Turunduslogistika kordamiseks (0)

Logistika olemus, areng ja tähtsus.
Logistika määratlus

• Logistikas on viis olulist põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus)
  
• Logistika üritab lahendada järgnevadi probleeme: liigsed varud (allahindlused), kauba puudujääk, mitteõigeaegne tellimuste täitmine, klienditeeninduse probleemid ja probleemid tarnijatega.
  
• Kuidas on logsitika seotud turunduseg?
  
• Praktikas teevad turundajad tihedat koostööd logistikutega klientide nõudmiste rahuldamiseks ja kaupade kättetoimetamiseks, seetõttu on oluline üksteist mõista ja rääkida „eriala keeles“
  
• „Logistika on see osa tarneahela juhtimises, mis plaanib , teostab ja kontrollib kaupade ja asjaomase info tõhusat edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja säilitamist lähtekohta ning tarbimiskoha vahel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi“ (U.S. Council of Logistics management , 1998)
  
• Kolm olulist märksõna on : süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile suunatus.
  
• Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela ( teekond tarnijalt kliendini)
  
• Vastavalt materiaalse väärtuse lisamisele võib logistika jaotada kolmeks osaks: hankelogistika, materjalilogistika ja jaotuslogistika .
  
• Logistika ülesandeks on optimeerida aega ja kulusid .
  

Logistikakulude osakaal

• Hankelogistika kulud moodustavad 1,5-9% kauba müügihinnast.
  
• Jaotuslogistika 3-24%
  
• Kogu logistikakulud mooduatavad 7-20% toote möögihinnast (RedPrairie 2006)
  

Logistika komponendid ja eesmärgid

• Ettevõtte logistikaprotsessi sisenditeks on: materiaalsed, inim-, finants -, ja inforessursid.
  
• Logistika juhtmistegevused hõlmavad tavaliselt siseneva ja väljuva transpordi haldamist, ladustamist, autopargi korrashoiu, materjalikäsitlust, tellimuste täitmist, varude haldamine , tarnete ja nõudluse planeerimine ning koostöö partneritega
  
• Logistika puhul on oluliseks järgnevad komponendid. Ettevõtte ja ladude asukoha valik, ostmine/ hankimine , infovahetus, kauba- ja materjalikäsitlus, klienditeenindus , laondud, müügijärgne teenindus, nõudluse prognoosimine , pakkimine, tagastuse, jäätmete ja praagi käsitlemine, tellimuste töötlemine, transport ja varude haldamine.
  

Logistika eesmärgid

• Logistika traditsioonilised eesmärgid on: kuluefektiivsus (majanduslik tõhusus), klienditeeninduse kvaliteet, paindlikus.
  

Logistika olulisus

• Logistikat on kõige rohkem mõjutanud järgmised makromajanduslikud arengutendentsid: toote ja teenused valiku laienemine, turustuspiirkondade laienemine (globaliseerumine), tarneahela suuruse kasv, konkurentsi kasv, uued tootmispõhimõtted, IT ja kommunikatsioonitehnoloogiate kiire areng.
  
• Oluliseks on saanud keskendumine järgnevatele aspektidele:
  
  • Klientide nõudlikkuse kasv/ turundus /klindisuhtlus
    
  • Innovatsioon (masstootmise vähenemine, paindlikus, integratsioon)
    

Logistika mikro - ja makromajanduslik tähtsus

• Riikide sisemine kogutoodangu (SKT) olulise komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, tootlikust, energiahindu ja väliskaubandusbilanssi.
  
• Logistikalulud moodustavad 10-15% kogu SKT-st
  
• Logistikaturu suurus (RKT-st) Eestis on 17%, Klaus & Kille 2007
  

Logistika arengusuunad

• Peamised Euroopa logistika arengusuunad 21. Sajandil on alljärgnevad (Skjoett-Larsen 2000)
  
  • Tarneahela juhtimine ( Ikea , Lego)
    
  • Tarneahela globaliseerumine (Hiina, India, Brasiilia)
    
  • Strateegilised partnerlussuhted (outsource’ka mittepõhitegevus)
    
  • Virtuaalsed tarneahelad (töötajad asuvad eri riikides, kiiresti muutuv struktuur, suurt osa funktsioonidest täidavad partnerid )
    
• E-äri (interneti abil tellimuste tegemine, arvete saatmine jne.)
  
• Ökoloogiline logistika ( keskkonnaohutus ja serifikaadid)
  
• Tarneahela suhtehaldus (läbirääkimised, suhete hoidmine)
  

Logistika arengusuunad Eestis

• Transporditeenuste väljasttellimine
  
• Ettevõttevaheliste partnerlussuhte areng
  
• Kasvav tähelepanu laondusel
  
• Logistikat nähakse abinõuna kulude vähendamisel
  
• Intermodaalse konteineri- ja treilerkaupade transiidi kasv
  
• Jaekaubanduse kontsentratsioon
  
• Riba- ja maatrikskoodide laienev kasutamine
  
• Aasia tarnijate kasvav osakaal sisseostutegevuses
  

Süsteemsus logistikas

• Logistika uudsus seisneb süsteemses lähenemises (juhitakse ühtse integreeritud süsteemina)
  
• Logistika juhtimise kolm tihedalt seotud põhikontseptsiooni on kogukulude, kulude kompromissi ja suboptimeerimise (tegevusvaldkonnad eraldivõetuna) vältimise kontseptsioon .
  

Kogukulude kontseptsioon

• Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, samas säilib vajalik klenditeeninduse tase
  

Ülesanne kogukulude kontseptsiooni kohta
Arvuteid tootev ettevüte ostab sisse arvutikomponente. Sisseostetavate komponentide ühe konteineri väärtus on 30 000 EUR. Tehase vajadus on 100 konteinerit kuus. Ettevõttel on valida kas õhu- või maanteeveo kasutamise vahel. Õhutranspordi kasutamise puhul on transiidiaeg 1 päev, minimaalne saadetis 5konteinerit veohinnaga 100 EUR/ konteiner . Autoveo puhul on transiidiaeg 4 peava, miiinimum kogus 20 konteinerit eohinnaga 10 EUR/konteiner. Kauba säilitamiskulu on 25% keskmisest varude väärtusest aastas. Millise transpordiliigi kasutamine säästab rohkem kulusid ja miks?
Arvutamiseks kasutatav informatsioon:
TC=C(t)+C(i)+C(d)
C(t)=Q*R
C(i)=Q*P*I*T(a)
D(d)=(Q(t)/2)*P*I, kus
TC – kogukulu
C(t) – transpordikulu
C(i) – transiidivarudega seotud kulud
C(d) – ostja varudega seotud kulud
Q – aasta vajadus kaubaühikutes
R – veokulu kaubaühiku kohta
P – kaubaühiku rahaline väärtus
I – säilituskulu, %varude keskmisest väärtusest
T(a) – transiidiaeg, väljendatuna päevades osana aastast
Q(t) – korraga veetav kogus kaubaühikuid
Lennuk

• C(t) = 1200*100=120 000
  
• C(i) = 1200*30 000*0,25*(1/365)=24 657
  
• C(d) = (5/2)*30 000 *0,25=18 750
  
• TC=163 407 EUR
  

Auto

• C(t) = 1200*10=12 000
  
• C(i) = 1200*30 000*0,25*(4/365)=98 630
  
• C(d) = (20/2)*30 000 *0,25=75 000
  
• TC=185 630 EUR
  

Logistika lisandväärtus
Väärtuse lisaminise strateegiad

• Äriettevõtte eesmärgiks on maksimeerida turustavatele kaupadele lisanduvat väärtus
  
• Kulueelis, vähendades konkurentidega võtteldes tootmise kulusid
  
• Eristumine, mille raames muudab ettevõte kauba eriliseks ning seeläbi saab võrreldes klientidega küsida kõrgemat hinda.
  
