Väärtusahela juhtimise eksami kordamisküsimused (1)

VÄÄRTUSAHELA JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED 
1.  Mida tähendab kogukulude  kontseptsioon  logistikas/tarneahela juhtimises? 
Kogukulude  kontseptsioon  (Total   Cost   Concept)  eeldab,  et  kõikide   logistika   tegevusvaldkondade   kulusid  
vaadeldakse  tervikuna , võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. 
Eesmärk  on  leida  lahendus,  mille  puhul  kogukulud  oleksid  minimaalsed,  säilitades  seejuures  vajaliku 
klienditeeninduse taseme. 
2.  Mida tähendab kulude  kompromissi kontseptsioon logistikas/tarneahela juhtimises? 
Kulude   kompromiss   (The  Cost  Trade  Off).  Tihti  satuvad  erinevate  logistikategevuste  kulud  omavahel 
vastuollu.  Ühtede  kulude  vähendamine  põhjustab  teiste  kulude  suurenemist.  Kulude  kompromissi 
lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 
3.  Tsentraliseeritud jaotus. 
Näiteks tsentraliseeritud jaotussüsteemi korral on võimalik vähendada varudega seotud kulusid, teenindades 
üha  suuremat  territooriumi.  Mida  rohkem  on  meil  ladusid  seda  suuremad  on  tõenäoliselt  varudega  seotud 
kulud. Siiski viimastel aastatel on see  tendents  muutunud – klientide jaoks on tähtis, et  tellimused  täidetakse 
võimalikult  kiiresti.  Kuna   transpordikulud   järjest  kasvavad,  siis  on  otstarbekas  suurendada  jaotuskeskuste 
arvu. 
4.  Mis on väärtus? 
Väärtus on summa, mida klient  on nõus toote ja/või teenuse eest maksma. 
Väärtus = toote füüsilised ja emotsionaalsed omadused / raha+aeg+JP(füüs.+em.) 
5.  Mis on lisandväärtus? 
Lisandväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu 
väärtust. 
Lisandväärtuseks võivad olla näiteks: 
  kättetoimetamise aeg 
   tellimise  kergus 
  pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga 
  tagavaraosad, hooldus ,  remont , kindlustus 
  kokkulepped kliendiga 
  dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus 
  pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused 
   korje , jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed 
  kasutuskorda  seadmine : paigaldus, montaaž, viimistlus , edasiarendamine 
  maksmise lihtsus ja rahastamisteenused 
   paindlikkus , näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade muutumine  
6.  Mis on väärtuse lisamise võimalikud strateegiad? 
A.   Keskendumine kuludele – keskendutakse madalamatele kuludele kui konkurentidel 
B.  Eristumine – eristumine toote omadustes või kvaliteedis,  turunduses või logistikas 
C.  Keskendumine turunišile  – määratakse väike osa turust, kus kasutatakse kas madalama hinna või 
eristumise meetodit 
7.  Mis on väärtusahel? 
Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust. 
 
1 
 
8.  Millised on väärtusahela 5 põhitegevust? 
1)  Sisendlogistika 
2)  Tootmine 
3)  Väljundlogistika 
4)   Turundus  ja müük 
5)  Teenindus 
9.  Mille  poolest  erinevad  üksteisest  traditsiooniline  kontopõhine  ja  tegevuspõhine 
kuluarvestus  (ABC Costing)? 
Traditsiooniline  kontopõhine  kuluarvestus  on  oma   olemuselt   suunatud  ettevõttest  väljapoole  ( maksuamet , 
omanikud ,  kreeditorid  jt).  Traditsioonilise  kontopõhise  kuluarvestuse  korral  ei  ole  võimalik  siduda 
kuluobjekte mingite kindlate tegevustega (üldkulud). 
Tegevuspõhine kuluarvestus aga otsib üles kulude tekkeallikad ning võimaldab näidata kuluobjektide seotust 
nende tegevustega. 
10. Mis on tarneahela juhtimine? 
Ülilühidalt öeldes on tarneahela juhtimine eelkõige tellimuste täitmise protsess.  
11. Millist kasu annab tarneahela juhtimise põhimõtete kasutamine? 
  head suhted tarneahela partneritega ja integreeritud logistika võimaldab vähendada logistilisi kulusid 
(näiteks korraga transporditakse tooraineid, pool- ja valmistooteid) 
  kiire  info  liikumine  ja  head  suhted  tarneahela  partneritega  võimaldab  tõsta  klienditeeninduse  ja 
tellimuste täitmise  efektiivsust  ja lihtsustada planeerimist 
  vähem varusid, ebakindlust, vigu ja viivitusi 
12. Millised tunnused on iseloomulikud tarneahela juhtimisele? 

