Eesti keel Rõhk Eesti keelsetel sõnadel on rõhk esimesel silbil, võõrsõnadel ja laensõnadel vastavalt lähtekeelsele sõnale. Veaohtlikud sõnad: "mõte - mõtte - mõttetu." "arutama - mitte harutama" "arukas - mitte harukas" "igihaljas - mitte higihaljas" Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelle...
Sõnaliigid Eesti keele sõnaliigid Muutumisviisi järgi jaotatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Nume...
Kuidas nimetatakse loogikafunktsioonide (minimaalset) täielikku süsteemi, kus suvalise funktsiooni väljajätmisel sellest süsteemi täielikkus kaob ? sisesta vastuseks õige sõna : Vastus: baassüsteem Küsimus 12 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Mis on Reed-Mulleri polünoom ? vali õige : Valige üks: igasugune avaldis, kus on sulud lahti korrutatud ilma sulgudeta avaldis, kus leidub konstant 1 ilma sulgudeta avaldis, kus konjunktsioonid ja konstant 1 on kokkuliidetud tehtega summa mooduliga 2 suvaline avaldis, kus sisalduvad ainult loogikatehted konjunktsioon, summa mooduliga 2 ja konstant 1 iga loogikaavaldis, kus puuduvad tehted inversioon ja disjunktsioon Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Milline baas on iga näidatud loogikatehete hulk ? esimene süsteem on : implikatiivne baas teine süsteem on : Reed-Mulleri baas kolmas süsteem on : Boole'i disjunktiivne baas
kaob? sisesta vastuseks õige sõna : Vastus: baas Küsimus 12 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Mis on Reed-Mulleri polünoom ? vali õige : Vali üks: iga loogikaavaldis, kus puuduvad tehted inversioon ja disjunktsioon igasugune avaldis, kus on sulud lahti korrutatud suvaline avaldis, kus sisalduvad ainult loogikatehted konjunktsioon, summa mooduliga 2 ja konstant 1 ilma sulgudeta avaldis, kus leidub konstant 1 ilma sulgudeta avaldis, kus konjunktsioonid ja konstant 1 on kokkuliidetud tehtega summa mooduliga 2 Küsimus 13 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Milline baas on iga näidatud loogikatehete hulk ? implikatiivne baas esimene süsteem on : Reed-Mulleri baas teine süsteem on : Boole'i disjunktiivne baas kolmas süsteem on : Shefferi baas neljas süsteem on :
iga loogikaavaldis, kus puuduvad tehted inversioon ja disjunktsioon suvaline avaldis, kus sisalduvad ainult loogikatehted konjunktsioon, summa mooduliga 2 ja konstant 1 ilma sulgudeta avaldis, kus konjunktsioonid ja konstant 1 on kokkuliidetud tehtega summa mooduliga 2 ilma sulgudeta avaldis, kus leidub konstant 1 Question 13 Milline baas on iga näidatud loogikatehete hulk ? Correct Mark 1.00 out of 1.00
HÄÄLIKUD (foneetika, fonoloogia) arusaamisega tegelev vormiõpetuse osa (millest koosneb sõnavorm). MUUTUVAD SÕNAD JA MUUTUMATUD SÕNAD Pane õigesse lahtrisse: verbid (tegusõnad), adverbid (määrsõnad), substantiivid (nimisõnad), interjektsioonid (hüüdsõnad), adjektiivid (omadussõnad), konjunktsioonid (sidesõnad), numeraalid (arvsõnad), pronoomenid (asesõnad), adpositsioonid (kaassõnad) Pane õigesse lahtrisse: eile, tegema, mina, üks, maja, tohoh!, ilus, ning, taga Muutuvad sõnad Muutumatud sõnad Verbid (tegusõnad) tegema Adverbid (määrsõnad) eile Substantiivid (nimisõnad) maja Interjektsioonid (hüüdsõnad) tohoh! Adjectiivid (omadussõnad) ilus
