jäänud. Praegusel majanduskriisi ja kokkuhoiu ajal tuleks aga veel enam pöörata tähelepanu piiratud ressurssidele ja kulude arvestusele. Paljud ettevõtted aga toetuvad oma juhtimisotsustes hoopis finantsarvestusele, mõtlemata sellele, raamatupidamislikult jäävad paljud kulud hoopis tootele või teenusele kandmata. Käesoleva ainetöö eesmärgiks ongi kirjeldada erinevaid kuluarvestusmeetodeid. Millal tasuks ettevõttel praktiseerida tellimusjärgset kuluarvestust , millal protsessijärgset kuluarvestust ning mis vahe on üldse kulude kalkuleerimise meetoditel. Kuluarvestussüsteemi ja ka kulude kalkuleerimise meetodi valik on väga oluline, et välja arendada uusi tooteid ja teenuseid, mis toodaksid kasumit, aga vastaksid ka klientide ootustele. Samuti aitab õige kuluarvestussüsteem suunata toodangu struktuuri ja investeerimisotsuseid, valida õigeid hankijaid, organiseerida tootmisprotsesse, valida alternatiivide vahel
Kulude ja omahinna arvestus ( Karu, Sander. Kuluarvestus) Kulude juhtimise üks olulisemaid eesmärke on erinevatele huvigruppidele vajaliku info kindlustamine neid huvitavate objektide ehk kuluobjektide kulude kohta. Kuluarvestust kasutades saadakse teada, miks ja kui palju kulutusi ja kulusid tehakse. Kuluobjekt (kulukandja, arvestusobjekt, kuluühik) (cost object, cost unit) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide (toodete, teenuste) täisomahinna arvestamisel on oluline arvestada vaid organisatsiooni põhitegevusega seotud üldkulusid. Sageli on osutunud vajalikuks enne täisomahinna arvestamist eelnev kulude liigitamine
Irina Sokolova Kodutöö 1 061074 TABB62 Ülesanne 1 Tellemispõhine kuluarvestust võivad kasutada firmad, mis igal perioodil tegelevad erinevatega töödega. Kulud ja toote ühiku omamaksumus arvutatakse lähtudes täidetud tööst. Näiteks, see on reklaamifirma, mis samaaegselt võib tegeleda digitaaltrükki, tekstiilikleebise, kleepimise, tikkimise ja graveerimisega. Firma töö sõltub klienditellimustest, nende soovitusest. Olukord: klient tellib 5 000 pastakat oma firma logoga. Materjalikulud (kr/tk): Tööjõukulud (kr/tund):
Kaudsete kulude osa ( jaotamisele kuuluv) on väiksem. Eriline joon on see, et klient teeb enamasti vahemakseid, mis on tingitud objekti suurest maksumusest ja lepingu pikaajalisusest. Vahearuannete aluseks on alati vastav akt, mis kinnitab tehtud tööde mahtu ja kvaliteeti. Sellised lepingud hõlmavad mõnikord rohkem, kui 1 majandusaasta. Partiikuluarvestuse meetodit kasutatakse siis, kui tellitud artiklite arv on suur ja neid toodetakse koos ühe partiina. Kuluarvestust korraldatakse tavapäraselt. Partii valmimisel või täitmisel jagatakse kogu partii kulud ühikute arvele, saades ühikukulu. ´(rõivatööstus, jalatsitööstus) Protsessijärgne kuluarvestus tuleb arvestada mitte tööde, vaid protsesside lõikes. Protsessikuluarvestuses jagatakse iga protsessi kogukulud protsessi läbinud toodete mahuga või toodete kogusega. Saades tegelemise ühikukulu. Eelneva protsessi ühikukulu on järgneva protsessi sisendkulu.
