Logistika I eksami materjal (spikker, koos raamatu lehekülgedega) (0)

Logistika on … lk 16

Logistika jaotub: lk 18-19

• hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest.
  

• materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi käigus.
  
• jaotuslogistika - valmistoodete toimetamine klientideni neile sobival ajal ja moel.
  

3) Logistika tekkimise ja arengu tegurid (loengumaterjalidest)

• Geograafilised erinevused – Kas on merepiir ja kas on sadam. (meretransport annab logistiliselt 1/3 suurima eelise konkureerivate riikide ees). Milline on maa – kas on tasane või mäed.
  
• Spetsialiseerumine
  
• Tehnoloogia areng
  
• Poliitiline ja sõjaline mõju
  
• Sotsiaalne suhtlemine
  
• Ökoloogia probleemid, keskkonnakaitse (Roheline logistika, määratletud erinevate pakendite korjele)
  

4) Kaasaja ärilogistika 6 staadiumit lk 24-25

5) Logistilised tegevused

• Kohaletoimetamine
  
• Varude vähendamine
  
• Tellimistsükli aeg
  
• Prognoosimise täpsus
  
• Üldine tootlus
  
• Tarneahela kulud
  
• Tarnevõime
  
• Ressursside kasutamise tõhusus
  

6) Holistiline lähenemine lk 46

• Interdistsiplinaarsus ehk erialadevahelisus  probleemide lahendamiseks moodustatakse erinevate erialade spetsialistidest töörühm
  
• Süsteemsus  probleemile lähenemine on kompleksne, arvestades kõiki selle osi ja nende omavahelisi seoseid
  
• Tagasiside kasutamine terviku käitumise mõistmiseks ja kontrollimiseks.
  

7) Globaalne tarneahel lk 61, 65

• Töötajad asuvad paljudes eri paikades
  
• Struktuur muutub kiiresti
  
• Paljusid funktsioone täidavad partnerid .
  

9) Logistika juhtimise 3 A osa:
1) Klienditeeninduse komponendid: tarnevõime, tegevussuutlikkus ja tarnekindlus
2) Logistika tekkimise ja arengu tegurid
3) Porteri väärtusahel
4) Mida annab väärtusahela analüüs?
5) Globaalne tarneahel põhikontseptsiooni: lk 72-76

• Kogukulude kontseptsioon - võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid, samas säilitades vajalik klienditeeninduse tase.
  
• Suboptimeerimise vältimise kontseptsioon - püütakse saavutada maksimaalseid tulemusi eraldivõetuna igas logistika tegevusvaldkonnas. See ei vii kogu logistilise tegevuse maksimaalsele efektiivsusele tervikuna.
  

• Kulude kompromissi kontseptsioon - ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine.
  

10) Miks tuleb vältida suboptimeerimist logistikas? Lk 76

11) Logistika integreerimise 4 astet lk 76-78

aste – Logistika vastutusalaon valmistoodangu ladustamine, lähetamine ja transpordi korraldamine. Süsteemi tööpõhimõtteks on vahetu reageerimine jaotusvaldkonna nõudluse igapäevasele kõikumisele.

12) Väärtust lisavad teenused lk 79

• kättetoimetamise aeg, kiirus ja kindlus;
  
• tellimuse kergus;
  
• tagavaraosad, hooldus, remont ;
  
• erikokkulepped kliendiga ( paindlikkus )
  
• erinevad infoteenused, info kulgemise kiirus;
  
• pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga;
  
• pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused;
  
• korje;
  
• kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaz, viimistlus , edasiarendamine;
  
• maksmise lihtsus.
  

14) Porteri väärtusahel lk 89-93

15) Mida annab väärtusahela analüüs? Lk 93-95

16) Härjapiitsa/pullisaba efekt lk 108-109

17) 7 Õ-d lk 115

18) Klienditeeninduse komponendid: tarnevõime, tegevussuutlikkus ja tarnekindlus lk 115-119

• Tarnevõime ehk saadavuse all mõeldakse suutlikkust omada kaupu siis, kui klient neid vajab. Tarnija seisukohalt o n tegemist tarnevõimega, ostja seisukohalt saadavusega. Ettevõtte poolt müüdavate kaupade tarnevõime/saadavuse kõrge taseme saavutamine sõltub suures osas plaanimisest. Rajaneb kolmel näitajal: laodefitsiidi sagedus, täiteaste ja täielikult tarnitud tellimused.
  
• Tegevussuutlikkus seondub kliendile tellimuse üleandmiseks vajaliku ajaga . Tegevussuutlikkust iseloomustavad tellimistsükli kiirus ( tarneaeg ), tellimistsükli ajast kinnipidamine (tarnetäpsus) ja paindlikkus.
  
• Tarnekindlus ehk usaldusväärsus on organisatsiooni suutlikkus täita tellimusi nii, et need saabuksid kohale kahjustusteta, õigel ajal õigele kliendile õiges koguses jne. Usaldusväärsuse alla kuulub ka organisatsiooni suutlikus ja soov anda oma klientidele täpset infot tegevuste ja tellimuste seisu kohta.
  