täielike EDK. Kui valem F ei ole samaselt väär, siis tal leidub TDNK. Kui valem F ei ole samaselt tõene, siis tal leidub TKNK (Teoreem 5+Järeldus 1) 4 Täielikule disjunktiivsele normaalkujule viimise algoritmi sammud 1) Elimineerida valemist implikatsioonid ja ekvivalentsid. 2) Viia eitused vahetult lausemuutujate ette, jätta ära kahekordsed eitused. 3) Viia konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale. 4) Jätta ära samaselt väärad ja korduvad liikmed ning liikmetest korduvad literaalid. 5) Lisada liikmetele puuduvad lausemuutujad ning viia uuesti konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale. 6) Järjestada igas liikmes literaalid ja jätta ära korduvad liikmed. Täielikule konjunktiivsele normaalkujule viimise algoritmi sammud
muutuja järgi. x2 ja x3 järgi: x1 x2 x4 x1 x2 x3 x3 x4 = [ ( )] [ ( )] [ = x2 x3 x1 x4 x4 x2 x3 x1 x4 x2 x3 ( x4 ) x2 x3 x1 x4 = ][ ( )] = [x 2 x3 (x1 x ) ] [ x x ( x x )] [ x x 4 2 3 1 4 2 3 ][ ( ( x4 ) x2 x3 x1 x4 )] Ülesanne 9. Et asendada Karnaugh' kaardilt konjunktsioonid moodul 2 summaga ja tuletada Reed- Mulleri polünoom, on vaja kontuuride moodustamisel mitte lubada nende kattumist. Mittekattuvad kontuurid esitavad Reed-Mulleri polünoomiks sobivaid konjunktsioone, MDNK puhul ei kattugi antud funktsiooni puhul kontuurid Karnaugh' kaardil, niisiis: x1 x2 x4 x1 x2 x3 x3 x4 = x1 x2 x4 x1 x2 x3 x3 x4 = ( x1 1)( x2 1)( x4 1) ( x1 1) x2 x3 ( x3 1) x4 = = x1 x2 x4 x1 x2 x1 x4 x1 x2 x4 x2 x4 1 x1 x2 x3 x2 x3 x3 x4 x4
tõeväärtustest (nt kui X=t, Y=t ja Z=v, siis saame X&Y&¬Z) Ühendame saadud konjuktsioonid ühiseks disjunktsiooniks o TDNK-le viimise algoritm: Elimineerida implikatsioonid ja ekvivalentsid Viia eitused vahetult lausemuutujate ette (st konjunktsioonide ja disjunktsioonide sisse) Korrutada disjunktsioonid läbi (distributiivsuse seaduse abil) Kaotada samaselt väärad konjunktsioonid ja sama liikme mitmekordsed esinemised konjunktsioonides Lisada konjunktsioonidele puuduvad muutujad Korrastada valem (järjestada muutujad konjunktsioonides ja kaotada korduvad konjunktsioonid) o TDNK leidub igal kehtestataval valemil ja on üheselt määratud täielike elementaarkonjuktsioonide järjekorra täpsusega Lausearvutuse valemi F täielikuks konjuktiivseks normaalkujuks
|____________________________________________________________________________________ | Loogikaavaldiste duaalsus LOOGIKAALGEBRA PÕHISEOSED Ü Loogikaavaldis omandab oma duaalse kuju, kui _ T avaldise kõik konjunktsioonid asendada disjunktsiooniga eituse eitamise seadus : ¯ = x x T avaldise kõik disjunktsioonid asendada konjunktsiooniga seosed konstantidega 0 ja 1:
Ühekohaline predikaat omab ühte muutujat, kahekohaline kahte muutujat. Ühekohalist predikaati nimetatakse omaduseks. Predikaadi määramispiirkond näitab võimalikke muutujale omistatavaid väärtuste piirkonda. Predikaat on täidetav või kehtestatav, kui ekisteerib selline muutuja väärtus, mille korral on lause tõene. On olemas üldsuse ja eksistentikvantoreid. Üldsuse kvantor kehtib iga väärtuse korral, konjunktsioonid = 1. Eksistentsikvantor kehtib vähemalt ühe väärtuse korral, disjunktsioonid = 1. Seotud muutuja on muutuja, millele on omistatud kvantor. Vaba muutuja on muutuja, millele ei ole kvantorit omistatud. Hüüumärgiga ekistentsikvantor tähendab, et eksisteerib ainult üks selline väärtus. Kaks predikaati on võrdväärsed kui nad omavad sama tõeväärtust. Loogikaseadused on lihtsaimad samaselt tõesed lausearvutusvalemid.
