Transport - logistika 1 töö konspekt (0)

Transport
Konspekt,  loengud  8-10
9.05.2010
Transport  ETV0120
1
Autoveod
(järgneb)
9.05.2010
Transport  ETV0120
2
1
Rahvusvaheline Autotranspordi Liit IRU
(International  Road  Transport Union)
Ühendab autovedajate liite ja rahvuslikke assotsiatsioone
(Eestist  ERAA ), kes on loodud eesmärgiga parandada ja 
täiustada rahvusvahelist autotransporti vedajate 
organisatsioonide huvides
Tegeleb:
Riigipiiride ületamise probleemidega
Lubaderežiimi liberaliseerimisega
Maksude ja lõivude vähendamisega
Klientide teenindamiskultuuri parandamisega
Autojuhtide töö- ja puhkeprobleemidega
Liiklus - ja tööohutusega
Tollikonventsiooni CARNET-TIR raamatute väljastamisega
9.05.2010
Transport  ETV0120
3
Sisuks  tollitõkendite 
vastastikune tunnistamine, 
st järgmine tollikontroll 
pärast lähteriiki tehakse alles
sihtriigis,  vahepeal  
piirdutakse üldjuhul ainult 
tollitõkendite (plommide) 
terviklikkuse kontrolliga.
9.05.2010
Transport  ETV0120
4
2
Rahvusvahelised  konventsioonid  (1)
• ÜRO Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsioon 
(CMR), sõlmitud  Genfis  1956, täiendatud 1978, Eesti ühines 
1993
• Käsitleb  saatja ,  vedaja  ja kaubasaaja suhteid
• Kohaldatakse igasuguse autokaubaveo lepingu suhtes, mida 
tehakse tasu eest, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise ja 
kauba üleandmise koht asuvad erinevates riikides, millest 
vähemalt üks on konventsiooniosaline
• Konventsiooni ei kohaldata:
– vedudele, milliseid  sooritatakse  kooskõlas rahvusvaheliste 
postikonventsioonidega
– surnute veol
– korterisisustuse ja mööbli vedudel ümberkolimisel
9.05.2010
Transport  ETV0120
5
Rahvusvahelised konventsioonid (2)
• Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek või 
vigastamine oli erilise riski tagajärg, mis on seotud järgmiste 
asjaoludega:
– varikatuseta lahtise transpordivahendi kasutamine, kui see oli eraldi kokku 
lepitud ja märgitud saatekirjas
– pakendi puudumine või  defektid  juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase 
pakendita veetavad  kaubad  võivad rikneda või saada  vigastatud
– kauba töötlemine, pealelaadimine, paigaldamine või mahalaadimine saatja 
või saaja või isikute poolt, kes tegutsesid saatja või saaja nimel
– mõningate kaupade  loomulikud  omadused, mille tagajärjel nad võivad 
täielikult või osaliselt kaotsi minna või viga saada
– kaubakohtade markeeringu või numeratsiooni puudulikkus või 
ebarahuldavus
– elusloomade vedu
9.05.2010
Transport  ETV0120
6
3
Rahvusvahelised konventsioonid (3)
• Ohtlike veoste rahvusvahelise  autoveo  Euroopa kokkulepe (ADR), sõlmitud 
Genfis 1957, Eesti ühines 1993
– Sõiduk - mis tahes mootorsõiduk, mis ei kuulu lepingupoole kaitsejõududele ega 
ole nende käsutuses, mis on ette nähtud kasutamiseks  maanteel , on 
komplekteeritud või mittekomplekteeritud, millel on vähemalt neli ratast ja mille 
ettenähtud maksimaalkiirus ületab 25 km/h, koos haagistega, välja arvatud 
põllumajandus- ja metsaveotraktorid ja kõik liikurmasinad.
– Ohtlikud ained
Klass I – lõhkeained
Klass II – suru-,  veeldatud  ja lahustatud gaasid
Klass III  – põlevad vedelikud
Klass IV – kergestisüttivad tahked ained
Klass V – oksüdeerivad ained
Klass VI – mürgised ained
Klass VII – radioaktiivsed ained
Klass VIII  – söövitavad ained
Klass IX – muud
Määratlemata ohtlikud ained (N.O.S.)
7
Rahvusvahelised konventsioonid (4)
• Kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate 
eriveokite kokkulepe (ATP), sõlmitud 1970 Genfis, Eesti ühines 1997
• Riigi Teatajas avaldamata
8
4
AETR – kokkulepe ehk 
Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki 
meeskonna tööaja Euroopa kokkulepe
• Kokkulepe ei kehti:
1)  kaubaveo  sõidukeile, mille lubatud suurim 
registrimass, kaasa arvatud  haagise  või poolhaagisega ei 
ületa 3,5 tonni.
2) sõidukitele, kus peale juhikoha ei ole rohkem kui 8 
reisija  kohta
9.05.2010
Transport  ETV0120
9
AETR-kokkulepe (2)
• Maksimaalne juhtimisaeg – 4,5 tundi (pidev või vaheaegadega )
Pärast 4,5  tunnist  sõiduaega peab juht tegema  vaheaja  kestusega 
vähemalt 45 minutit. Seda  vaheaega  võib jagada vähemalt 15-
minutilisteks vaheaegadeks, mis on jaotatud sõiduajale ja 
vahetult pärast sõiduaega  selliselt , et vaheaegade kestus kokku 
oleks vähemalt 45 minutit. Vaheaega ei pea kasutama enne 
puhkeaja  algust. 
• Maksimaalne igapäevane juhtimisaeg – 9 tundi (2 korda nädalas 
10 tundi)
• Maksimaalne iganädalane juhtimisaeg – täpset piirangut ei ole, 
kuid tuleb teha iganädalane puhkus.
• Maksimaalne juhtimisaeg kahe nädala jooksul – 90 tundi
9.05.2010
Transport  ETV0120
10
5
AETR-kokkulepe (3)
•  Puhkeaeg  on ükskõik milline katkematu vähemalt 1 tunni  pikkune  
ajavahemik , mille jooksul juht võib oma aega vabalt kasutada
• Vaheajad juhtimises – 11 tundi ( kolm korda nädalas võib 
vähendada 9 tunnini, kuid kuulub korvamisele enne järgneva 
nädala lõppu )
• Iganädalane puhkus – 45 tundi võib vähendada 36 või 24 tunnile 
olenevalt puhkuse kohast (kuulub korvamisele enne järgneva 
kolmanda nädala lõppu)
9.05.2010
Transport  ETV0120
11
AETR-kokkulepe (4)
• Sõiduk peab olema varustatud AETR nõuetele vastava ja nende 
nõuete kohaselt paigaldatud, kontrollitud ja töökorras oleva 
sõidumeerikuga.
• Juhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub sõidumeeriku abil saadud 
salvestuslehtede alusel.
• Sõidumeerik peab mõõtma ja registreerima:
1) sõiduki läbisõitu;
2) sõiduki kiirust;
3) sõiduaega;
4) muud töö- või kasutatavat aega;
5) töövaheaegu ja igapäevast puhkeaega.
9.05.2010
Transport  ETV0120
12
6
AETR-kokkulepe (5)
• Kõrvalekalded üldnõuetest
Juhul kui liiklusnõuded on täidetud ja on võimaldatud jõuda juhil 
sobivasse peatuskohta, siis võib juht kalduda kõrvale kokkuleppe
mistahes punktist, kui on vajalik inimeste, sõiduki või  veose  
ohutuse tagamine. Juht peab ära näitama nõuetest 
kõrvalekaldumise põhjuse ja iseloomu oma tahhograafi kettal.
See tuleb teha niipea kui võimalik peale hädaolukorra tekkimise 
momenti . Hädaolukord, mis tekitab vajaduse juhtimistundide 
ületamiseks, peab olema ettenägematu
9.05.2010
Transport  ETV0120
13
AETR-kokkulepe (6)
Kõik tööandjad peavad kontrollima eeskirjade täitmist. 
Järgida tuleb alljärgnevat:
- tuleb tagada, et kogu personal ja eriti sõidukijuhid 
tunneksid seadust ja teaksid oma vastutust;
- töögraafikute ja tööülesannete andmine ei tohi olla 
vastuolus  antud kokkuleppega;
- regulaarne sõidukaartide või meerikute kontroll
9.05.2010
Transport  ETV0120
14
7
9.05.2010
Transport  ETV0120
15
Kaubaveoleping Võlaõigusseaduses
• 42 ptk –  Veoleping , 1. jagu – Kaubaveoleping 
• Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise 
isiku (saatja) ees vedama vallasasja ( veos )  sihtkohta  ning 
andma selle üle kolmandale isikule ( saajale ). Saatja 
kohustub selle eest maksma  vedajale  tasu ( veotasu ).
• Vedaja võib saatjalt nõuda veokirja väljastamist. Saatja 
ja vedaja poolt allkirjastatud  veokiri  tõendab kuni 
vastupidise tõendamiseni veolepingu sõlmimist ja 
tingimusi ning veose vastuvõtmist vedaja poolt.
• Kui veolepingu  esemeks  on  kolimine  (kolimisleping), on 
vedaja kohustuseks ka kolitava mööbli ja muu  sisustuse  
lahtivõtmine, peale- ja mahalaadimine ning ülespanek.
8
Ohtlikest veostest Võlaõigusseaduses
§ 777. Ohtlik veos
(1) Ohtliku veose vedamisel peab saatja vedajale õigeaegselt 
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama ohu täpsest 
laadist ja kui see on mõistlik, siis ka rakendamisele kuuluvatest 
ettevaatusabinõudest.
(2) Kui vedajale ei teatatud veose üleandmisel, et tegemist on ohtliku 
veosega ja ta ei olnud ise sellest teadlik, võib ta ohtliku veose maha 
laadida , ladustada, tagasi vedada, vajaduse korral aga  kahjutuks  teha 
või hävitada. Vedaja ei pea saatjale hüvitama sellest tekkinud kahju. 
(3) Vedaja võib nõuda saatjalt eelmises lõikes nimetatud abinõude 
rakendamiseks tehtud vajalike kulude hüvitamist.
9.05.2010
Transport  ETV0120
17
Autokaubaveo üldtingimused
• Kinnitatud Eesti  Logistika  ja Ekspedeerimise 
Assotsiatsiooni  (vt  ekspedeerimine ) juhatuses 27.02.2007
• Mõisteid:
9.05.2010
Transport  ETV0120
18
9
Laadimine
9.05.2010
Transport  ETV0120
19
Laadimismehhanismid.
Näited
•  Kraanad
– sildkraanad
–  tornkraanad
– portaalkraanad
• Tõstukid
– akutõstukid
– autotõstukid
• Transportöörid ( konveierid )
• Ekskavaatorid
•  Laadurid
– ühekopalised
– mitmekopalised
9.05.2010
Transport  ETV0120
20
10
Laadimismehhanismid.
Tüpoloogia (1)
• Veose ümberpaigutamise tsükli seisukohalt
– Pideva  tegevusega  - laadimine toimub pideva 
protsessina
– Perioodilise tegevusega - mehhanism töötab 
tsükliliselt
• Konstruktsiooni järgi
–  statsionaarsed
– poolstatsionaarsed (nt  tornkraana )
– liikuvad (st  ratastel , roomikutel)
9.05.2010
Transport  ETV0120
21
Laadimismehhanismid.
Tüpoloogia (2)
• Veose ümberpaigutamise suuna järgi
–  Horisontaalse  tegevusega (nt elektrikärud)
– Vertikaalse tegevusega (nt elevaatorid)
– Segategevusega (nt tõstukid)
• Tootluse järgi
– Väikemehhaniseerimise masinad ja  seadmed  ehk 
peale- ja mahalaadimise abiseadmed
– Suure tootlusega seadmed ehk peale- ja 
mahalaadimise põhiprotsesside seadmed
9.05.2010
Transport  ETV0120
22
11
Laadimismehhanismid.
Tüpoloogia (3)
• Jõuallika järgi
–  Elektriajamiga  
– Sisepõlemismootoriga
– Gravitatsioonilised (nt  kaldtee )
– Inimjõul töötavad (vt laadimisvahendid)
9.05.2010
Transport  ETV0120
23
Inimjõul töötavad lihtsad 
laadimisvahendid
• Tungrauad - hammaslatt-, keerme- või hüdraulilise 
ajamiga , veoste tõstmiseks kärudele, rullteedele ja 
rullkettidele
• Käsivintsid, talid - veoste tõstmiseks ja nihutamiseks
• Käsi-kahveltõstukid - käru hüdraulilise või 
mehhaanilise ajamiga tõstejõuga 0,2…1 t
• Rullkang - otsast painutatud kang, mis  toetub  kahele 
rullile
• Rullketid - painduvalt ühendatud rullikud, mis 
asetatakse veose alla horisontaalsel ümberpaigutamisel
• Käsikärud 
12
Laadimispunktid.
