veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.(https://et.wikipedia.org/wiki/Afrikaat, 09.10.2017) Lateraal konsonant, mille moodustamisel õhuvool väljub ühelt või mõlemalt poolt keelt. (https://et.wikipedia.org/wiki/Lateraal, 09.10.2017) Tremulant konsonant, mille moodustamisel pannakse mingi häälduselund vibreerima. (https://et.wikipedia.org/wiki/Tremulant, 09.10.2017) Morfoloogia Ejaki keel on aglutineeriv ja polüsünteetiline keel. Eesti keel on sünteetiline ja aglutineeriv keel. Nimisõnad Ejaki keele nimisõnad on enamjaolt morfofoneemiliselt muutumatud. Sugulus ja anatoomilised juured on ainukesed nimisõna juured, mis võivad võtta asesõnalisi omastavaid eesliiteid ja need on järgnevad: Ainsuse esimene pööre: si- Ainsuse teine pööre: 'i- Ainsuse ja mitmuse kolmas pööre: 'u- Mitmuse esimene pööre: qa:- Mitmuse teine pööre: IAX- Umbmäärane: k'u-
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID...
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKES...
1. Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 2. Sisekohakäänded on: ILLATIIV, INESSIIV, ELATIIV 3. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on: AINSUS 4. Liidepartikkel on: KLIITIK, -KI/-GI 5. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on: FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 7. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? ÜKS – ESIMENE, MINEMA – LÄHEN 8. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? JALGU, KANU 9. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 10. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on: MÕNED VORMID PUUDU 11. Väliskohakäänded on: ALLATIIV, ADESSIIV, ABLATIIV 12. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on: ISOLEERIV 13. Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on: MA-INFINITIIV, SUBSTANTIIVI NOMINATIIV 14. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on: ...
1. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt Sufiksid 2. Millist afiksit märgib A sõnas b-Aili? Infiks 3. Liidepartikkel on kliitiks, -ki/-gi 4. Väliskohakäänded on ablatiiv, allatiiv, adessiiv 5. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed raamat 6. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? sufiks 7. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed? (ta) kirjutab 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõna viisnurkne 9. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? minule, ent 10. Millised järgmistest ei ole sõnad? -sse, -nud 11. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõnad püksid, sügelised 12. Inkorporeeriv keel on keel, milles grammatilise protsessi tulemusena saab ühest sõnast teise sõna osa 13. Fusiooniindeks näitab morfeemide ja morfide suhet 14. Sõna kiskja muutevormid on kiskjate, kiskjale, kiskjatesse 15. Vaegmuutelise paradigma sõnadel on mõned vormid puudu 16. Morfolo...
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID...
1. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 2. Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 3. Morfoloogia ei uuri SÕNAJÄRJE MÕJU LAUSE TÄHENDUSELE 4. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 5. Sisekohakäänded on ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 6. Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 7. Eesti keele algvormid ehk sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA-INFINITIIV 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 9. Liidepartikkel on KLIITIK -KI/-GI 10. Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 11. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMAT VALGE-TOONEKURG SÕNARAAMATUSÕNA 12. Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 13. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 14. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) ...
). Kaashääliku(ühendi)tena on kasutusel ch /ttʃ/, h /ʔ/, k /k/, kw /kʷ/, l /l/, m /m/, n /n/, p /p/, t /t/, tl /ttɬ/, ts /tts/, x /ʃ/, y /j/, s /s/, w /w/. Kasutatakse ka b, d, g, f, ñ ja rr tähte, kuid ainult hispaania laensõnades (ibid.). U ei esine üksiku häälikuna, vaid ühendites uh/hu /kʷ/ või uc/cu /k/. Üksinda seisev h on kõrisulghäälik (eesti kõnekeelses eituspartiklis mkmk; võru keele mitmuse tunnus q, nt kalaq) (Nahuatl orthography). Nahua keel on polüsünteetiline keel, mis tähendab, et sõnad koosnevad paljudest morfeemidest. Nad lisavad sõnatüvele erinevaid ees- ja järelliiteid, kuni tekivad väga pikad sõnad – üks sõna võib tähendada tervet lauset. Sõnad võib jagada kolme gruppi: tegu-, nimi- ja abisõnad (sinna kuuluvad ka üksikud olemasolevad määrsõnad). Omadussõnad on olemas, kuid enamasti käituvad nagu nimisõnad. Viimaseid iseloomustab kuuluvus (minu, sinu jne) ja ainsuse/mitmuse vorm
Keele prosoodilised vahendid võimaldavad häälikujärjendeid erineval viisil hääldada. Vahendid on intonatsioon, rõhk, toonid, väited. Flektiivne keel- sõnavorme saadakse tüve kuju muutmisel (eesti, vene, inglise) vesi-vee-vett Isoleeriv keel- sõnad on sama kujuga, tunnuseid ei liitu, sõnadevahelisi suhteid väljendatakse sõnajärje ja abisõnadega (inglise, hiina) Agultinatiivne keel- sõnavorm moodustab sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel (eesti, türgi) tuba-de-le Polüsünteetiline keel- pikad sõnavormid, mis väljendavad sageli tervet lauset (tsuktsi) Laadivahelduslikkus-muutuvad häälikud sõna tüves(mille?mida?), sulghäälik või s tuleb juurde või kaob ära. Nõrgas astmes ei ole sulghäälikut või s-i. Tugevas astmes on sulghäälik või s. Vältevahelduslik- muutub ainult välde. Tugevas-sõna hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt. Nõrgas-sõna hääldatakse lühemalt ja vähema intensiivsusega.
