  
  • Ei jätku, sest looduslik valik on suuresti seiskunud meditsiini tõttu. Evolutsioon asendub ühtlustumisega
    
• Mille poolest inimene sarnaneb ahviga, mille poolest erineb?