 
omavahel konkureerivad tarneahelad, mitte üksikettevõtted 

 
head suhted tarneahela partneritega võimaldab vähendada logistilisi kulusid ja/või lisada väärtust 

 
tarneahela  integratsioon tähendab tegevusprotsesside integratsiooni 

 
tarneahela konkurentsivõimelisus sõltub kõikide tarnelülide koostöös 
13. Mis on härjapiitsa efekt ( bullwhip effect ) 
Härjapiitsa efekt on olukord, kus ettevõtte tellimused tarnijale kõiguvad rohkem kui müük ostjale, 
mille põhjuseks on kommunikatsiooni hilinemine ning tarneahela liikmete ülereageerimine. 
Tagajärjeks on suurenenud laovarud ja tegevuskulud, viivitused ning  ebakindlus . 
14. Mis on tarnevõime/ saadavus , kuidas seda mõõta? 
Tarnevõime on suutlikkus omada kaupu siis, kui klient seda vajab. 
Tarnevõime/saadavus rajaneb kolmel järgneval näitajal: 
1)  laodefitsiidi sagedus (stockout  frequency ) 
2)  täiteaste ( fill  rate) – nt kliendi tellimus on 100 (üh.), kuid laos on 97 (üh.), siis täiteaste on 97% 
3)  täielikult tarnitud tellimused (orders shipped complete) 
15. Mis on  tarneaeg ? 
Tarneaeg  ( order   cycle  time)  –  aeg  kliendi  tellimisvajaduse  tekkimisest  kuni  tellitu  üleandmiseni  ja  kliendi 
kasutusse jõudmiseni. 
 
 
 
2 
 
16. Mis on tarnetäpsus? 
Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks 
on kõige tähtsam tarneajast  kinnipidamine , kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma 
tegevusi. 
17. Mis on  perfektne tellimus? 
Perfektne tellimus ( perfect  order) – kombinatsioon järgmistest mõõtarvudest: 
a)  koguseliselt täidetud ja üleantud tellimuste % 
b)  õigeaegselt tarnitud tellimuste % 
c)  korrektsete dokumentidega tarnitud saadetiste % 
d)  kokkulepitud tingimustel, kahjustamata tarnitud tellimuste % 
Näiteks 0,95 x 0,90 x 0,97 x 0,96 = 0,80 ehk 80% täidetud tellimustest on täiuslikult täidetud. 
18. Mis on  OTIF ? 
On time in  full  on perfektse tellimuse lihtsustatud variant. 
19. Millised kriteeriumid iseloomustavad väärtust lisavat aega tarneahelas? 
1)  Kas protsess (või osa protsessist) muudab füüsiliselt toote olemust? 
2)  Kas protsess lisab väärtust tarbija jaoks? (tarbija on nõus maksma) 
3)  Kas protsess toimib õigesti juba esimesel korral? 
Väärtust mittelisavad tegevused: viivitused, transport, ladustamine, inspekteerimine. 
20. Mis on aja kompressioon  tarneahelas? 
Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks (time compression). 
21. Mis on fookusettevõte? 
Fookusettevõte ( focused  factory) – võimaldab vähendada tegevuskulusid, säilitades senised täitmisajad. 
Uuringud  näitavad,  et  kui  tehases  toodetavat  tootevalikut  vähendada,  siis  tootlikkus  suureneb  ja  kulud 
vähenevad. 
Näiteks   kontserni   iga  tehas  keskendub  teatud  tootevalikule  ja   varustab   sellega  kogu  kontserni  turgu. 
(maakeeli üks tehas toodab vett, teine mahla ja kolmas õlut) 
22. Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alatest 1970. aastatest  muutunud? 
Logistikakulud  1970. aastatel 
Logistikakulud tänapäeval 
  Veo-  ja  transpordikulud:  sissetuleva  ja    Veo-  ja  transpordikulud:  sissetuleva  ja 
väljamineva transpordikulud 
väljamineva transpordikulud 
  Laokulud = rent, sisseseadmine, tööjõud 
  varude säilituskulud 
 
