rahavoogude efektiivse juhtimise kaudu. 2. Milliseid tegevusi hõlmab logistiline kett? Transport, laomajandus, varude hoiustamine, info töötlemine, juhtimine, pakkimine, korje, kaupade laialijagamine, kontroll varemmainitud tegevuste üle 3. Logistika areng, ajalugu Vanas Kreekas tähendas sõna logistike arvutamis- ja arutlemiskunsti. Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. Termin "logistika" võeti kasutusele Prantsuse armees 1670-ndatel aastatel. Teise Maailmasõja ajal arenes logistika hoogsalt. Esmalt kasutati militaar -logistika meetodeid peamiselt jaotuses materjalivoogude juhtimisel, hiljem ka tootmise juhtimisel. 4. Logistika definitsioonid Logistika definitsioon võib olla erinev sõltuvalt vaatenurgast, kust seda määratletakse.
Olen avastanud ka uusi kohti, kus logistika on minu ümber, millele varem pole tähelepanu pööranudki. Näiteks bussireisid, mis hõlmavad endas sobivate graafikute koostamist, sõitmise mugavust (laiemad istmevahed, internet, elektripistikud) ning et see kõik oleks reisijale võimalikult soodne. Lisaks suured ja võimsad terminali- ning laohooned, mis nõuavad kauba vastuvõtjate täpset organiseerimist, et see võimaldaks suuri mahte efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt käsitleda. Logistikat olen märganud ka filmist ,,Itaalia rööv", kus röövi erinevad etapid olid paigas minuti täpsusega. Sarnane suurepärane planeerimine on näha ka filmis ,,Kiired ja vihased", kus samuti on paigas kes, kus ja millal peab oma osa ära tegema. Näite saab tuua ka filmist ,,Pidurdamatu", kus kemikaale vedav kaubarong ähvardab hävitada terve linna ning kuidas korraldatakse linnas elu ümber nii, et seda ei juhtuks. Reisijate-, kaubaveod ning suured laod- nii näen logistikat mina enda ümber
raudtee kasuuselevõtuga sõjaväe varustamiseks vabaneti niisugusest logistikasõltuvusest ja oli võimalik keskenduda strateegilistele eesmärkidele. Tänu tõsistele väljakutsetele, mis olid seotud kümnete tuhandete sõdalaste ellujäämisega, arenes pikkamööda väejuhtide logistiline mõtlemine. Kui esimesel aastatuhandel seoti mõistet ,,logistika" väekoondiste toidu- ja hobumoonaga varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga, siis varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimist. See hõlmas ka muid küsimusi planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokatsioon, väeosade 4 teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles
raudtee kasuuselevõtuga sõjaväe varustamiseks vabaneti niisugusest logistikasõltuvusest ja oli võimalik keskenduda strateegilistele eesmärkidele. Tänu tõsistele väljakutsetele, mis olid seotud kümnete tuhandete sõdalaste ellujäämisega, arenes pikkamööda väejuhtide logistiline mõtlemine. Kui esimesel aastatuhandel seoti mõistet ,,logistika" väekoondiste toidu- ja hobumoonaga varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga, siis varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimist. See hõlmas ka muid küsimusi planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokatsioon, väeosade 4 teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles
sagedasemad veod kiiremad tarned palju veomarsruute rahuldav tarneaeg kõigile klientidele kogu riigi ulatuses palju veomarsruute ja sagedased veod suur paindlikkus kindlad veod suur tarne täpsus Outsourcing logistika Logistilise teenuse ostmise eesmärk on saada enda ettevõttest välja kõrvaltegevused ja toimingud, mis ei vasta ettevõtte äriplaanile ning mis ei ole firma peamiseks kasumit tootvaks valdkonnaks. 3P logistikat nimetatakse ka lepingulogistikaks või outsourcing Teenuse sisseost on ettevõtte põhitegevust toetava teenuse ostmist teiselt ettevõttelt, kes teeb seda põhitegevusena, selle asemel et seda ise teha. Ostuteenusega on tihedalt seotud võrgustumine ja partnerlussuhted, sest eri operatsioone teostavate ettevõtete suhted muutuvad traditsioonilistest ostu- müügi suhtest võrdõiguslikumaks. 3P logistikat nimetatakse ka lepingulogistikaks või outsourcing
Meid huvitab see, kuhu areneb logistika paarikümne aasta jooksul, aga millest see tegelikult kõik üldse alguse sai? Millal võeti kasutusele termin ,,logistika"?(1) See võeti kasutusele Prantsuse armees 1670.aastatel. Kreekakeelse sõna logistikos all mõtlesid vanad kreeklased hoopis mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. Rooma riigis tähendas logistika aga toodete jaotust. Esimest korda on sõna logistika kui sõjateaduse mõistet kirjalikes allikates leitud 1138. aastal. Logistikat hakati kõigepealt kasutama sõjaväes. Aja jooksul on seda edasi arendatud ja tsiviilotstarbeks kohandatud. Seetõttu on tsiviil- ja sõjaväelogistika vahel ka erinevusi. Sõjaväes kulub logistika alla ka ehitiste projekteerimine, ehitustegevus, kinnisvara haldamine, meditsiiniline ja tervisekaitsealane teenindamine. Tänapäevase mõistena võeti sõna kasutusele 1760. aastal. Kuni 20. sajandini saab rääkida logistikast kui ühest militaarvaldkonnast
