adessiiv alaltütlev 10. lahjakkaa/lta tytö/ltä -lta, -ltä ablatiiv saav 11. lahjakkaa/ksi tytö/ksi -ksi translatiiv 7 P. Alvre, Käänamine. Soome keele õpik isehakkajaile, Tallinn, 1971, lk 44-45. 8 T. Roos, I.Tamm, Käändsõna. Puhutteko Suomea, Tallinn, 1981, lk 213-214. olev 12. lahjakkaa/na tytö/nä -na, -nä essiiv 13. ilmaütlev lahjakkaa/tta tytö/ttä -tta, -ttä abessiiv kaasaütlev** 14. - - komitatiiv viisiütlev*** 15. jalan -n instruktiiv Ainsusest Kääne Mitmus Tunnus
millele? autole autodele 8. Alalütlev adessiiv kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev ablatiiv kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav translatiiv kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav terminatiiv kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev essiiv kellena? millena? autona autodena 13. Ilmaütlev abessiiv kelleta? milleta? autota autodeta 14. Kaasaütlev komitatiiv kellega? millega? autoga autodega
milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi, nt keresse ~ kerre.
Kuhu? 9. Alalütlev Kellel? -lla -i -lla (adessiiv) Millel? -llä -llä Kus? 10. Alaltütlev Kellelt? -lta -i -lta (ablatiiv) Millelt? -ltä -ltä Kust? 11. Saav Kelleks? -ksi -i -ksi (translatiiv) Milleks? 12. Olev Kellena? -na -i -na (essiiv) Millena? -nä -nä 13. Ilmaütlev Kelleta? -tta -i -tta (abessiiv) Milleta? -ttä -ttä 14. Kaasaütlev Kellega? - -i -ne- (komitatiiv) Millega? (+poss.suf) 15. Viisiütlev Kuidas? -n -i -n (instruktiiv)
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik
alaleütlev allatiiv All heale sepale alalütlev adessiiv Ad heal sepal alaltütlev ablatiiv Abl healt sepalt saav translatiiv Trl heaks sepaks rajav terminatiiv Trm hea sepani olev essiiv Ess hea sepana ilmaütlev abessiiv Abess hea sepata kaasaütlev komitatiiv Kom hea sepaga Muud käänded Rahvusvaheline termin eestikeelne vaste lühend näide Instruktiiv viisiütlev INSTR lehvivi hõlmu Akusatiiv sihitav AKK sks den Mann
alaleütlev allatiiv All heale sepale alalütlev adessiiv Ad heal sepal alaltütlev ablatiiv Abl healt sepalt saav translatiiv Trl heaks sepaks rajav terminatiiv Trm hea sepani olev essiiv Ess hea sepana ilmaütlev abessiiv Abess hea sepata kaasaütlev komitatiiv Kom hea sepaga Muid käändeid Rahvusvaheline termin eestikeelne vaste lühend näide Instruktiiv viisiütlev INSTR lehvivi hõlmu Akusatiiv sihitav AKK sks den Mann
käänded sisseütlev ja alaleütlev, lokatiivsed (tegevuse kohta näitav) seesütlev ja alalütlev ning separatiivsed seestütlev ja alaltütlev. Eesti keelele omane kohakäänete kolmeaspektilisus eksisteeris juba uurali algkeeles. Esialgseiks kohakääneteks on peetud k-latiivi, na-lokatiivi ja ta- separatiivi. Tänapäeva eesti keeles on see ürgne kohakäänete kolmik kaotanud oma lokaalse sisu (na-lokatiivist on saanud essiiv, ta-separatiivist partitiiv) või hoopis kõrvale jäänud (klatiiv). Hoopis hiljem, läänemeresoome algkeeles kujunes välja uus kohakäänetesüsteem, kus tehakse vahet veel sise- ja väliskohakäänete vahel, kuid koha kolmeaspektilisuse väljendamine on säilitatud. Kohakäänete sarja kolmeliikmelisus on oluline uurali keelte tunnusjoon. Kohakäänete abil väljendatakse tüüpiliselt ka kogejat, omajat ja tegijat (erinevalt indoeuroopa keeltest).
