1.TURUNDUSE MÕISTEKäesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika
põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem , Külim, Tallinn 2003.Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate
definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused
neis erinevad.
Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad
P.Kotlerilt:
*„
Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide
rahuldamisele“
*„Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad
turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte uute toodete, teenuste ,
elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu.“
Kasumit taotlevad äriorganisatsioonid soovivad müüa kaupu ja
teenuseid nii, et see ennast ära tasub. Kuid turundusprobleeme on
teistelgi organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja
riigiasutustel. Õppeasutused võitlevad õpilaste, muuseumid ja
teatrid külastajate, kirikud poolehoidjate pärast ning nad kõik
vajavad raha. Turundusega tegelevad ka üksikisikud:
poliitikud püüavad võita hääli, arstid patsiente, kultuuritegelased
kuulsust .
Turundus ei ole müümine. Turundustegevus saab alguse
ammu enne seda, kui firmal on olemas toode, mida müüa. Ettevõtjad
peavad turunduse abil hindama vajadusi, mõõtma nende ulatust ja
otsustama, kas tootel on tulevikku.
Turunduses valitsevad turuseosed:
Turu tingimustes
vahetab firma toote või teenuse hüvituse vastu.
Tavaliselt on hüvitus, mida tarbija toote või teenuse eest firmale
vastu annab, rahaline ja seda nimetatakse hinnaks.
Praktikas on aga turul firma ja tarbija vahel nii vahendajad, kes
soodustavad toote või teenuse jõudmist
tarbijani , kuid on ka
turubarjäärid, mis takistavad protsessi.
Turubarjäärid:1. Ruumiline-firma ja tarbija on eraldatud geograafiliselt;
2. Ajaline-toote jõudmiseks tarbijani kulub teatud aeg;
3. Tajuline-firma ja tarbija on teineteisele tundmatud;
Omandiline-omandiõiguse üleandmisel (st müümisel) võivad tekkida juriidilised probleemid, toode võib olla ka ainult kollektiivseks või individuaalseks tarbimiseks.
Väärtuseline-firma ettekujutus toote väärtusest võib suuresti erineda tarbija ettekujutusest ja arvamusest.
2.TURUNDUSKONTSEPTSIOONID
Kontseptsioon (ld conceptio)-tähendab vaatestikku, vaadete
süsteemi, käsitusviisi, üldist ettekujutust.
Järgnevate kontseptsioonide analüüsimiseks on kasutatud nelja
pidepunkti: lähtealust, fookust, vahendeid ja eesmärki.
TOOTMISKONTSEPTSIOON
Lähtealuseks on tootjafirma, fookuseks selle firma tehniline ja
majanduslik suutlikkus , vahenditeks unifitseerimine ja madal hind
ning eesmärgiks kasum mastaabiefektist. Kõigest väest püütakse
toota madalate kuludega ja see toodang võimalikult paljudele inimeste maha müüa.
TOOTEKONTSEPTSIOON
Lähtealuseks on toode, fookuseks toote funktsionaalsed omadused,
vahenditeks innovatsioon, tootearendus ja eesmärgiks kasum
kvaliteedilt. Firma rõhutab tootearendusse, kuid turundus ja
konkreetse tarbija vajadused on veidi teisejärgulised-loodetakse, et
tarbija mõistab iseenesest, et toode on teistest parem.
MÜÜGIKONTSEPTSIOON
Lähtealus on firma, fookus on tooted, vahendid on müügi- ja
reklaamivõtted ning eesmärgiks kasum käibe kasvult . Firma
eesmärgiks on kõiki müüki toetavate abinõudega müüa juba
toodetut, seejuures jääb vähem aega ja raha uurida, mida tarbija
tegelikult soovib.
TURUNDUSKONTSEPTSIOON
Lähtealuseks on turg , fookuseks tarbijate vajadused ja soovid, vahendiks turundus (kasutatakse sageli 4P mudelit) ning eesmärgiks
kasum tarbijate rahulolult. Firma üritab võimalikult põhjalikult
uurida tarbija vajadusi ja soove ning nende järgi talitada.
SOTSIAALSE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON
Lähtealuseks on ühiskond, fookuseks tarbija, st ühiskonna liikme
vajadused, vahendiks 4P mudel ja ühiskondlik vastutus ning
eesmärgiks kasum ühiskonnaliikme rahulolult ja eelistustelt. Selle
kontseptsiooni aluseks on taotlus ühitada ühiskonna huvid tarbija huvidega .
SUHTLUSTURUNDUSE KONTSEPTSIOON
Lähtealuseks on klient , fookuseks on kliendi vajaduste tundmine ,
vahendiks turundus vastavalt kliendile ja eesmärgiks kasum kliendi
säilitamiselt. Tähelepanuväärne on asjaolu, et tarbija on
asendunud kliendiga, st rõhutatakse individuaalset lähenemist,
mille abilisteks on kliendiandmebaasid, elektrooniline meedia jne.
VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON
Lähtealuseks on firma omanik, fookuseks väärtuse loomine,
vahendiks turundus varade loomiseks/ suurendamiseks ning eesmärgiks
tulevaste rahavoogude genereerimine. Efektiivne positsioneerimis - ja
diferentseerimisstrateegia annab võimaluse edastada väärtusi
kasumlikule tarbijale ja välistab olukorra, kus tarbija on rahul,
kuid firma jaoks on turundus raiskav, st turunduskulud kasvavad, kuid
tulud kahanevad.
3.TURUNDUSE STRATEEGIA
Turunduse strateegilise juhtimise protsess sisaldab endas:
1.Firma visiooni ja missiooni defineerimine
Sõnastatakse firma põhiideoloogia-määratakse firma olemust
dogmadena väljendavad põhiväärtused ning formuleeritakse firma
eksisteerimise mõtet esiletoov põhi-eesmärk ehk missioon .
Kujundatakse firma tulevikunägemus-sõnastatakse võimas eesmärk
ning pannakse eesmärgile vastavalt kirja selle saavutamise
tulevikupilt ehk visioon .
2.Strateegiliste äriüksuste moodustamine
Strateegiline ärivaldkond on firma tegevusvaldkond või allüksus,
millel on oma otstarve, eesmärgid ja strateegia.
Strateegilise ärivaldkonna tunnused on:
tarbijaid ja konkurente saab selgelt eristada,
strateegia on orienteeritud firma kasvule ja on kooskõlas üldstrateegiaga,
tasuvust saab mõõta kulude ja tuludega,
iga üksuse juht vastutab oma tegevuse eest,
juhtide ja töötajate vahel on hea koostöö,
oma tegevuse korrigeerimine toimub vajadusel kiiresti
3.Turunduseesmärkide püstitamine
Turunduseesmärk on mõõdetav ja ajakavaga seotud ülesanne, mida
firma püüab täita. Turunduseesmärkideks võivad olla näiteks:
- Käive rahas
- Müük koguseliselt
- Turuosa
4.Situatsiooni analüüsimine
Turunduse analüüsi-etapp sisaldab mikro - ja makrokeskkonna
hindamist.
Mikrokeskonnaks on jõud, mis mõjutavad otseselt firma edukust : tarnijad , vahendajad, tarbijad, konkurendid jne.
Makrokeskkonnaks on jõud, mis mõjutavad mikrokeskkonda:
demograafiline situatsioon, majanduslikud, poliitilised, tehnoloogilised , ökoloogilised, kultuurilised tegurid.
Levinuimad meetodid on:
Turu segmentimine
SWOT -analüüs
Sihtturu valimine
Toote positsioneerimine
5. Turundusstrateegia koostamine
„Turundusstrateegia koosneb viiest komponendist: turu segmentimine,
toote positsioneerimine, turundusmeetmestik , turule sisenemine ja
õige ajastatus.“ (M.Greenly)
6.Turundustaktika väljatöötamine
Taktika annab vastuse järgmistele küsimustele:
- Mida teha?
- Millal teha?
- Kes teeb?
- Kes vastutab?
- Kui palju tegevus maksma läheb?
7.Tulemuste kontrollimine
Hinnatakse turundustegevuse tõhusust, turundusstrateegia ja –taktika
rakendamise tulemusi ning muudatuste vajadust.