• Kulueelisestrateegia – rakendatakse standardsetele, maastoodetavatele kaupadele (vähe konkurene turul)
  
• Eristumisstrateegia – ainulaadne mingis valdkonnas. Erinev positsioneerimine turul. (Kauba omadus, turundus , tellimuste täitmine/logistika)
  

Väärtusahel

• Michael Porteri konkurentsieelise teooria, midarakendatakse praktikas alates 1985. Aastast ( Hewlett Packard)
  
• Parim vahend konkurentsieelise analüüsimiseks
  
• Organisatsiooni väärtusahel on seotud suuremasse tegevusvoogu, mida nimetatakse väärtussüsteemiks.
  
• Väärtusahela joonis
  
• Iga väärtustegevus kasutav sisseostetavaid tegevussisendeid, inimresursse ja tehnoloogiat om funktsiooni täitmiseks. Samuti kasutab ja genereerib iga tegevus informatsiooni.
  
• Väärtustegevused on kahes rühmas: põhitegevused (toote või teenuse loomine ja müük) ja abitegevused ( toetavad tegevused)
  
• Iga erineva väärtustegevuse bloki analüüsimine ja võrdlus konkurentidega aitab mõõte lisandväärtust.
  
• Porter määratleb viis põhitegevust järgmiselt: sisenev logistika, tegevusoperatsioonid, väljuv logistika, turundus ja müük ning teenindus.
  
• Abitegevused on jäegmised: hankimine, tehnoloogia arendamine, inimressursside juhtimine ja ettevõtte infrastruktuur .
  
• Logistika on otseselt seotud kaks viiest konkurentsieelise põhitegevusest ja üks neljast abitegevusest.
  
• Väärtusahela analüüsi etapid on:
  
  • Jaga ettevõte omavahel sõltuvate väärtustegevuste jadaks ja seo nendega kulud
    
  • Defineeri iga tegevuse jaoks vajalikud lulusid mõjutavad tegurid, analüüsi kulupositsiooni konkurentide suhtes.
    
  • Hinda erinevaid eristumisvõimalusi
    
  • Arenda eristumisstrateegiat, mis maksimeerib kliendi jaoks väärtust.
    
• Väärtusahela analüüs võimaldab alljärgnevat:
  
  • Kaotada või minimeerida väärtust mittelisavadi tegevused
    
  • Keskenduda väärtusahela tuumtegevustele, mille käigus toimub suurim lisandväärtuse lisamine ning millel rajandeb konkurentsieelis.
    
  • Väärtusahelat saab vaadata kahel tasandil: üksikettevõtte tasemel ja väärtussüsteemi tasandil ( toorainest lõpptarbijani, mitu ettevõtet)
    

Tegevuspõhine kuluarvestus

• Väärtusahela kuluefektiivsuse analüüsiks kasutatakse tegevuspõhist kuluarvestust (ABC – kuluarvestus)
  
• Tegeleb kulude jaotamiseda üksikutele tegevustele
  
• Võimaldab välja selgitada kliendi, tarnijaga või vahendajaga seotud kulud ning võrrelda kulusid teenitud tuludega.
  
• ABC – kuluarvestus koosneb järgmistest etappidest:
  
  • Väärtusahela tegevuste kindlaksmääramine
    
  • Resursside kindlaksmääramine
    
  • Tegevuskulude klindlaksmääramine
    
  • Omahinna leidmine
    

Tarneahela juhtimine

• Tarneahela juhtimine aitab saada võimaluse ettevõtte siseset ja ettevõttevahelisest integratsioonist ja juhtimisest
  
• Tarneahel ulatub algtarnijatest kuni lõpptarbijateni (erinevad tasemed )
  
• Tarneahela juhtimisele on iseloomulikud järgmised tunnused:
  
  • Omavahel konkureerivad tarneahelad (mitte ettevõtted)
    
  • Kulude vähendamine ja lisandväärtuse lisamine tuleb partneritevahelisest suhtlusest
    
  • Konkurentsivõimelisuse aluseks on väärtust lisav teabevahetus
    
  • Konkurentsivõimelisus eeldab selle liikmete kollektiivse strateegia väljatöötamist.
    
• Tarneahela juhtimise ja traditsioonilise ettevõttelogistika erinevused on:
  
  • Tarneahelat vaadeldakse ühtse terviku jadana. Kliendid ja tarnijad on kaasatud planeerimise protsessi (ületab ettevõtte piire )
    
  • Tarneahela juhtimine on strateegilise pleneerimise protsess (süsteemide operatiivjuhtimise tasemel)
    
  • Erinev varude kasutamine. Üritatakse optimeerida varude hoiustamist ladudes .
    
  • Intregeeritud infosüsteemide kasutamine terviku mitte üksikliikmete vahel.
    

Klienditeenindus ja logistika kogukulud
Klienditeeninduse tähtsus

• 96% rahulolematutest klientidest ei esita mingeid kaebusi, kuid 90% nendest loobub kliendsuhtest (Waller 2003)
  
• Uue kliendi ligimeelitamine läheb 5-10 korda kallimaks kui kulutused olemasoleva kliendi hoidmiseks (Wreden 2005)
  

Klienditeeninduse komponendid

• Klienditeeninduse komponendid võib jaotada kolme rühma:
  
  • Tarnevõime/ saadavus (Omada kaupu siis, kui klient neid vajab)
    
  • Tegevussuutlikkus (tellimistsükli kiirus, tähtaegadest kinnipidamine ja paindlikkus )
    
  • Tarnekindlus ehk usaldusväärsus ( kaubad õigel ajal, õiges kohas ilma kahjustusteta)
    
  • Organisatsiooni peaks olema kirjalikud klienditegevuse standardid , mida kõik järgivad.
    

Klienditeenindusstrateegiad

• Klienditeenindusstrateegia põhineb klientide vajadustel ja tugineb turundusstrateegial. (Peab positiivselt mõjutama ettevõtte kasumlikkust)
  
• Võrdlusanalüüs (benchmarkind) – konkurentide või samal alal tegutsevate ettevõtete klienditeenindusnäitajatest.
  