18. Eesti keele kohakäänete kujunemine. Varasemas läänemeresoome algkeeles olid kohakääneteks latiiv (näitas tegevuse suunda), lokatiiv (näitas tegevuse kohta) ja separatiiv. Tänapäeva eesti keeles on olemuselt latiivsed käänded sisseütlev ja alaleütlev, lokatiivsed seesütlev ja alalütlev ning separatiivsed seestütlev ja alaltütlev. 19. Eesti keele kliitiliste käänete kujunemine. Essiiv (olev kääne) • Läänemeresoome algkeel: -nA (tegelikult juba vana Uurali lokatiiv) • Sõnavormi struktuuri tõttu oli essiiv tugevaastmeline! • Hiljem essiiv häälikumuutuste tagajärjel kadus: lõpuvokaal kadus lõpukao tõttu, siis kadus ka sõnalõpuline -n. • Eesti kirjakeeles on essiiv noorim kääne, mis võeti üle eR-st (seal lõpukadu ei toimunud) soome keele eeskujul 19. sajandil
milles? kus?) -s (metsa/s); 6) seestütlev e elatiiv (kellest? millest? kust?) -st (toa/st); 7) alaleütlev e allatiiv (kellele? millele? kuhu?) -le (ema/le); -lle (su/lle); 8) alalütlev e adessiiv (kellel? millel? kus?) -l (venna/l); 9) alaltütlev e ablatiiv (kellelt? millelt? kust?) -lt (sõbra/lt); 10) saav e translatiiv (kelleks? milleks? -ks (kunstniku/ks); 11) rajav e terminatiiv (kelleni? milleni?) -ni (maja/ni); 12) olev e essiiv (kellena? millena?) -na (õpilase/na); 13) ilmaütlev e abessiiv (kelleta? milleta?) -ta (raha/ta); 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?) -ga (noa/ga). 3. Võrdluskategooria 1) algvõrre e positiiv. Tunnuseta; 2) keskvõrre e komparatiiv: -m : -ma (tunnus liitub omastava tüvele); 3) ülivõrre e superlatiiv: kõige + keskvõrre; i-ülivõrre (kahtlase/im, kaune/im); tüveülivõrre (kahtlasím, kením).
alaltütlev ehk 9. siililt ablatiiv semantilised käänded saav 10. siiliks translatiiv rajav 11. siilini terminatiiv olev 12. siilina essiiv ilmaütlev 13. siilita abessiiv kaasaütlev 14. siiliga komitatiiv 5 Eesti keele käsiraamat. - http://julia.eki.ee/books/ekkr/m48.html 6 3.1. Toomas Helpi põhjendus, miks eesti keeles ei ole 14 käänet [---] "Mul on juba praegu esitada viis konkreetset ettepanekut, kuidas "uus õige" eesti keele
omastav genitiiv sisseütlev illatiiv 7 seesütlev inessiiv saav translatiiv seestütlev elatiiv rajav terminatiiv alaleütlev allatiiv olev essiiv alalütlev adessiiv ilmaütlev abessiiv alaltütlev ablatiiv kaasaütlev komitatiiv Mõnes keeles võib esineda spetsiaalseid suunamarkereid, mida ei peetagi käändemarkeeringuks (nt inglise eastward ja toward), ka dagestani keeles DEFINIITSUS Definiitne - nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada
lõpukadu, i-e diftongides, vokaalharmoonia puudub, vältevaheldus esineb, ng:ng:lõng:lõngad, palatalisatsioon, gbd vokaalide vahel(tuba), illatiivis geminatsioon(tuppa). Kirderannikul sisekadu osalt toimumata(kandama,raudane), lõpukadu osalt toimumata(metsa,poika), i säilinud(poig,poika), ä-harmoonia säilinud(tüttär), vältevaheldus puudub(must,mustad), ng:nn:lang:lannad, palatalisatsioon puudub, kpt vokaalide vahel(tupa), geminatsioon puudub(tupa). Südaeestis essiiv puudub, valdav -de mitmus, eitusverb ei pöördu, aga kirderannikul essiiv: nuorena, valdav -i mitmud(oravi, kalo), eitusverb pöördub(en, et, ei, emme).