Kuluarvestus ja juhtimisarvestus Kuluarvestus on ettevõtte ressursside omandamise või kasutamisega seotud informatsiooni mõõtmine ja aruandlus. Kuluarvestus ühendab endas finants- ja juhtimisarvestust. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupida- mine, aruanded jne) ja samuti kulude kogumist, süstematiseerimist ja analüüsimist juhtimisarvestuse protsessis (omahinna kalkuleerimine, hinnakujundus jne.). ETTEVÕTTED VAJAVAD KULUARVESTUST KOLMEL EESMÄRGIL: valmis- ja pooltoodete varude maksumuse määramiseks ning realiseeritud toodete kulude kindlaks tegemiseks e finantsarvestuse aruannete koostamiseks; tegevuste, toodete, teenuste ja klientide maksumuse kalkuleerimiseks; juhtidele ja operaatoritele protsesside efektiivsuse kohta majandusliku tagasiside andmiseks. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Budgeting)
kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete kasutamist kogu ettevõtte ulatuses. Seega võimalus teha kuluvõrdlusi ja kõrvaldada liigseid kulutusi. Kuluarvestust ettevõttes on vaja: 1) juhtidele, et saada majanduslikku tagasisidet ettevõtte protsesside efektiivsuse kohta; (pidev info vajalikkus) 2) mitmesuguste toodete, teenuste jne. tegevuste maksumuse kalkuleerimiseks; 3) valmis- ja pooltoodete maksumuse määramiseks ning realiseeritud toodete kulude kindlaks tegemiseks ja ka finantsarvestuse aruannete koostamiseks. Kulude objektiivne kajastamine on aluseks ettevõtte majandustulemuste õigele ja
eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta • ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes • MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta • PostiS: universaalse postiteenuse osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust. Tulu- ja kuluarvestuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele hindab sõltumatu audiitor • ElSS: Sideettevõtja, kes omab eri- või ainuõigust teenuste osutamiseks teistes valdkondades Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, peab pidama raamatupidamises eraldi arvestust sideteenuste osutamisega seotud kulude ja tulude kohta ning muus valdkonnas teostatava tegevuse kulude ja tulude
pikaajaliste tellija erinõuete järgi tehtavate tööde puhul (ehitus, nõustamisprojektid). Suhteliselt palju kulusid võib liigitada otseste kulude alla (telefon, lähetuskulud, transport). Enamasti teeb tellija vahemakseid ning aluseks on üleantud aktsepteeritud tööd. Võtmeküsimus arvestuses on kasumi hindamine ja pooleliolevate tööde maksumuse määramine 85 Partii kuluarvestus Partii kuluarvestust (batch costing) kasutatakse, kui identsete artiklite arv on suur ning neid toodetakse koos ühe partiina. Kulude arvestamine sarnaneb töökulu (tellimus) arvestusega. Tootmise ajal arvestatakse kulud tavalisel moel. Partii täitmisel jagatakse kogu partii üldkulud toodetud ühikute arvuga, et saada keskmine ühikukulu. Kasutatakse rõiva- ja jalatsitööstuses, elektriliste komponentide tootmises, kaubanduses. 86
eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta · ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes · MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta · PostiS: universaalse postiteenuse osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust. Tulu- ja kuluarvestuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele hindab sõltumatu audiitor · ElSS: Sideettevõtja, kes omab eri- või ainuõigust teenuste osutamiseks teistes valdkondades Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, peab pidama raamatupidamises eraldi arvestust sideteenuste osutamisega seotud kulude ja tulude kohta ning muus valdkonnas teostatava tegevuse kulude ja tulude
eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta • ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes • MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta. • PostiS: universaalse postiteenuse osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust. Tulu- ja kuluarvestuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele hindab sõltumatu audiitor • ElSS: Sideettevõtja, kes omab eri- või ainuõigust teenuste osutamiseks teistes valdkondades Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, peab pidama raamatupidamises eraldi arvestust sideteenuste osutamisega seotud kulude ja tulude kohta ning muus valdkonnas
5. Ühiku kulud (omahind) arvutatakse tellimusest lähtudes ning 5. Ühiku kulud (omahind) arvutatakse allüksuse kohta ja kajastatakse kajastatakse tellimuse kuluandmikus. allüksuse tootmisaruandes. 4 Muud jätkuvate tegevuste kuluarvestuse meetodid: Väljundipõhist kuluarvestust kasutatakse kui organisatsioon/üksus toodab ainult ühte toodet/teenust. Teenuse/funktsioonipõhine kuluarvestus on kuluarvestus spetsiifilistele teenustele või funktsioonidele, nagu sööklad, hooldus- ja teenuskeskused, töötajaskond jm. Protsessipõhine kuluarvestus ja planeerimine, kontroll ning hinnastamine: … LOENG 5 Tegevuspõhine kuluarvestus Traditsioonilised kuluarvestussüsteemid loodi ajal, kui tootmiskulude põhiosa moodustasid otsekulud;
Järelikult on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. KELLELE JA MIKS ON KULUARVESTUSE SÜSTEEM KASULIK? Üks olulisemaid põhjuseid, mis vähendab kuluarvestuse süsteemide efektiivsust ettevõtetes, on tingitud kuluarvestuse nõrkadest seostest teiste ettevõtte funktsionaalsete tegevuste ja väliskeskkonnaga. Kuigi klassikalises kuluarvestuse teoorias vaadeldakse kuluarvestust ettevõtte sisese tegevusena, tuleb praktilises kuluarvestuses arvestada järjest rohkem ka erinevate väliste mõjuritega. Selleks, et efektiivsemalt integreerida kuluarvestuse süsteem ettevõtte kui terviku tegevusse, on oluline täpselt määratleda, kellele ja miks on ettevõtte kuluarvestuse süsteem kasulik. Huvigrupid, kes saavad kuluarvestuse süsteemist kasu, on: Omanikud, Juhid, Töötajad, Kliendid ja avalikkus, Hankijad,
Finantsraamatupidamise kordamine 1. Majandusarvestuse põhivaldkonnad: Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse
10protsendiline viga üldkulude spetsifitseerimisel ABC-kuluarvestuse metoodikat jälgides, kui eksida kümneid protsente, mis keeruliste tootepakettide puhul on tavapäraseid kuluarvestusmetoodikaid rakendades vahetevahel kahjuks võimalik. ABC-kuluarvestuse kasulikkus on tugevas seoses ettevõtte pakutava tootega teenuspaketi keerukusega, st mida rohkem erinevaid tooteid ettevõte pakub ja erinevaid kliendirühmi teenindab, seda enam peaks ta kasutama tegevuspõhist kuluarvestust. ABC-kuluarvestuse tulemuste analüüsi abil peaks: - paranema ressursside kasutamine ja ressursside koormatuse juhtimine; - paranema ettevõtte tulemuste analüüs ja hindamine - suurenema ettevõtte kasumlikkust ja kasumit; - suurenema ettevõtte väärtust. Kogemus: arvestus tõstis kasumlikkust Näiteks on Eesti logistika- ja ekspedeerimisettevõte teinud oma teenuste omahinna analüüsi
protsessikuluarvestuseks (protsessijärgseks kuluarvestuseks, pidevprotsesside kuluarvestuseks). Eesmärgiks on leida üksiku protsessi kulutused lähtuvalt protsessikuluarvestuse üldistest põhimõtetest. Partii kuluarvestus kasutatakse nii töökuluarvestuses kui ka protsessikuluarvestuses lähtuvalt sellest, kas partii valmib üksikute tehtud tööde või protsessis tehtud tööde tulemusena. Eesmärgiks on leida partii täitmiseks tehtud kulud. Partii kuluarvestust kasutatakse siis, kui identsete artiklite arv on suur ja neid toodetakse koos ühe partiina. Kulude arvestamisel lisatakse partiile igas protsessis või allüksuses tehtud kulud. Viimase protsessi väljundkulu on partii kuluks. Teenuse või funktsiooni kuluarvestus on kuluarvestuse meetod teatavate teenuste või funktsioonide, nagu sööklad, hooldustööd, personalitöö, kuluarvestuse teostamiseks.