• Benchmarking’t tuleks teha koos klienditeeninduse oluliste mõõtva kliediuuringutega. (Mis on klientide oluline ja millele peaks ettevõte keskenduma)
  
• Klienditeenindusstrateegia väljatöötamisel kasutatavad meetodid:
  

Lähtumine kliendi reaktsioonist laodefitsiidile.

• Lähtumine kliendi reaktsioonist laodefitsiidile (Kasutatakse jaekaubanduses laiaterbekaupade puhul)
  
• Mida teeb terbija, kui tema soovitud kaupa hetkel müügile ei ole?
  
• USA-s läbi viidud uuringu tulemused: kaupluse vahetamine – 31%, kaubamärgi vahetamine – 26%, asendamine sama kaubamärgi piires – 19%, ostu edasilükkamine või loobumine – 24% (Corsten&Cruen 2003)
  

Kulude-tulude kompromiss

• Eesmärk on optimeerida logistika kogukulusid (transport, ladustamine jne.) klienditeenindusest eeldatavate tulude saamise suhtes.
  

Teenuse kvaliteet ja klientide ootused

• Teenuse kvaliteet näitab, millises osas langevad kokku kliendi tajutud teenuse tase ja oodatab teenuse tase.
  
• Teenuse kvaliteet=(tajutud teenuse tase/oodatav teenuse tase)*100
  
• Antud meetod aitab tuvastada valdkonnad, kus on suured puudujäägid klienditeeninduses , aga ka valdkonnad, kus ootusi ületatakse.
  

ABC – analüüs

• Põhimõte on klientide eristamisel
  
• Alati on mingid kliendid ettevõttele kasulikumad kui teised (kasum, müügikäive, müügi kasv jne)
  
• Aluseks on Pareto 80:20 reegel
  
• Väiksem osa tööd, põhjusi, sisendeid annab suurema osa tulu, tagajärgi või väljundeid
  
• 20% klientidest annab 80% käibest
  
• Eesmägiks on jaotada uuritav valdkond rühmadeks, millele igaühele kohaldatakse erinev lähenemisviis
  
• A-rühm: suurkliendid
  
• B-rühm: keskmised kliendid
  
• C-rühm: väikesed kleinid
  
• Kuna A rühm on kõige kasumlikum, siis neid koheldakse ka vastavalt
  
• On erinevaid ABC mudeli edasiarendusi maatrikskujul
  

Klienditeeninduse audit

• Klienditeeninduse auditiga hinnatakse osutatava ettevõtte klienditeeninduse taset
  
• Eesmärgiks on:
  
  • Kriitilise tähtsusega klienditeeninduse komponentide väljaselgitamine
    
  • Kuidas leitud komponente mõõdetakse/kontrollitakse
    
  • Ettevõttesisese infosüsteemi kvaliteedi ja võimekuse hindamine
    
• Klienditeeninduse audit koosneb neljast staadiumist:
  
  • Ettevõtteväline klienditeeninduse audit (kuidas hindavad kliendid ettevõtte ja konkurentide klienditeeninduse taset)
    
  • Ettevõttesisene klienditeeninduse audit (ettevõtte teeninduspraktika ja klientide nõudmiste vaheliste ebakõlade leidmine)
    
  • Võimalike lahenduste väljaselgitamine (strateegiliste teeninduslahenduste väljatöötamises konkurentsivõime suurendamise eesmärgil)
    
  • Ettevõtte klienditeenindusstandardite kehtestamine (erinevad standardid erinevatele piirkondadele või osakondadele)
    

Klienditeeninduse mõõtmine

• Eesmärgiks on ettevõtte positsiooni hindamine seoses konkurentidega ning konkurentsivõime tõstmine
  
• Tulemuslikkuse mõõtmisel tuleks lähtuda järgnevatest põhimõtetest:
  
  • Prioriteetsus (võtmeaspektid)
    
  • Andmekogumise ökonoomsus
    
  • Läbipastvus
    
  • Arusaadavus
    
  • Protsessile suunatus (mõõtarv näitab seost)
    
  • Mõõtarvud on üheselt määratletud
    
  • Kasutatavus
    
• Klienditeeninduse taset mõõdetakse sageli ajakuluna:
  
  • Tarneaeg
    
  • Aeg tellimuse vastuvõtmisest kuni laoarvestuse sisestamiseni
    
  • Aeg tellimuse sisestamisest saadetise lähetamiseni
    
  • Aeg lähtestamiset kohaletoimetamiseni
    

Logistika kogukulud

• Logistika kogukulude suurus on muutunud üheks tähtsamaks tarneahela tõhususe majandusnäitajaks
  
• Logistikakulude osakaal (%) müügikäibest (7-16%), lisandväärtusest (10-35%), toote omahinnas (2-8%), müügi-ja halduskuludest (20-45%)
  
• Logistikakulud: veo-/ transpordikulud (sissetulev ja väljaminev), varude säilituskulud, laokulud, pakkimiskulud, tellimuste haldamise kulud, halduskulud , tarneahela IT kulud, tarneahela finants- ja planeerimiskulud.
  
• Saksamaa logistika kutseühing jaotab logistika kulud järgnevalt:
  
  • Tuumkulud: laondus , veokorraldus , kohaletoimetamine ja halduskulud
    
  • Laiendatud logistikakulud: varude säilituskulud, pakkimiskulud, kapitalikulu , sisetransport, intressid ja kulum , tellimuste töötlemine, tagastuslogistika kulud
    
  • Logistika täiendkulud: jäätmete eemaldamise kulud, tootmise planeerimise ja kontrolli kulud, reklamatsiooni- ja garantiikulud
    

Logistika ja varade tootlus

• ROI – return on investments (investeeringute tootlus)
  
• ROA – return on assets (varade tootlus)
  
• ROE – return on equity (omakapitali tootlus)
  
• Puhaskasum /müügitulu (%) – näitab kui tõhusalt on kaupu toodetud ja müüdud
  
• Müügitulu/ varad – kui tõhusalt varasid kasutatakse
  

Aeg logistikas
Aja mõju ettevõtte/tarneahela tegevusele

• Aeg on logistikas üheks põhiteguriks rahaliste kulude ja klienditeeninduse kõrval
  
• Väärtust lisavat aega iseloomustatakse kolme kriteeriumiga: Kas protsess muudab füüsiliselt toote olemust?; Kas see lisab tarbijale lisandväärtust?; Kas protsess toimib korrektselt esimesel korra?
  
• Väärtust mittelisavad tegevused on:
  
  • Viivitused
    
  • Transport ladustamine
    
  • Inspekteerimine
    
• Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks
  
• Aja kompressioon võimaldab järgmist kasu: ettevõttele tarneahela kulude vähenemine, tarneahelasse seotud kapitali vähenemine, lühemad reageerimisajad, suurem paindlikkus.
  