Ta ei ole ainult põhi-ja käibevahendid ladudes, vaid on logistika jaoks eelkõige rahavoog. 4. Tagasisuunaline voog on logistilises ketis vastupidises suunas liikuv toormaterjali, pooltoote, pakendi ja valmistoote voog tootmisest, jaotusest või kasutuskohast taastamis- või kõrvaldamispunktini. 5. Korjevoog osa tagasisuunalisest voost, sisaldades nii jäätmekäitluse kui ka taastuvkasutatava materjali voo. 6.Defineerida logistikat lühidalt. Logistika tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. Logistika vastutab materjalide liikumise ja ladustamise eest tarneketis. (2003, Donald Waters ,,Logistics. An introduction to Supply Chain Management")) 8. Keda rõhutavad ameeriklased, defineerides logistikat? Ameerika spetsialistid, defineerides logistikat, rõhutavad kliendi teenindamist. Firma jaoks ei
Vanas Kreekas tähendas sõna logistike arvutamis- ja arutlemiskunsti. Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Sellega tegelevaid ametnikke nimetati "logistideks" või "logistikuteks". Esimesel aastatuhandel seoti mõistet "logistika" väekoondiste materiaalsete ressursside varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. Termin "logistika" võeti kasutusele Prantsuse armees 1670-ndatel aastatel. Logistika all mõisteti väeüksuste kindlustamist moona ja varustusega selleks, et väeosad võiksid võidelda võimalikult heades tingimustes. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas laia küsimuste ringi planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede
nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, CocaCola, ASG, General Foods. Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) Logistilise tarneahela I arenguetapp 19601980. Hajutatud tegevus Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II etapp 19801990. Arenev integratsioon Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet
teabevoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täimaks klientide nõudmisi. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindus- tasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust. Kuna logistika peamine eesmärk lähtub vajadusest teenindada turul tarbijat ja pakkuda talle vajalikke tooteid ning teenuseid, on logistika missiooni määratlemisel kesksel kohal tarbija. Üldjuhul defineeritakse logistika missiooni järgmiselt: „Logistika missiooniks on
12345 LÄÄNE-VIRUMAA 44312 RAKVERE Tel 555 5555 [email protected] Motivatsioonikiri Logistku õpilase kandidaat Hr Vassili Vassiljev Soovin ettevõttepraktika ajal töötada teie firmas. Olen Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor I kursuse ettevõtluse eriala tudeng. Lisaerialana õpin logistikat. Kandideerin ajalehekuulutuse peale, mille avaldasite ,,Virumaa Teatajas". 2011. lõpetasin xxxx kooli. Olen läbinud EEK Mainoris õppeainete loetelu vt ÕISist 1.2.3.4.5.6.7.8.9.10. ainete õppekursused. Valdan emakeelena vene keelt, räägin ja kirjutan eesti ja inglise keeles. Oman B ja C kategooria juhiluba ja võimalust kasutada oma isiklikku sõiduautot töötamiseks. Oskan koostada sõidugaafikuid ja ametkirju. Kasutan arvutit spetsialisti tasemel, tunnen erinevaid programme.
minimaalsete kuludega maksimaalse tulemuse saavutamist. Juhtimine tähendab ühest küljest erinevaid tegevusi müügitulu suurendamiseks. Teisest küljest aga on selle sisuks otsuste vastuvõtmine ja täideviimine eesmärgiga vähendada kulusid ja suunata nende tekkimist nii, et oleks tagatud kuluefektiivsus. Logistika kuluefektiivne juhtimine nõuab ettevõttelt rentaabluse mõõtmise reeglite kehtestamist. Ettevõtte logistikat optimeerima hakates peaks esmalt välja selgitama kui hästi või halvasti süsteem hetkel toimib. Hiljem, kui tegevustesse on muudatused sisse viidud, saab sama analüüsi meetodi abil teada, kas teostatu on andnud soovitud tulemusi või tuleb teha täiendavaid korrektuure. Kulude juhtimise tulemuslikkus sõltub paljuski analüüsitava info kvaliteedist ja hulgast. Kuluefektiivsus logistikas sõltub juba sellest kes kus ja kuna kauba nt laosüsteemi sisse võtab