4.TURU
– UURINGUD
Käesolev konspekt osa on koostatud järgmise kirjandusallika
põhjal: Turundus Jane Mägi 2006.
Turundus ei ole võimalik ilma informatsioonita tarbijate soovidest,
vajadustest ja käitumiskarakteristikutest. Suured ettevõtted
kulutavad suuri summasid turu-uuringutele. Keskmise ja väikese
suurusega ettevõtetel tuleb koguda infot teiste vahenditega.
Väiksemate ettevõtete eelis on, et neil on sageli otsene kontakt
tarbijatega. Näiteks kaubanduses, kuid ka toitlustusteeninduses ja
teistes teenindusettevõtetes, kus ettevõtte töötajad kohtuvad
tarbijaga iga päev silmast silma. Ettevõtja ja tema töötajad
võivad hankida infot küsimusi esitades , jälgides toimuvat jms viisidel .
Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma
kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud.
Hea viis kliendi tagasisidet saada on kaupluses , kus klient on tulnud
ostukohta ning juba häälestanud end ostmisele. Sel hetkel on hea
küsida tagasisidet tema otsustusprotsessi, müüja nõustamisoskuse
ja toodete-teenuste kohta.
Tagasisidet saab küsida kas kampaaniatena või jooksvalt. Tihti on
kampaania korras inimesed rohkem nõus vastama, kui pidevalt kaebuste -ettepanekute raamatut täites. Kui kaebuste-ettepanekute
raamat annab tagasiside tugevatest emotsioonidest: kirjutatakse siis,
kui midagi oli väga hästi või väga halvasti, siis kampaania
korras küsitluse käigus saab tagasiside ka keskmiste hinnangute
kohta.
Hea on küsida regulaarselt tagasisidet uute klientide esimeste
muljete kohta. Nad võrdlevad meeleldi teenindust teiste ettevõtetega
ja annavad häid ideid. Sama lugu on ka lahkunud klientide puhul
tegeliku lahkumise põhjuse teadasaamisega.
Tarbijakäitumise kolm karakteristikut, mida iga ettevõtja peab
teadma:
- kuidas kliendid hangivad ja kasutavad informatsiooni (kommunikatiivne käitumine);
- kuidas, mida ja kus inimesed ostavad (ostukäitumine);
- kuidas inimesed kasutavad ostetud toodet (kasutuskäitumine).
Kõik ettevõtted ja ettevõtjad, kus nad ka ei asuks, vajavad
järgmist informatsiooni:
Nende kliendid / tarbijad.
Kes nad on?
Kui palju neid on?
Millised inimesed on huvitatud teie äriideest?
Mida nad vajavad?
Kuidas muuta neid lojaalseks?
Konkurendid.
Kes nad on?
Kui palju neid on?
Mis on nende äriidee?
Kui edukad nad on?
Kas ja kui palju nad kujutavad ohtu?
Oma äri.
Kas äriidee on veel hea, kas midagi tuleks muuta? Kas toode vastab ikka veel vajadustele?
Teised olulised aspektid.
Milline on tarbijate ostujõud?
Kas majanduses on tõus või langus?
Millised on tulevikuprognoosid, kas arengud mõjutavad tegevusala positiivselt või negatiivselt?
Turu-uuringute läbiviimiseks võib kasutada teiseseid( sekundaar -) ja
esmaseid ( primaar -) andmeid.
Andmete hankimine algab alati teoreetilise uuringuga: otsitakse välja
teisesed (sekundaarsed) andmed. See on info, mis on
juba hangitud mõne teise probleemiga seoses.
Alustuseks on hea otsida info, mis ettevõttes on juba olemas. Näited
sellisest “sisemistest sekundaarsetest andmetest” on: varasemad
uuringud, raamatupidamise andmed, käibeanalüüsid.
Kui selgitame ise välja vajaliku informatsiooni ja korraldame
turu-uuringu, nimetatakse saadud andmeid esmasteks (primaarseteks) andmeteks .
Kolm peamist turu-uuringu vormi on vaatlusuuring , eksperiment ja
uuring.
- Vaatlus . Vaatlus on uuringu praktiline vorm, mille puhul uuritakse erinevate tarbijate ostukäitumist supermarketites ja kaubamajades. Uurija teab, mida tarbija teeb, kuid ei tea, miks. Ainult tarbijaküsitluste kaudu saab välja tuua motiivid.
- Eksperiment. Teine võimalus primaarsete andmete kogumiseks on eksperiment. Näiteks, muutes kaupade väljapanekut või hinnataset mõnes kaupluses ja teistes jätta samaks, võib mingi aja pärast hinnata selle mõju käibele. See on turunduse testimise vorm.
- Küsitlusuuring. Viimane, kõige paremini tuntud turu-uuringu vorm on küsitlusuuring. Küsitlusuuringu puhul püütakse koguda informatsiooni süstemaatiliselt, küsitledes inimesi või ettevõtteid. Läbi otseste küsimuste püüavad turu uurijad välja selgitada kellegi arvamusi , motiive, hoiakuid, harjumusi ja teisi käitumise aspekte . Küsitlusuuringu võib läbi viia kirjalikult, telefoni teel või suuliselt.
- Kirjalik ankeetküsitlus on kolmest odavaim. Peale väiksemate kulude on sel meetodil teisigi eeliseid . Adressaadid võivad vastata küsimustele siis, kui nad soovivad ega ole sõltuvuses intervjueerijast.
Küsimustikel on ka alati puudusi: vastajate ebakindlus (instruktsioonid ei ole mitte alati selged) ja mittevastajate suur
osakaal (üldiselt vähem kui pool adressaatidest saadab täidetud
küsimustiku tagasi). Viimane asjaolu ohustab juhusliku näite
uuringu põhjendatust, eriti sellepärast, et need kes keeldusid
vastamast, võivad olla vastanutest erinevate oluliste omadustega.
Mittevastanute kõrge määra puhul on küsitluse tulemuste
usaldusväärsus küsitav.
Suuline uuring (küsitlus), mille puhul viiakse läbi
personaalsed intervjuud, annab kõige usaldusväärsema tulemuse.
Intervjueerija saab selgitada raskeid küsimusi, kui vaja ja olla
kindel, et kõik küsimused on täielikult vastatud. Uuringu andmed
on viivitamatult kättesaadavad. Puuduseks on selle meetodi suured
kulud ja oht, et intervjueeritav vastab rohkem intervjueerijale kui
küsimustele.
Telefoniuuringud on küllalt levinud. Kiired tulemused ja
suhteliselt väikesed kulud on soodsad ettevõtetele, kes tahavad
küsitlusi läbi viia.
Enne küsitluse läbiviimist mõelge hoolikalt, mida tahate uuringuga
teada saada. Püstitage konkreetne eesmärk ja koostage küsimused selliselt , et need ka annaksid teile vajamineva
informatsiooni. Laialivalguvad küsimused nagu “Kuidas olete rahul
meie teenindusega?” ei anna täit selgust sellest, mida teete
õigesti, mida valesti.
Küsimuste moodustamisel tuleks olla nii konkreetne kui
võimalik. Küsimused võivad olla suletud või avatud.
Suletud küsimustele võib vastata mitmel viisil
- valikvastused mitme variandi hulgast,
- valikvastused kahest variandist põhimõttel jah-ei, tõsi-vale,
- hinnang skaala (numbriline või sõnaline) järgi.
Avatud küsimustele vastatakse oma sõnadega. Avatud küsimused
on kas
- otsesed (Mida te arvate meie ettevõtte klienditeenindusest?) või
- kaudsed (Nimetage kolm kõige meeldivamat asja puhkusest meie turismitalus)
Hea oleks küsimustikku lülitada avatud küsimusi, mis võimaldavad
kliendil anda omapoolseid kommentaare ning firmal näha numbrite
taha. Kuigi kvalitatiivsete andmete analüüs on ajamahukam, võib
sealt saada olulist teavet teid huvitavatele küsimustele.
Kuna on üsna tõenäoline, et erinevad sihtrühmad annavad
küsimustele erinevaid vastuseid, oleks hea ankeeti lülitada ka
sotsiaal-demograafilisi küsimusi, näiteks soo,
vanuse, sissetuleku, laste arvu, hariduse jne kohta.