• Aja kompressiooniks on 7 strateegiat:
  
  • Lihtsustamine (mittevajaliku kõrvaldamine)
    
  • Integratsioon (läbipaistvad protsessid)
    
  • Standardiseerimine
    
  • Paralleelne töötamine
    
  • Muutujate kontroll (protsesside monitooring )
    
  • Automatiseerimine
    
  • Ressursside planeerimine
    
• Näide: Wal-Mart – varude ringlemissagedust suurendati 4 korda võrreldes konkurentidega, kiirem kaubavaliku vahetumine ja laiem kaubasortiment. Tulemusena kasvas käive 3 korda turu keskmisest kiiremini.
  
• Täpisajastamise/säästlikuse kontseptsioon
  
• Eesmärk on toota ja tarnida õigel ajal ja õigeks ajaks.
  
• Raiskamise erinevad liigid:
  
  • Ületootmine (liiga palju, igaks juhuks)
    
  • Ootamine (ooteaeg)
    
  • Liigne transport (mitmekordne käsitlemine, pikad vahemaad )
    
  • Protsesside sobimatu korraldus (valede seadmete korraldus)
    
  • Ebavajalikud varud (ruumivajadus)
    
  • Ebavajalikud liigutused (mitmekordne ümberladumine)
    
  • Defektid (tuleks tuvastada algallikas )
    
• Säästliku mõtlemise põhiprintsiibid:
  
  • Määratle väärtus tarbija seisukohast (keskendu väärtus loovatele tegevustele)
    
  • Tuvasta väärtusvoog (kas iga väärtusvoo (tegevuste jada) tegevus on ikka vajalik?)
    
  • Loo väärtusvoog (jäta alles ainult olulised protsessid)
    
  • Kliendipoolne „tõmbamine“ (tegutse ainult vastuseks kliendilt saadud märguandele (kliendi tellimused , mitte ületootmine))
    
  • Pidev protsesside parendamine
    
• Tajnija juhitud kaubavaru (VMI) on tarneahela strateegia, mille puhul müüjale või tarnijale delegeeritakse vastutus kliendi varude juhtimise eest.
  
• Põhiliselt kasutatakse jaekaubanduses
  
• Eesti kogemuse järgi võimaldab selle strateegia rakendamine suurendada käivet 10% ja vähendada kulutusi personalile, vabastada käibekapitali, laopinda jne.
  
• Võimalikud probleemid:
  
  • Informatsiooni jagamine/ konfidentsiaalsus
    
  • Investeeringud ja ümberkorralduskulud
    
  • Sõltuvus tarnijast
    
• Kiirreageerimise strateegia
  
• Seotus tarneahela juhtiminse, paindliku tootmise, täpisajastamise ja aja kompressiooni põhimõtetega.
  
• Sisuks on minimeerida täitmisaega (tellimusest kohaletoimetamiseni), et see oleks vastavuses reaalse nõudlusega.
  
• Kasutusel IT tehnoloogiad (vöötkoodid ja elektrooniline andmevahetus )
  
• QR süsteemi puhul jõuab info kliendi varude muutumise kohta otse ja viivitusteta tarnija tootmise planeerimise funktsioonile, jättes vahele mitmed vajeastmed aidates säästa aega.
  
• Aluseks on elektrooniliste müügipunktide süsteem, mis fikseerib tootega seotud tehingud.
  
• Eelduseks on infovahetus ja ühise IT süsteemi loomine.
  
• Tuntumaid kasutajaid on Zara .
  
• Zara teeb ainult neid toiminguid , mida suudab kuluefektiivselt teostada (riide värvimine, lõikus, sildistamine ja pakkimine)
  
• Kõik muud timingud teostatakse 300 alltöövõtja poolt (triikimine jne)
  
• Tootmispartiide suurust hoitakse teadlikult allpool tegelikku nõudlust.
  
• Tootmis- ja turundustsükkel on 22-30 päeva, tarnevõime 98,9% ja kaubakao määr 0,5%
  
• Koostöö plaanimise, prognoosimise ja varude täiendamise strateegia (collaborative planning , forecasting and replenishment – CPFR)
  
• Koostööprotsess, kus partnerid saavad ühiselt plaanida tarneahela põhitegevusi
  
• Ühine nõudluse prognoosimine ja tarneahela lühendamine
  
• Tavaliselt algab mõningate kaubaartiklite testimisega ning seejärel laiendamisega kõikidele kaubaartiklitele.
  

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) logistikas.

• IT süsteemid on kriitilised vahendid resursside haldamiseks ja konkurentsieelise saavutamiseks.
  
• Põhilised kasutusvaldkonnad: toote või teenuse kohta käivate andmete kogumine ja haldamine, kogutud andmete säilitemine, andmete analüüs strateegiliste otsuste tegemiseks, koostööks partneriteha ja kontrollifunktsiooniks.
  
• Logistika/tarneahela juhtimine infosüsteemid võib jagada neljaks tasandiks:
  
  • Toimingutoe süsteemid (andmebaasi haldamine, vöötkoodid ja skaneerimine, WMS)
    
  • Sisevõrgusüsteemid (organisatsioonisisene süsteem, mis hõlbustab informatsiooni vahetust ja töötlemist, ERP)
    
  • Suhtevõrgusüsteemid (organisatsioonide vaheline suhtlus tarnijate ja klientidega, EDI)
    
  • Organisatsioonidevahelised infosüsteemid (internetipõhised süsteemid tarneahela liikmete jaoks, elektrooniline pangandus )
    

Elektrooniline andmevahetus (EDI)

• Elektrooniliste andmete edastamist struktuursel kujul ühest arvutist teise ilma inimese sekkumiseta
  
• Kodeeritud kujul informatsiooni edastamine
  
• Eesmärgiks on paberdokumentide hulga ja kulude vähendamine
  

Ettevõttesisene resursside planeerimine – ERP

• Välja arenenud MPR (materjalivajaduse planeerimist) süsteemist
  
• Integreerib ettevõtte kõik äritegevused (müük, rahandus, tootmine, jaotus, inimressursid) eesmärgiga optimeerida kulusid
  
• Kogu ettevõtte tasemel plaanida ja juhtida ressursse.
  
• On olemas keskne andmebaas ja erinevad abifailid info talletamiseks.
  
• Koostab erinevaid juhtimisaruandeid, mille pealt tehakse strateegilisi juhtimisotsuseid.
  

Transport
Transpordi olemus ja tähtsus

• Transport on ühenduslüli, mis seob omavahel erinevaid logistikategevusi ja realiseerib kaupade füüsilist liikumist tarneahelas.
  