paindlikkust tööturul. Suureneb nõudlus osaajaga töötamise ning paindlike töövormide järele •Uue meedia ökosüsteem( kõigepealt sots. meedia) •Erinevate tehnoloogiate konvergents, interdistsiplinaarsed teadmised (biotehnoloogia, IT rakendused, nanotehnoloogia jne). Uued läbimurded tekivad erinevate valdkondade kokkupuutepunktidest. •Programmeeritav maailm. Suurandmete analüüs mõjutab turundust, rahandust, põllumajandust, logistikat ja paljusid teisi eluvaldkondi. •Nutikad masinad ja seadmed, asjade internet •Majanduse tuleviku trendid on muutunud ebamäärasemaks ja ebakindlamaks tulenevalt geopoliitilistest muutustest. •Mitmete oluliste keskuste esile kerkimine Aasias. Tärkavate majanduste osakaalu kasv maailmamajanduses •Uued ettevõtluse ökosüsteemid, klastrite ja võrgustike osatähtsuse kasv äris. Amazon, Microsoft, Apple, Facebook ja Google •Kasvav defitsiit loodusressursside osas
Strateegiline juhtimine,kus otsused langetatakse enamasti ettevõtte tippjuhtkonna tasandil Taktikaline,kus juhtimisega tegelevad enamasti valdkondade logistikajuhid, Operatiivne tasand,mis on seotud enamus valdkonnas töötavatest inimestest.Nende mõju tegevuste tulemuslikkusele ja efektiivsusele on väiksem. 2.Milline on otsuste mõju erinevatel juhtimistasanditel logistiliste protsesside korraldatusele ja efektiivsusele? Logistikat mõjutavad juhtimise valdkonnad on toimingute juhtimine, (lean production), aja ja kvaliteedi juhtimine, protsessijuhtimine ning kliendi poolt juhitav tegutsemine. Logistika juhtimine peab sisaldama logistiliste süsteemide ja protsesside terviklikku planeerimist, teostamist ning toimingute jälgimist ja juhtimist. Rõhuasetuspunktid on strateegilisel ja taktikalisel tasandil. Logistika juhtimisele esitavad pidevalt uusi väljakutseid tegutsemiskeskkonna
on kehtestatud nulltolerants. [1] ASEAN pakub enda liikmesriikidele privileegi kasutada üksteise teadusasutusi, et sooritada läbimurdeid, mis seni on jäänud sooritamata. Lisaks julgustab ASEAN tegema koostööd tööstus- ja agrikultuuri valdkonnas - müüma-ostma-vahetama saadusi üksteise vahel, laiendama ettevõtteid teistesse liikmesriikidesse, leida koos tekkinud probleemidele lahendused ja lihtsustama üksteise vahelist logistikat. [1] Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon soovib teadvustada Aasia kultuuri kõikidele, kes on sellest huvitatud. Lisaks tahetakse teha koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellel on samad motiivid ja eesmärgid siin suures maailmas. [1] ASEAN-i motoks on: „Üks nägemus, üks identiteet, üks kogukond.“ (One Vision, One Identity, One Community) [1] Viidatud allikad: [1] ASEAN, [Võrgumaterjal]. http://www.asean.org [Kasutatud: 25.09.2016]
ladustamist ja transportimist ning jaotusega seotud materjalide ja teenuste plaanimist, voogude käivitamist, juhtimist ja jälgimist viisil, millega võetakse arvesse klientide ja tarbijate soovid ning vajadused. Logistika tõhustamiseks tuleb üldjuhul ettevõtte kasumlikkust ja rentaablust suurendada. Teisalt peaks logistika olema korraldatud viisil, et oleks tagatud tulus tegevus kõigile logistikasüsteemi või tarneahelasse kuuluvatele liikmetele. Logistikatöö kõige tähtsam eesmärk ettevõtte seisukohalt on selle kasumlikkuse, rentaabluse ja turuosa, lõppkokkuvõttes ka ettevõtte väärtuse suurendamine. Logistikat nähakse ettevõtte piire ületava äritegevusena, kus tähtsal kohal on klientide vajadustest lähtuv teenindamise strateegia. Logistika arendamine on koostöö arendamine nii ettevõtte sees kui ka koos tarnijate ja klientidega. Tarbijate tagasiside aitab kaasa vähemarenenud toimingutele logistilises ahelas
LOGISTIKA ÜLESANDED JA MISSIOON 1. Nimetada ärilogistika peamised ülesanded. vajadusel toimetada lühikese aja jooksul mitmete piirangute olemasolul lähtekohast sihtkohta suuri kaubakoguseid sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamine 2. Mis on ärilogistika missioon? Logistika missiooniks on tagada tarbijaile vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses 3. Määratleda logistikat kui valdkonda tarneahela seisukohalt. Tarneahel on ettevõtluse traditsioonilisi protsesse ja tegevusi koordineeriv süsteem tarbijast kuni tarneahela alguseni (materjalide tarnijani) tagamaks toodete, teenuste ja informatsiooni kasulikkuse kliendile/tarbijale ja ettevõtte (tarneahela liikme) omanikule, ühtlasi täiustamaks tarneahelat kui tervikut. 4. Määratleda logistikat kui valdkonda ettevõtte seisukohalt
pealetung on teinud raskemaks nende väikekaupmeeste elu. kes ei ole suutnud uute oludega kohaneda ja oma kohta leida tihenevas konkurentsis.Käesoleval ajal on kaubandus oluline majandussektor, kus luuakse ligi 15% riigi lisandväärtusest.2007..a I poolaastal töötas kaubanduses kokku ligi 90 tuhat inimest ehk 14% kõigist hõivatutest.Kauplusekettide areng liigub pidevalt ka väljapoole Tallinna. Suuremate kauplusekettide turuosa on aasta-aastalt kasvanud, mis muudab odavamaks turundust ja logistikat ning võimaldab kauplustel efektiivsemalt töötada.