Kui tegemist ei ole kogu klientuuri hõlmava valimiga, siis
kindlustage erinevatele sihtrühmadele võrdne võimalus küsitluses
osaleda. Näiteks, kui viite uuringu läbi kaupluses, tuleks
intervjuusid läbi viia nii hommikul kui ka õhtul, tööpäevadel ja
nädalavahetustel.
Kui võimalik, tehke enne küsitluse algust paar pilootintervjuud ehk
teisisõnu testige ankeeti mõnede (sihtrühma kuuluvate)
vastajate peal. See võib aidata välja selgitada nii vastamisele kuluva aja, kui ka ankeedi võimalikud kitsaskohad, nagu näiteks
ebaselgelt sõnastatud küsimused. Samuti võite saada ideid uute
küsimuste jaoks.
Andke klientidele uuringu kohta võimalikult palju
taustinformatsiooni – miks firma küsitluse läbi viib,
mille kohta küsimused esitatakse, kes kasutab uuringu tulemusi ja
kuidas ta seda teeb. Andke teada ka seda, millist kasu saavad
kliendid uuringust.
Kui uuring on anonüümne, teavitage sellest ka kliente. Kui kliendid
teavad, et nende vastuseid ei seostata nende isikuga , on nad suurema
tõenäosusega valmis vastama ja andma ausaid vastuseid.
Ankeedi pikkus – tehke ankeet nii lühike ja konkreetne kui
võimalik. Samas ärge jätke sealt välja küsimusi, mis on teie
firmale olulised. Hea oleks kliente eelnevalt teavitada, kui palju
aega võiks ankeedi täitmisele kuluda.
5.TURU SEGMENTIMINE
Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika
põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003.
Turu segmentimine on tarbijate rühmitamine vastavalt nende
vajadustele, tunnustele, ostukäitumisele jm. Turu segment on
sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib sarnaselt teatud
turundusmeetmestikule.
Homogeensele turule minekuks kasutatakse diferentseerimata
turundust, seda kasutatakse ka siis kui:
turg on väga väike,
kaalukad ostjad on suures ülekaalus,
toode domineerib turul, segmentimine ei suurenda käivet ega kasumit,
segmendi kindlakstegemine on võimatu,
toode on elutsükli lõpufaasis,
tarbekaupa turustatakse täieliku konkurentsi tingimustes.
Konsentreeritud turunduse korral toodetakse turule üks
konkreetne toode, mis rahuldab hästi kõigi tarbijate vajadused,
kuna need on üsna lähedased.
Kui tarbijad on oma eelistustelt jaotatavad erinevatesse gruppidesse ,
kasutatakse diferentseeritud segmentimisstrateegiat-igale
tarbijagrupile suunatakse oma toode ja sõnum.
Sihtturu strateegia kavandamise protsess koosneb:
1. tarbijanõudluse määramine
*nõudluse fikseerimine,
*segmentimisnäitajate leidmine,
*potentsiaalsete segmentide selgitamine.
2. turu kindlakstegemine
*sihtturule lähenemisviisi määramine,
*sihtturu selekteerimine.
3. turundusstrateegia väljatöötamine
*toote positsioneerimine
*sobiva turundusmiksi koostamine
Järgnevalt toome ära mõned olulised segmentimisnäitajad:
- demograafilised (vanus, sugu, perekonna suurus, sissetulek, amet, haridus , rahvus),
- psühholoogilised ( isikuomadused , klassikuuluvus, elulaad),
- käitumisalased (hoiakud, teadmised, ostmise põhjus, tarbimisharjumused, firma- ja brändilojaalsus, soodustuste otsimine),
- geograafilised (riik, regioon, asum, kliima)
Analüüsida tuleb ka konkurente. Tuleks määratleda neli-viis
põhilist konkurenti ning seejärel analüüsida nende tegevust ja
tooteid. Võimalikult täpselt tuleks püüda kirja panna neile
iseloomulikud jooned, välja tuua tugevused-nõrkused, määratleda
eesmärgid, hinnata strateegiaid jmt. Konkurente analüüsides tuleb
ilmtingimata olla aus. Konkurente ei tohi ei ala- ega ülehinnata.
Samuti ei tohiks mingil juhul kirja panna olematuid eeliseid või
puudusi.
Konkurentide analüüsi ja võrdluse abil peaks selguma, milles
ollakse oma konkurentidest tugevam – mida tasub rõhutada; ning
see, milles on veel arenguruumi – mille poolest ollakse
konkurentidest nõrgem.
6.TOOTE POSITSIONEERIMINE
Toote positsioon on koht tarbijate teadvuses võrreldes
konkurentidega. Toote positsioneerimine on toote asendi loomine
tarbijate teadvuses võistlevate analoogide suhtes.
Positsioneerimisega eristatakse brändi unikaalsed väärtused:
emotsionaalsed väärtused (seosed pakkujafirmaga, brändi uudsus ning ajalugu jne)
funktsionaalsed väärtused (toote paremad omadused võrreldes konkurentidega-kvaliteet, hind, vastupidavus jne)
Positsioonida võib nii firmasid kui brände. Tooteomadusi
kasutatakse positsioonimisel palju, kuid rõhutatakse ka üha enam
tarbijatele pakutavate kasude ja kasutusvõimaluste olulisust. Tihti
võetakse ka mitu elementi ja kasutatakse nende kombinatsiooni.
Positsioneerimise käigus tuleb leid avastused selliste
küsimustele nagu:
- missugused toote omadused on tarbijale olulised,
- kui tähtsad on need omadused tarbijale,
- kas firma toode on teistest analoogidest parem,
- mida oleks vaja parandada,
- kas on veel mõni omadus, mis eristaks toodet konkurentidest,
- millele on pandud liialt rõhku.
Turundajal tuleb positsioneerimise käigus:
- otsida segmente, mis on jäänud konkurentidel märkamata,
- püüda luua brändile teistest eristuv kuvand ,
- hoiduda võrdlemast toodet konkureerivaga, millel läheb turul väga hästi,
- valida lööv tootenimi,
- teha turundussõnum lihtsaks ja meeldejäävaks tavatarbijale jne.
Positsioneerimise tüüpilisteks vigadeks on:
- puudulik positsioneerimine-tarbija ei taju erilisust, kuna brändi sõnum pole arusaadav,
- ülepakutud positsioneerimine-tarbija ei tunneta, miks ta peaks brändi eest rohkem maksma,
- kahtlustäratav positsioneerimine-tarbija suhtub umbusuga pakkujasse, brändi omadustesse ja hinda,
- eksitav positsioneerimine-brändi positsiooni muudetakse pidevalt.
7.TURUNDUSMEETMESTIK
Turundusmeetmestik ehk turundusmiks on meetmete kombinatsioon, mida
firma rakendab sihtturu mõjutamiseks.
Üks tuntumaid turundusmeetmestiku mudeleid on J.McCarthy poolt
väljatöötatu nn 4P mudel.
1.Toode (product)
*Eritunnused,
*Lisandid,
*Paigaldamine,
*Teenindus,
* Garantii ,
*Pakend.
2.Hind ( price )
*Eesmärgid,
*Paindlikkus,
*Toote elutsükkel,
*Geograafilised tingimused,
*Hinnaalandused.
3.Turustus ( place )
*Eesmärgid,
*Turustustüüp,
*Vahendajad,
*Turu tüüp ja asukoht,
*Transport,
*Teenindus,
*Turustuse juhtimine.
4.Toetus ( promotion )
*Müügipersonal,
* Reklaam ,
*Müügisoodustus,
* Suhtekorraldus .
Turundusmeetmestiku moodustavad niisiis :
*Toode;
*hind;
*turustamine;
*toetus ( turunduskommunikatsioon ).
7.1.TOODE
Head tooted on tavaliselt ettevõtte turunduse tähtsaimateks vahenditeks. Kui tooted on kvaliteetsed, kui nad vastavad tarbijate vajadustele ning kui kliendid on rahul levitavad nad positiivset infot teistelegi.