• Suurimad logistika kulud
  
• Transpordi ülesanded on järgnevad: transpordivahendite parameetrite kooskõlastamine protsessi osaliste vahel, ühtse tehnoloogia kasutamine, veoliigi ja- vahendite valimine, veomarsuutide väljatöötamine, protsessi monitoorimine, transpordi planeerimine
  
• Transpordiga on tihedalt seotud järgnevad otsused:
  
  • Tootega seotud otsused (uute toodete väljatöötamisel arvestatakse transpordikuludega)
    
  • Turustamisega seotud otsused (tõhusalt ja usaldusväärselt kohale transportida, liik ja kulud)
    
  • Hankeotsused (ostetud materjalide transport)
    
  • Asukohavaliku otsused (valikul arvestatakse transpordi kättesaadavust)
    
  • Hinnaotsused (transpordikulude arvestamine )
    
• Transpordikulud koosnevad:
  
  • Terminalikulud (Peale-, maha-, ja ümberlaadimisega seotud kulud)
    
  • Sõidukulud (veokaugusest ja kogusest sõltuvad kulud, tööjõud ja kütus)
    
  • Kapitalikulud (infrastruktuuri ja põhivarasse investeeritud kapitali kulu)
    

Transpordikulusid mõjutavad tegurid

• Tootega seotud transpordikulusid mõjutavad:
  
  • Tihedus (kaalu ja mahu suhe, elektroonika vs teras)
    
  • Väärtus (mida suurme on kauba väärtuskaaluühiku kohta, seda väiksem on transpordikulu osakaal)
    
  • Lastitavus (ruumalakasutus, auto vs tervavili)
    
  • Kaubakäitluse lihtsus (elevant vs ühesugused kastid)
    
  • Asendatavus (kui on lihtsalt asendatavad tooted, siis võib vaja minna kasutada kiiret, aga kallist transporti)
    
  • Vastutusrisk ( kuld vs muld )
    
  • Toote eriomadused (kiiresti riknevad kaubad, ohtlukud kaubad)
    
• Turuga seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid:
  
  • Asukoht (kaugus)
    
  • Konkurentsi tase( monopol vs konkurents )
    
  • Mastaabisäästuefekt ( rong vs lennuk)
    
  • Energiahinnad ( nafta )
    
  • Vedude tasakaalustatud ( koorem mõlemal suunal)
    
  • Riiklikud eeskirjad ( keskkonnakaitse , ohutus jne)
    

Transpordisüsteem ja –poliitika

• Koosneb järgnevatest komponentidest:
  
  • Infrastruktuur (teed, raudteed , terminalid, jne)
    
  • Transpordivahendid (autod, lennukid , laevad jne)
    
  • Tugisüsteemid (tootmistehased, remonditehased, tanklad, IT süsteemid jne)
    
  • Juhtimine ja reguleerimine (juhtimine, õigusaktid, maksud , veoload jne)
    
• Transpordisüsteemi puhul tuleb arvestada:
  
  • Geograafiliste teguritega (reljeef, territooriumi suurud jne)
    
  • Majandustegurid (nõudlus)
    
  • Poliitilised tegurid (riikide suhted, transpordipoliitika)
    
• Transpordipoliitike on abinõukompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist. Riikliku reguleerimise abinõud jagunevad:
  
  • Majanduslik reguleerimine (infrastruktuuri omandivorm, subsidieerimine)
    
  • Teenuste reguleerimine (teatud vedajad võivad vedada teatud kaupu)
    
  • Standardite kehtestamine (ohutus- ja keskkonnastandardid, töötajad jne)
    

Maanteetransport

• Eelised:
  
  • Suur paindlikkus ja manööverdamisvõime
    
  • Koormate toimetamine ukest ukseni
    
  • Veoste pakkimisele kehtivad väiksesed nõuded
    
  • Lühike veoaeg
    
  • Väike kapitalikulu
    
  • Veovahendite mitmekesisus
    
• Puudused:
  
  • Suhteliselt kõrge omahind
    
  • Suhteliselt väike kandevõime ja tehnilised piirangud
    
  • Suur keskkonnasaaste ja liiklusummikute põhjustaja.
    
• Peamised kasutusvaldkonnad:
  
  • Kokku- ja laialiveod (jaotuskeskusest terminali ja vice versa)
    
  • Kombineeritud veod (rong- auto, laev-rong-auto jne)
    
  • Eriveod (ülisuurte ja raskete vedude teostamiseks)
    
  • Rahvusvahelised veod (autorongid ja treilerid )
    

Raudteetransport

• Raudteeveo eelised:
  
  • Võimaldab toimetada suuri kaubakoguseid suurte vahemaade taha
    
  • Vedude suhteliselt madal omahind
    
  • Vedude hea regulaarsus
    
  • Vedude sõltumatus ilmastikust
    
  • Keskkonnasäästlik
    
  • Laadimistööd teostamise efektiivsus
    
• Rauteeveo puudused:
  
  • Euroopas 3 erinevat rööpmevahet
    
  • Vähene paindlikkus
    
  • Suured haldamiskulud
    
  • Ranged nõuded pakkimise ja koorma kinnituse osas (haakimisega järsud tõuked)
    
• Kasutusvaldkond:
  
  • Suurte massi- ja ühikupartiide regulaarseteks vedudeks
    
  • Pikad vahemaad, kus kiirus ei ole määrav
    
  • Puidukaubad, põllumajanduslikd ja tööstusliku tooraine
    
  • Alates 460 km muutub mõistlikuks (võrreldes maanteetranspordiga)
    

Õhutransport

• Eelised:
  
  • Suur veokiirus (kiirelt kaugele)
    
  • Ülemaailmne tihe lennuvõrk
    
  • Tihedad veograafikud (suur tõhusus)
    
• Puudused:
  
  • Suured veokulud
    
  • Lennujaamade ülekoormused, dokumentide vormistamine ja tolliviivitused
    
  • Suur sõltuvusilmastikust
    
  • Piiratud kaal ja mõõtmed
    
  • Teatud veostele on kehtestatud turvapiirangud.
    
• Kasutusala:
  
  • Kõige suurema veokiirusega transpordiliik , mida kasutatakse kõrge väärutsega (ühiku kohta) kaupade transportimine pikkade vahemaade taha.
    
  • Kiiresti riknevad tooted, hooajakaubad, post, dokumendid
    
  • Tagavataosade erakorraline kohaletoimetamine
    
  • 4% kogu kaubamahtudest (40% väärtusest)
    

Meretransport

• Eelised:
  
  • Kõige suuremate mahtude ja käivetega transpordiliik
    
  • Suhteliselt madalamad veotariifid
    
  • Lühikestel liinidel hea regulaarsus
    
  • Toimetulek ülisuurte kaubavoogudega
    
  • Kõige keskkonnasäästlikum veoviis
    
  • Laadimistööde tõhusus
    
• Puudused:
  
  • Suured sadamakulud
    
  • Vähene paindlikus
    
  • Kauba pakkimise ja kinnitamisega seotud ranged nõudmised
    
  • Suured intervallid veograafikutes pikkadel liinidel
    
• Kasutusvaldkond:
  
  • Massveod (nafta, süsi)
    
  • Üldveod (kastid vaadid)
    
  • Tšarterveod (ei ole kindlaid sõidupaane, vili väetis jne.)
    