Mitu korda esineb tekstis lekseem PANEMA? Mitmes eri sõnavormis? Sõnaliigikäsitelu Üht osa lekseemi kohta käivast infost kannavad lekseemi sisemised omadused, kõige olulisem neist sõnaliik ehk kategooria, mis määrab ära lekseemi morfosüntaktilise ja semantilise käitumise. Sõnaliigid on kõikides keeltes küll olemas, kuid igas keeles mõnevõrra erinevad. Sõnaliike võib jagada avatud ja suletud klassideks (nt adpositsioonid, konjunktsioonid, pronoomenid on suletud klassid). Mida tähendab väide, et mida sünteetilisem keel, seda vähem suletud sõnaliike? Sõnaliigid Sõnaliikide põhijaotus võttis oma kuju juba enne Kristust (Dionysios Traaklane). Praeguseaja terminid põhinevad ladinakeelsetel (Rooma ülemvõimunajal sündinud terminid). Kõige selgem sõnaklass on algusest peale olnud verbid (verbidel on kõige ühesemalt mõistetavad muutmisel,
24. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanu ressursid on piiratud: selle seletuseks on R.Desimone ja J.Duncan väljapakkunud kallutatud võistluse teooria (biased competition), mille kohaselt toimub erinevaid objekte representeerivate retseptiivväljade vaheline võistlus piiratud töötlusressursi nimel. *Illusoorsed konjunktsioonid (illusoryconjunctions) ehk illusoorsed sidumised tähed erinevat värvi, mis värvi meelde jääb *Praimingnn tähelepanu ülessoojendus-mehhanism L_ _ L _ _ A _ *Tähelepanematusepimedus(inattentionalblindness) Kui tähelepanu on suunatud teatudobjektile/tegevusele, siis võivad samas stseenis mõned objektid, mis ei ole seotud ülesandega, jääda teadvustamata. *Muutusepimedus - nt katse kaks väikese erinevusega pilti, vahetatakse neid, kuni inimene aru saab erinevusest.
{0→}: 𝑥̅=𝑥→0 𝑥1∨𝑥2=𝑥1̅→𝑥2=(𝑥1→0)→𝑥2 𝑥1𝑥2=(𝑥1→(𝑥2→0))→0 {¬ →} 𝑥1∨𝑥2=𝑥1̅→𝑥2 𝑥1𝑥2=𝑥1→𝑥2̅ {⊕ →} 𝑥̅=𝑥→(𝑥⊕𝑥) 𝑥1∨𝑥2=𝑥1→(𝑥1⊕𝑥1)→𝑥2 𝑥1𝑥2=(𝑥1→(𝑥2→(𝑥1⊕𝑥1)))→(𝑥1⊕𝑥1) DNK – suvalised elementaarkonjunktsioonide disjunktsioonid Saadakse funktsiooni 1-de piirkonnast. KNK – suvalised elementaardisjunktsioonide konjunktsioonid Saadakse funktsiooni 0-de piirkonnast TDNK – kõik elementaarkonjunktsioonid sisaldavad kõiki muutujaid Kõik 1-de piirkonda kuuluvad argumentvektorid (tõeväärtustabelis) TKNK – kõik elementaardisjunktsioonid sisaldavad kõiki muutujaid Kõik 0-de piirkonda kuuluvad argumentvektorid (tõeväärtustabelis) Muutujaväärtused inverteeritud (0 annab x, 1 annab x inversiooni) MDNK – väikseima keerukusega DNK Karnaugh’ kaardil võimalikult suured kontuurid ümber 1-de (1, 2, 4, 8)
Fonoloogiliste sõnade all mõeldakse sõnavorme, mille sõnaks klassifitseerimisel kasutatakse fonoloogilisi kriteeriume. Näiteks eesti keele esimesele silbile langev seotud pearõhk annab märku sellest, et selle (pearõhulise) silbi ees on sõnapiir. Seotud pearõhk funktsioneerib seega morfoloogilise piiri ehk morfoloogilise junktuuri näitajana. Pearõhuta häälduvad tihti lühikesed sõnad ja grammatilisi funktsioone täitvad sõnad, nt pronoomenid, pre- ja postpositsioonid ning konjunktsioonid. Tavalises kõnes sõnavormide vahel tegelikult pause ei ole. Sõnad moodustatakse ja need häälduvad täiesti pideva vooluna, isegi osaliselt kattuvalt: sõnapiiril toimub assimileerumisi, häälikute kadumisi ja muid foneetilisi reduktsiooninähtusi, mis võivad kirjas ilmnevad sõnapiirid täielikult hajutada (mis on mis son). Sellised sandhinähtused on tuntud mitmetes keeltes. Näiteks prantsuse keele foneetika tüüpiline joon on liesoon ehk seostus.