Arapaholased kutsuvad ise ennast Hinono'eiteen, mis tõlkes tähendab ''meie inimesed''.(The Arapaho Project). Arapaho tähestikku kuuluvad ladinakeelsed tähed, v.a täht 3, mis sarnaneb pehme inglisekeelse häälikuga 'th' nagu sõnas 'thin' (õhuke), ja märk ', mis on kõrisulghäälik. See moodustatakse kõri tagaava sulgemisega. Arapaho keele tähestik näeb välja järgmselt: b c e h i k n o s 3 t u w x y ' Arapaho keel on polüsünteetiline keel, kuna selle sõnad koosnevad väga paljudest morfeemidest. Keeles esinevad pikad lausemoodi sõnad ning keerulised verbid. See-eest on sõnade järjekord lauses üsnagi vaba.(Salzmann, Dictionary Of The Northern Aropaho Language 1983). Arapaho keele südameks on tegusõna. Väga paljud arapaho keele nimisõnad on tegelikult tegusõnad. Näiteks sõna 'kruus' tähistab miskit, mis 'hoiab asju'. Verbid jagunevad nelja kategooriasse:
p,t,k indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. f,,h Wilhelm von Humboldt 1767-1835 Raamatus “Jaava saare Kaavi keelest” 1836-39 1. Keelefilosoofia à hilisem keelelise relatiivsuse hüpotees Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. 2. Keelte tüpoloogiline liigitus – isoleeriv; – aglutineeriv; – flekteeriv; – polüsünteetiline Noorgrammatikud – 19. saj viimane veerand Keelemuutuste põhjused: 1. Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja 2. Analoogia mõju 3. Laenamine c) XX sajandil (strukturalism - Saussure) Ferdinand de Saussure 1916 - Cours de linguistique générale Strukturalismi põhitõed: • Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine.
vormidega, mille häälikuline kokkulangevus on juhuslik. aglutinatsioon allomorf analüütiline väljendusviis astmevaheldus fleksioon e fusioon e tüvevaheldus grammatiline tähendus infiks isoleeriv keel kõneviis kääne leksikaalne tähendus morfeem morfofonoloogia muuttüüp paradigma e vormistik polüsünteetiline keel prefiks sufiks supletiivne tüvi sünteetiline väljendusviis tunnus e grammatiline morfeem tüvi e leksikaalne morfeem
Aglutineeriv – tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust. Flekteeriv (fusiivne) – rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone; sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust. Germaani keeled, ladina keel. Polüsünteetiline (hiljem lisatud) – väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja- Ameerika põlisrahvaste keeled. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused, pöörasid suurt tähelepanu foneetilisele täpsusele: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid
Naaberpaar koosneb mitmest voorust, tavaliselt järgib reegleid (nt tervitus - vastutervitus) Nominatiiv-akusatiivsed keeled keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti; skemaatiliselt: A = S; P Patsient lause osaline, mis on mingis seisundis/ tingimustes või allub seisundi/tingimuste muutustele Polaarsus eristab jaatust ja eitust. Polüseemia mitmetähenduslikkus Polüsünteetiline keel sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (väga pikk sõna=üks lause) Pragmaatika võtab keelelise tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti Praktiline sotsiolingvistika tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega Prefiks tüve ette liituv morfeem Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel
Mis kohal asuvad seotud morfeemid tüve suhtes? Jäärel, ees Mis on eesti keele morfotaktilise skeemi põhimõte? Tüvi liide arv kääne liidepartikkel. MORFOLOOGILISED PROTSESSID JA GRAMMATILISE TÄHENDUSE VÄLJENDUSVIISID. KEELTE MORFOLOOGILISED TÜÜBID Sõnavormide moodustamiseks on maailma keeltes erinevaid viise: Aglutinatsioon Fleksioon ehk fusioon Analüütiline väljendusviis: isoleerivad keeled Inkorporeeriv ehk polüsünteetiline väljendusviis Reduplikatsioon ehk kordamine Prosoodiline transformatsioon: toonikeeled Lühendamine Supletiivsus ÜLESANNE. Milliseid grammatilise tähenduse väljendamise võimalusi on rakendatud tekstis? Mis grammatilise tähenduse väljendamise viis domineerib? Eesti on äsja avaldatud maailma õnnelikkuse raporti andmetel õnnelikkuse poolest maailma 130 riigi seas 72. kohal. Kõige õnnelikumad on inimesed Taanis (7,7 punkti),