  • Liiniveod (kindlad ajagraafikud, reisijaveod)
    

Kombineeritud transport

• Veoviiside järgi võib jaotada nelja rühma:
  
  • Unimodaalne transport (üks veoliik, üks või mitu vedajat)
    
  • Intermodaalne transport (mitu veoliiki, üls vedaja )
    
  • Segmenteeritud transport (mitu veoliiki, üks vedaja korraldab kogu veo, kuid vastutab ainult selle osa eest mida ise vead)
    
  • Multimodaalne transport (mitu veoliiki, üks vedaja, kes vastutab kogu veo eest)
    

Kolmandad osapooled veondustegevuses

• Kolmandatakse osapooleks on:
  
  • Tollimaakler (tollivormistus ja kauba deklareerimine)
    
  • Laevaagent (laevade sadamast sisse- ja väljavormistamine)
    
  • Stividor (laevade lossimisele ja lastimisele spetsialiseerunud sadamaoperaator)
    
  • Ekspedeerija (võtab enda nimel ja kliendi arvel vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise koos kõigi selle tegevuse käigus teostatavate protseduuridega)
    
  • Logistikafirma (ekspedeerimisfirmast laiema logistikateenuse pakkumine, lisandväärtus)
    

Muud transpordiga seotud teemad

• Põhivedude ja jaotusvedude, veolepingu õiguslike aluste ning tarneklauslite kohta saab lugeda A. Kiisleri õpikust „logistika ja tarneahela juhtimine“ lk 257-270
  

Laondus
Laonduse olemus ja funktsioonid

• Laondus:
  
  • Tegeleb materjalide, pool- ja valmistoodete ladustamisega lähtekohas, lõppkohas ja nende kohtade vahelisel liikumisel
    
  • Omab ja edastab infot ladustatavate materjalide ja toodete laoseisu, asukoha ja ladustamistingimuste kohta.
    
• Varude ladustamisvajaduse tingivad järgnevad asjaolud :
  
  • Varud on puhver nõudluse ja pakkumise kõikumiste sillutamiseks.
    
  • Tootmiskulude kokkuhoid (väikeste kaubakoguse akumuleerimine suurteka partiideks)
    
  • Hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine
    
  • Reservvarude hoidmine tarnehäireteks
    
  • Nõutud klienditeeninduse taseme tagamine
    
  • Hooajanõudluse puhul kogumine müügihooajaks
    
  • Varude loomine plaanitud või ettenägematute tootmisseisakute jaoks.
    
• Laonduse neli põhilist funktsiooni tarneahelas:
  
  • Varused kogumine ja täiendamine: tarnija A, B, C – ladu – tehas.
    
  • Tootevaliku ühitamine Tarnija A, B, C – ladu – Klient 1 (A,B), 2 (B,C), 3 (ABC)
    
• Konsolideerimine tarnija A, B, C – Ladu – Klient
  
• Joatus Klient A, B, C – ladu – tarnija A
  

Ladustamise võimalused

• Ettevõtetel on üldjuhul valida kolme erineva ladustamise võimaluse vahel:
  
  • Eraladustamine – ettevõte omab, rendib või liisib vajaliku laopinna.
    
  • Ladustamine üldkasutatavas laos – lao omanik on sõltumatu partner , kes pakub antud teenust rohkem kui ühele lepingupartnerile.
    
  • Lapinguline ladustamine – kliendi erivajadustele kohaldatud laoteenuse pakkumine, mille puhul on laosüsteemi kohaldatud klienid vajadustele (ohtlikud jäätmed).
    

Lao tüübid

• Üldkasutatavate ladude tüübid on järgnevad:
  
  • Üldotstarbeline kaubandusladu (üldlevinud, igat liiki kauba ladustamine)
    
  • Külmladu (kindel hoiutemperatuud, juurviljad)
    
  • Tolliladu (väljastpoole EL-imporditavate transiitkaupade jaoks)
    
  • Omandiladu (eraomandi hoiustamine )
    
  • Erikaupade ladu (teatud kaupade pikaajalisekd hoiustamiseks, puit)
    
  • Puistekaupade ladu (vedelike hoiustamine, liiv, süsi).
    

Laotoimingud

• Laos kaupadega tehtavad toimingud on alljärgnevad:
  
  • Vastuvõtt (mahalaadimine, kontroll, vastavus dokumentidele, kvaliteedikontroll , kaalumine , etikettimine).
    
  • Hoiukohtadele paigutamine (paigutamine ja sidumine hoiukoha aadressiga , FIFO, LIFO ).
    
  • Hoiundamine (aktiivladu ja reservladu)
    
  • Aktiivkohtade täiendamine
    
  • Komplekteerimine (väljanoppimine aktiivkohtadelt vastavalt kliendi tellimustele)
    
  • Sorteerimine, ühildamine, pakkimine (väiksemad tellimused ühildatakse suurteks, pakkimine, kaalumine, mõõtmine).
    
  • Lähtestamine (viiakse loovutusalale ning koondatakse väljuvateks saadetisteks)
    

Laotehnoloogiad : hoiusüsteemid

• Alljärgnevalt on välja toodud enamlevinud hoiusüsteemid:
  
  • Madalad kaubaaluste riiulid (palju erinevat kaupa erinevatel kaubaalustel)
    
  • Peenkaubariiulid (tavakõrgus kuni 2,3m)
    
  • Kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega (9-14m, väikese ringlemissagedusega toodete puhul)
    
  • Virnastamine (otsepõrandale üksteise otsa)
    
  • Sügavlaadimisriiulid (sarnane virnastamisele, aga erinevus see, et kaup toetud riiulukonstrukstioonidele).
    
• Dünaamiline hoiundamine (liiguvad ladustatavad kaubaalused raskusjõu mõjul ise laadimiskohta)
  
• Liikuvriiulid (tavatingimustest riiulid tihedalt koos, aga vajadusel tekitatakse riiulite vahele koridor )
  
• Tagasilükkeriiul
  
• Läbivooriiul
  

Laotehnoloogiad: tõstukid

• Iseloomustatakse tehniliste parameetrite järgi:
  
  • Tõstehõud
    
  • Tõstekõrgus
    
  • Pöörderaadius
    
  • Sõidukõrgus (ukseavad)
    

Laonduse infosüsteemid ja andmetuvastus

• Enamikes ladudes kasutusel IT süsteemid
  
• Arvutisüsteemid võimaldavad: parandada klienditeendust, vähendada kaubavarusid ja tööjõuvajadust, kasutada tõhusamalt lao- ja käitlustehnoloogiaid, vähendada paberitööd, omada paremat ülevaadet kaupade paiknemisest laos ja liikumisest.
  
• Vöötkoodid on nüüdisajal kõige laiemalt kasutatav automaattuvastuse rakendus.
  