Toote põhiandmed:
- tehnilised andmed: kasutusjuhendid, ohutusabinõud,
- toote koostis: kasutatud materjalid, tooraine jne.,
- toote kasutusala(d): milliseid tarbija vajadusi rahuldab, missuguseid probleeme lahendavad ,
- toote kvaliteet, omadused,
- erisused , tugevad ja nõrgad küljed,
- toote maine: millisena tarbijad seda näevad.
Toodetele on omane teatud arengukõver ehk toote elutsükkel. Elutsükkel sisaldab rea faase , mida toode läbib oma arengus: juurutamine, kasv, küpsus, ja langus.
Joonis1. Toote elutsükkel
Tavaliselt hakkab kasum langema enne kui käive. Kui toode muutub tavaliseks (küpsusfaas), algab hinnakonkurents: konkureerivate toodete hinda tuleb arendada ja see vähendab kasumit.
7.2.HIND
Ettevõtte tasuvuse seisukohalt on hinnakujundus kõige tähtsam turundusmeetmestiku tegur. Hind erineb teiste turundusmeetmetest selle poolest, et toob ainsana kasumit, ülejäänus elemendid tekitavad kulutusi.
Hind on rahasumma , mida nõutakse toote (ning pakutavate lisateenuste) eest. Liiga madalad hinnad viivad ettevõtte lühikese ajaga raskustesse, liiga kõrged hinnad peatavad aga müügi ja taas on ettevõte raskustes. Seepärast peavadki hinnad olema optimaalsel tasemel.
Hinnastrateegiad kujundatakse vastavalt sellele, mida soovitakse saavutada – on selleks siis turuosa, imago , kasum vms. Hinnastrateegia valik sõltub eelkõige turusituatsioonist, toote kvaliteedist, toote elutsükli faasist jms.
Hinna diferentseerimine tähendab seda, et erinevad turusegmendid maksavad ühe ja sama toote eest erinevat hinda.
Hind on üks tähtsamaid ettevõtte väärtust mõjutavatest komponentidest. Tüüpilise ettevõtte puhul 5%-ne hinna kasv võib suurendada ärikasumit rohkem kui kaks korda. Hind mõjutab ettevõtte väärtust läbi tema mõju ettevõtte kasumile ja käibele. Turundusjuhtidel on võimalik kasutada suur hulk hinnakujundamisstrateegiaid. Enne nende strateegiate juurde minemist oleks kasulik tutvuda hinnakujunduse traditsioonilise protsessiga, kuna see aitab oluliselt kaasa õige strateegia valikule.
Hinnakujunduse protsessi esimesel etapil tuleks selgeks teha hinnakujundamisele mõju avaldavad tegurid, milledest tähtsamad on :
- nõudlus
- kulud
- ostjate hoiakud
- konkurentsikeskkond
- õiguslikud piirangud.
Teisel etapil peaks määrama kindlaks hinnakujundamise eesmärgid. Need võivad baseeruda kasumil, käibel, sularaha sissetulekul, klientidel, konkurentsil või muudel teguritel.
Hinnakujunduse protsessi kolmandal etapil tuleks valida sobiv hinnakujundamise meetod. Tuntumad neist on:
- kuludel baseeruv hinnakujundus;
- nõudlusele orienteeritud hinnakujundus
- konkurentsile orienteeritud hinnakujundus
Valitud meetod võimaldab hinnakujunduse protsessi neljandal etapil paika panna konkreetse hinna.
Hinna määramiseks on alati tähtis aru saada neljast peamisest seosest:
Hinna ja nõudluse suhe – peaaegu alati on antud suhe negatiivne: mida kõrgem hind, seda vähem ühikuid ostetakse.
Hinna ja tulu suhe – näitab, kuidas müügitulu muutub hinna muutudes . Antud muutus on kujutatav kellukese kujulise graafikuna: hinna tõus algselt suurendab tulusid, kuid lõpuks (tükilise) müügimahu vähenemine kaalub üles hinna tõusu ja tulu väheneb.
Hinna ja kulude suhe
Hinna ja investeeringute suhe
Hind peaks olema mõjutatud ka sellest, kuidas ettevõte tahab oma toodet positsioneerida. Ajalooline kolmekihiline segmenteerimine jaotab tooted:
- säästutoode
- keskklassi toode
- kõrgklassi toode
Traditsiooniliselt käib hinna määramine järgmise järjestusega:
toote disain kulud hind turupositsioon
Aga strateegiline lähenemine hinna määramisele pöörab järjestuse ringi. Kõigepealt juhtkond defineerib oma soovitava turupositsiooni sõltuvalt soovitud tarbijatest ja konkureerivatest brandidest, positsioneerimine määrab võimaliku hinna ning see omakorda jällegi vastuvõetava kulude taseme. Lõpuks disainitakse toode võttes arvesse kulupiiranguid. Kokkuvõttes hind määrab kulud, mitte vastupidi.
Järgnevalt vaatleme hinnakujunduses neid aspekte, mis on olulised turunduse seisukohalt.
Kõigile on teada, et ostja hinnatundlikkust mõjutab tavaliselt eelkõige toote hind, peale selle on veel ligi kümmekond tegurit, nagu hädavajalikkus, asendustoodete olemasolu, tarbimise ja ostmisega seotud riskid, ostukoha või kauba prestiižikus, ostumeeleolu jms. Kõik need tegurid mõjutavad mingil viisil, kui suur tähtsus on hinnal ostuotsuse langetamisel. Järgnevalt vaatleme üheksat olulisemat ostja hinnatundlikkust mõjutavat tegurit.
Asendajate olemasolu on kõige sagedamini sundinud arvestama toote hinnatundlikkust. Toote hinnatundlikkus võib olla väga kõrge, kui alternatiive on palju. Kuid ainuüksi alternatiivide arv ei seleta asendajate mõju hinnatundlikkusele, vaid ka asendajate olemasolust teadlik olemine. Mida enamatest asendajatest on ostjad teadlikud, seda hinnatundlikumad nad on.
Üheks tähtsamaks hinnatundlikkust mõjutavaks teguriks on toote ainulaadsus ostja jaoks. Ostjad on seda vähem hinnatundlikud, mida rohkem nad väärtustavad selle toote ainulaadseid omadusi võrreldes konkureerivate toodete omadega. Mida rohkem ostjad väärtustavad toote ainulaadsust, seda vähem tähtis on nende arvates hind otsustamisel , kas osta või mitte. Kallite toodete müüjatel on otstarbekas kulutada märkimisväärne rahasumma reklaamile, kuulutamaks nende erinevust konkurentide omast ning omistamaks sellele erinevusele kõrget väärtust.
Mõnede toodete puhul tähendab hind palju enamat kui raha, mille ostja peab välja andma. Niisuguseid tooteid jagatakse turunduse õpikutes mõnikord kolme rühma:
- imagot andvad tooted
- erakordsed tooted
- tundmatu kvaliteediga tooted.
Niisuguste toodete puhul kehtib reegel: mida enamat kaup ostjale tähendab, seda vähem on ostjad hinnatundlikud, kuivõrd kõrgem hind annab tunnistust toote kõrgemast kvaliteedist.
Siinjuures tuleb arvestada, et mida kahjulikumad on madala kvaliteediga kauba omandamise tagajärjed, seda enam see efekt võimendub.
Turu-uuringud näitavad, et ostjad on seda hinnatundlikumad, mida suurem on kulutus. Mida rohkem ostja tootele kulutab , seda suuremat efekti annab hinna alandamine .
Näiteks suured pered kalduvad olema toidu ostmisel hinnatundlikumad, sest nad kulutavad toidule rohkem. Selle teguri arvestamisel on oluline teada, kui suured on ostja kogukulutused tootele ja kui suure osa need moodustavad tema sissetulekutest.
Hinnatundlikkust määravaks teguriks on ostja poolt tegelikult makstava hinna osatähtsus. Inimesed ostavad mitmeid tooteid, mille eest maksab tervenisti või osaliselt keegi teine. Mida väiksem on ostjate poolt tegelikult makstava hinna osa, seda vähem hinnatundlikud nad on. Efekti võib anda isegi näilik kulude jagamine. Võimaldades ostjale krediiti, vähenevad tema kohesed kulud ning ostja hinnatundlikkus väheneb. Head näited on siin liising , krediitkaardid jne.