  laokulud 
  varude säilituskulusid arvesse siis ei võetud 
  pakkimiskulud 
  tellimuste haldamise kulud 
   halduskulud  
  tarneahela IKT kulud 
  finants-ja planeerimiskulud 
 
23. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse? 
1)  transpordikulud 
2)  laokulud 
3)  varude säilituskulud 
4)  klienditeeninduse ja tellimuste töötlemise kulud 
5)  halduskulud 
3 
 
24. Mis on kaupade laoliikumiskulud? 
Kulud,  mis  sei  sõltu  otseselt  ettevõttes  hoiundavate  varude   suurusest .  Näiteks  lao   kulum   või  rent, 
personalikulu,  käitlustehnika  kulum,  rent  ja  hooldus,  kommunaalid,   valve   ja  turva,  muud  laoga  otseselt 
seotud halduskulud. 
Laoteenuse  sisseostmisel  arvestatakse  laoliikumiskulude  alla   laopidaja   poolt  nõutavad  maha-  ja 
pealelaadimise, komplekteerimise, pakkimise, sildistamine jms kaubakäsitlused. 
25. Mis on strateegilise kasumi/ Dupont mudel? 
Strateegilise kasumi mudel integreerib ettevõtte kasumiaruande ja bilansi näitajad. 
26. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla? 
  kapitalikulu 
  varude teeninduskulu 
  hoiukulu 
  varade riskikulu 
27. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat tootega seotud tegurit? 
1)  Tihedus  ehk  toote  kaalu  ja  ruumala  suhe  –  väikse  kaalu-mahu  suhtega  toodete  transport  maksab 
veetava kaaluühiku (kg, tonn ) kohta rohkem kui suure kaalu-mahusuhtega toodete vedu. 
2)  Väärtus ehk väärtuse ja kaalu suhe) → mida suurem on toote väärtus (hind) kaaluühiku kohta, seda 
väiksema osa moodustavad  veose väärtusest veokulud. 
3)  Lastitavus ehk ruumalakasutus. Lastitavus näitab, millises ulatuses täidab veos  veoruumi. 
4)  Kaubakäitluse lihtsus. Raskesti käideldavate toodete transpordikulud on suuremad. 
5)  Asendatavus 
6)  Vastutusrisk.  Kaaluühiku  kohta  suure  väärtusega  tooted  võivad  kergesti  kahjustuda  ning  nende 
varguse oht on suur. Seega selliste toodete transport on oluliselt  kulukam . 
7)  Toote eriomadused. Jällegi kulukam, kuna nõuab erikäitlust, eripakkimist, erimärgistamiset ning. 
28. Nimeta turuga seotud transpordikulusid mõjutavaid tegureid? 
1)  Turgude asukoht 
2)  Transpordiliigisisese  ja  transpordiliikidevahelise  konkurentsi  tase.  Teisisõnu,  mida  suurem 
konkurents seda odavam transport. 
3)  Mastaabisäästuefekt 
4)  Energiahinnad 
5)   Vedude  tasakaalustatus. (nt edasi-tagasi täislast?) 
6)  Riiklik  regulatsioon  ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud ) 
29. Mis on transpordisüsteem? 
Transpordisüsteem on ühte või  mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide  kompleks ,  mis on ette nähtud 
vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. 
Transpordisüsteem koosneb järgmistest komponentidest: 
o   infrastruktuur  
o  transpordivahendid 
o  tugisüsteemid 
o  juhtimine ja reguleerimine 
30. Mis on transpordipoliitika? 
Transpordipoliitika  on  abinõukompleks,  mille  abil  valitsus  mõjutab  transporditeenuste  kasutamist,  püüdes 
saavutada  transpordisüsteemi  optimaalselt  arendada  ning  parandada  reisija-  ja  kaubaveotingimusi. 
Tänapäeval on transpordipoliitika põhisuundadeks näiteks piirangute vähendamine. 
4 
 