* Aglutineeriv – tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust. * Flekteeriv (fusiivne) – rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone; sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust. Germaani keeled, ladina keel. * Polüsünteetiline (hiljem lisatud) – väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused:
Hakati erinevate keelte grammatikat kirjutama. N. Itaalia keel. c)18.sajandil öeldi välja, et kõik keeled said oma alguse ühest algkeelest, seda väitis ajalooline keeleteadus. Tegeleti endiselt keelte võrdlemisega nii sõna kui ka grammitika tasandil. Wilhelm von Humboldt (1767-1835) rõhutas keele funktsionaalset olemust ning seotust kultuuriga. Teda peetakse keeletüpoloogilise lähenemise rajajaks. Keele tüpoloogiline liigitus: isoleeriv; aglutineeriv; flekteeriv; polüsünteetiline. Ta tegeles paljude eri keelte struktuuride uurimisega ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Võrdlev-ajalooline keeleteadus (komparativistika) tekkis 18.sajandi lõpul. 19.sajand oli võrdlev-ajaloolise ja laiemalt ajaloolise võidukäigu sajand. Seda peetakse tänapäeva keeleteaduse aluseks. Taanlane Rasmus Rask (1787-1832) oli üks indoeuroopa keelte uurimise rajaja. Franz Bopp avaldas 1816, et keeltes on sarnasusi sanskrit (Indias), kreeka,
indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. f,,h Wilhelm von Humboldt 1767-1835 o Keelefilosoofia hilisem keelelise relatiivsuse hüpotees Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. o Keelte tüpoloogiline liigitus isoleeriv; aglutineeriv; flekteeriv; polüsünteetiline Noorgrammatikud 19. saj viimane veerand o Keelemuutuste põhjused o Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja o Analoogia mõju o Laenamine d) XX sajandil (strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) Strukturalism (Ferdinand de Saussure 1916) o Strukturalismi põhitõed: o Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). o Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole).
tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Pertseptiivne foneetika: (nimetatakse ka tajufoneetikaks) uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamist ja tajumist (äratundmist). Polaarsus: grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust Polüseemia: mitmetähenduslikkus; mitmetähendusliku üksuse ehk polüseemi tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab). Polüsünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk). Pragmaatika: on keeleteaduse haru, mis võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti. Praktiline sotsiolingvistika: tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel.
mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Pertseptiivne foneetika(nimetatakse ka tajufoneetikaks) - uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamist ja tajumist (äratundmist). Polaarsus - grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust Polüseemia - mitmetähenduslikkus; mitmetähendusliku üksuse ehk polüseemi tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab) Polüsünteetiline keel on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk). Pragmaatika on keeleteaduse haru, mis võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti. Praktiline sotsiolingvistika - tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel.