Toote asendajate võrdlemise keerulisus võib osutuda oluliseks hinnatundlikkust mõjutavaks teguriks. Ostjad on toote hinna suhtes vähem tundlikud, kui konkureerivaid pakkumisi on raske võrrelda. Tooted, mille omadusi ja hindu ostjad saavad vähem võrrelda, on ostjate seisukohalt vähem asendatavad . Selle tulemusena väheneb hinna tähtsus ostmisotsuses.
- Vältimatu investeeringu mõju
Ostjad on toote hinna suhtes seda vähem tundlikud, mida suurema vältimatu kulu nad on teinud, lootes toodet pikemat aega kasutada. Näiteks sellega on seletatav ka, miks ostjad ei ole olnud nii tundlikud bensiini hinna suhtes (auto ostmiseks on investeering tehtud).
Hindasid tajutakse sageli väga erinevalt, kuigi absoluutväärtus võib olla neil praktiliselt sama. Järgnevalt on toodud mõned psüholoogilised tegurid, mis omavad olulist mõju hinnakujunduses:
Kui tarbijate reaktsioonid hindade erinevustele oleksid täiesti ratsionaalsed , peaks samasugune hindade erinevus tekitama alati sama käitumisreaktsiooni. Vastupidise kinnituseks on küllaldaselt anekdootlikke ja katselisi tõendeid. Kui toode A maksab ühes poes 10.- krooni ja teises poes 15.- krooni, siis loete seda 5 kroonist erinevust väga suureks. Kui aga toode B maksab ühes poes 1000.- krooni ja teises poes 1005.- krooni, siis loete seda erisust tühiseks.
- Ümardamata hindade tajumine
Teiseks teguriks, mis arvatakse üldiselt mõjutavat ostjatel hinnavahe tajumist, on ümardamata hinnad: 19.90, 99.90 või 4999 ümardatud hindade nagu 20.00, 100 ja 5000 asemel. Ostjad tajuvad ümardamata hindu veidi madalamatena ümardatud hindadest. Seda aga mitte alati. Olenevalt ostmissituatsioonist näib hinnang varieeruvat küllaltki märkimisväärselt. Praegu selle varieerumise täpseid põhjusi ei teata. Üheks võimalikuks seletuseks on, et ümardamata hindade kasutamine on efektiivne vaid nende toodete puhul, mida ostetakse kiiresti, nagu toidukaubad , ega kehti toodete korral, mille ostmist ostjad kaua kaaluvad. Võib ka olla, et ostjad on hakanud ümardamata hindu seostama alandatud hindadega ja seepärast tõmbavad need rohkem tähelepanu.
Tegelikult püüavad täisarvudest veidi madalamaid hindu kasutavad firmad luua madala hinna imagot, kõrgema kvaliteedi imago taotlevad firmad aga väldivad hoolikalt seda hinnakujundustaktikat.
- Hind kui võimaluse maksumus
Praktika näitab, et mingi rahasumma loovutamine valmistab inimestele rohkem negatiivseid emotsioone kui sama rahakoguse saamine positiivseid.
Mingit kaupa peaks olema lihtsam müüa, kui selle hinda saab esitada pigem loovutatud võimalusena kui otsese kaotusena. Võimaluse pakkumine maksta ostude eest palgast mahaarvamise teel (näiteks kindlustus, pensionikindlustus ) peaks muutma nende ostmise tõenäolisemaks kui samade ostude eest otsemaksmise vajadusel. Palgast mahaarvamise teel maksmise korral peetakse seda kulu pigem kasu (palgasumma) vähenemiseks kui kaotuseks.
Sama toote erinevad hinnad tuleks alati esitada kõrgema hinna allahindlustena ja mitte madalama hinna hinnalisadena. Lennukompaniid teatavad kõigepealt üldiselt kõrgeima hinna ja seejärel alandavad seda mitmesuguste soodustuste kaudu. Kujutlege, kuidas suhtutaks, kui lennufirma teataks hinnaks keskmise tegelikult makstava rahasumma, kuid lisaks, et see ja teine reis maksavad seekord nii palju enam.
- Eraldiseisvate kasude koosarvestamine
Hinna mõttelise kujundamise teiseks põhimõtteks on: kasude ja kahjude efekt nende kasvades väheneb. Iga lisanduv kasu- või kahjusumma avaldab väiksemat mõju kui sellele eelnev rahasumma. Seepärast ei ole 100 kr. võitmine kümme korda meeldivam kui 10 kr. võitmine ja 100 kr. kaotamine ei ole kümme korda valulikum 10 kr. kaotamisest.
See põhimõte pakub veel ühe põhjenduse toote komplekteerimise taktikale. Kui ostjad peavad komplekti kuuluvaid üksiktooteid ühtse hinnaga (ühekordse kahju eest) saadavaks üksikkasuks (palju positiivseid väärtusi), kalduvad nad tooteid ostma meelsamini kui eraldi pakkumisel. Näiteks auto ostmise ajal on inimest kergem veenda autole stereokomplekti ostma kui sama toodet eraldi müües. Täiendav 3–5 tuhat krooni ei näi auto hinnale lisandudes nii heidutav.
Analoogiliselt on seletatav, et krediitkaardid ajendavad inimesi rohkem kulutama. Kaart võimaldab rahakulutajal saada arvukatest ostudest palju eraldiseisvaid meeldivaid kogemusi, mille eest makstakse ühe suure arvega. Suur arve tundub vähem valulikuna kui paljud sama kogusummaga väiksemad arved .
Järgnevalt räägime hindade muutmisest.
Hindade alandamine on kõige levinum võte ettevõtte nii strateegiliste kui taktikaliste eesmärkide saavutamiseks. Mõnikord aga jäetakse tahtlikult või tahtmatult selle sammu negatiivsed tagajärjed arvestamata.
Vanadele klientidele pahameele põhjustamine – kliendid, kes ostsid kaupa täishinna eest näevad hinnaalanduses omandatud kauba väärtuse langust: et tegelikult on see toode siis hoopis nii vähe väärt.
Negatiivne mõju imagole – allahindlused võivad tekitada tarbijas kahtlusi toote kvaliteedi või edukuse osas ning seega mõjutada negatiivselt brandi imagot
Klientuuri lojaalsuse vähenemine – kui hinnaalandusega meelitatakse üle kliente, on nad enamasti ebalojaalsed ja lähevad üle esimese konkurendid juurde, kes neile odavamat hinda pakub
Kopeerimine – hinnaaladus on konkurentide poolt kergelt kopeeritav ja kui nad seda teevad, on kõik konkurendid kokkuvõttes halvemas seisus kui enne hinnaalandust
Turuosa säilitamiseks või kasvatamiseks soovitatakse hinnaalanduse asemel kasutada teisi meetmeid. Hinna langetamine ei ole ainus relv . Näiteks võib tõsta tarbijate poolt tajutud väärtust või luua hinnatundlikke segmentide kaitseks nö. hinnakaitse toode.
Hindade tõstmine. Tavaliselt sellest ei taheta rääkida ega kirjutada kuna sellega kaasneb sageli klientidele tarbijaväärtuse langemine . Tarbijad aktsepteerivad hinna tõstmist kergemini, kui inflatsioon on kõrge ja vastupidi.
Samas on praktikas kasutusel mitmeid võtteid ja tehnikaid, mis võimaldavad säilitada või tõsta hindu. P. Doyle oma raamatus “Väärtuspõhine turundus” toob ära kuus hindade tõstmise võimalust. (Doyle, 2000, lk. 288). Nendeks on:
- Suurema väärtuse pakkumine;
- Väljumisbarjääri loomine;
- Väärtuse demonstreerimine;
- Segmentimine ja positsioonimine;
- Vajalikud klauslid lepingutes;
- Müügitreening- ja motiveerimine .
Turu segmenteerimine tähendab ostjate jaotamist selgesti eristatavateks gruppideks ehk segmentideks, mis võimaldavad firmal kohandada igasse segmenti kuuluvatele ostjatele sobivaid turustusprogramme.