Sõna hierarhiline struktuur Süntaktiline sõna • Lause struktuuri ei moodusta tavaliselt mitte üksiksõnad, vaid fraasid. Ainult üks osa foneetilis- ortograafilistest sõnadest võib olla leksikaalse fraasi tuumaks. Selliseid sõnu, mis saavad olla lauses tuumsõnadeks, nimetatakse süntaktilisteks sõnadeks. • Eesti keeles on sõnaliike, mis ei saa olla leksikaalse fraasi tuumaks, nt. konjunktsioonid ja afiksaaladverbid. Semantiline sõna • Semantiline sõna on väikseim iseseisev tähendust kandev üksus, millega keelekasutajal seondub sisu. • Sõnad võivad moodustada kompleksseid struktuure, liitsõnu, nende tähendus ei pruugi olla moodustusosade summa, tähendus võib olla idiomatiseerunud. Semantilised sõnarühmad: 1) sõnad, millel on ka ilma lausekontekstita piiritletud ja selge tähendus, nt. isikunimed või liigimõisteid väljendavad sõnad;
dominatsus aktivatsioonis. 31. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanu ressursid on piiratud: selle seletuseks on R.Desimone ja J.Duncan väljapakkunud kallutatud võistluse teooria (biased competition), mille kohaselt toimub erinevaid objekte representeerivate retseptiivväljade vaheline võistlus piiratud töötlusressursi nimel. Illusoorsed konjunktsioonid (illusoryconjunctions) ehk illusoorsed sidumised tähed erinevat värvi, mis värvi meelde jääb Praimingnn tähelepanu ülessoojendus-mehhanism L_ _ L _ _ A _ Tähelepanematusepimedus(inattentionalblindness) Kuitähelepanuonsuunatudteatudobjektile/tegevusele,siisvõivadsamasstseenismõnedobjektid,miseioleseotudülesandega,jäädateadvusta mata. Muutusepimedus - nt katse kaks väikese erinevusega pilti, vahetatakse neid, kuni inimene aru saab erinevusest.
riauniindoneesia keeles ei ole verbi ja noomeni ega ühegi muu sõnaliigi eristust; ayam makan võib tähendada: ‘kana sööb, lähme kana sööma, mina söön kana, kanarestoran, kanaroog’ jne. Universaalne on see, et kõigis keeltes jagunevad sõnaliigid avatuteks ja suletuteks. - Avatud on tüüpiliselt verbid, substantiivid ja adjektiivid ja võibolla ka adverbid (nendesse liikidesse on kerge lisada uusi sõnu) - Suletud: konjunktsioonid jm grammatilised sõnad, nt eessõnad (aja jooksul küllalt muutumatud, sisaldavad piiratud arvul sõnu) Hausa keeles (lääne-tšaadi, Nigeeria) on adjektiivide klass suletud, koosneb 12st liikmest Sõnaliikide liigitusalused: • Morfoloogiline – vastavalt sellele, mis kategooriaid sõna kasutab. Nt eesti keeles mõned sõnad käänduvad, mõned pöörduvad – nimisõna käändub. Kasutu muutumatute sõnade osas – nt sidesõnad.