*reklaam **Logistika- oluline mõju põhivarade ja investeeringute *Suur mõju on olnud infotöötlus- ja infosiirdamistehnoloogial. tulukusele. Samuti tähtis on integreeritud transport: kiirrongid, autod, laevad, 15. Mida tuleks kaalutleda ja milliseid põhimõtteid jälgida lennukid, mis moodustavad tegutsemiskindlaid veonduskette. hanke otsuste juures? 8. Kuidas mõista logistikat tegevusala vaatenurgast? Mis Tuleb arvestada: *mida osta, mida toota ise *siirdamise lähte- ja valdkonnad haaravad metsamajanduse logistikat? sihtkohta *hangete aeg *säilitamist vajavad kaubakogused Tegevusala puhul tuleb Log vaadelda mitme ettevõtte e tegevusala
juhtimistegevuses sellised suurfirmad nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, Coca-Cola, ASG, Wal-Mart, General Foods. •Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) LOGISTILISE TARNEAHELA I ARENGUETAPP 1960-1980. HAJUTATUD TEGEVUS •Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. •Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. •Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. •Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II ETAPP 1980-1990. ARENEV INTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist
1. Logistika ülesanded, milleks on logistikat vaja, kuidas on logistika arenenud? 1) Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust. Lähtuvalt logistika arengu ja integratsiooni ulatuselt jaguneb logistika ühtlasi kolmeks suureks valdkonnaks – hankelogistika, tootmislogistika ja jaotuslogistika, millest Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima
Kontrolltöö küsimused Kokku 40p 1.Logistika kolm põhiprobleemi ja nende vaheline seos 5p Logistika kolm põhiprobleemi on : kulutused, varude suurus ja teenindustase. Seos: vähendada varude suurust, lühendada kohaletoimetamise aega, lühendada seadmete seisuaega, tõsta toote, kui ka teenuse kvaliteeti ja vähendada tegevusi, mis ei lisa väärtust. 2. Mis iseloomustab säästlikku (lean)logistikat? 5p Säästliku logistika eesmärk on teostada kõik operatsioonid säästes kõiki ressursse: inimesi, keskkonda, varusid, seadmeid, aega jne. Selleks korraldatakse materjalide liikumises efektiivsed vood, vältides jäätmeid ning kindlustades tellimuse täitmise minimaalse ajaga; minimeeritakse varud ja üldkulud. 3.Teenuste sisseostu põhjused 3p. Teenuste sisseostu põhjusteks võivad olla, soodsamad hinnad, vähene tööjõu kulu, väiksem põhivara kulu
kehv plaan on vahel parem kui üldse mitte mingit plaani. Et oma tegevusega kuhugi jõuda, peab olema kindel plaan ja tahe. On täiesti võimalik, et pingutustele vaatamata ei jõuta välja sinna, kuhu plaan ette nägi - ent sihikindla tööta ei saavuta sa üldse midagi. Samal ajal tuleb tunnistada fakte ka siis, kui need on ebameeldivad ja hirmuärratavad. Kuna ise puutun kaubandusega kokku iga päev ja näen puudujääke ja vigasid ent tahaks neid parandada. Olles eelnevalt õppinud logistikat suudaks ühendada ökonoomse tarnimise ja kaubanduse ning jõuda kõige paremale lahendusele, kus kõik oleksid rahul. Minu eneseteostus kujutab endast tõusta karjääriredelil kõrgele ja korraldada olemasolevad vigased süsteemid ümber ja luua uusi lahendusi. Üritan anda kõik, et saavutada enda loodud eesmärgid, mille abil ma saan ennast teostada nii enda mõistes kui ka suuremas perspektiivis.
- keskendumine ettevõtte põhikompetentsidele; - e-äri teke; - soov vähendada tarnijate hulka; - püüe kohandada toodet/teenust iga kliendi vajadustele (Rannus, 2003). Neid põhjuseid on veel palju. Näiteks konkurentsi suurenemine, klientide nõudmiste kasv, tootmisvõimaluste laienemine ja nii edasi. Kõik need põhjused on seotud inimkonna arenguga läbi aja. Ettevõte peab toimimiseks leidma kõige efektiivsema viisi õige toote tarbijani toomiseks. KOKKUVÕTE Esmalt kasutati logistikat vaid sõjanduses ning peale Teist maailmasõda toimus suur muudatus ning logistika olemus muutus suuresti. Selleks, et iseloomustada logistikatalitluste põimumist, võeti kasutusele termin tarneahela juhtimine. Käesoleval sajandil, tiheda konkurentsi tõttu, on ettevõtted sunnitud oma tegevust tõhusamaks muutma läbi tarneahela optimeerimise, sest omavahel konkureerivad ettevõtete tarneahelad. Konkurentsis püsimiseks tuleb pidevalt ettevõtetel oma tarneahelaid arendada.