Tüpoloogia
• Vastavalt laadimistööde  iseloomule
– mahalaadimispunktid
– pealelaadimispunktid
– peale-mahalaadimispunktid
• Laadimistööde ajalise kestuse järgi
– statsionaarsed
–  ajutised
• Spetsialiseerituse astme järgi
–  universaalsed
– spetsialiseeritud
9.05.2010
Transport  ETV0120
25
Laadimistööde  organiseerimine
• Punktid varustatakse statsionaarsete laadimisvahenditega pideva 
veovoo korral
• Laadimispunktides kasutatakse liikuvaid laadimismehhanisme, 
kui veovoog on ebarütmiline
• Pealelaadimispunkti (mahalaadimispunkti) pannakse 
statsionaarsed laadimisseadmed, mahalaadimispunktidesse 
(pealelaadimispunktidesse) aga liikuvad laadimismehhanismid, 
kui töömaht nendes on erinev
• Pealelaadimispunktis on  statsionaarne  või liikuv 
laadimismehhanism, mahalaadimispunktis laadimisseadmeid ei 
ole, kasutatakse kallureid või mahalaadimisseadmetega veeremit, 
kui mahalaadimispunkte on palju
• Kasutatakse laadimisseadmetega veeremit, kui 
mahalaadimispunkte ei ole
26
13
Ekspluatatsioonilisi näitajaid (1)
• Töö rütm - kahe järjestikuse laaditud (tühjakslaaditud) auto 
laadimispunktist lahkumise ajavahemik
kus
R - laadimispunkti töö rütm
t
- auto  laadimise  aeg
p(m)
t – haagise külge- ja taganthaakimise aeg
h
X
- laadimispostide arv laadimispunktis (vastavalt 
p(m)
pealelaadimiseks ja mahalaadimiseks)
9.05.2010
Transport  ETV0120
27
Ekspluatatsioonilisi näitajaid (2)
• Vajalik laadimispostide arv
kus
n – autode arv marsruudil
t – ringi aeg
r
t
– auto laadimise aeg
p(m)
9.05.2010
Transport  ETV0120
28
© Ain  Tulvi
14
Ekspluatatsioonilisi näitajaid (3)
• Vajalik autode arv
kus
t
– auto laadimise aeg
p(m)
t – ringi aeg
r
X
– laadimispostide arv
p(m)
9.05.2010
Transport  ETV0120
29
Laadimisest Võlaõigusseaduses (1)
§ 779. Laadimine
(1) Saatja peab veose vedamiskindlalt  laadima  ja kohale 
paigaldama (pealelaadimine). Eeldatakse, et saatja peab veose 
ka maha laadima. 
(2) Vedaja peab looma võimaluse ja tingimused veose ohutuks 
peale- ja mahalaadimiseks. 
(3) Veose peale- või mahalaadimiseks kuluva aja eest võib 
vedaja nõuda eraldi hüvitist (seisuraha) üksnes juhul, kui selles 
on kokku lepitud või kui peale- või mahalaadimisaeg ületab 
selleks mõistlikult vajalikku aega ja peale- või mahalaadimiseks 
mõistlikult vajaliku aja ületamine toimus vedajast sõltumatu 
asjaolu tõttu.
9.05.2010
Transport  ETV0120
30
15
Laadimisest Võlaõigusseaduses (2)
§ 784. Vedaja õigused mõistliku pealelaadimistähtaja ületamisel
(1) Kui saatja ei  laadi   veost  peale mõistliku pealelaadimistähtaja jooksul või 
juhul, kui saatja ei ole kohustatud veost ise laadima ja saatja ei anna veost 
vedajale üle mõistliku tähtaja jooksul, võib vedaja anda saatjale veose 
pealelaadimiseks või üleandmiseks mõistliku täiendava tähtaja, teatades, et ta 
ei  oota  veose pealelaadimist või üleandmist üle selle tähtaja. 
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud täiendava tähtaja jooksul 
veost ei laadita või seda ei  anta  vedajale üle, võib vedaja lepingu üles öelda ja 
esitada  asjakohased  nõuded.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud täiendava tähtaja lõpuks on 
peale laaditud või vedajale üle antud üksnes osa veosest, võib vedaja alustada 
mittetäieliku veose vedamist ning esitada asjakohased nõuded. 
(4) Vedajal ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud õigusi, kui 
mõistlik pealelaadimistähtaeg ületati vedajast tuleneva asjaolu tõttu.
9.05.2010
Transport  ETV0120
31
Autoveol veose laadimise ja  kinnitamise  eeskiri
• Teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrus nr 81
§8. Veose paigutamine sõidukile
(1) Veose mass peab jaotuma võimalikult ühtlaselt sõiduki  kere  põhjale. 
Väikesemõõtmelise, kuid raske veose massi ühtlaseks jaotamiseks kere põhjale peab 
kasutama  alusraami . 
(2) Veos peab olema laaditud sõidukile nii, et tema raskuskese oleks võimalikult 
madalal ja veos moodustaks ühtse terviku. 
(3) Veose raskuskese peab olema sõiduki pikisuunalise telgjoone lähedal kere 
keskel. 
(4) Võimaluse korral peab veos toetuma kere esiseina vastu. Veos ei tohi toetuda 
kere seintele, kui need ei ole selleks ette nähtud. 
(5) Veose  teravad   otsad  peab laadimisel suunama tahapoole. 
(6) Sõidukile paigutatud veos ei tohi piirata juhi vaatevälja, varjata tulesid ja sõiduki 
registreerimismärki. 
(7) Kui sõidukil oleva veose osad laaditakse maha eri  kohtadesse , tuleb veos 
vajadusel pärast iga osa mahalaadimist ümber laadida, et säiliks sõiduki tasakaal ja 
liikumise stabiilsus.
16
Posti- ja kullerveod
Nõutud kutsestandardis  Veokorraldaja  V
9.05.2010
Transport  ETV0120
33
Postiteenus
• Postiteenus on  adresseeritud  postisaadetise  edastamine
majandustegevusena.
• Postisaadetis loetakse adresseerituks, kui see kannab 
postisaadetise saaja nime ja postiaadressi või sellele viitavat 
märgistust või on varustatud postiaadressile osutava 
saatedokumendiga.