Olulisemad segmenteerimise taktikad oleksid järgmised:
- Segmenteerimine ostja identifitseerimise teel. Mõnikord on erisuguse hinnakujunduse kasutamine eri segmentides lihtne, kui eri segmentidesse kuuluvatel ostjatel on ilmsed iseärasused. Juuksurid võtavad lühikeste ja pikkade juuste lõikamise eest erisugust hinda, sest pikki juukseid on tavaliselt raskem lõigata
- Segmenteerimine müüjate abil. Sageli ei sõltu ostja hinnatundlikkus millestki kergesti märgatavast või teguritest, mida tarbija meeleldi avaldab. See võib sõltuda hoopis ostja informeeritusest, alternatiividest ja sellest, missuguseid väärtusi omistab tarbija müüja pakkumise eristavatele väärtustele. Niisugusel juhul oskab ostjaid klassifitseerida vaid müüja, kes on saanud eriettevalmistuse kauba pakkumises ja segmenteeritud hinnakujunduseks vajaliku informatsiooni hindamises.
- Segmenteerimine ostu asukoha järgi. Kui ühte turusegmenti kuuluvad tarbijad ostavad erinevatest kohtadest, saab neid segmenteerida ostu asukoha järgi. Niisugune teguviis on levinud toodete laia valiku puhul. Hambaarstidel, optikutel ja muudel spetsialistidel on mõnikord eri linnaosades mitu vastuvõtukohta, igaüks oma hinnaskaalaga vastavalt klientide erisugusele hinnatundlikkusele. Paljud toidukaupluste ketid jagavad oma kauplusi konkurentsi intensiivsuse järgi gruppidesse ja kasutavad neis piirkondades, kus konkurents on kõige intensiivsem, madalamaid hindu.
- Segmenteerimine ostmisaja järgi. Kui erinevatesse turusegmentidesse kuuluvad tarbijad ostavad eri ajal, saab neid segmenteerida ostmisaja järgi. Teatrid segmenteerivad oma turgu sel teel, et pakuvad päevaseid etendusi tunduvalt madalamate hindadega, apelleerides hinnatundlikele pensionäridele, õpilastele ja töötutele, kes saavad niisugustel aegadel kõige paremini etendustel käia. Vähem hinnatundlikud õhtuste etenduste külastajad ei saa nii kergesti oma tööd ümber korraldada või kokkusaamisi määrata, et kasutada ära odavamaid päevaseid piletihindu.
- Segmenteerimine ostukoguse järgi. Kui eri segmentidesse kuuluvad tarbijad ostavad erisuguses koguses, võib neid mõnikord segmenteerida koguselt tehtavate allahindlustega. Koguselt allahindluse taktikat on nelja tüüpi:
allahindlus mahult
allahindlus tellimuselt
astmeline allahindlus
kaheosalised hinnad.
Allahindlused mahult. Suures mahus ostvad tarbijad on tavaliselt hinnatundlikumad. Suurema koguse ostjaid on tavaliselt vähemkulukas teenindada. Müügi- ja teeninduskulud ei suurene üldiselt proportsionaalselt ostukogusega. Niisugustel juhtudel on allahindlus koguselt kasulik.
Allahindlus tellimuselt. Sageli suureneb töötlemis- ja transpordikulu tarbija tellimuse suurenedes väga vähe. Seetõttu väheneb tellitud koguse suurenedes töötlemis- ja transpordikulu ühiku kohta. Sel põhjusel eelistavad müüjad üldiselt suuri ja harvemaid tellimusi sagedastele väikestele tellimustele. Niisuguste tellimuste soodustamiseks võimaldavad müüjad sageli ostetud koguselt allahindlust.
Astmeline allahindlus. Astmeline allahindlus erineb tellimuselt teostatavast allahindlustest selle poolest, et seda ei rakendata kogu ostetava koguse suhtes, vaid ainult üle teatava koguse ostetava kauba suhtes. Põhimõte on selles, et ajendada üksikostjaid ostma toodet rohkem, ilma et peaks alandama nende koguste hinda, mille eest nad maksaksid kõrgemat hinda.
Kaheosaline hinnakujundus. Kaheosaline hind tähendab, et ühe toote tarbimiseks on kehtestatud kahesugune hind. Näiteks lõbustusparkidel on mõnikord sissepääsupilet pluss veel iga atraktsiooni pileti hind, autoüürimisfirmadel on päevatasu pluss tasu läbisõidult ja tenniseklubidel on liikmetele aastamaks pluss tasu väljaku kasutamise aja eest. Igal niisugusel juhul maksavad sagedamini kasutajad sama toote eest vähem kui harvem kasutajad, sest püsiv tasu jaguneb enamatele ühikutele.
- Segmenteerimine toote kujunduse alusel.
Segmenteerida toote kujunduse järgi on lihtne niisugust teenust müües nagu lennureisid, sest müüja saab toote edasimüüki kergesti piirata. Kui lennupileteid ei müüdaks kindlatele reisijatele, tekiksid varsti firmad, kes ostaksid allahindlusega piletid ette ära ja müüksid neid hiljem ärimeestele edasi. Kui tooteks ei ole teenus, muutub niisuguse madala ja kõrge hinnaga turgude vahendamise takistamine raskeks. Selle probleemi lahendamiseks tuleb odava hinnaga toodet mingil viisil muuta, et selle kohandamine müügiks kõrge hinnaga turul ei oleks praktiline.
Segmenteerimine toote komplekteerimise teel
Toote komplekteerimine on segmenteeritud hinnakujunduse laialdaselt kasutatav taktika, kuigi selle aluseks olev mõttekäik jääb sageli tähele panemata. Kaupluseomanikud ühendavad tasuta parkimise oma kauplusest sooritatud ostuga. Toidukauplused ühendavad degusteerimise oma toidukaupluses ostu tegemisega. Restoranid ühendavad toidud ühtse hinnaga lõunasöögiks, mis on tavaliselt samade toodete eraldi tellimise odavamaks alternatiiviks. Sümfooniaorkestrid müüvad kontsertide abonementpileteid.
7.3.TURUSTAMINE
Iga müüja peab mõtlema sellele, kuidas teha oma tooted tarbijale kättesaadavaks. Tooteid võidakse müüa otse või kasutada selleks vahendajaid.
Kus ja kuidas tuleks turustada? Organisatsioonidest ja üksikisikutest koosnevat vahendajate süsteemi, kelle abil toode liigub tootjalt tarbijale nimetatakse turustuskanaliks ning nimetatud protsessi turustamiseks. Iga tootja peab hoolitsema selle eest, et tema tooted oleksid õigel ajal õiges kohas ja õigesti kättesaadavad.
Turustamise all mõeldaksegi neid ettevõtte tegevusi, mille tulemusel kliendid saavad soovitud kaubad oma kasutusse võimalikult väiksema vaevaga, kiiresti ja täpselt.
7.4.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON
Turunduskommunikatsiooni ehk turundusteabe levitamise all mõeldakse kõiki meetmeid, mille kaudu viiakse informatsioon toote kohta tarbijani – milliseid tooteid firma pakub, millise hinnaga, kust ja millal neid saab, millistel tingimustel jne. Selle tegevuse abil püütakse mõjutada tarbijate ostuotsuseid.
Turundusteabe levitamise meetmeid planeerides tuleb asetada end ostja rolli.. Turundusteabe levitamine sisaldab turunduseesmärkide saavutamiseks kasutatavat reklaami, isiklikku müüki, müügi soodustamist ja avaliku arvamuse kujundamist.
7.4.1.ISIKLIK MÜÜK
Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003.
Isiklik müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab otseselt ostja ostuotsust. Müüjapoolne eesmärk on toote esitlemine ja mahamüümine. Tavaliselt luuakse otsekontakt, kuid suhelda võib ka telefoni, faksi , interneti või video vahendusel.
Üldiselt on nii, et mida väiksem on potensiaalsete tarbijate hulk, mida keerukam ja kallim on toode, seda olulisem on isiklik müük.
Paljud tooted vajavad tunnustuse saamiseks aktiivset müüki. Enne, kui tarbija julgeb toote osta, peab keegi talle selle häid omadusi tutvustama või lausa demonstreerima.
Isikliku müügi eelised teiste toetusmeetmestiku osadega:
Müüja kohandub vastavalt tarbijale ja tema vajadustele. Ostaja küsimustele vastatakse kompleksselt. Kui ostja on kahtleval seisukohal või lausa negatiivselt meelestatud, saab müügistrateegiat kiiresti muuta. Lisandväärtus võib tekkida ka müügiprotsessist, mis võib olla ka kaudselt nt turu-uuring.