-keelkonna mõiste (esimesena Indo-Euroopas) c) 19. sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) *Vennad Grimid lõid 1822 häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k ⇒ vanagermaani p, t, k, f, Ө, h *Wilhelm von Himboldt rõhutas keele funktsionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keele tüpoloogiale. Liigitas keeled tüpoloogiliselt: isoleeriv, aglutineeriv, flekteeriv, polüsünteetiline *Noorgrammatikud (A.Brungmann ja H.Paul) uurisid keelemuutuste põhjuseid – häälikuseadustes ei ole erandeid, tunnistatakse vaid analoogiat. d) 20. sajandil(strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) *Strukturalism . Saussure oli struktrualismi teoreetik. Ta tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused: keele süsteem (langue) ja selle avaldumine kõnes - kõnelemine (parole) Mõiste struktuur. Uuris vormi ja tähenduse seost. Ise
• Sotsioloogiline – nt kõnelejate arvu järgi liigitamine 3. Keelte morfoloogilised tüübid. Tüpoloogiline liigitus: Wilhelm von Humboldt (raamatust Jaava saare Kaavi keelest) • Isoleeriv – pole mingeid tunnuseid, lõppe (teevad kõik asjad ära sõnajärjega) • Aglutineeriv – lisatakse tüvele osakesi, morfeeme • Flekteeriv (e fleksiooniline)– pakivad tähendusi kokku (bring-brought) • Polüsünteetiline – väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled Analüütilisteks – iga sõna lauses koosneb ühest morfeemist (sõnu ei muudeta) Sünteetilisteks – sõnad koosnevad mitmest morfeemist Polüsünteetilisteks – morfeeme on äärmiselt palju 4. Tüpoloogia empiirilisus ja andmete kogumise põhimõtted.
Aglutineeriv tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust. Flekteeriv (fusiivne) rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone; sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust. Germaani keeled, ladina keel. Polüsünteetiline (hiljem lisatud) väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused:
oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne). 19
oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne). 19
oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne). 19
Aglutineeriv tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust. Flekteeriv (fusiivne) rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone; sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust. Germaani keeled, ladina keel. Polüsünteetiline (hiljem lisatud) väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. 2
järeldusi. Rõhutas keele funktsionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale. Liigitas keeli tüpoloogiliselt (struktuuri alusel eristatud keeled) 1. isoleeriv (puudub morfoloogia väikseimate üksuste U), 2. aglutineeriv (grammatilised tunnused liidetakse sõnale), 3. flekteeriv (sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust), 4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). Schleicher (19 saj keskel) võttis kasutusele keelepuu mõiste. Tema arvates on keel organism, mis areneb nii: sünd-areng-taandareng-surm. Darwinistlik lähenemine mõjutas keeleteadust radikaalselt. Keelte geneetiline sugulussuhe, põlvnemine. Algkeeled ja tütarkeeled ! Noorgrammatikud (19. saj lõpp) domineerisid saj lõpul. (Esindajad: A. Brungmann, H. Paul) uurisid
subjektiivne/objektiivne; keel/mõtlemine; kollektiivne/individuaalne. o Keelte morfoloogiline tüpoloogia: · isoleeriv keel sõnad ei muutu, pole käände- ega pöördelõppe, nt. vietnami (toonikeel); · aglutineeriv keel sõna lõppudes ja algustes on palju liited, nt. türgi; · flekteeriv keel tüve muutumine, nt. saksa; · polüsünteetiline keel tüved koonduvad pikkadeks sõnadeks; · aglutineeriv ja flekteeriv keel nt. rootsi, eesti · August Schleicher 1821-1868 o keelepuu mõiste, aluskeeled o keel kui organism, mis areneb: isoleeriv aglutineeriv flekteeriv · Noorgrammatikud (19. saj. lõpp) o keelemuutuste põhjused: · absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja · analoogia mõju · laenamine
Tallinn. Haspelmath, Martin. 2002. Understanding morphology. London. Karlsson, Fred. 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn. Whaley, Lindsay. 1997. Introduction to typology. The unity and diversity of language. London, New Delhi. Mõisted, mida tuleb teada Aglutinatsioon Morfeem Allomorf Morfofonoloogia Analüütiline väljendusviis Muuttüüp Astmevaheldus Paradigma e vormistik Fleksioon e fusioon e tüvevaheldus Polüsünteetiline keel Grammatiline tähendus Prefiks Infiks Sufiks Isoleeriv keel Supletiivne tüvi Kõneviis Sünteetiline väljendusviis Kääne Leksikaalne tähendus Tunnus e grammatiline morfeem Tüvi e leksikaalne morfeem
lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF Diglossia on selline olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi) 12. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel - Esimeste puhul koosneb iga sõna lauses vaid ühest morfeemist, süntaktilisi seoseid väljendatakse abisõnade, sõnajärje jm abil,
- Grimmi(de) seadus 1822 - indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k - indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. f,,h - Wilhelm von Humboldt (1767-1835): Keelefilosoofia, ehk hilisem keelelise relatiivsuse hüpotees – keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend; keel on rahvuse vaim ja vaimu tugevus. o Keelte tüpoloogiline liigitus: • isoleeriv; • aglutineeriv; • flekteeriv; • polüsünteetiline - Noorgrammatikud (19. Saj viimane veerand): o Keelemuutuste põhjused Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja Analoogia mõju Laenamine D) XX sajandil (strukturalism - Saussure) - Ferdinand de Saussure o 1916 - Cours de linguistique générale o Strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega).