Kui alushulga elementideks on hulgad ja relatsioonikriteeriumiks valida ⊂ siis moodustuv binaarsuhe on samuti järjestussuhe. Sellist hulka, kus vähemalt 2 elementi pole omavahel vaadeldava võrdluskriteeriumiga võrreldavad, nim osaliselt järjestatud hulgaks. DNK – suvalised elementaarkonjunktsioonide disjunktsioonid Saadakse funktsiooni 1-de piirkonnast. KNK – suvalised elementaardisjunktsioonide konjunktsioonid Saadakse funktsiooni 0-de piirkonnast TDNK – kõik elementaarkonjunktsioonid sisaldavad kõiki muutujaid Kõik 1-de piirkonda kuuluvad argumentvektorid (tõeväärtustabelis) TKNK – kõik elementaardisjunktsioonid sisaldavad kõiki muutujaid Kõik 0-de piirkonda kuuluvad argumentvektorid (tõeväärtustabelis) Muutujaväärtused inverteeritud (0 annab x, 1 annab x inversiooni) MDNK – väikseima keerukusega DNK Karnaugh’ kaardil võimalikult suured kontuurid ümber 1-de (1, 2, 4, 8)
1 1 + + - - 0 1 1 + + - - 0 Digitaaltehnika konspekt 20 4. Kombinatsioonseadmete süntees 4.1. Loogikafunktsiooni täielik disjunktiivne normaalkuju ehk TDNK DNK on loogika funktsiooni esitamine rea liikmete disjunktsioonina (summana), kus liikmed on argumentide või argumentide inversioonide elementtaar konjunktsioonid (korrutised). Elementtaar konjunktsioon on näiteks: x1 gx2 gx3 ; x2 gx3 gx4 . Elementtaar konjunktsioon ei ole näiteks: x1 gx2 gx2; x1 gx2 gx4 ; x2 gx3 gx4 TDNK puhul peavad kõik liikmed sisaldama funktsiooni kõiki argumente või nende inversioone. Üleminekuks DNK-lt TDNK-le tuleb iga liiget, kus puudub mõni argument laiendada avaldisega xi + xi , kus xi on liikmes puuduv argument. Näide: Viia DNK-lt TDNK-le funktsioon
1 1 + + - - 0 1 1 + + - - 0 Digitaaltehnika konspekt 20 4. Kombinatsioonseadmete süntees 4.1. Loogikafunktsiooni täielik disjunktiivne normaalkuju ehk TDNK DNK on loogika funktsiooni esitamine rea liikmete disjunktsioonina (summana), kus liikmed on argumentide või argumentide inversioonide elementtaar konjunktsioonid (korrutised). Elementtaar konjunktsioon on näiteks: x1 gx2 gx3 ; x2 gx3 gx4 . Elementtaar konjunktsioon ei ole näiteks: x1 gx2 gx2; x1 gx2 gx4 ; x2 gx3 gx4 TDNK puhul peavad kõik liikmed sisaldama funktsiooni kõiki argumente või nende inversioone. Üleminekuks DNK-lt TDNK-le tuleb iga liiget, kus puudub mõni argument laiendada avaldisega xi xi , kus xi on liikmes puuduv argument. Näide: Viia DNK-lt TDNK-le funktsioon