• Edastamine on protsess, mis hõlmab postisaadetiste 
kogumist, sorteerimist, vedu ja saajale kättetoimetamist.
• Riigisisese postiteenuse puhul asuvad postisaadetise saaja ja 
saatja Eestis.
• Rahvusvahelise postiteenuse puhul asub postisaadetise saaja 
või saatja väljaspool Eestit.
34
17
Postisaadetised
• Postisaadetised on:
1) kirisaadetis;
2)  postipakk ;
3) perioodiline väljaanne.
• Kirisaadetis on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud 
adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed. 
Kirisaadetis on näiteks kiri, trükis ja pisipakk.
• Postipakk on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud 
adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed.
• Perioodiline väljaanne on saatjalt  tellitav  ja tema poolt 
postiteenuse osutajale perioodiliselt, sagedusega vähemalt 
üks kord kvartalis edastamiseks üleantav adresseeritud 
trükis.
35
Postiteenuse liigid (1)
1. lihtsaadetise edastamine;
2. tähtsaadetise edastamine;
3. väärtsaadetise edastamine;
4. partiisaadetise edastamine;
5. kullerpostisaadetise edastamine (kullerpost);
6. otsepostisaadetise edastamine ( otsepost );
7. perioodilise väljaande edastamine;
8. muud postiteenused.
9.05.2010
Transport  ETV0120
36
18
Postiteenuse liigid (2)
• Lihtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja 
postipakk:
1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale 
ilma allkirjata;
2) mille väärtus on postiteenuse osutajale 
avaldamata;
3) mille kaotsimineku või kahjustumise korral 
puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta 
hüvitist.
9.05.2010
Transport  ETV0120
37
Postiteenuse liigid (3)
• Tähtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja 
postipakk: 
1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale 
allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist 
võimaldava tunnuse alusel; 
2) mille väärtus on postiteenuse osutajale 
avaldamata;
3) mille kaotsimineku või kahjustumise korral 
maksab postiteenuse  osutaja  saatjale postiteenuse 
osutaja eelnevalt määratud garantiisumma.
38
19
Postiteenuse liigid (4)
• Väärtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja 
postipakk: 
1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale 
allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist 
võimaldava tunnuse alusel; 
2) mille väärtus on postiteenuse osutajale 
avaldatud;
3) mille kaotsimineku või kahjustumise korral 
maksab postiteenuse osutaja saatjale tema 
avaldatud saadetise väärtuse.
39
Postiteenuse liigid (5)
• Partiisaadetisena edastatakse:
1) kirisaadetis, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale 
samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 100 saajale;
2) postipakk, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale 
samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 25 saajale.
• Otsepostisaadetisena edastatakse kirisaadetis:
1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;
2) mille sisuks on turunduslik või avalik materjal; 
3) mida edastatakse samaaegselt vähemalt 100 saajale; 
4) mille sisu, kaal ja mõõtmed on identsed teiste samaaegselt 
edastatavate saadetiste omadega, välja arvatud saaja nimi, 
postiaadress, identifitseerimisnumber ning muud teisendused, mis ei 
muuda sõnumi olemust;
5) mille pakendile on kantud märge « reklaam », «reklaam posti teel» 
või «otsepost».
20
Ülemaailmne postikonventsioon
Bukarest, 2004
• Artikkel 33. Lennutranspordi tasu põhimäärad
– Lennutranspordi tasu kogu läbitud  distantsi  eest maksab kas posti lähteriigi 
postiadministratsioon või postiadministratsioon, kes annab need  saadetised  
üle teisele postiadministratsioonile.
• Artikkel 34. Postipakkide maa- ja meretariif
– Kahe postiadministratsiooni või sama riigi kahe postiasutuse vahel 
maapostiteenuste abil vahetatavatelt pakkidelt tuleb neile riikidele, kelle 
teenistus  osaleb maitsi edasitoimetamises, tasuda eeskirjades ettenähtud 
maaposti transiiditariif vastavalt kohaldatavale distantsipikkusele. 
Maaposti transiiditariifi tasub lähteriigi postiadministratsioon.
– Iga riik, kelle teenistus osaleb postipakkide edasitoimetamises  meritsi , võib 
nõuda meretariifide tasumist. Nimetatud tariifid tasub lähteriigi 
postiadministratsioon. Meretariifi võivad postiadministratsioonid kuni 50% 
võrra suurendada. Vastavalt oma soovile võivad nad seda ka vähendada.
41
Universaalne postiteenus
• Universaalne postiteenus on Postiseaduses sätestatud 
postiteenuste (v.a partiisaadetiste) järjepidev, kvaliteetne ja 
taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi 
territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. 
• Universaalse postiteenuse moodustavad järgmised  riigisisesed  ja 
rahvusvahelised postiteenused:
1) kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena kaaluga 
kuni 2 kilogrammi;
2) postipaki edastamine täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 
20 kilogrammi.
• Universaalse postiteenuse osutaja on isik, kellele on väljastatud 
tegevusluba  universaalse postiteenuse osutamiseks.  Tegevusloa  
väljastab avaliku konkursi tulemusel Konkurentsiameti 
sideteenistus.
42
21
Postivõrk
• Postivõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida 
postiteenuse osutaja kasutab postisaadetise edastamiseks. 
Postivõrk jaguneb kogumis- ja jaotusvõrguks.
• Kogumisvõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida 
postiteenuse osutaja kasutab postisaadetiste kogumiseks 
juurdepääsupunktidest.
• Juurdepääsupunkt on nii tegevuskoht (postkontor) kui ka 
vahend (postkast), mida kasutatakse postiteenuse 
osutamiseks.
• Jaotusvõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida 
postiteenuse osutaja kasutab postisaadetise saajale 
kättetoimetamiseks.
Transport  ETV0120
43
Kullerpostisaadetised
• Kullerpostisaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk: 
1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu 
või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse 
alusel; 
2) mis edastatakse kulleriga  kiirel  ja usaldusväärsel viisil;
3) mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni 
saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise 
kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle 
edastamist.
• Isik, kes osutab postiteenust, milleks ei ole vaja tegevusluba, 
peab sellest Konkurentsiametile kirjalikult teatama  hiljemalt  
10 päeva enne tegevuse alustamist.