• Arvatavasti ka väliskohakäänded: -mAllen, -mAllA, -mAltA • maks-vorm keeleuuenduselt, tarvitusele tuli laiemalt 1960ndate paiku, pakutud ka mani- ja maga-vormi (Aavik) 29. Fusionaalsed ja aglutinatiivsed muutused eesti keeles. Põhilised morfoloogilised keeletüübid: – isoleeriv: vee sisse – aglutineeriv: vee+sse – flekteeriv e fusionaalne: vette – polüsünteetiline: ? vettitakse (verb ja objekt seotud) Fusionaalsed muutused eesti keeles: *vete+hen> veteen > vette Aglutineerivad muutused eesti keeles: *vet+te+sse, vee+de+sse Mitmeid muid uusi aglutineerivaid analoogiamuutusi (si-minevik jm.) Viitso: eesti keel on kvaasiaglutineeriv keel 30. Eesti keele tüübi muutumine.
28. Eesti keele käändeliste verbivormide ajalugu 29. Fusionaalsed ja aglutinatiivsed muutused eesti keeles. 30. Eesti keeletüübi muutumine. Põhilised morfoloogilised keeletüübid: – Isoleeriv(sõnad koosnevad ainult tüvedest): vee sisse – Aglutineeriv(uute sõnade moodustamine toimub ainult afikseid lisades): vee+sse – flekteeriv e fusionaalne(lisatakse afikseid ja teisendatakse): vette – polüsünteetiline(sõnad koosnevad paljudest morfeemidest): ? vettitakse (verb ja objekt seotud) Fusionaalsed muutused eesti keeles: *vete+hen> veteen > vette Aglutineerivad muutused eesti keeles: *vet+te+sse, vee+de+sse Mitmeid muid uusi aglutineerivaid analoogiamuutusi (si-minevik jm.) Viitso: eesti keel on kvaasiaglutineeriv keel. 31. Kuidas on eesti keel saanud oma sõnavara? 32. Eesti keele omasõnavara kihistused.
morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline või sünteetiline keel). Ja teiseks, kuidas neid elemente liidetakse (prefiks, infiks, sufiks). Keelte tüpoloogiline liigitus 1.isoleeriv (puudub morfoloogia) nt, vietnami keel, millel on grammatilised lõpud puudu 2.aglutineeriv (grammatilised lõpud liidetud sõnadele) nt, türgi keel 3.flekteeriv (sõnatüvi muutub) nt, rootsi keel 4.polüsünteetiline-inkorporeeriv ( tüved koonduvad pikkadesse sõnadesse) Morfeemide liitumise liigid Fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST) Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele
argisituatsioonide suhtlusvahendina, uute valitsejate keelt aga ametlikus suhtluses. 19. Keeletüpoloogia Liigitas keeli tüpoloogiliselt (struktuuri alusel eristatud keeled) 1. isoleeriv (puudub morfoloogia väikseimate üksuste U), 2. aglutineeriv (grammatilised tunnused liidetakse sõnale), 3. flekteeriv (sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust), 4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). 20. Grammatiline kategooria Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, laad, eitus. · Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. · Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. · Kääne e casus sõna funktsioon, roll lauses
- helitud: p, t, k, h, s, s, f, h (2) moodustusviisi järgi: - sulghäälikud e. klusiilid: k, p, t - ninahäälikud e. nasaalid: m, n, h - ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h (3) moodustuskoha järgi: - huulhäälikud: p, m, v, f, w - hammashäälikud: t, n, s, r, l - suulaehäälikud: k, h, j, s - kõrihäälik: h Loeng 4 - I. Osa Kordamine: · Keeletüpoloogiline jaotus: analüüsimine-, sünteesimine-, polüsünteetiline keelt · Süntetiline väljendusviis: afiksatsioon e aglutinatsioon; fusioon; muutumine · Redublikatsioon (atenuatiiv põhiomadusele lähedane omadus). · Keeleuniversaalid - Joseph Greenberg · Häälik, morfeem; vorm, tähendus · Keele tasandid: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, (või morfosüntaks), semantika, pragmaatika · Saussure tähistaja ja töhistatav, kaksikliigendus · Kõnekommunikatsiooniahel
annaabi.ee 