ning kõiki logistilise juhtimise tegevusi. Väga tähtis on seejuures koostöö kõigi seotud osapoolte vahel ja tegevuste koordineerimine. Tarneahela osapoolteks võivad olla tarnijad, vahendajad, kolmanda osapoole teenusepakkujad ja kliendid. Sisuliselt integreeritakse tarneahela juhtimisel pakkumine ja nõudlus nii ettevõtte sees kui ka ettevõtete vahel. 12. Mis on tegevuspõhine kuluarvestus, milleks kasutatakse? Tegevuspõhist ehk ABC (activity based costing) kuluarvestust saab määratleda süsteemina, mis tegeleb individuaalsete tegevuste kulude kalkuleerimise ja nende kuluobjektide (tooted või teenused) jaotamisega iga toote või teenuse tootmiseks vajalikuks osutunud tegevuste alusel. ABC kuluarvestus aitab välja selgitada teatud kindla kliendi, tarnija või vahendajaga äri tegemise tegelikud kulud, võrreldes teenitud tulusid tehtud kuludega. Sellest tulenevalt saab ettevõte keskenduda oma siseste
keeruline tooteühikule jaotada). Osakuluarvestus võimaldab vastu võtta paindlikke müügiotsuseid ja teha otsuseid allahindluste kohta. 5. Kuluarvestuse meetodid Kulude võimalikult adekvaatseks ja ettevõtte eesmärkide ning äritegevusega sobivaks hindamiseks kasutatakse erinevaid kuluarvestuse meetodeid, mis jagunevad tellimusejärgseks kuluarvestuseks ja protsessijärgseks kuluarvestuseks. Tellimusejärgset kuluarvestust kasutatakse juhul, kui tegevus toimub erinevate lepingute, tellimuste või partiide alusel, mis on üksteisest erinevad. Tellimusejärgne kuluarvestus jaguneb omakorda: · tellimuse kuluarvestuseks eesmärgiks on leida tellimuse täitmiseks tehtud kulud, mis koosnevad tellimuse osakuludest ja kaudkuludest; · lepingu kuluarvestuseks eesmärgiks on leida lepingu täitmiseks tehtud kulud. Reeglina on lepinguga seotud tegevustel võimalik rohkem kulutusi
o Keskenduda väärtusahela tuumtegevustele, mille käigus toimub suurim lisandväärtuse lisamine ning millel rajandeb konkurentsieelis. o Väärtusahelat saab vaadata kahel tasandil: üksikettevõtte tasemel ja väärtussüsteemi tasandil (toorainest lõpptarbijani, mitu ettevõtet) Tegevuspõhine kuluarvestus · Väärtusahela kuluefektiivsuse analüüsiks kasutatakse tegevuspõhist kuluarvestust (ABC kuluarvestus) · Tegeleb kulude jaotamiseda üksikutele tegevustele · Võimaldab välja selgitada kliendi, tarnijaga või vahendajaga seotud kulud ning võrrelda kulusid teenitud tuludega. · ABC kuluarvestus koosneb järgmistest etappidest: o Väärtusahela tegevuste kindlaksmääramine o Resursside kindlaksmääramine o Tegevuskulude klindlaksmääramine o Omahinna leidmine Tarneahela juhtimine
valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada: raamatupidamise ehk finantsaruanneteks; maksudeklaratsioonideks; statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena: finantsarvestust; juhtimisarvestust; kuluarvestust; maksuarvestust; finantsanalüüsi; eelarvestamist, sisekontrolli; auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse korraldamise kohustus algab ettevõtte loomisega ja lõpeb selle likvideerimisega
pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada: raamatupidamise ehk finantsaruanneteks; maksudeklaratsioonideks; statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena: finantsarvestust; juhtimisarvestust; kuluarvestust; maksuarvestust; finantsanalüüsi; eelarvestamist, sisekontrolli; auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse korraldamise kohustus algab ettevõtte loomisega ja lõpeb selle likvideerimisega.
tähelepanu keskpunktiks kõige efektiivsema viisi leidmine tootmisprotsessi opereerimisel – tegevus, mida kutsutakse kaizen kuluarvestuseks. Kaizen kuluarvestus keskendub asjaoludele, mida olemasoleva süsteemi juhid või kasutajad saavad kulude vähendamiseks teha. Kaizen kuluarvestus ja sihtkuluarvestus on sarnased selle poolest, et neid juhivad eesmärgid ja sihid. Kuid kui sihtkuluarvestust juhivad tarbija eelistused, siis kaizen kuluarvestust suunavad perioodilised juhtkonna poolt üles seatud kasumi eesmärgid. Kaizen kuluarvestuse tähelepanu on järk-järgulisel olemasoleva tootevormi või tootmisprotsessi parandamisel ja kulude vähendamisel. Kaizen kuluarvestuse süsteemi võib üles ehitada mitmeti, näiteks Olympus Optical Company kaizen kuluarvestus hõlmab nelja komponenti: 1) tootmiskulud, 2) praagiga seotud kulud, 3) tootmisvõimsuse kasutamiskulu (capacity use cost), 4) üldkulud.