Transporditegevuse riikliku reguleerimise abinõud võib jagada kolmeks rühmaks: 
o  majanduslik reguleerimine 
o  teenuste reguleerimine 
o  standardite kehtestamine 
31. Nimeta autovedude alaliigid (4) 
  kokku- ja laialiveod  ( veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) 
   kombineeritud  veod  (nt  rong -auto, laev-auto-rong, lennuk-auto) 
  eriveod  (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid) 
  rahvusvahelised veod  (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 
32. Kes on  ekspedeerija ? 
Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale 
vastutuse  kaupade  ühest  kohast  teise  toimetamise  eest  koos  kõikide  ettevalmistavate,  terminali-  ja  muude 
transporditegevustega  ning   neisse   puutuvate,  kaupade  edasitoimetamise  käigus  vajalikuks  osutavate 
teenustega . 
Ekspedeerija korraldab kauba kohaletoimetamise: leiab vajaliku(d)  vedaja (d), kellega sõlmib kliendi nimel 
veolepingu, annab vedaja(te) nimel välja transpordidokumendi(d), teeb tollitoiminguid, vormistab vajalikke 
dokumente, teeb kliendile veosekindlustuse jne. 
33. Nimeta vähemalt 5 ekspedeerimisteenust. 
o  kauba peale- ja mahalaadimine 
o  ladustamisteenused 
o  pakkimisteenused 
o  ekspordi-/impordidokumentide hankimine  ja vormistamine 
o  messide ja näituste ekspedeerimine  
o  kullerteenused 
o  kliendile veosekindlustuse vormistamine 
34. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? 
Arvestuslik  kaal  kirjeldab  veose  kaalu  ja  mahu   vahekorda .  Iga  veoliigi  jaoks  on  rahvusvahelise 
transpordikonventsiooniga  kokku  lepitud  kaalu-mahusuhe,  mis  võimaldab  veotasude  arvestamisel  minna 
füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule. 
35. Mis on  laadimismeeter  autotranspordis? 
Laadimismeeter  on  veoruumi  põrandapinna  jooksev  meeter.  Näiteks   mahutab   13,6  pikkuse  poolhaagise 
veoruum 13,6 ldm. 
36. Mis kriteeriumitega saab mõõta transporditeenuste kvaliteeti? 
  vedude sagedus, saadetiste minimaalne suurus, ’uksest ukseni’ veoaeg, turvalisus, tarnekindlus 
  turu ulatus (piirkond, mille ulatuses suudetakse pakkuda ’uksest ukseni’ veoteenuseid) 
  paindlikkus ja reageerimisaeg 
  info andmine veose seisu kohta 
  vedaja  võime  pakkuda  ka  muid  teenuseid  peale  põhitransporditeenuse  (peale-ja  mahalaadimine, 
ladustamine jne) 
  piiriületuste kiirus 
37. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? 
Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad  kogused  on suured ning  vahemaad  pikad. (nt  tehasest  
kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 
5 
 
38. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? 
Jaotusveod   toimuvad  jaotuskeskusest  (lõpp)klientideni,  tegemist  on  kohalike  vedudega.  Lühikesed 
vahemaad, väiksed kogused. 
 