3. Tehnoloogia areng automatiseerimine, arvuti riist- ja tarkvara ning veondustehnika areng on andnud võimaluse kasvatada tootmise mahtusid, vahendanud kulusid ja suurendanud kasumit. On laienenud turu- ja hanketerritoorium. 4. Poliitiline ja sõjaline mõju poliitilise ja sõjalised liidud on lisanud inimeste ja materjalide liikumist üle kogu maakera. 5. Sotsiaalne suhtlemine logistikat mõjutavad reisimine inimeste ja kaupade siirdamise vajadus. (linnade areng) 6. Keskkonnakaitse ja ökoloogia probleemid pakendite ja jäätmete organiseeritud kokku kogumine ja käitlemine. 6) Klienditeenindus Kliendi vajaduste rahuldamine on iga ettevõtte tuumeesmärk ja võti konkurentsis edu saavutamiseks. Klienditeenindus algab tellimuse vastuvõtmisest ja lõpeb kauba kohale toimetamisega. Klienditeeninduse komponendid: 1
Logistikaeesmärk Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. Logistika arenguetapid 1960-2000a ja tegurid,mis kiirendasid logitika arengut I ARENGUETAPP 1960-1980.HAJUTATUD TEGEVUS Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju.
hangitavate kaubapartiide suuruse ja kinni suhteliselt palju kapitali. Eksisteeris tootmiskeskne tootmisettevõtte Logitikateenuste mõtteviis. konkreetse vajaduse vahel (Vajadust sisseost.Millistesse nelsja Logistikat käsitleti põhiliselt suuremad või väiksemad kaubapartiid arengujärku jaotub tootmisettevõtte transpordi- ja põhjustavad logistikateenuste osutamise laokulude vähendamise samu tagajärgi nagu ostutähtaegadest areng,nimetage neid ja kirjeldage vahendina. mittekinnipdamine). lühidalt?
2. Logistika struktuur logistilise keti järgi. Teha ka joonis. [10 p.] Logistikat käsitletakse logistilise kaubaketina (vt. joonis 2). Kõik logistilise keti funktsioneerimiseks vajalikud tegevusalad ning nende omavaheline ladus koostöö ning sünkroniseeritus optimaalsete kulude juures moodustavadki logistika objekti. Logistika struktuur selgub logistilisest ketist: hankelogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõttesse, materjalilogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõtte sees,
pakkimise / korraldamiseta jne. jne. Logistilist väärtust lisab ka aeg, st. võimalikult väike ajavahemik tellimuse esitamisest soovitud kauba kättesaamiseni (näit. ekspressteenuste firmad). Logistika väljund diferentseerimise osas on klienditeenindus (customer service) Tänapäeval on turul väga palju sarnaste omaduste ja kvaliteediga tooteid, mida ka turustatakse suhteliselt sarnasel moel (efektiivseid turustusvõimalusi pole lõpmatult). Seetõttu loetakse logistikat kaasajal ettevõtte diferentseerimise ja hinnakujunduse n.ö viimaseks rindejooneks konkurentsieelise saavutamisel. Väärtuse lisamisega logistika poolt seondub otseselt laiendatud toote (augmented product) kontseptsioon marketingis. Selle sisu: ei piisa marketingialaste jõupingutuste keskendamisest ainult, nähtavale, füüsilisele tootele. Enamus füüsilistest toodetest on konkurentide poolt kergesti kopeeritav. Kliendid ei osta mitte toodet, vaid sellest tulenevat kasulikkust
sellele, kui raske võib olla tarbijani kauba toimetamine. Ja mis riske võib olla. Mis on tarneahel ? Tarneahelat on defineeritud alljärgnevalt: tarneahel on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine tarbijast kuni tarneahela alguseni (esimese tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasulikkus kliendile ja ettevõttele ning täiustada tarneahelat kui tervikut. Defineerib logistikat nii: "Logistika on osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide vajaduste rahuldamiseks". Logistika keskne mõiste on toode tooraine, materjalide ning valmistoodete liikumisel tarneahelas peavad erinevad logistikatoimingud suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust) tarbija juures
AS Tallink Grupp, kes kasvas pärast Silja Line'i aktsiate omandamist Läänemere suurimaks laevakompaniiks. Olulisim sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, kes tegeleb Muuga sadama, Vanasadama, Paldiski Lõunasadama, Paljasaare sadama ja Saaremaa sadama opereerimisega. Meredimensioon hõlmab paljusid küsimusi, sealhulgas energeetikat, kliimamuutust, keskkonna- ja looduskaitset, uuringuid ja innovatsiooni, konkurentsi ja töökohtade loomist, rahvusvahelist kaubandust, transporti ja logistikat - kõik meredega seonduvad küsimused on omavahel seotud. Merenduspoliitika ja sellega seotud merendus kui majandusharu mis stimuleerib Eesti majandusarengut. Mereveonduses konkureerivad mitte ainult firmad, vaid ka riigid, merendusel on oluline osa selliste riiklike ülesannete täitmisel nagu riigikaitse, piirivalve ja mereohutuse tagamine, merendusel ja sellega seotud majandus- ja elualadel on suur tähtsus Eesti majanduses ja inimeste elus.