madal potentsiaal, langeb rõhtjuhtme potentsiaal samuti 0. Seega realiseerib iga rõhtjuhe loogilist NING-funktsiooni, mille sisendite arv vastab püstjuhtmetega ühendatud dioodide arvule. Maatriksi erinevate võimalike NING-funktsioonide arv vastab aga rõhtjuhtmete arvule. Nagu jooniselt näha, saab suhteliselt lihtsa maatriksiga, mil on homogeenne struktuur, asendada suurt hulka diskreetseid loogikaelemente. Maatriksi M1 väljundsignaalideks on konjunktsioonid, mis on omakorda disjunktiivse ehk VÕI-maatriksi M2 sisendsignaalideks. Maatriksis M2 kasutatakse rõht- ja püstjuhtmete ristumiskohtadel ühenduselementidena transistore, mille kollektorid on ühendatud toiteallika plussklemmiga, baasid maatriksi rõhtjuhtmetega ja emitterid püstjuhtmetega. Püstjuhtmed on takistite kaudu ühenduses ka toiteallika 0-klemmiga. Juhul kui maatriksi Ml väljundist saabub transistori baasile kõrge potentsiaaliga signaal 1, siis transistor avaneb ja toiteallika
AIY3310 Diskreetne matemaatika Lühikonspekt Käesolev lühikonspekt katab suure osa aines AIY3310 (endise koodiga LIY3310) loetavast. Samal ajal ei saa seda materjali vaadelda kui antud aine täiskonspekti, mille läbitöötamine garanteeriks hea eksamiresultaadi. Loengutes ja harjutustundides käsitletakse mitmeid probleeme tunduvalt põhjalikumalt. Sellest hoolimata usun, et antud kirjutisest on paljudele tudengitest lugejatele kasu valmistumisel kontrolltööks ja eksamiks. Margus Kruus HULGATEOORIA PÕHIMÕISTEID HULK - algmõiste, intuitiivse definitsiooni järgi objektide kogum. George Cantor (1845-1918) - saksa matemaatik, hulgateooria rajaja. Hulgad jaotuvad lõpmatuteks ja lõplikeks. Meie kursuses käsitletakse lõplikke hulki, mõnikord ka lõpmatuid loenduvaid hulki. Hulgateoreetilised operatsioonid · Hulkade ühend AB={x |(xA)V (xB)} · Hulkade ühisosa (lõige) AB={x |(xA)& (xB) · Hulga täiend A = { x | ( x I ) & ( x A ) }, kus I on n...
HULGATEOORIA PÕHIMÕISTEID HULK - algmõiste, intuitiivse definitsiooni järgi objektide kogum. George Cantor (1845-1918) - saksa matemaatik, hulgateooria rajaja. Hulgad jaotuvad lõpmatuteks ja lõplikeks. Meie kursuses käsitletakse lõplikke hulki, mõnikord ka lõpmatuid loenduvaid hulki. Hulgateoreetilised operatsioonid Hulkade ühend A B = { x ( x A) V ( x B ) } Hulkade ühisosa (lõige) A B = { x ( x A) & ( x B ) Hulga täiend A = { x ( x I ) & ( x A ) }, kus I on nn. universaalhulk. Hulkade vahe A B = { x ( x A) & ( x B ) } Hulkade sümmeetriline vahe A B = { x (( x A ) & ( x B )) V (( x A ) & ( x B )) } Hulga A astmehulgaks 2A nimetatakse hulga A kõigi alamhulkade hulka. Hulgateoreetiliste operatsioonide omadused Kommutatiivsusseadused A B = B A B = B Assotsiatiivsusseadused A ( B C ) = ( A B ) C A ( B C ) = ( A B ) C Distributiivsusseadused A ( B C ) = ...