Tagasiside ostjalt on väga kiire ja seetõttu saab müüja ka kiiresti kliendi reageeringule vastata. Tagasiside võib olla positiivne (ilmselt järgneb sellel puhul toote ost), neutraalne või negatiivne. Müüja on tagasisidet firmale vahendades sisuliselt ka turu-uuringu tegija , kuna müügiprotsessis tulevad välja otseselt firma tugevad ja nõrgad küljed.
Isiklik müük on sihitud üldjuhul ühele inimesele või väikesele inimeste grupile-väga tähtis eelis võrreldes teiste meetoditega. Me saame pöörata tähelepanu potsensiaalsetele ostjatele, mitte umbmäärasele inimmassile ning seega hoida kokku nii aega kui raha.
- ostuotsustusprotsessi lõpetamine
Isiklikul müügil on väga oluline mõju tarbija ostuotsuse langetamisel. Üldiselt on nii, et pärast müüjaga otsekontakti on ta ostuvalmidus palju suurem kui näiteks reklaami lugedes . Reklaam on peibutis toomaks tarbijat kauplusesse, kuid lõpliku valiku teeb ta üldjuhul konsulteerides müüjaga näiteks ka selliste teemade osas, mida reklaamis üldse polnud mainitud -garantii, järelhooldus, remont jne.
Isikliku müügi puudused:
Sama momendi tõime välja ka eeliste osas. Siiski, isikliku müügi korral suudab müüja suhelda vaid ühe või äärmisel juhul väga väikese hulga inimestega korraga ning suure tarbijaskonna puhul vajab firma suurt arvu müügipersonali. Samuti pole isiklik müük ka majanduslikult kasulik, kui on tegemist suure hulga ostjatega.
Isiklik müük on toetusmeetmestiku kulukaim osa. Paljud arvavad , et enamik raha kulub toote tutvustamisel reklaami peale, kuid tegelikult on siiski iskiliku müügi peale kulutatud summad sageli suuremad. Siit tulenevalt kasutatakse iskiliku müüki vaid küllalt väärtuslike kaupade korral-kinnisvara, auto, mööbel, eksklusiivsed rõivad, lõhnaõlid jne.
Paljudel inimestel on isiklikust müügist halb kogemus. Kuvandiks on müüjate ebaausus, tarbetute ja ebakvaliteetsete asjade kaelamäärimist jne. Ostja silmis on stereotüüpne müüja pealetükkiv tüüp, kes libeda keele ja ebaeetilise käitumisega püüab ostjat sundida viletsat, mõttetut kaupa kalli raha eest ostma.
Enne, kui algab müüja-ostja otsesuhtlus, tuleb leida tulevane tarbija. Potensiaalseid ostjaid on kolme tüüpi:
- võib-olla ostja-isik, kes ehk toote ostab;
- võimalik ostja-isik, kes tahab või vajab toodet;
- võimeline ostja-isik, kes soovib toodet, võib seda endale lubada ning langetab ka ostuotsuse.
Kui tegemist on laialt tarbitava tootega , võib kasutada ka lausküsitluse meetodit. Isiklikud visiidid firmadesse lähevad küllalt kalliks ja enamikes firmades tekitab see juba eos viha järjekordse müügiesindaja külaskäigu suhtes. Praktikas on laialt levinud odavam variant-telefonimüük. Niisugune müügimeetod eeldab loomingulisust, kogemust ja taktitunnet.
7.4.2.MÜÜGITOETUS
Müügitoetus ehk müügi soodustamine hõlmab neid toetusmeetmeid, millega stimuleeritakse tarbijaid ostma, vahendajaid tõhusamalt tegutsema või siis mõlemat. Need on meetmed, mis püüavad toodet kliendile lähemale tuua, anda tootele lisaväärtust. Näiteks toodete näitusmüügid, esitlused , kataloogid jms.
Tarbijate müügisoodustused on:
- Tootenäidist jagatakse tasuta,
- Tihti on väiksemamahulisem kui originaal ,
- Kõige kallim müügisoodustus,
- Sageli tehniliselt raskesti teostatav,
- Kasutatakse ka proovikaupa (nt auto).
- ERGUTUSHIND
- Lühiajaliselt alandatud hind
- Kasutatakse kupongi (ostja saab selle esitamisel odavamalt toodet osta),
- Levinud on sooduskomplektid-mitu toodet komplektis on üksikute summast soodsam osta.
- Korraldatakse mälumäng, ankeetküsitluse täitmine jms ja võitja saab soodustusi või võidupreemiaks tasuta toote,
- Loterii on hetkel väga populaarne müügisoodustuse meetod.
- Tasuta preemia saab mingi teise tootega kaasa,
- Iseend tasuva toote puhul on põhitoote hind nii kõrgeks aetud, et see tasub ka nn lisapreemia eest,
- Mõjus vahend on anda tootele pikem garantii, kui konkurentid seda teevad.
- Riiulisildid
- Reklaamkirjed kärudel ja kottidel,
- Väljapanekud vahekäikudes,
- Siseraadio
- Lipud, märgid, kaubanäidised.
- Demonstratsioon,
- Reklaamtoode (pastakas, kalender, vihmavari jne).
7.4.3.AVALIKU ARVAMUSE KUJUNDAMINE
Avaliku arvamuse kujundamine (public relations) – see on personali omavaheline suhtlemine , suhtlemine klientide ja avalikkusega. Avalikke suhteid ei kujundata mitte ainult sihtturgudega, vaid need luuakse kogu ühiskonnaga. Selline protsess on pikaajaline, kuid tihti toetusmeetmestikus kõige mõjuvõimsam.
Avaliku arvamuse kujundamist võib käsitleda kahel viisil:
- Firmast sõltumatult avaldatakse firma või toote kohta infot meediakanalites,
- Sageli esineb selline kujundamine ajakirjades ja teleuudistes,
- Tasuta avaliku arvamuse kujundamine võib olla nii reklaam kui antireklaam.
- Reklaam, mille eest makstakse sageli kaudselt,
- Levinud on sponsoreerimine, demonstratsioonid, haridusprogrammid.
7.4.4.REKLAAM
Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003.
Reklaam on kõige tuntum, kõige nähtavam ja tavaliselt ka kõige sagedamini kasutatav turunduskommunikatsiooni vahend. Reklaami põhiülesanded on suurendada toote, teenuse või ettevõtte tuntust ja kujundada ettevõtte hea maine. Kuna reklaami mõju on tavaliselt pikaajaline, võib teda nimetada ka strateegiliseks turunduskommunikatsiooniks.
Selle järgi, kuidas reklaamsõnum potentsiaalsetele klientideni jõuab jaotatakse reklaam meediareklaamiks (ajalehed, ajakirjad , televisioon , raadio jms) ja sihtreklaamiks (reklaamkirjad, kataloogid, reklaamkingitused jms).
Ajalehereklaam on kõige levinum ja vanem reklaamiliik peaaegu kõigis maades. Lisaks reklaamiteate paigutamisele ajalehe erinevatele lehekülgedele on võimalik kasutada ka lehega koos levitatavaid lisalehti.
Kujundatud reklaami põhielementideks on:
Pealkirja, juhtlauset peetakse trükiteadete tähtsaimaks elemendiks. Uuringud näitavad, et keskmiselt neli lugejat viiest ei jõuagi pealkirjast kaugemale. Teade võibki piirduda ainult õigesti sõnastatud ja kujundatud pealkirjaga.
Põhitekst on reklaamiteates peamise informatsiooni kandja, ta täpsustab ja seletab lahti pealkirja, illustratsiooni. Väga raske on kirjutada lugemakutsuvat reklaamiteksti, eriti kui on teada, et 80% lehelugejatest ei jõua kunagi pealkirjast kaugemale. Tähtsaim reegel tekstikirjutajale on — mida lühem, seda parem. Teksti loetavust püütakse saavutada erinevate võtetega, milledest kasutatavamad on realiseeritud järgmiste tekstitüüpide kaudu:
- naljale orienteeritud — humoorikad;
- kirjeldavad , objekti ennast või temaga saadavat hüve lahti seletavad, täpsustavad;
- küsimusele vastavad — annavad vastuse pealkirjas esitatud küsimusele või illustratsioonis kasutatud situatsioonile, nad on orienteeritud õpihimule, teada tahtmisele;
- jutustavad — kogu informatsioon lühijutu, koomiksi , dialoogi vormis;
- soovituslikud — autoriteedi ütlusi ja tõestusi objekti kohta esitavad .