x Wilsoni valemiga leitakse matemaatiliselt parim lähiaja nõudluse prognoos. (V optimaalseim tellimiskogus) x ,,Kuue sigma" lähenemise üheks juhtmõtteks on, et kvaliteedi defineerib tehnoloogia tegevusliides. (V klient) x DMAIC tsükkel (define measure analyze improve control) on formaliseeritud viis tööjõu juhtimiseks tööstusettevõttes. (V protsesside analüüsimiseks) x MRP-I kontseptsioon tähendas sisuliselt arvutipõhist, tõukavat logistikat toetavat materjaliplaneerimist. (Õ) x CPFR (collaborative planning, forecasting, replenishment) rõhutab tarnijaga koostööd eelkõige nõudluse prognoosimise osas. (V ressursside) x ECR (efficient consumer response) mudel on raamistik, mida kasutatakse tarneahela protsesside kaardistamiseks ja mõõdistamiseks tarneahela. (V tarbija nõudluse) x Üht osa logistika evolutsioonist on kirjeldatud kui liikumist täielikult integratsioonilt hajususe suunas.
Turundus ja müük, eksamiks kordamine 1) Defineeri turunduse mõiste Turundus tervikuna on elementide kombinatsioon. Turundus on paljude tegevuste kogum, mis hõlmab turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, logistikat, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast ja sõltuvalt kaubast veel mitmeid muid tegevusi. Kõik need tegevused on vajalikud tarbija vajaduste tundmaõppimiseks, nende rahuldamiseks ning samal ajal ka ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Kõige lihtsam definitsioon- turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine (meeting needs profitably) 2) Loetle turunduse juhtimisprotsessi põhietapid Turundusmõtlemise protsess: - Turu uuring
rakendamist, minimaalseid tolliformaalsuseid, koostalitlust välisriikidega, efektiivset ja õiglast seadusandlust ning maksupoliitikat, info kiiret liikumist ja paljut muud. Teisalt eeldab majanduse efektiivne toimimine mitte transpordi kui eraldi majandussektori kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist igal tasandil, seal hulgas asjatu transpordivajaduse vältimist. See tähendab liikumisvajaduse vähendamist ja hajutamist, aga ka efektiivset logistikat ja iga kaubaliigi veoks kõige sobivamate veovahendite kasutamist. Olulisteks märksõnadeks on erinevate veoliikide vaheline koostöö. Transpordi ekstensiivse arenguga võib kaasneda elukvaliteedi langus. Seetõttu tuleb transpordi arengule esitada keskkonna- ja inimsõbralikkusest lähtuvad nõuded ning realiseerida ühiskonnale vajalikud transpordiprojektid optimaalses mahus, tekitades seejuures keskkonnale võimalikult vähe kahju ning korraldades veoprotsessi võimalikult turvaliselt
eelduseks on kaupluste kuulumine suurematesse kontsernidesse, kellel on odavam sisse osta suuremat kogust kaupa ja kasutada rohkem raha investeeringuteks ning kaasaegsetele tehnilistele lahendustele. Suurkauplejate pealetung on teinud raskemaks nende väikekaupmeeste elu. kes ei ole suutnud uute oludega kohaneda ja oma kohta leida tihenevas konkurentsis. Suuremate kauplusekettide turuosa on aasta-aastalt kasvanud, mis muudab odavamaks turundust ja logistikat ning võimaldab kauplustel efektiivsemalt töötada. VENEMAA KAUBANDUSE/MÜÜGI OLEMUS JA ARENG Venemaa kaubanduse arengu esimeseks teateks oli „tumm“ kaubandus. Erinevate hõimude esindajad saabusid varem kokkulepitud vahetuste toimumise sihtpunkti, kus kaubandusest osavõtjad laotasid oma kauba teatud kohta, tegid märke ja jätsid kauba sinna. Mingi aja pärast tulid hõimud tagasi vahetuste toimumiskohale ja leidsid sealt enda jaoks vajaliku kauba, mis
.................................................................................................12 Tallinna Teeninduskool 2013 Sissejuhatus Metose jaoks on "whitefficiency" terviklik saavutus. Kõik algab tootearendusest. Koostöös ülikoolidega otsime pidevalt innovaatilisi lahendusi eesmärgiga vähendada erinevate ressursside tarbimist. See puudutab meie keskkonnasõbralikku tootmist ning logistikat, samuti meie vanade seadmete ümbertöötlemist. Eriti puudutab see viise kuidas Metos SelfCooking Center whitefficiency kasutatakse meie klientide köökides, seal tulebki pikas perspektiivis esile whitefficiency kasulikkus. Näiteks toimingute uued dimensioonid garanteerivad alati toidu konsistentsi kõrge kvaliteedi, isegi kui on tegemist suurte kogustega, ning minimeerivad kadusid ja toorainete kasutamist. Ehk, meie seadmetega, suur osa energia, vee ja aja tarbimise kogusest jääb