TDNK’le teisendamise algoritm, etappidel kasutatavad samaväärsused o Elimineerime implikatsioonid ja ekvivalentsid 8 F → G ≡ ¬F ∨ G, F ↔ G ≡ F & G ∨ ¬F & ¬G o Viime eitused vahetult lausemuutujate ette, kasutades De Morgani seadusi ¬(F & G) ≡ ¬F ∨ ¬G, ¬(F ∨ G) ≡ ¬F & ¬G Kui kuskile tekib kahekordne eitus, siis jätame selle ära. o Viime konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale, kasutades distributiivsuse seadusi F & (G ∨ H ) ≡ F & G ∨ F & H (F ∨ G) & H ≡ F & H ∨ G & H o Eemaldame liikmed, mis sisaldavad vastandlikke literaalipaare, sest need liikmed on samaselt väärad. Igast järelejäänud liikmest kaotame literaalide kordused. Jätame välja korduvad liikmed. o Lisame igale elementaarkonjunktsioonile täiskomplektist puuduvad muutujad, kasutades seost F ≡ F & (A ∨ ¬A)
Mereeluga seotud sõnad, näiteks viik. Rõivastusega seotud sõnad, näiteks mantel, lappima. Arstiteadus ja farmaatsia – arst, plaaster. Toidud ja joogid – praadima, käärima. Koolitöö, haridus ja kirjanduslikud mõisted – kool, koolmeister. Muusika ja muud kunstid - koor, pasun, pill. Loodusega seotud sõnad – loorber, roos. Mõõdud - maat, penning. Erinevad sõnad vaimsete, hingeliste ja füüsiliste omaduste kohta – truu, lust. Interjektsioonid ja konjunktsioonid – ah, ja, toh, trots, und. 22. Kirjelda rootsi keelest eesti keelde laenatud sõnavara teemade lõikes. Need teemad on nt kalandus, põllumajandus, misjonisõnavara, näiteks kirik, siunama. Samuti on linnateema maiguga sõnu, näiteks pagar, sõjateemalised laensõnad, näiteks friiherra, kadalipp, kindral, kroona, kroonu. Kokandusalased sõnad, näiteks peenestama, filee, frikadell, biskviit, glaseerima. Samuti on laenatud ka nii-öelda geograafilist ja geoloogilist
c) X t t d) X v X 7) a) ¬(X Y ) ¬X ¬Y b) ¬(X Y ) ¬X ¬Y 8) a) X Y ¬Y ¬X b) X Y ¬X Y c) X Y ¬(X ¬Y ) 9) a) X Y ¬(X ¬Y ) b) X Y ¬X Y 10) a) X Y (X Y ) (Y X) b) X Y X Y ¬X ¬Y Täielikule disjunktiivsele normaalkujule teisendamine. 1. Asenda implikatsioonid ja ekvivalentsid samaväärsete valemitega 8b), 10b) 2. Vii eitused vahetult muutujate ette 7a), 7b), 1) 3. Vii konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale 4a) 4. Eemalda samaselt väärad ja võrdsed lihtkonjunktsioonid X ¬X v, 6d), 5b) 5. Tee lihtkonjunktsioonid täielikeks K K t K (X ¬X) K X K ¬X 4. LOENG Hulga mõiste ja osahulk · Hulga all mõistetakse üksteisest erinevate objektide kogumit, mida vaadeldakse ühe tervikuna ja kus iga objekti korral on võimalik üheselt kindlaks määrata, kas ta kuulub
M1 M2 + + E Y0 Y1 Yn Joonis 1.22. Programmeeritav loogiline maatriks (PLM): a) struktuuriskeem, b) põhimõtteskeem 48 Maatriksi M1 väljundsignaalideks on konjunktsioonid, mis on omakorda disjunktiivse ehk VÕI-maatriksi M2 sisendsignaalideks. Maatriksis M2 kasutatakse rõht- ja püstjuhtmete ristumiskohtadel ühenduselementidena transistore, mille kollektorid on ühendatud toiteallika plussklemmiga, baasid maatriksi rõhtjuhtmetega ja emitterid püstjuhtmetega. Püstjuhtmed on takistite kaudu ühenduses ka toiteallika 0-klemmiga. Juhul kui maatriksi Ml väljundist saabub transistori baasile kõrge potentsiaaliga signaal 1, siis transistor avaneb ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