Illustratsioon — pilt on trükitud reklaamiteate tähtsaim visuaalne element. Oma panuse reklaamiteate päralejõudmisse võib ta anda mitmel erineval teel:
- äratab sihtauditooriumi tähelepanu, püüab kinni nende pilgu;
- esitleb visuaalselt reklaamiideed, eriti siis, kui sõnadesse on seda raske või võimatu valada;
- muudab reklaami usutavamaks, hüve silmaga nähtavaks;
- juhatab lugeja teate teiste elementide juurde, täiendab põhiteksti, pealkirja.
Kompositsioon on kõigi reklaamiteate elementide koondamine ühtseks tervikuks. See on reklaamiteate üldilme kujundaja, üksikelementide koosmängu soodustaja või segaja.
2.Ajakirjareklaam on oma mõjurite poolest sarnane ajalehereklaamiga, siiski on terve rida põhjusi, miks ajakirjad saavad reklaamile kulutatud rahamahust endale 4–6 korda vähem kui ajalehed:
- pikk ilmumistsükkel — nädalast kuni paari kuuni ulatuv ilmumispaus muudab ajakirjad mitteoperatiivseks suhtluskanaliks;
- territoriaalselt hajutatud auditoorium — ajakirjade sihtsuunaline ülesehitus on rajatud hoopis teistele printsiipidele kui ajalehtedel. Kui ajalehtede hulgas on domineerivad üldsuunitluse ja piiratud territoriaalse levialaga väljaanded, siis ajakirjadest on enamik erisuunitlusega (naised, spordihuvilised, tehnikahuvilised, aiapidajad jne.) ja laia, hajutatud levialaga väljaanded.
Ajakirjad on heaks kanaliks mainereklaamile ning samuti kaubagrupi üldnõudlust ergutavate ja uudiskaupu tutvustavatele teadetele. Perfektne trükitehniline teostus soliidsetes ajakirjades tõstab eriti kõrgeks reklaami visuaalse mõju.
3.Raadio
Raadio osatähtsuse kiire tõusu reklaamis aastatel 1930 – 1960 peatas televisiooni tulek reklaamiturule. Potentsiaalselt on raadio kui suhtluskanal kõige suurema haardega, sest mingisugune raadio on igas kodus, enamikus autodes ja ka töökohtadel.
Raadios edastatavate reklaamiteadete põhitüübid on:
- otsepakkuv, ühe hääle (reeglina tundmatu) poolt edastatav teade reklaamiobjekti headuse, hinna, ostupaiga või muu sarnase kohta. Oma olemuselt sarnaneb see lihtsate klassifitseeritud trükikuulutustega;
- dialoog, kahe või ka rohkema hääle kontrastile baseeruv, mingit lihtsat süžeed omav teade. Erinevate häälte kasutamine loob eeldused suuremaks huvitatavuseks;
- jutustav, lühijutu vormis esitatav teade. Arvestades standardset aega 60 sek. või vähemgi, on küllalt raske teha köitvat jutustust. Palju kasutatakse humoorikat teemaarendust;
- kuuldemänguline, kindlate tegelaskujudega ja reeglina tõsielulise süžeega minivorm.
- laulev, originaalsel või tuntud meloodial põhinev muusikaline teate vorm. Algselt pikemast meloodiast, kui see on omandanud juba teatud seostatavuse reklaamiobjektiga, kujunevadki sageli nn. tunnusmeloodiad (näiteks Coca- Cola ).
Toome siinkohal mõned üldreeglid raadioteadete koostamiseks :
- pane inimeste kujutlusvõime tööle häälte ja helide abil;
- kasuta meeldejäävat helilist lahendust , et teade tõuseks esile teiste raadioteadete hulgast;
- püüa leida erilise tämbriga hääli;
- kasuta lihtsat ja võimalikult asjakohast muusikat;
- edukam on lühikesi sõnu ja lauseid kasutav raadiotekst;
- keskendu tekstis vaid ühele, peamisele teatele ja korda seda, ära püüa korraga anda mitut teadet;
- katsu juba teate alguses ära märgistada sihtauditoorium;
- kuulsuste ja avaliku elu tegelaste kaasamisel pea silmas, et loeb vaid nende hääle, mitte näo tuntus.
4. Televisioon
Reklaamijale on televisioon oma tehniliste võimaluste, mõjutamisvahendite ja mõjujõu poolest kõige ahvatlevam suhtluskanal. Aeg ja praktika on välja selekteerinud mõningad rusikareeglid reklaamiklippide tegemiseks:
- loo peab jutustama pilt, televisioon on eelkõige visuaalne meedium;
- haara vaataja tähelepanu juba esimese 5 sekundiga, pärast on hilja , vaataja on võib-olla läinud juba teise tuppa või kanali ümber lülitanud;
- otsi võtmestseeni, mis võtaks kokku kogu teema;
- näita rohkem inimesi kui asju, vaatajad on rohkem huvitatud asjade seosest kasutajaga ja kasutamisest kui asjast iseenesest;
- ära pane vaatajat liialt ajusid pingutama, ülesehitus olgu lihtne ja üheselt mõistetav. Kui pakud mõistatuse, siis peab sellele järgnema ka vastus;
- arvesta juba kavandamisel võimalusega näidata mitte ainult tervet klippi, vaid ka selle lühivariante;
- pea meeles, et iga sekund maksab. Tavalise 30–sekundilise klipi maksumus on kaks korda suurem 15– sekundilise omast, aga meeldejäämiseks on nende šansid peaaegu võrdsed.
5.Otsereklaam
Otsereklaami all mõistame näiteks järgnevaid elemente:
- reklaamvoldik,
- telefonikõne,
- kaubakataloog,
- reklaamkiri,
- soodusmüügi reklaamleht jms.
Otsereklaam sisaldab palju rohkem informatsiooni, kui näiteks enamik raadio- ja telereklaami. Otsereklaamiga käib kaasas siiski ka mitmeid probleeme, nagu näiteks see, et inimesed peavad enamikku otsepostitust nn rämpspostiks ja viskavad selle lihtsalt minema. Samuti on potensiaalsele kliendile helistamine reklaamimise eesmärgil väga tüütu ja üldjuhul mõjub antireklaamina.
Otsereklaami eelised on järgmised:
- suunatav sihtauditooriumile,
- säilitatav,
- paidlik,
- tihti on efektiivsus mõõdetav.
Puudused:
- suhteliselt kallis,
- paljude inimeste jaoks tüütu ja pealetükkiv.
5.Internetireklaam
Internetireklaam jaguneb:
Reklaam teostatakse nn bänneriga, interaktiivse lingiga. Kui inimesel tekib huvi reklaamitava vastu, siis klikkab ta bänneril ja liigub edasi saamaks rohkem informatsiooni reklaamitava kohta.
Koduleht on internetis firma visiitkaardiks. Sealt saab infot nii firma enda, selle toodete ja hindade kohta. Üks võimalikke väljundeid on internetipoe võimalus.
Võimalik on saata tuhandeid reklaamimeile inimeste postkastidesse. Üldjuhul on tegemist nn rämpspostiga, mille saatmine on seadusega paljudes riikides seadusega karistatav ja mõjub reeglina antireklaamina.
Internetireklaami eelised:
- Inimene on protsessis aktiivne,
- Tohutu auditoorium,
- Piiramatu infomaht,
- Reklaam on pidevalt saadaval,
- Madal hind,
- Hea tagasiside,
- Reklaami muutmine lihtne ja odav.
Puudused:
- Paljudele inimestele tundub pealetükkiv ja tüütu,
- Konkureerivaid sõnumeid tohutult,
- Mõnikord tehnilised probleemid: turvalisus, anonüümsus jne.
6.Välireklaam ning ühissõidukite reklaam
21
Kõik kommentaarid