partnerlussuhteid tarneahela vötmeliikmete vahel alates 2000. Konkurentsi kasv sunnib äriorganisatsioone pidevalt parendama oma turupositsiooni, tooma turule uusi tooteid ja leidma võimalusi kasumikkuse suurendamiseks. Uued juhtimiskontseptsioonid, mis rõhuvad eelkõige organisatsiooni suutlikkusele olla paindlik kiiresti muutuvas majanduskeskonnas. Business Process Reengineering (BPR) kontseptsiooni laialdane rakendamine. Tarneahela juhtimine on üks levinumaid BPR strateegiaid. Logistikat nähakse äritegevuse arengu peamise võimaldaja ja katalüsaatorina. Võrreldes eelmise etapiga tähtsustub logistika väärtuse lisajana, erinevalt traditsioonilisest kulude vähendaja rollist. 1.2. Logistika komponendid Logistikas kasutatakse olemasolevat informatsiooni, materiaalseid, inim- ja finantsressursse. Ressursid tagavad logistilise keti funktsioneerimise. Efektiivne funktsioneerimine nõuab arvukate logistiliste tegevuste edukat planeerimist, teostamist ja kontrolli
Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:
Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:
telekommunikatsiooni, 15%, energeetikasse 13% ning kaubandusse ja finantsvahendusse mõlemasse 6 %. Eelistatumad valdkonnad tööstuses on autotööstus ja selle varustamine, elektroonika- ja IT-tööstus ning tubakatööstus. Umbes 80 % Ungari mootorsõiduki- ja tubakatööstusest kuulub välismaalastele; väliskapitali osa on suur ka farmaatsiatööstuses. Tuleviku perspektiivikamateks valdkondadeks võib pidada logistikat, keskkonnakaitsega seonduvat tööstust ja turismi. Transport Üldiselt on Ungari infrastruktuur on suhteliselt arenenud ja sarnane Lääne- Euroopale. Transpordi infrastruktuur on praegu suuresti rekonstrueerimisel. Autotransport , sest see on mugav, kiire ja siis jõuab täpsesse asukohta. Raudteetransport kuna siis saab suuri koguseid transportida. Meretransport, kuna
suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust tarbija jaoks). Toote suurus, kaal, pakend ja muud omadused mõjutavad logistikakulusid. Logistika ülesanne on kavandada ja kontrollida nii ettevõtetes kui ettevõtete vahel toimuvat tegevust. Logistika ühendab hanke, tootmise ja jaotamise ning analüüsib seda mitmesuguste 4 tootlikkuse ja efektiivsuse hindamise kriteeriumitega. Logistikat võib käsitleda kui süsteemset mõtteviisi, kus põhjus-tagajärg seoseid jälgitakse ning analüüsitakse kui eesmärki mõjutavaid faktoreid. Logistika on juhtimisfunktsioon, mis integreeib ja koordineerib olulised juhtimisfunktsioonid. Logistika kui teadus: ülesanne on süstematiseerida praktilised kogemused ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused. Tarneahela juhtimisest on kujunenud logistika kõrval uus teadusharu
Ettevõtte ja ladude asukoha valik, ostmine/hankimine, infovahetus, kauba- ja materjalikäsitlus, klienditeenindus, laondud, müügijärgne teenindus, nõudluse prognoosimine, pakkimine, tagastuse, jäätmete ja praagi käsitlemine, tellimuste töötlemine, transport ja varude haldamine. Logistika eesmärgid · Logistika traditsioonilised eesmärgid on: kuluefektiivsus (majanduslik tõhusus), klienditeeninduse kvaliteet, paindlikus. Logistika olulisus · Logistikat on kõige rohkem mõjutanud järgmised makromajanduslikud arengutendentsid: toote ja teenused valiku laienemine, turustuspiirkondade laienemine (globaliseerumine), tarneahela suuruse kasv, konkurentsi kasv, uued tootmispõhimõtted, IT ja kommunikatsioonitehnoloogiate kiire areng. · Oluliseks on saanud keskendumine järgnevatele aspektidele: o Klientide nõudlikkuse kasv/turundus/klindisuhtlus
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise,
energeetikasse 13% ning kaubandusse ja finantsvahendusse mõlemasse 6 %. Eelistatumad valdkonnad tööstuses on autotööstus ja selle varustamine, elektroonika- ja IT-tööstus ning tubakatööstus. Umbes 80 % Ungari mootorsõiduki- ja tubakatööstusest kuulub välismaalastele; väliskapitali osa on suur ka farmaatsiatööstuses. Tuleviku perspektiivikamateks valdkondadeks võib pidada logistikat, keskkonnakaitsega seonduvat tööstust ja turismi. 6 Ligi 75% välisinvesteeringutest tuleb Ameerika Ühendriikidest, Saksamaalt, Hollandist, Austriast ja Prantsusmaalt. Ungari valitsus vaatleb prioriteetsete sektoritena kolme valdkonda, mis toodavad kõrge väärtuskasvuga toodangut ja/või nõuavad kõrget teadmistetaset. Need valdkonnad on
nõuded, õigused ja kohustused. Äritegevus ei saa toimuda ilma logistikata. Tõhus ja toimiv logistika on organisatsioonide tegutsemise eeltingimuseks. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust (Invove). Selleks, et logitika erinevate ettevõtete vahel tõrgeteta toimiks, tuleb omavahel sõlida nii mõnedki lepingud, et oleks kirjas kõik tingimused ja kohustused. Palju on riske, mis võivad äritegevust kahjustada, seepärast tulebki lepingutega panna paika kindlad kohustused ja vastutuspiirid, et ei tekiks suuremaid