9.05.2010
Transport  ETV0120
44
22
Kullervedude definitsioon
• Väikesaadetiste kiirveod, millega koos teostatakse üldjuhul ka 
saadetiste kokku- ja laialivedu.
– Kiirkullerpost (EMS) on kõige kiirem füüsiliste vahendite abil toimuv 
postiteenus, millel on seda teenust osutama nõustunud 
postiadministratsioonide vahel prioriteet muude postisaadetiste ees. See 
seisneb kirjavahetuse, dokumentide või kaupade kogumises, edastamises ja 
kättetoimetamises väga lühikese aja jooksul.
• Kullervedusid teostavad ettevõtted hoiavad enamasti kogu 
veoahela uksest ukseni oma kontrolli all. 
• Kullerveod on viimastel aastatel väga kiiresti arenenud  vedude  
liik,  kusjuures  veomahtude kasv on toimunud peamiselt 
lennuveoekspedeerijate ja posti arvel. 
9.05.2010
Transport  ETV0120
45
© Eesti Post
23
Mitmepakisaadetis
9.05.2010
Transport  ETV0120
47
Mahukaal
9.05.2010
Transport  ETV0120
48
24
Lunamaksuteenus
49
Juurdepääsupunkt
Postiseaduse mõistes
Kullerteenused.
Lunamaksuteenus
• DPD Eesti AS
9.05.2010
Transport  ETV0120
50
25
Võlaõigusseadus 
lunamaksuteenusest
• § 789.  Lunaraha
(1) Kui veolepingu pooled on kokku leppinud, et veos tuleb 
saajale üle anda üksnes lunaraha maksmise vastu, eeldatakse, et 
lunaraha tuleb maksta kohe. 
(2) Kui  lepingupooled  on kokku leppinud, et veos tuleb saajale 
üle anda üksnes lunaraha maksmise vastu, kuid vedaja on veose 
saajale üle andnud lunaraha sisse nõudmata, peab vedaja 
hüvitama saatjale sellest tekkinud kahju kuni lunaraha ulatuses. 
Kahju tuleb hüvitada ka juhul, kui lunaraha sissenõudmise 
kohustuse  rikkumine  vedaja poolt oli vabandatav. 
(3) Saadud lunaraha ei kuulu vedaja pankrotivarasse ja vedaja 
võlausaldajad ei saa pöörata sellele sissenõuet täitemenetluses 
vedaja vastu.
Kullerveo muud lisateenused
• DPD Eesti AS
Lisateenus
Hind (lisandub transpordihinnale)
+ 5 % (Eesti)
Laupäev
+ 25 % (Läti, Leedu) 
Dokumendi tagastus
+ 20 EEK /  saadetis
+ 0,69 EEK / kg (aluseks võetakse saadetise arvestuslik 
Hoonesisene kanne
kaal)
Collection request
+ 93.88 EEK / saadetis (v.a Eesti)
Ohtlikud kaubad
+ 10 %
Diislikütuse hinnatõusu määr Eesti Statoili tanklates 
(keskmine diislikütuse  jaehind  veoteenuse osutamisele 
Kütusehinna lisamakse
9.05.2010
eelnen Tra
ud  nspor
kuult  E
v T
õ V
r 0
r 1
e 2l0
duna diislikütuse baashinna 5
ga 2– 13,05 
EEK/L) korrutatuna koefitsendiga 0.35
26
Ekspedeerimine
9.05.2010
Transport  ETV0120
53
"Freight Forwarding and Logistic  Services "  means  services of 
any kind relating to the carriage (performed by  single  mode or 
multimodal transport means), consolidation,  storage , handling, 
packing or distribution of the  Goods  as well as ancillary and 
advisory services in  connection  therewith,  including  but not 
limited to customs and fiscal matters, declaring the Goods for 
official  purposes, procuring insurance of the Goods and 
collecting or procuring  payment  or documents relating to the 
Goods. Freight Forwarding Services also  include  logistical 
services with modern information and  communication   technology  
in connection with the carriage, handling or storage of the 
Goods, and de  facto   total   supply  chain  management . 
9.05.2010
Transport  ETV0120
54
27
Mõisteid
• Transpordisüsteemi  operaator  – juriidiline või füüsiline 
isik, kes juhib transpordisüsteemis nii ajas kui ka ruumis 
toimuvaid protsesse. Ta võib olla veovahendite, 
veoühikute ja muude transpordiprotsessis vajalike 
varade valdaja.
•  Ekspedeerija  (ekspediitor, speditöör, forwarder) –
transpordisüsteemi operaator, kes tegutseb täielikult või 
osaliselt üksnes veoprotsessi korraldamise ja 
juhtimisega.
– Multimodaalse transpordi operaator (MTO)
– Laevadeta ühisvedaja (NVOCC - Non  Vessel  Operating 
Common Carrier)
9.05.2010
Transport  ETV0120
55
9.05.2010
Transport  ETV0120
56
28
Ekspedeerija äriidee
• Ettevõtjate  kaubavoo  ning sellega kaasneva info-, 
teenuste- ja finantsvoo kanaliseerimisene ühte 
logistilisse kanalisse ekspedeerija logistilises süsteemis 
eesmärgiga suurendada kaubavoogude stabiilsust, 
regulaarsust, tasakaalustatust ja rütmilisust, saavutades 
seeläbi aja- ja rahakulu säästu.
9.05.2010
Transport  ETV0120
57
A freight forwarder is the  real  master of the supply and  value  
chain. He crafts logistic  solutions  that satisfy  both   production  
and  consumption , both supply and  demand  and  makes  sure their 
expectations are satisfied, ensures that goods  move  from the 
point of  origin  to  reach  their  final  destination at the right  place , 
at the right time and in  good   shape . For this  purpose , freight 
forwarders utilise the  entire  and  complex  logistic infrastructure 
with a totally unprejudiced and  cost -efficient  approach . Freight 
forwarders do not privilege any means of transport or transport 
infrastructure as  such ,  although  some may own a great many 
equipment  and infrastructure.