keskvõrre komparatiiv ohtlikum ülivõrre superlatiiv kõige ohtlikum Kääned: nimetav nominatiiv hea sepp omastav genitiiv hea sepa osastav partitiiv head seppa sisseütlev illatiiv seesütlev inessiiv seestütlev elatiiv alaleütlev allatiiv alalütlev adessiiv alaltütlev ablatiiv saav translatiiv rajav terminatiiv olev essiiv ilmaütlev abessiiv kaasaütlev komitatiiv instruktiiv viisiütlev akusatiiv sihitav sks den Mann daativ - () instrumentaal - () lokatiiv - ()
milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega
alaleütlev Allatiiv All heale sepale alalütlev Adessiiv Ad heal sepal alaltütlev Ablatiiv Abl healt sepalt saav translatiiv Trl heaks sepaks rajav terminatiiv Trm hea sepani olev Essiiv Ess hea sepana ilmaütlev Abessiiv Abess hea sepata kaasaütlev komitatiiv Kom hea sepaga Muid käändeid Rahvusvaheline termin eestikeelne vaste lühend näide Instruktiiv viisiütlev INSTR lehvivi hõlmu Akusatiiv Sihitav AKK sks den Mann
Ali öl-dü Ali sure-PST ‘Ali suri ära’ 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACC akusatiiv ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne CMP komparatiiv e keskvõrre COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis DAT daativ ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne GEN genitiiv e omastav kääne GER gerundiiv (des-vorm) ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood IND indikatiiv ehk kindel kõneviis INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e da-tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis NEG negatiiv e eitav kõneliik NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksiͲ kaalne tähendus on raskesti väljendatav)
· gbd vokaalide vahel: tuba · Palatalisatsioon puudub · Illatiivis geminatsioon: tuppa · Kpt vokaalide vahel: tupa · kl, kr > el, er: nõela, naerab · Geminatsioon puudub: tupa · sse-illatiiv · kl, kr > ul, ur: neul(a), naura · Esinevad je-illatiiv: sotaje ja lõputa illatiiv: · essiiv puudub sütäme · Valdav de-mitmus · Essiiv: nuorena · mitmuse gen -de: paremate · Valdav i-mitmus: oravi, kalo · nud-partitsiip ei muutu · Mitmuse gen -je: parembije · Nud-partitsiibis ainsus ja mitmus:
8. väliskohakäänded adessiiv kellel? millel? alaltütlev siili/lt 9. konkreetsed ehk semantilised käänded ablatiiv kellelt? millelt? saav siili/ks 10. translatiiv kelleks? milleks? rajav siili/ni 11. terminatiiv kelleni? milleni? olev siili/na 12. essiiv kellena? millena? ilmaütlev siili/ta 13. abessiiv kelleta? milleta? kaasaütlev siili/ga 14. komitatiiv kellega? millega? Lisaks loetletuile on eesti keeles vähestest sõnadest võimalik moodustada ka viisiütlevat käänet ehk instruktiivi, nt paljajalu, lehvivi hõlmu. Niisuguseid vorme ei saa tänapäeva 1
· Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. · Soovitab soomepärast ortograafiat saksapärase asemele. · Uue kirjaviisi rajaja Morfoloogia: · 3 astmevaheldustüüpi: klusiili kadu, assimilatsioon, nõrgenemine · Käänded jagunevad flektiivseteks (N, G, P) ja sufiksilisteks (9) · Käänete hulgas on essiiv, kuid pole komitatiivi ja terminatiivi (nagu soome keeles). Viimased on postpositsioonide hulgas. · Käändevormide moodustuse süstematiseerimise katse Sünatks: · Esimesena esitab: koopula, verbaalne ja nominaalne öeldis, lisand, täis- ja osaalus · Kasutamisest: täis- ja osasihitis, käändevormid, kaassõnad, infinitiivid, partitsiibid, adverbid · Reegleid soome keele eeskujul. Ahrensi grammatika etümoloogiline sõnaloend:
allikas. (Päike paistab- päike paistab. Päike paistab- lähme päevitama (vihje)) KÕNEKUJUNDID (troopid) Lihtsaim kõnekujund on EPITEET- kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend (peamiselt nimisõna ilmestamiseks). ! maa on maksakarvaline, meie kubjas kullakene, mustav on a põhi, salalik ta süle. VÕRDLUS- kõrvutamine ühistunnuse alusel ! iseloomustavad sõnad: kui, justkui, nagu, otsekui, essiiv, mõttekriips, koma. ! ! Justkui taeva pikne; Nii kui vahutav jõgi; kukleina kumerad rinnad; Mõte, nälgind vares. METAFOOR- ! ! Metafoor- ülekanne, teisendus ! ! Metonüümia- ümbernimetus, nimevahetus ! ! Iroonia- Teesklus, varjatud pilge. Laias mõttes võib kogu kaudsõnalisust metafoorikaks nimetada. Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel. Sinise taeva silm- päike. ! Metafoor lähtub lausetähendusest, kuid eemaldub sellest (taevas pole silmi) !
5) seesütlev e inessiiv (kelles? milles? kus?). -s (metsa/s) 6) seestütlev e elatiiv (kellest? millest? kust?). -st (toa/st) 7) alaleütlev e allatiiv (kellele? millele? kuhu?). -le (ema/le); -lle (su/lle) 8) alalütlev e adessiiv (kellel? millel? kus?). -l (venna/l) 9) alaltütlev e ablatiiv (kellelt? millelt? kust?). -lt (sõbra/lt) 10) saav e translatiiv (kelleks? milleks?). -ks (kunstniku/ks) 11) rajav e terminatiiv (kelleni? milleni?). -ni (maja/ni) 12) olev e essiiv (kellena? millena?). -na (õpilase/na) 13) ilmaütlev e abessiiv (kelleta? milleta?). -ta (raha/ta) 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?). -ga (noa/ga) 19. i-mitmus ja tüvemitmus - 1) aglutinatiivne selle mitmusetüübi puhul on täiesti selge, kus on tunnus, kus lõpp (nt aasta/i/d, tütre/i/d); tüvevokaal i > e (veske/i/d); pikk vokaal lüheneb (pu/i/d) EKG-s nimetatakse vaid seda i-mitmuseks;
annaabi.ee 