Siiani kuuluvad kodu remondi ja hooldustööd meestele ning söögi tegemine, riiete eest hoolitsemine (pesemine, triikimine) jääb üldjuhul naiste hoolt kanda. Aia hooldus ja poes käimine on jagatud meeste ja naiste vahell enam vähem võrdselt. Kõik, mis laste hooldamisega seotud kuulub siiani võidukalt naiste tegevuste hulka. Lastega mängimise poole pealt osalevad mehed naistega rohkem tasavägisemalt. Naised organiseerivad kodust logistikat ning aitavad pereliikmeid mitmetes tegevustes. Isegi kui meeste osakaal kodutöödes osalemisel kasvaks, tegeleksid mehed siiski nö oma sugupoolele tuntavaid tegevusi, milleks olid remondi ja hooldustööd (Miettinen, 2008 92-94). Vaba aeg Et tasustatud tööl ja kodutöödel on endiselt erinev väärtus, on sellel naiste jaoks sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Naised maksavad hinda nii töötasus kui ka vabas ajas, neil kipub olema meestest vähem vaba aega
komponentide tootjate vahel, jalgrataste tootjate vahel. 5 http://www.amcham.com.tw/content/view/2672/ 14 8. VELOPLUS OÜ LOGISTIKASTRATEEGIA JA TARNEAHELA NÕUDLUS Veloplusil pouudun täpsem logistikastrateegia. Pakia on pandud üks transporditeenust pakkuv ettevõte kelleks on CF&S Estonia AS ning Euroopa siseseid vedusid korraldab DHL, kuid täpsemalt ei ole logistikat paika pandud. Peamiselt teavitatakse Veloplus OÜ-d, kui konteiner on jõudnud sadamasse ning sealt edasi korraldatakse transport ettevõtte lattu ja kauplustesse. Kuna ladu asub samas majas kus kauplus, siis sellega välditakse lisanduvaid logistilis probleeme. Ettevõtte heade kliendisuhete tõttu antakse eeltellimuse teinud klientidele nende soovitud toodete saabumisest telefoni teel teada ja kuna tegemist on enamasti luksuskaubaga, siis on kliendid nõus oma tooteid ka ootama.
kes ei ole suutnud uute oludega kohaneda ja oma kohta leida tihenevas konkurentsis. (Kaubandus tänapäeval, s.a.) Käesoleval ajal on kaubandus oluline majandussektor, kus luuakse ligi 15% riigi lisandväärtusest.2007.aasta esimesel poolaastal töötas kaubanduses kokku ligi 90 tuhat inimest ehk 14% kõigist hõivatutest.Kauplusekettide areng liigub pidevalt ka väljapoole Tallinna. Suuremate kauplusekettide turuosa on aasta-aastalt kasvanud, mis muudab odavamaks turundust ja logistikat ning võimaldab kauplustel efektiivsemalt töötada. (Kaubandus tänapäeval, s.a.) Lisaks eestlaste ostujõu ja kogu majanduse kasvule on suurkaupluste ketid osaliselt arenenud ka väikepoodide ning turgude koomaletõmbumise arvelt, seda eriti linnakeskustes. Uute kaubanduskeskuste rajamine on oluliselt elavdanud ka kinnisvarafirmade tegevust. Samas pole vähemalt Tallinna suurelamurajoonides märgata massilist väikekaupluste sulgemist.
vähendamine,lähtub konkreetsest nõudlusest). ( tõuke- tootja(tegevus1)müüja(tegevus2)nõudlus. Tõmbe-tootja(tegevus2,3)müüja(tegevus1,4)nõudlus.) Logistika keskne mõiste tooraine, materjalide ning valmistoodete liikumisel tarneahelas peavad erinevad logistikatoimingud suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust) tarbija juures. Tootmislogistika on tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. Logistikat võib käsitleda kui: · süsteemset mõtlemisviisi, kus jälgitakse ja analüüsitakse kompleksselt eesmärki mõjutavaid faktoreid · juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulised juhtimistegevused · teadust, mille ülesanne on süstematiseerida logistika praktilised kogemused ja töötada välja valdkonna teoreetilised alused paradigmad, kontseptsioonid, põhiprintsiibid, mudelid ja meetodid
toote kasutajad või muud sihtgrupid. Tarneahela juhtimine koos suhteturundusega asetab tarneahela sotsiaalsesse keskkonda. Logistika ja tarneahel: Logistika ülesanne on kavandada ja kontrollida nii ettevõtetes kui ettevõtete vahel toimuvat tegevust. Logistika ühendab hanke tootmise ja jaotamise, ning analüüsib seda mitmesuguste tootlikkuse ja efektiivsuse hindamise kriteeriumitega. Logistikat võib käsitleda kui süsteemset mõtteviisi, kus põhjustagajärg seoseid jälgitakse ning analüüsitakse, kui eesmärki mõjutavaid faktoreid. Logistika on juhtimisfunktsioon, mis integreeib ja koordineerib olulised juhtimisfunktsioonid. Logistika kui teadus: mille ülesanne on süstematiseerida praktilised kogemused ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused.
annaabi.ee 