9.05.2010
Transport  ETV0120
58
29
Ekspedeerija rollid
• Ekspedeerija kaupade konsolideerijana
• Ekspedeerija veo-,  terminali -, lao- ja muude teenuste 
osutajana
• Ekspedeerija tolliformaalsuste korraldajana
• Ekspedeerija tehingute rahastamisele kaasaaitajana
• Ekspedeerija riskide maandajana
• Ekspedeerija informatsiooni  vahendaja  ja töötlejana
• Ekspedeerija nõustajana
9.05.2010
Transport  ETV0120
59
Ekspedeerija kaupade konsolideerijana
• Märksõnad
– Kaubavedude  klassifikatsioon  täis- ja osakoormateks
– Kaubasaadetiste klassifikatsioon väike- ja pakisaadetisteks 
ning pisipakkideks
– Arvestuslik kaal (1 m3 = 333 kg)
–  Kaubaruum  (sõiduki osa, kus veetakse kaupa) ja 
laadimismeeter
– Konsolideeritavad (ühildatavad) kaubasaadetised (LCL –
Less  than  Container or Car  Load ) – saadetised, mis on nii 
massilt kui mahult kaubaruumist väiksemad, mistõttu neid 
saab sinna laadida mitmeid
9.05.2010
Transport  ETV0120
60
30
Ekspedeerija kaubaveo korraldajana
• Tegevused
– Sobiva veoviisi valik
– Veomarsruudi valik
– Kaubaruumi broneerimine vedaja veeremis
– Veokirja väljastamine vedajale ja temaga veolepingu 
sõlmimine
– Kauba vastuvõtmine saatjalt, selle kontrollimine
– Vajadusel  FIATA  tõendi väljastamine (vt edaspidi)
9.05.2010
Transport  ETV0120
61
Ekspedeerija nõustajana
• Valdkonnad
– Sobiva veoviisi valik
– Sobiva veeremi valik
– Siht- ja lähteriigi seadusandlusest tulenevad piirangud, sh 
kaubanduspiirangud (kvoodid)
– Tolliformaalsused, vajalikud  dokumendid
– Tolliväärtus ja  tollimaksud , maksusoodustused,  kaubakoodid
– Käibemaksu  käsitlus  siht- ja lähteriigis
– Maksuvaidluste lahendamine, kaebuste esitamine riiklike 
institutsioonide tegevuse-tegevusetuse kohta
– Rahvusvahelised konventsioonid
–  Tarne - ja maksetingimused ( Incoterms , Combiterms, puhtad (s.o 
sularahas ) ja dokumendi- (nt akreditiivid) maksed)
– Kindlustustingimused
62
31
Ekspedeerimisleping  Võlaõigusseaduses (1)
• Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) 
korraldama  veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga 
kohustub maksma ekspedeerijale tasu.
• Kohustus korraldada veose vedamine hõlmab eelkõige:
1) sõiduki ja veotee määramist;
2) vedaja valikut;
3) vedamiseks vajalike veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute 
sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja 
juhendite  andmist;
4) saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist.
• Ekspedeerija võib võtta lepinguga endale muude vedamisega 
seonduvate kohustuste täitmise nagu veose kindlustamine, 
pakkimine, selle tähistamine ja tollivormistuse korraldamine, 
sealhulgas vajalike lepingute sõlmimine.
• Ekspedeerija peab oma kohustuste täitmisel tegutsema saatja 
huvides ning järgima tema juhiseid.
Ekspedeerimisleping Võlaõigusseaduses (2)
• Saatja kohustused
– Saatja peab veose vajaduse korral  pakkima  ja tähistama ning andma 
ekspedeerija käsutusse dokumendid ja kogu teabe, mida ekspedeerija 
vajab oma kohustuste täitmiseks. Ohtliku veose vedamise korral peab 
saatja ekspedeerijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama 
ohu täpsest laadist ja kui see on mõistlik, siis ka rakendamisele 
kuuluvatest ettevaatusabinõudest.
– Saatja peab ekspedeerijale hüvitama kahju ja kulud, mis on põhjustatud:
1) veose ebapiisavast pakkimisest või tähistamisest;
2) veose ohtlikkusest teatamata jätmisest, samuti valest või puudulikust 
teatamisest;
3) veosega seotud ametlike toimingute korraldamiseks vajaliku teabe 
puudumisest, ebatäielikkusest või ebaõigsusest.
– Saatja vastutab eeltoodu eest sõltumata sellest, kas tema kohustuse 
rikkumine on vabandatav. 
– Ekspedeerijale tuleb maksta tasu, kui veos on antud üle vedajale.
9.05.2010
Transport  ETV0120
64
32
Ekspedeerimisleping Võlaõigusseaduses (3)
• Ekspedeerija õigused ja kohustused
– Ekspedeerijal on õigus veost ise vedada. Selle õiguse kasutamisel on tal ka 
vedaja õigused ja kohustused. Sel juhul võib ta lisaks ekspedeerijatasule
nõuda ka veotasu.
– Ekspedeerijal on õigus korraldada veose vedamist koos teiste saatjate 
veostega ekspedeerija arvel kõigi saatjate veoste kohta sõlmitud veolepingu 
alusel. Sellisel juhul on ekspedeerijal saatja suhtes vedaja õigused ja 
kohustused ning ta võib nõuda vastavalt asjaoludele mõistlikku veotasu, 
kuid mitte rohkem  tavalisest  veotasust sellise veose vedamise eest.
– Ekspedeerijal on kõigi ekspedeerimislepingust tulenevate nõuete ning 
varasematest saatjaga sõlmitud veo-,  ekspedeerimis - ja laolepingutest 
tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus veosele.
– Ekspedeerija peab hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, 
kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju. Kui kahju tekkimisele 
aitas kaasa saatja käitumine või veose eriline puudus, sõltub hüvitamise 
kohustus ning ka hüvitise suurus sellest, millises ulatuses need  asjaolud  
soodustasid kahju tekkimist. 
65
Ekspedeerimisleping Võlaõigusseaduses (4)
• Järgnev ekspedeerija
– Kui ekspedeerija poolt korraldatud vedamisel osaleb peale 
vedaja ka teine ekspedeerija (järgnev ekspedeerija), kes peab 
veose saajale üle andma, kohaldatakse järgnevale 
ekspedeerijale alljärgnevat:
• Kui vedamisel osaleb mitu vedajat ja vedajate vahel on 
kokku lepitud, et viimane vedaja nõuab sisse eelnevate 
vedajate nõuded, on viimane vedaja kohustatud kasutama 
eelnevate vedajate õigusi, eelkõige pandiõigust. Iga eelneva 
vedaja pandiõigus kestab kuni viimase vedaja pandiõiguse 
lõppemiseni. Kui järgnev vedaja  rahuldab  eelneva vedaja 
nõude, lähevad selle vedaja pandiõigus ja nõue üle nõude 
rahuldanud vedajale.