19) Klienditeenindusstrateegia väljatöötamise meetodid lk 123-134

• Lähtumine kliendi reaktsioonist laodefitsiidile: Asetatakse end kliendi rolli, püüdes ära arvata, mida teeb klient, kui tema poolt soovitud kaupa parajasti saada pole.
  

• Kulude – tulude kompromiss: Kas läbimüügi kasv kompenseerib klienditeeninduse taseme tõstmiseks tehtud (logistilised) kulutused?
  
• Teenuste kvaliteet ja klientide ootused: Kui kliendi ootused ja saadud teenuse tase langevad kokku või viimane ületab kliendi ootusi, siis on klient rahul.
  
• ABC analüüs: Eesmärk on jaotada uuritav valdkond rühmadeks, millest igaühele kohandatakse erinevaid lähenemisviise vastavalt nende tähtsusele. Alati on mingid kliendid ja kaubad ettevõttele kasulikumad kui teised – seda ABC analüüs välja selgitabki.
  
• Klienditeeninduse audit : Hinnatakse ettevõttes osutatava klienditeeninduse taset.
  

20) ABC analüüs lk 127-132

21) Perfektne Tellimus lk 140

• koguseliselt täielikult täidetud ja üle antud tellimuste protsent;
  
• õigeaegselt tarnitud tellimuste protsent;
  
• korrektsete dokumentatsiooniga tarnitud saadetiste protsent;
  
• kokkulepitud tingimustel, vigastamata tarnitud tellimuste protsent.
  

22) Logistika kulude jaotus: lk 145-149

• Transpordikulud – kõik kaupade transpordi teostamise ja haldamisega seotud kulud;
  
• Laokulud – kõik lao/ ladude kasutamisega seotud kulud;
  
• Varude säilituskulud – varude omamise kulu;
  
• Logistika halduskulud – ettevõtte logistikahaldusega seotud üld- ja juhtimiskulud;
  
• Muud logistikakulud – olenevalt ettevõtte tegevuse ja kuluarvestuse eripärast (nt. pakkematerjalide kulud, log. infosüsteemide kulud jms)
  

23) Aja kompressioon lk 157-158

• Tarneahela kulude vähenemine;
  
• Tarneahelasse seotud kapitali vähenemine;
  
• Lühemad reageerimisajad, sellest tulenev parem klienditeenindus;
  
• Parem kaitstus turunõudluse kõikumiste suhtes;
  
• Suurem paindlikkus klientide nõudmiste täitmisel, millega kaasneb mitmekülgsem tootevalik.
  

• Lihtsustamine .
  
• Integratsioon
  
• Standardiseerimine
  
• Paralleelne töötamine
  
• Muutujate kontroll
  
• Automatiseerimine
  
• Ressursside planeerimine
  

24) Tarneahela üleminekupunkt lk 169-170

25) Lükkamise VS tõmbamise printsiibid (loengumaterjalidest)

• Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures,
  
• Kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid on viidud miiinimumini),
  
• Kiired ja sageli korduvad toimingud,
  
• Laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel,
  
• Kogu väärtusketti kattev sidesüsteem,
  
• Jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks (mitte veokulude põhjustajaks),
  
• Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt,
  
• Võtmeteguriks on lõpptarbija.
  

• Jaotuse eri staadiumites on palju ladusid,
  

• Iga eelnev aste lükkab järgmise astme laod kaupa täis, sünnib kohustus müüa,

• Ladudes rikneb ja vananeb ohtrasti tooteid,
  
• Ostetakse suurte partiidena ja harva,
  
• Põhilised on müügiprognoosid,
  
• Jaotust käsitletakse kui vedu
  
• Ei reageerita nõudlusele,
  
• Tarbija häält kuuleb ainult reklamatsioonides.
  

26) Kanban , JIT/ LEAN lk 172-183

• Tootmisstrateegia, milles ei raisata materjali, tehakse asju õigeaegselt.
  
• Juhtimisfilosoofia - väärtust mitte lisavate tegevuste minimeerimine , kõrge kvaliteediga tooted.
  
• Põhimõte- õiged asjad, õigel ajal, õiges kohas.
  

27) 7 muda ehk raiskavad tegevused tootmises lk 180-181

28) VMI – tarnija juhitud kaubavaru lk 183

• Vähenevad kliendi käsutuses olevad varud;
  
• Vähenevad tarnija lõpptoodete varud;
  
• Klient hoiab märgatavalt kokku ostu- ja vastuvõtukulusid ja teeb vähem vigu;
  
• Veokulude kokkuhoid;
  
• Väiksem reklamatsioonide arv.
  

• Jaemüüja ei soovi jagada tarnijatega müügi- ja turunusinfot;
  
• Nõuab investeeringud ja ümberkorralduste kulusid ;
  
• Suurte VMI projektide puhul muutub jaemüüja tarnijast sõltuvaks: kardetakse , et otsustusõigus läheb tarnijale üle.
  

29) QR Quick response (Kiirreageerimine) lk 185-190

30) CPRF koostöös plaanimine, prognoosimine ja varude täiendamine. Lk 190-192