39. Miks kasutatakse ladusid? 
A.  Varud on puhver pakkumise ja nõudluse kõikumiste silumiseks 
B.  Transpordikulude kokkuhoid 
C.  Hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine 
D.  Kauba pakkumise ja nõudluse geograafiline erinevus 
E.  Vajatakse mänguruumi – hoida igaks juhuks reservladu erakorralisteks olukordadeks 
F.  Hooajanõudlus 
G.  Vajaliku klienditeenindustaseme tagamine  (nt tootevalik, tarneaeg) 
H.  Traditsioonide ja valede hoiakute tõttu  – ettevõtted on sageli liiga  konservatiivsed , ollakse endiselt 
tootmisele orienteeritud ja „heal ettevõtjal peab alati kaup laos olema“ hoiakuga 
40. Millised on laonduse 4 põhifunktsiooni? 
1)  Varude kogumine ja täiendamine 
2)  Tootevaliku ühitamine  (fookustootmine) 
3)  Konsolideerimine  (toodete kokkukoondamine ja sihtpunkti saatmine suure koondsaadetisena) 
4)  Jaotus  (konsolideerimise  vastand ) 
41. Mis on ristlaadimine (cross- docking ), miks seda kasutatakse? 
Ristlaadimine on tegevus, mille käigus  kaubad  võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid  vahepeal  
ladustamata või minimaalse ladustamisega. 
Ristlaadimise eesmärk võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine erinevatesse sihtkohtadesse 
saatmiseks  või  erinevatest  kohtadest  saabunud  kaupade   koondamine   kindlasse   sihtkohta   suunduvale 
veovahendile. 
 
42. Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel ? 
Jaotuskeskus  on  hoiulao  edasiarendus.  Suurt  osa  lao  pinnast  kasutatakse  vastuvõetud  tellimuste 
komplekteerimiseks  ja  ühitamiseks.Jaotuskeskusel  on  kiirem  laoringlus  kui  hoiulaol.  Tavaliselt 
jaotuskeskused teenindavad suuremaid geograafilisi priikondi kui hoiulaod. 
 
6 
 
43. Mis vahe on jaotuskeskusel ja ristlaadimiskeskusel? 
Ristlaadimiskeskus  on   jaotuskeskuse   edasiarendus.  Ladu  keskendub  ainult  kaupade  vastuvõtule  ja 
lähetamisele, loobudes hoiundamisest ja tellimuste komplekteerimistest. 
44. Nimeta üldkasutatavate ladude tüüpe (6). 
1)  Üldotstarbeline kaubandusladu 
2)  Külmladu 
3)  Tolliladu 
4)  Omandiladu 
5)  Erikaupade ladu 
6)  Puistekaupade ladu 
45. Nimeta laos teostatavaid  toiminguid . 
1)  Vastuvõtt  (nt vastuvõetud kaupade lahti- ja ümberpakkimine, kvaliteedikontroll, vajalike märgiste 
ja dokumentide lisamine) 
2)  Hoiukohtadele paigutamine 
3)  Hoiundamine 
4)  Aktiivkohtade täiendamine 
5)  Komplekteerimine 
6)   Sortimine , ühitamine, pakkimine 
7)  Lähetamine  (pakitud saadetised viiakse loovutsalale) 
46. Mis on vöötkood? 
Vöötkood  on  laonduses  kõige  laiemalt  kasutatav  automaattuvastuse  rakendus.  Vöötkood  kodeerib  toodet, 
isikut,  aadressi  jms  tähistava  numbrikombinatsiooni  või  numbri-  ja  tähekombinatsiooni  eri  jämedusega 
püstjoontest  koosnevaks  vööndiks.  Vöötkoodidega  märgistatakse  tooteartikleid,  kaubaaluseid,  konteinereid 
jms. 
47. Mis vahe on ühemõõtmelisel (1D) ja kahemõõtmelisel (2D) vöötkoodil? 
2D-vöötkoodides  on  andmed  kodeeritud  horisontaal-  ja  vertikaalmõõtmes,  mis  võimaldab  mitu  korda 
tihedamat admesalvestust pindalaühiku kohta. 
48. Mis on  maatrikskood ? 
Maatrikskoodides  kasutatakse  suurema  andmesalvestuse  jaoks  paralleeljoonte  asemel  muid  geomeetrilisi 
kujuneid, nagu ruudud , punktid, ringid  jms. 
49. Mida tähendab RFID? 
Radio frequency IDentification ehk  raadiosageduslik  tuvastamine on  uusim  toodete ja pakendite tuvastamise 
tehnoloogia , mis kasutab raadiolaineid. Kui  skaneerimine nõuab inimtööd, siis RFID on täiesti  automaatne . 
50. Mis on varude juhtimine? 
Varude  juhtimine  seisneb  kindlaksmääramises,  millal  ja  millises  koguses  kaupu  tellida,  milline  on 
optimaalne  reservvarude  suurus  ja  millised  on  efektiivseimad   tarneallikad .  Varude  juhtimine  hõlmab  kõik 
varude  planeerimise,  prognoosimise  ja  täitmisega  seotud  tegevused.  Varude  juhtimise  eesmärk  on 
minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja tarnevõime vahel. 
51. Mis on varude kontrollimine? 
Varude  kontrollimine  hõlmab  ettevõttes  juba  asuvate  varude  haldamist.  See  tähendab  teadmist,  millised 
tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet olemasolevatest  varudest . 
 