• Kodeerib toote ja seda loetakse skanneriga
  
• Need on odavad, kiirelt tuvastatavad ning usaldusväärsed
  
• RIFD – märgised on elektroonilised kaubaartiklite järelvalvesüsteem
  
• Salvestav mälu (teemaksude kogumine, kariloomade jälgimine, turvasüsteemid)
  
• RFID ja vöötkoodide võrdlus
  RFID
  Vöötkood
  Otsenähtavus
  Ei ole vajalik
  Vajalik
  Lugemisulatus
  7,5-30 m
  Kuni mõni meeter
  Lugemistempo
  Kuni 1000 üheaegselt
  Üks korraga
  Lugemine/andmete muutmine
  Lugemine ja andmete muutmine võimalik
  Ainult lugemine/andmeid muuta ei saa
  Tehnoloogia
  Raadiosagedus
  Optiline
  Häired
  Metalid ja vedelikud teatud sagedustel
  Määrdunud või häärdunud koode ei saa lugeda
  Automaatsus
  Enamus ei vaja inimese sekkumist
  Nõuab inimtööd
  
• RFID eeliseks on otsenähtavuse ebavajalikkus, suurem lugemisulatus, kiirem tuvastamine , inimtööjõu puudumine
  
• RFID koodi suurimaks puudusekd on suur maksumus (0,1 EUR maksab odavaid)
  

Laokulud ja laotegevuse mõõtarvud

• Laokulud jagunevad umbes:
  
  • Tööjõukulu kuni 50%
    
  • Hoone rent 25%
    
  • Ehitise või ruumi halduskulu 15%
    
  • Sisseseade seotud kulud 10-15%
    
• Laokulud rühmitatakse:
  
  • Personalikulu
    
  • Rent
    
  • Küte ja elekter
    
  • Valve ja turvaseaded
    
  • Remont ja hooldus
    
  • Kaubaaluste ja pakkematerjalide kulud
    
  • Kulum
    
  • Kindlustus
    
  • Halduskulu (juhatuse palk jne)
    
  • Muud laokulud
    
• Tüüpilised lao hindamiseks kasutatavad mõõtarvud on:
  
  • Klienditeeninduse tase (tellimuste täitmine, kauba defektsus, täitmata tellimused jne.)
    
  • Kuluefektiivsus (tööjõu- kommunaalkulude jms jälgimine perioodi vältel)
    
  • Laoressursside kasutamine (lao täituvus jne)
    
  • Tööjõukasutude tõhusus (komplekteeritud tooted/tunnis)
    
  • Varude käitlemine (varude ringlemiskiirus)
    
  • Tegevuse parameetrid (lao käive, tooteühikute arv jne.)
    

Varude haldamine
Varude ja nende haldamise olemus

• Varud on üheks tarneahelas juhtimist vajavaks põhimuutujaks
  
• Varude planeerimine, hoiundamine, liigutamine ja arvestmine on kogu logistika aluseks
  
• Varud ei ole likviidne vara (raha on likviidne)
  
• Varud moodustavad ca 20% tootmisettevõtte ja 50% jaekaubaettevõttes ( Grant 2006)
  
• Peamised põhjused parude omamise poolt:
  
  • Parem klienditeenindus (kõrgem tarnevõime)
    
  • Tootmis-, ostu- ja transpordikulude kokkuhoid ( allahindlus )
    
  • Kaitse hinnakõikumiste vastu
    
  • Kaitse nõudluse ja ebakindluse vastu
    
  • Kaitse ettenägematute asjaolude vastu
    
• Argumendid liiga suutre varude omamise vastu:
  
  • Varud seovad kapitali, mida saaks mujale investeerida
    
  • Varjavad tegevuse kvaliteediprobleeme (riknevad varud)
    
  • Tarneahela mitteoptimaalse kasutamine
    
• Küsimus on, et kui palju omada varusid? (varude säilitamiskulud vs klienditeeninduse tase)
  
• Tõhus varude haldamine on tasemel varude kontrollimise ja varude juhtimise vahel tulemus
  
• Varude kontrollimine – olemasolevate varude haldamine ettevõttes ( kogused ja asukohad, inventuur )
  
• Varude juhtimine – millal ja millisedi kaupu tellida , optimaalne varude reserv, tõhusaimad tarneallikaid, planeerimine, prognoosimine, täiendamine.
  

Varude ja nõudluse liigid

• Varude kolm põhiliiki: tooraine, lõpetamata tooted ja valmistooted.
  
• Finantsarvestuse- ja aruandluse järgi: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang , müügiks ostetud kaubad ja ettemaksed hankijatele.
  

Varude ja nõudluse liigid

• Sõltumatud nõudlus – ei sõltu muude artiklite nõudlusest. Otsesed tellimused.
  
• Sõltuv nõudlus – sõltub muude artiklite nõudlusest ja on sisend teiste toodete tootmisele (jalgratta ehitus)
  

Varude ringlustsükkel ja keskmine laoseis

• Laoartikkel – eripärane toode (erinevus võib olla suuruses, värvismudelis, kaubamärgid jne.)
  
• Igapäevased toimingud tehakse laoartikli tasemel, aga strateegiline planeerimine on tooterühma tasemel
  
• Laodefitsiidi tekkimisel on kolm tagajärge.
  
  • Järeltellimus – täiendatakse esmajärjekorras
    
  • Asendamine – kui klient on nõus asendama muu tootega
    
  • Kaotatud müük – klient loobub tellimusest
    
• Kui varu väheneb teatud tasemele tehakse täiendtellikus (kindel, muutuv)
  
• Keskmine laovaru = 1/2* täiendtellimuse suurus+ reservvaru
  

Optimaalne tellimiskogus

• Varuühiku kogukulu on nende komponentide summa:
  
  • Materjalikulu ( ostuhind , tarnekulud ja transport)
    
  • Tellimiskulu (ostutellimise esitamise, vastuvõte ja maksmisega seotud kulud)
    
  • Säilitamiskulud (varud omamise kulu kuni nende müümiseni)
    
  • Varude tellimis - ja säilituskulud käituvad vastandlikult
    
  • Optimaalne tellimiskogus (EOQ) – tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud
    

Reservvaru suurus

• Kaitse ebakindluse vast
  
• Reservvaru määramine: protsent prognoositud nõudlusest (10%)
  
• Kindel kogus
  
• Varude piisavusena päevades
  
• Keskmise erinevusena müügiprognoosi ja tegeliku müügi vahel
  
• Keerukamad meetodid ja standardhälvetel ja normaaljaotusel põhinevad (excel)
  

Varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine

• Varude ringlemissagedus – mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru aasta jooksul vaheldub (müüdud tooted jagada keskmise laosaldoga)
  
• Varude käibesagedus – jagatakse aasta müük varude keskmise väärtusega (omahind)
  
• Varu piisavus – mitme päeva müügiks piisab olemasolevast laovarust (olemasolev varu/prognoositav päev nõudlus)
  
• Tasuvusaste – varusesse seotud kapitali tootlust (müük-müügi omahind)/keskmine varu väärtus.
  