9.05.2010
Transport  ETV0120
66
33
Ekspedeerijate Assotsiatsioonide 
Rahvusvaheline Föderatsioon
(Fédération Internationale des Associations de Transitaires et Assimilés – FIATA)
• Asutatud Viinis 1926, praegu on  peakorter  Glattburgis (Šveits)
• Valitsusväline rahvusvaheline  organisatsioon , liikmeteks 
erialaliidud, ettevõtted ja üksikisikud ca 150 riigist
• Eesmärgid
– Ekspedeerijate rahvusvaheline esindus- ja koostööorganisatsioon
– Ekspedeerijate esindamine teistes rahvusvahelistes organisatsioonides 
(ÜRO, Rahvusvaheline  Kaubanduskoda  jne)
– Teenusstandardite, sh standardsete lepingute ja saatedokumentide 
väljatöötamine
– Ekspedeerijate koolitus
• Liige Eestist – ELEA 
9.05.2010
Euroopa Ekspedeerijate  Assotsiatsioon
(Organisation for Forwarding and  Logistics  – CLECAT)
• Asutatud 1958 Antverpenis, 1999 sisuliselt 
reorganiseeritud FIATA Euroopa bürooks
• Liikmeteks 22 rahvuslikku erialaliitu
•  Tegevusvaldkonnad
– Tegelemine Euroopa ühisturu probleemidega 
ekspedeerimise valdkonnas
– Liikmete esindatuse saavutamine Euroopa Liidu 
juhtorganites
– Liikmete varustamine informatsiooniga
• Eesti ei ole vahetult esindatud
9.05.2010
34
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise 
Assotsiatsioon (ELEA)
• Rahvusvahelise ekspedeerimise ja  logistikateenuste  pakkumisega tegelevate 
juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus.
• Asutatud 1994, FIATA liige alates 1995
• Kodulehe andmetel 53 põhi- ja assotsieerunud liiget
• Tegevusvaldkonnad:
– Ekspedeerijate jt logistikateenuste pakkujate esindamine suhetes riiklike 
institutsioonidega, osalemine ekspedeerijaid puudutavate seadusandlike õigusaktide 
väljatöötamisel. 
– PR-suhete arendamine, massiteabe informeerimine kõikidest tähtsamatest ELEA 
sündmustest. 
– Mitmesuguste kontaktide ning välissidemete  vahendamine  oma  liikmetele . 
– Infovahetus naabermaade ekspedeerijate assotsiatsioonidega. 
– Koostöö mitmesuguste valitsuse ja valitsusväliste organisatsioonidega Eesti transiidi 
arendamiseks . 
– Oma valdkonna töötajate perioodiline töötasuanalüüs. 
– Iga-aastased statistilised kokkuvõtted ELEA liikmete tegevusest.
69
– ELEA liikmete rahvusvahelise kaubaveo koolitus.
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise 
Assotsiatsioon (ELEA)
•  Maist  1996 annab ELEA välja järgmisi FIATA multimodaalse transpordi 
dokumente ja vorme:
– FIATA multimodaalse transpordi konossement ehk lastikiri (FIATA 
FBL; Multimodal bill of  lading )
– FIATA multimodaalse transpordi veokiri (FIATA FWB; Waybill)
– FIATA kauba edasitoimetaja vastuvõtutõend (FIATA FCR; Forwarder's 
certificate of  receipt ) – ekspedeerija  tõend kauba vastuvõtmise  kohta 
edasitoimetamiseks ja saajale (algupärase FCR esitajale!) tingimusteta 
üleandmiseks
• FCT (Forwarder’s certificate of  transport) 
• FWR (Forwarder’s warehouse receipt)
– FIATA ekspedeerimisinstruktsioonid (FIATA FFI; Freight forwarding 
instructions)
9.05.2010
Transport  ETV0120
70
35
Põhjamaade Ekspedeerijate Assotsiatsioon
(Nordic  Association  of Freight Forwarders – NAFF; 
Nordiskt Speditörförbund – NSF)
• Taani, Rootsi, Soome ja Norra erialaliitude ühendus
• Asutatud 1920
•  Koostanud  Põhjamaade Ekspedeerijate 
Assotsiatsiooni üldtingimused NSAB 2000 (1998), 
mis lisaks FIATA näidisreeglitele (FIATA Model 
Rules  for Freight Forwarding Services) on aluseks 
ELEA üldtingimustele (vt  eespool )
9.05.2010
Transport  ETV0120
71
ELEA üldtingimused 2000 (1)
• Üldtingimusi, kui ei ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse Eesti 
Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni liikmetele ja 
üldtingimuste kohaldamises kokku leppinud teistele isikutele.
• Ekspedeerimislepingut kohaldatakse kauba veole ja ladustamisele 
ning kauba veo ja ladustamisega seotud sellistele teenustele nagu:
1) tolliformaalsuste täitmine;
2) kliendi nõustamine avalik-õiguslike kohustuste täitmisel;
3) kauba käsitlemine ja markeerimine;
4) kindlustuslepingu sõlmimine;
5)  abistamine  ekspordi- ja impordidokumentide vormistamisel;
6) lunatasu sissenõudmine ning  kaupade eest tasumisega seotud muu 
abi;
7) nõustamine veo- ja turustamisvaldkonnas.
Ekspedeerija võib nimetatud teenuseid osutada kas oma arvel või 
vahendajana.
36
ELEA üldtingimused 2000 (2)
• Ekspedeerimisleping
– Ekspedeerija kohustub võtma kauba lepingu alusel üle, hoolitsema selle eest ning 
vedama kaupa  kliendi soovi kohaselt, kasutades selleks tavalisi veovahendeid ja 
tavamarsruuti. 
– Lepingust tulenevad juhised antakse vahetult ekspedeerijale. Kui  kaubaarve  andmete 
järgi on kaup müüdud lunatasu vastu või kui saatedokumendis on märgitud väärtus, 
siis see ei tähenda veel seda, et ekspedeerija peab kaubaarvel märgitud  summat  sisse 
nõudma või kindlustuslepingu sõlmima.
– Ekspedeerija on kohustatud kauba kohale  toimetama  mõistliku aja jooksul 
(ajalubaduseta). Mõistliku aja kindlaksmääramise alus on kauba kohaletoimetamise 
eeldatav aeg, mille on ekspedeerija teinud teatavaks teenust turustades või lepingut 
sõlmides.
