Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mis takistab liikidevahelist ristumist?

Lõik failist

Evolutsiooniteooria kujunemine
2.1 Evolutsioon : mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.

Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng.
Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg . molekulidest org. ühendite teke.
Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine , liigistumine ( liigiline mitmekesisus ), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine.
Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon).

Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest:

Erasmus Darwin : avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks.

Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid , seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud).

Jean- Baptiste Lamarck: „ Zooloogia filosoofia“ – 1. terviklik teooria. Elu tekkis isetärkamise teel ning on pidevas arengus. Organismidele on omane sisemine täiustumistung ja kohanemine .
Lamarkism: keskkonnatingimuste mõjul toimunud muutused (omandatud) on pärilikud.

Charles Darwin ( darvinism ): „Liikide tekkimisest“ (1859) - 1. teaduslikult põhjendatud teooria. Liikide muutumine toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Muutuse põhjuseks on looduslik valik, mis tuleneb järglaste arvust (rohkem, kui saab ellu jääda), olelusvõitlusest (isenditevaheline võitlus elamistingimuste pärast) ja sigimisvõimelisemad isendid. Nim. sünteetiline evolutsiooniteooria.
2.2 Evolutsiooni tõendid: uurimiseks kasutatakse ajaloolist, võrdlevat ja eksperimentaalset meetodit.
Paleontoloogia andmed: teadus möödunud aegadel elanud organismidest (elu ajalugu Maal). Erinevates kihtides asuvad fossiilid (kivistised) näitavad organismivormide asendumist ja muutumist Maa ajaloos. Fülogenees: üleminek tänapäevasele vormile ( evolutsiooniline põlvnemine); organismitüübi vahevorm.
Määratakse organismivormide ajalooline vanus:

Suhteline: millised organismid eksisteerisid varem/hiljem (sügavamad kihid on vanemad).
Absoluutne: kivististe tegelik vanus. Kasutatakse radioaktiivseid elemente ja isotoope.
Geokronoloogiline skaala saadakse maailma eri piirkondade kivististe järjestamisel ja nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt #1

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt #2

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt #3

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt #4

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt #5

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt #6

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

90 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kadri_ Õppematerjali autor

Konspekt Bioloogia õpikust gümnaasiumile 4. kursus evolutsiooni osa. Sisaldab teadlaste ideid evolutsiooniteooria kujunemisest, evolutsiooniteooria ajalugu, evolutsiooni tõendid, elu päritolu, elu areng Maal, muutused, mis toimusid erinevates ajastutes, evolutsiooni mehhanismid ja protsessid, geneetiline muutlikkus, looduslik valik, kohastumine, ristumine, liigiteke.

Sarnased õppematerjalid

pdf

Evolutsioon, liigiteke, kohastumus

Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva

Evolutsioon

pdf

Evolutsioon ja evolutsiooniteooria

Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus)

Bioloogia

doc

Evolutsioon

1.Darwinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks (geenifondiks). Suguliselt sigivate organismide populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda ka nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda Mendeli seaduste kohaselt. Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: genotüübi arv= k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.- see määrab suurma osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. G. H. Hardy ja W. Weinberg tõestasid, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määrat

Bioloogia

doc

Evolutsiooni tõendid, elu päritolu

Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema.

Bioloogia

doc

Evolutsioon

Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta: 1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fosiile(välja su

Bioloogia

doc

Evolutsioon

EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe

Bioloogia

doc

Evolutsioon

Evolutsioon 1. Evolutsioon. Evolutsiooni 4 vormi (füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne) ning nende sisu. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Füüsikaline ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest

Bioloogia

docx

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

surra enne paljunemist või olla vähem viljakad. 3. Kuidas mõjutab looduslik valik populatsiooni geneetilist struktuuri? Looduslik valik saab mõjutada järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri ainult nende tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad genotüübist. 4. Milles seisneb loodusliku valiku evolutsiooniline tähtsus? Darwini teooria, mille kohaselt liikide evolutsioon toimub loodusliku valiku toimel, lähtub eeldusest, et organismide tunnused on vanematel ja järglastel mittedeterministlikul kombel erinevad. Seega vanemad ja nende järglased on üksteisest siiski erinevad. 5. Mis on suguline valik ? Suguline valik on emas- või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendite kvaliteeti näitavate omaduste alusel. 6. Milles seisneb stabiliseeriva valiku tähtsus?

Bioloogia

Rohkem sarnaseid