(outsourcing) ettevõttetele, millede põhitegevuseks antud tegevus on (näit transport, laomajandus, distributsioon jne; make or buy otsused). Väärtusahela kontseptsioonil baseeruvad paljud uued äriteooriad: tarneahela juhtimine (supply chain management, outsourcing, ABC kuluarvestus (abc costing), vahe juhtimine (lean management), jne. Väärtusahela kuluefektüvsuse analüüsiks ning väärtust lisavate ning mittelisavate tegevuste leidmiseks kasutatakse toimingupõhist kuluarvestust. Toimingupõhine kuluarvestus (activity based costing, edaspidi ABC kuluarvestus) saab määratleda süsteemina, mis tegeleb individuaalsete tegevuste kulude kallculeerimise ja nende kuluobjektidele - nagu tooted või teenused -- jaotamisega iga toote või teenuse tootnüseks vajalikuks osutunud tegevuste alusel. ABC kuluarvestus eraldab kulud tegelike toimingute ja ressursside järgi, kaasa arvatud kulud, mida traditsiooniline kontopõhine kuluarvestus nimetab üldkuludeks
jaotamisega. (Haldma & Karu, 1999, lk 94) Kuluarvestussüsteemi eesmärk peaks olema selline kuluinfo väljastamine, mis kajastaks, kuidas kuluobjektid (tooted, teenused, kliendid jne) ettevõtte ressursse kasutavad (Alver, 2009). Kuluarvestuse meetodid liigitatakse lähtuvalt kulude kogumise meetodist tellimus- järgseks ehk töökuluarvestuseks ja protsessikuluarvestuseks (Karu, 2008, lk 86-87). Tellimisejärgset kuluarvestust rakendatakse juhul, kui tegevus koosneb eraldi lepingutest, tellimustes või partiidest, mis on üldjuhul üksteisest erinavad ja määratletavad. Tellimisjärgses kuluarvestuse liigitatakse kulud töö-, materjali-, üldkuludeks, mis jaotatakse kõikide kulukeskustesse, kust need kulud jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel. Üldkulude jaotuse aluseks on vastav leping, tellimus või partii. (Haldma & Karu, 1999, lk 94)
usaldusväärselt mõõta ja tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline (RTJ 10, § 23). Teenuseid, mille osutamine kestab kauem kui üks aruandeperiood, kajastatakse tulu valmidusastme meetodil. See tähendab, et tulude kajastamine on vastavuses teenuste osutamiseks tehtud kuludega. Samuti peab olema teenuse valmidusastet võimalik usaldusväärselt mõõta ja hinnata ning selle meetodi kasutamine eeldab korrektset tulu- ja kuluarvestust projektide ja teenuste lõikes (Otsus-Carpenter, 2016, lk 81). Kasumiaruande skeem 2 ärituludes ja finantstuludes kajastatakse tulud, mis tekivad intressi-, dividendi- ja kasutusrenditulu näol. Need tulud kajastatakse ka tekkepõhise arvestusprintsiibi ja tulude - kulude vastandamisprintsiibi alusel (Tikk, 2016, lk 258-262). Muu äritulu tekib kasumiaruandesse, kui valuutakursi tõusmisel tekib kasum esitatud, kuid
kasumi väljatoomisel. Osakuluarvestuse põhimõtet rakendades ei ole vaja üldkulude jaotamise metoodikat vaja välja töötada. 32.Kuluarvestuse meetodi valik. Kulude võimalikult adekvaatseks ja ettevõtte eesmärkide ning äritegevusega sobivaks hindamiseks kasutatakse erinevaid kuluarvestuse meetodeid, mis jagunevad tellimusejärgseks kuluarvestuseks ja protsessijärgseks kuluarvestuseks. Tellimusejärgset kuluarvestust kasutatakse juhul, kui tegevus toimub erinevate lepingute, tellimuste või partiide alusel, mis on üksteisest erinevad. Tellimusejärgses kuluarvestuses liigitatakse kulud töö-, materjali-, ja üldkuludeks, mis jaotatakse kulukeskustesse, kust need kulud jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel. Üldkulude jaotuse aluseks on vastav leping, töötellimus või partii. Tellimusejärgne kuluarvestus jaguneb omakorda:
Selleks, et ettevõtte logistikajuhil oleks ülevaade logistikatoimingutega seotud kuludest ja saaksid neid kulusid soovitud suunas juhtida (vähendada), tuleb pidada logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnas eraldi kuluarvestust. Logistikakulude arvestamiseks tuleks käivitada ettevõttes koos- töös ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse töötajatega logistikakulude jälgimise, mõõt- mise ja arvestamise süsteem. Vajalik informatsioon peab tulema ilma moonutusteta soovitatavalt algallikaist
annaabi.ee 