Leida optimaalne tellimiskogus võttes arvesse alljärgnevadi andmeid ja valemeid:
EOQ=(2DS)/(CV), kus
EOQ – optimaalne tellimiskogus
D – nõudlus toote järele aastas (tk)
S – tellimiskulu (rahaline väärtus)
C – säilituskulu (% lao keskmisest väärtusest)
V – tooteühiku omahind
EOQ=(2*5000 tk/a*5)/(25%*50)=63tk ehk 3 alus
Toote prognoositud aasta nõudlus 5000 tk, tellimiskulu ostutellimuse kohta on 5 EUR, säilituskulu 25% ja toote omahind koos kaasnevate kuludega 50 EUR. Toodet tarnitakse kaubaalustel (20 ühikut alus)
Leida optimaalne tellimuste esitamise vaheline aeg, kui T=Q/D, kus
T – tellimusvahe (esitamise vaheline aeg)
Q – tellimuskogus
D – eeldatav aastanõudlus
T=Q/D= 0,012*365=4 päeva
Q=63/5000=0,012
Hankimine
Ostmise/ hankimise olemus

• Iga organisastioon vajab oma tegevuseks mitmesuguste materjalide, toodete ja teenuste ostmist tarnijatelt
  
• Tänapäeval keskendutakse tarneahela juhtimisele ja seega on tarnijatega suhtlemine strateegiliselt oluline.
  
• Hankimise kasvav tähtsus peitud selles, et materjalide, toodete ja teenuste kulud moodustavad 40-60% lõpptoote müügihinnast.
  
• Väikene kulusääst mõjutab oluliselt ettevõtte kasumit (võimendusprintsiip)
  
• Viimase paarikümne aasta jookusl on aktiivselt kasutatud väljasttellimist (outsoursing)
  
• Tegemist on juhtimiskontseptsiooniga, mis lubab delegeerida ettevõttevälisele operaatorile vastutuse ettevõtte enda poolet tehtava protsessi eest.
  

Tarnijate väljaselgitamine, hindamine ja valik

• Tarnijate nimekirja koostamine (kodulehelt, Äriregistrist jne info hankimine)
  
• Tarnijate hindamine: tarnijate kvalifikatsieerimine ja tarnijate süstemaatiline hindamine
  
• Tarnijate hindamise etapid:
  
  • Määra kindlaks tarnija hindamise põhikriteeriumid (hind/kulu, kvaliteet)
    
  • Määra kindlaks iga hindamiskriteeriumi osakaal
    
  • Määra hindamiskriteeriumite hindamissüsteem ( numbrid , subjektiivne jne)
    
  • Hinda iga võialikku tarnijat
    
  • Hinda regulaarselt valitud tarnija suutlikust
    

Ostmise/hankimise kogukulud

• Ostmisel tuleb arvestada:
  
  • Hinnad ja hinnaalandused (tuleb arvesse võtta ka varude omamise kulu ja maksetingimusi)
    
  • Teeninduskulud (pakutakse mitmeid muid teenuseid nagu näiteks transport, seda tuleb arvestada)
    
  • Olelusringi kulud (tarnijatega suhtlemine, admin kulud jne)
    
  • Tuleb teha omamise kogukulu analüüs
    

Hankestrateegiad

• Kasutatavad hankestrateegiad on:
  
  • Hankemahtude konsolideerimine – konsolideerimine väiksemale arvule tarnijatele, kokkuhoid 5-15%
    
  • Tarnijate integreerimine ettevõtte tegevusse – sääst 5-25%
    
  • Väärtuse juhtimine – väärtuse kavandamine ja väärtue analüüs
    

Suhted tarnijatega

• Erinevat liiku partnerlussuhteid:
  
  • Distanseeritud/taktikaline suhe
    
  • Partnerlus/strateegiline suhe
    

Distantseeritud/taktikaline suhe
Partnerlus/strateegiline suhe
Äritehingutel põhinev
Ärisuhetel põhinev
Lühiajalised otsused
Tarnija hoidmine
Lühiajaline suunitlus
Pikaajaline suunitlus
Distantseeritud suhe
Lähedane suhe
Lihtne ostja-müüja suhe
Keerukad suhted
Rõhk hinnal, kvaliteedil ja kohaletoimetamise, puudub uuendus
Rõhk hinnal, kvaliteedil ja kohaletoimetamisel, ning muudel aspektidel nagu innovatsioon ja tootearendus
Mõõdukas kokkupuude tarnijaga
Tihe kokkupuude tarnijada
Vähene info jagamine
Tihe info jagamine ja läbipaistvus
Vähempakkumiste korraldamine
Üldiselt vähempakkumisi ei korraldata
Logistika väljasttellimine ja kolmanda osapoole logistika

• Logistika väljasttellimise peamised põhjused on:
  
  • Keskendumine põhitegevusele
    
  • Püsikulude teisendamine muutuvkuludeks
    
  • Kulude vähendamine (oma vahendite otstarbekam kasutamine)
    
  • Parem ülevaade tegevuskuludest
    
  • Tõhusam ordanisatsioon
    
  • Kiirem ligipääs uutele turgudele ja jaotuskanalitele (e-kaubandus)
    
  • Jotussüsteemide tsentraliseerimine (globaalsed ettevõtted)
    
• Logistika väljasttellimisega on seotud järgnevad riskid :
  
  • Oht kaotada kontroll toote- ja materjalivoogude üle
    
  • Logistikateenuse osutaja pankritt või madalama kvaliteediga teenusepakkuja ülevõtmine
    
  • Täieliku info puudumine ettevõtte logistikasüsteemi toimimiskulude kohta
    
  • Organisatsioonisiseste üksuste vastanduvad huvid (logistikud tajuvad ohtu oma tööle)
    
  • Koostöö keerukus ja problemaatilisus
    
• Ettevõtted on ettevaatlikud logistika väljasttellimise järgnevatel juhtudel:
  
  • Otseselt seotud klienditeenindusega
    
  • Streteegiliseks peetava info jagamist
    
  • Logistikaprotsessi seisukohalt olulised protsessid
    
  • Ei nõua suuremahulisi investeeringuid
    
  • Kiire tasuvusega investeeringud
    
  • Tegevused mis ei vaja väljakujunenud protsesse
    
  • Tegevused, mis nõuavad spetsiifilisi oskusi, mis teenuse osutajatel puuduvad.
    

Kolmanda poole logistikateenuste osutajate liigid

• Kolmanda poole logistikateenuste osutajate liikideks on:
  
  • Varadepõhised logistikateenuse osutajad (logistikaettevõtted, kes rendivad vastavaid varasid, et teenust pakkuda)
    
  • Võrgustikupõhised logistikateenuste osutajad (kuller- ja kiiresaadetised, kes omavad vastavat võrgustikku)
    
  • Oskustepõhised logistikateenuste osutajad (konsultatsiooni-, finants-, IT-, ja juhtimisteenudei pakkuvad ettevõtted)
    

Logistika väljasttellimise protsess

• Olulised valdkonnad, millele tähelepanu pöörata:
  
  • Läbimõeldus ja põhjalikkus (määra kindlaks väljasttellimise põhjus, taga kogu organisatsiooni kaasatud, eralda piisavad juhtimisressursid, määra kohustused ja vastutusalad).
    
  • Juhi muutusi (vali õige logistikapartner, määra kindlaks oma nõudmised, määra realistlikud mõõdetavad eesmärgid).
    
  • Integratsioon (kohtu regulaarselt logistikapartneri tegevuse analüüsiks ja aruteluks, võrdle tulemusi algsete eesmärkidega, kaasa logistikapartner ettevõtte strateegilisse plaanimisse)