 
 
7 
 
52. Nimeta varude liike tekkepõhjuse/funktsiooni järgi. 
   kasutusvaru ehk ringlusvaru 
  transiitvaru 
   spekulatiivne varu 
  hooajaline varu 
  seisev varu 
53. Mis on  laoartikkel ? 
Laoartikkel  (SKU  –   stock    keeping    unit )  on  unikaalne  toode,  mis  erineb  teistest  toodetest.  Erinevus  võib 
seisneda suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis vms. Iga laoartikli varu üle peetakse 
eraldi  arvestust  ja neid hoiundatakse teistest laortiklitest eraldi. 
54. Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteemid? 
Tellimispunkti  süsteem  eeldab  varude  tellimispunkti  kindlaksmääramist.  Kui  tootevaru  langeb 
tellimispunkti   tasemele ,  esitatakse  teäiendtellimus  muutumatu  suurusega  kogusele.  Kõik  toimub  vastavalt 
nõudlusele 
Tellimisperioodi  süsteem  eeldab  seda,  et  tootevaru  taset  jälgitakse  regulaarselt  ja  sõltuvalt  olemasolevast 
varust  esitatakse  muutuva  suurusega  tellimus  varude  täiendamiseks  kindlaksmääratud  maksimumtasemele. 
Tellimisperioodi  süsteemi   eeliseks   on  lihtsus,   odavus   ja  üheaegsus  ning  on  kõige  sobilikum  aeglase 
ringlusega varude korral. 
55. Mis on optimaalne tellimiskogus? 
Optimaalne  tellmiskogus  (Economic  Order  Quantity)  on tellimispartii  suurus,  mis tasakaalustab  säilitus- ja 
tellimiskulud. 
56. Mis on  tellimispunkt ? 
Tellimispunkt on punkt, kus tellimis - ja säilituskulud on minimaalsed. 
57. Mis on varude  ringlemissagedus , kuidas seda leida? 
Varude ringlemissagedus (inventory  turnover ) näitab, mitu korda ettevõtte  omanduses  olev tootevaru mingil 
ajavahemikul vaheldub. 
                  
                                       
Füüsilist ringlemissagedust võib arvestada rahalises väärtuses kui ka tooteühikutes. 
58. Mis on varude käibesagedus? 
Varude käibesagedus tuleneb finantsarvestuslikust ringlemissagedusest, mis näitab varudega seotud kapitali 
ringlemissagedust.  Mida  suurem  on  varude  ringlemissagedus,  seda  otstarbekamalt  kasutab  ettevõte  oma 
varasid . 
59. Mis on varude piisavus, kuidas seda leida? 
Varude ringlemissageduse pöördarv on varu piisavus. Varu piisavus näitab, mitme päeva müügiks on meil 
laovarusid. 
        
                                                              
 
                  
                                            
 
8