kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 6. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all? See on kõige optimaalsem viis kulusid võimalikult madalal hoida. Ilma logistiliste tegevuste ühtse juhtimiseta tekivad organisatsiooni erinevate üksuste vahel kergesti kriitilise vastuolud, mis põhjustavad üleliia suuri varusid. 7. Mis on EVA e. majanduslik lisaväärtus? Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. See ei ole sama mis kasum. Käive – (tegevuskulud + kapitalikulu) = EVA
5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 6. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all? See on kõige optimaalsem viis kulusid võimalikult madalal hoida. Ilma logistiliste tegevuste ühtse juhtimiseta tekivad organisatsiooni erinevate üksuste vahel kergesti kriitilise vastuolud, mis põhjustavad üleliia suuri varusid. 7. Mis on EVA e. majanduslik lisaväärtus? Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. See ei ole sama mis kasum
minimaalseid kogukulusid. 4. Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni (the cost trade off) logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasa muude kulude suurenemise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine. 5. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all? See on kõige optimaalsem viis kulusid võimalikult madalal hoida. 6. Mis on EVA ehk majanduslik lisaväärtus? Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. See ei ole sama mis kasum. Käive (tegevuskulud + kapitalikulu) = EVA 7. Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistilist tegevust Transport, ladustamine, kaupade käsitlemine, pakkimine ja turundamine. 8
kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasamuude kulude suurenemise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine. 5. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all ? Logistika funktsiooniks on siduda kõik (mainitud) tegevused ja nende seosed muude majandusvaldkondadega ühtseks süsteemiks, saavutamaks koordineeritud tegevust, ühtset juhtimist ja kontrolli. Koordineeritus, ühtne juhtimine ja kontroll võimaldab maksimeerida logistilise süsteemi efektiivsust ja minimeerida logistilise süsteemi toimimise kogukulusid. 6. Mis on EVA e. majnduslik lisandväärtus ?
aga maksimaalse tõhususe madalamal tasemel. Kui ladude arv suureneb, siis vähenevad tellimuste kohaletoimetamise kulud. Ülejäänud kulud seevastu kasvavad seega erinevad logistilised kulud satuvad omavahel konflikti. Optimaalne ladude arv on punktis, kus kogukulud on minimaalsed. 6. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all? Holistiline lähenemine ehk süsteemne lähenemine (,,kõik on omavahel seotud"). Tähendab seisukohta, et süsteemi omadusi ei saa määratleda või selgitada ainuüksi selle komponentide summana. Üksikute komponentide omadused teatud keerukas kogumis on kindlaks määratud komponentide omavaeliste seostega. St et keeruka kogumi komponenti on võimatu mõista väljaspool selle seoseid kogumi muude komponentidega
St ei piisa marketingialaste jõupingutuste keskendamisest ainult, nähtavale, füüsilisele tootele. Enamus füüsilistest toodetest on konkurentide poolt kergesti kopeeritavad. Kliendid ei osta mitte toodet, vaid sellest tulenevat kasulikkust. Seetõttu tuleb toote turustajal leida võimalusi, mis looks tootele kliendi jaoks täiendavat väärtust lisaks füüsilisest tootest loomulikult tulenevale väärtusele. 10. Porteri väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad--> firma--> klient. Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja mõistmiseks ning kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. Väärtusahela kontseptsioon lubab vaadelda tegevusi, mis igas firmas aset leiavad ja kuidas need omavahel seotud on. Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest
· Kasvav tähelepanu laondusel · Logistikat nähakse abinõuna kulude vähendamisel · Intermodaalse konteineri- ja treilerkaupade transiidi kasv · Jaekaubanduse kontsentratsioon · Riba- ja maatrikskoodide laienev kasutamine · Aasia tarnijate kasvav osakaal sisseostutegevuses Süsteemsus logistikas · Logistika uudsus seisneb süsteemses lähenemises (juhitakse ühtse integreeritud süsteemina) · Logistika juhtimise kolm tihedalt seotud põhikontseptsiooni on kogukulude, kulude kompromissi ja suboptimeerimise (tegevusvaldkonnad eraldivõetuna) vältimise kontseptsioon. Kogukulude kontseptsioon · Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, samas säilib vajalik klenditeeninduse tase Ülesanne kogukulude kontseptsiooni kohta Arvuteid tootev ettevüte ostab sisse arvutikomponente. Sisseostetavate komponentide ühe konteineri väärtus on 30 000 EUR
..................... 37 80.LOETLE VARUDE TÜÜPE TEKKEPÕHJUSE JÄRGI (VÄHEMALT 5)?.........37 81.VARUDE HOIDMISE MOTIVATSIOON................................................ 37 82.VARUDE LIIGID TEKKE JA FUNKTSIOONI JÄRGI:................................ 38 83.MIS ON VARUDE RINGLEMISSAGEDUS, KUIDAS SEDA LEIDA?...........39 84.MIS ON VARUDE PIISAVUS, KUIDAS SEDA LEIDA?............................ 39 85.MILLEGA TEGELEB VARUDE HALDAMINE?....................................... 39 86.VARUDE JUHTIMISE EESMÄRGID:.................................................... 39 87.MILLE POOLEST ERINEVAD ÜKSTEISEST TELLIMISPUNKTI JA TELLIMISPERIOODI SÜSTEEM?............................................................ 39 88.MIS ON TELLIMISPUNKT (ROP)?..................................................... 40 89.AJALISE PLANEERIMISE SÜSTEEM:................................................. 40 90.INVENTEERIMINE.......................................................................... 40 91
Kõik kommentaarid