– Ekspedeerija peab kauba kohale toimetama kokkulepitud ajaks (ajalubadusega), kui:
• on sõlmitud kirjalik kokkulepe tähtajaliseks veoks;
• kui tähtajaline kohaletoimetamine on kirjaliku pakkumise eeltingimus, millega 
ekspedeerija on vastu vaidlemata nõustunud;
• tähtajaline kohaletoimetamine on ette nähtud ekspedeerija kirjalikus 
pakkumises, millega  klient  on nõustunud.
73
ELEA üldtingimused 2000 (3)
• Ekspedeerimisleping
– Kui lepingut täites tekib ekspedeerijal vajadus tegutseda omapäi, teeb ta seda kliendi 
vastutusel ja arvel.
– Kui vastu võetud kauba väärtus võib väheneda või kui kaup on inimestele või nende 
varale või keskkonnale ohtlik ja klienti ei ole võimalik kätte saada või kui  klient  
nõudmise korral ei vii kaupa ära, on ekspedeerijal õigus võtta tarvitusele 
asjakohased meetmed, näiteks müüa kaup sobival viisil. Olukorrast sõltuvalt võib 
ekspedeerija ilma kliendile etteteatamata kliendi arvel müüa, teha kahjutuks või 
hävitada kauba, mis võib muutuda väärtusetuks või mille väärtus võib oluliselt 
väheneda või mis on ohtlik. 
– Ekspedeerija on kohustatud esitama nõude kolmanda isiku vastu, kui kaup on 
kahjustunud  või kui selle kohaletoimetamisega on viivitatud või kui kolmanda isiku 
tegevuse või tegevusetuse tagajärjel on tekkinud muu kahju. 
– Kui ei ole kokku lepitud teisiti, on ekspedeerijal õigus saada veo- ning muud tasu, 
kuigi kaupa ei ole veel kokku lepitud korras ja seisundis veoks üle antud ja seetõttu 
ei ole lepingut võimalik täielikult või osaliselt täita. 
– Ekspedeerijal on õigus saada eritasu teenuste eest, mida ta osutab lisaks lepingus 
ettenähtud teenustele või teenustele, millised tulenevad tavalisest ekspedeerija 
lepingust. 
74
37
ELEA üldtingimused 2000 (4)
• Ekspedeerija vastutab kui vedaja 
a) kui ta veab kaupa oma veovahendiga (tegelik vedaja), või
b) kui ta on veolepingus või muul viisil võtnud endale vedaja vastutuse 
(lepinguline vedaja).
• Ekspedeerija loetakse lepinguliseks vedajaks, kui:
1) ta on oma nimel välja andnud veodokumendi;
2) ta on oma teenust turustanud või teinud pakkumise viisil, näiteks teatanud 
oma veohinna, mis võimaldab eeldada, et ekspedeerija on endale võtnud vedaja 
vastutuse;
3) on tegemist kaupade maanteeveoga.
• Ekspedeerija vastutab ka lepingu täitmisse kaasatud ja pooltest sõltumatute 
töövõtjate eest, kui ta:
a) vastutab vedajana;
b) osutab teenuseid ise, kasutades selleks oma seadmeid või töötajaid, või 
c) on võtnud endale kohustuse osutada teenuseid oma arvel.
75
ELEA üldtingimused 2000 (5)
•
Ekspedeerija vastutab vedajana kauba kaotsimineku, kauba väärtuse vähenemise ja 
kauba kahjustumise eest kauba veoks ülevõtmise ja kohaletoimetamise vahelisel ajal 
ning kohaletoimetamisega viivitamise eest.
•
Kui ekspedeerija on teinud kauba kohaletoimetamise asjaomasele isikule teatavaks või 
on edastanud selleks kirjaliku teate kliendi määratud aadressil, lõpeb vedaja vastutus 
teate edastamisest arvates viieteistkümne päeva pärast.
•
Pärast nimetatud tähtaja möödumist vastutab kauba eest ekspedeerija kas lepingu alusel 
või järgides üldtingimustes ette nähtud kliendi huvide kaitsmise kohustust.
•
Ekspedeerija ei vastuta juhul, kui kauba kaotsimineku, kauba väärtuse vähenemise, 
kauba kahjustumise või kauba kohaletoimetamisega viivitamise on põhjustanud:
a) kliendi eksimus või  hooletus ;
b) klient või tema nimel tegutsev isik, kes on kaupa peale või maha laadinud või muul 
viisil käsitsenud;
c) kauba omadustest tulenev  kahjustumine , näiteks  purunemine , lekkimine, iseeneslik 
süttimine,  riknemine , roostetamine, käärimine, aurustumine või hävimine külma-, 
kuuma- või niiskustundlikkuse tõttu;
d) pakendi puudumine või puudulik pakend;
e) vale või mittetäielik aadress või kauba markeering;
f) kauba kohta antud ekslik või vähene teave;
g) asjaolud, mida ekspedeerija ei saanud vältida ja mille tagajärgi ta oli võimetu ära 
hoidma.
38
ELEA üldtingimused 2000 (6)
• Kauba kaotsimineku või kauba väärtuse vähenemise eest makstavat 
hüvitist arvutatakse kaubaarves märgitud väärtuse alusel, kui ei tõendata, 
et kauba turuväärtus või kauba ülevõtmise ajal ja kohas sama liiki ja 
tüüpi kauba väärtus erines kaubaarves märgitud väärtusest. 
• Hüvitist ei maksta antiik- ja tundeväärtuse ega muu erilise väärtuse eest.
• Peale eespool nimetatu hüvitatakse ka kaotsiläinud kauba veoraha, 
tollimaksud ja muud veoga seonduvad kulud. 
• Ekspedeerija ei ole peale eespool nimetatu kohustatud maksma muud 
hüvitist näiteks saamata jäänud tulu, turuosa kaotuse või muu kahju eest.
• Kauba kahjustumise korral hüvitatakse kauba väärtuse vähenemine.
• Kui ekspedeerija on täielikult hüvitanud kauba väärtuse, võib ta soovi 
korral kauba omandiõiguse üle võtta.
9.05.2010
Transport  ETV0120
77
ELEA üldtingimused 2000 (7)
• Kliendil on õigus nõuda kaupade kaotsimineku eest hüvitist, kui kaupu ei 
ole üle antud (kauba kohaletoimetamisega viivitamise muutumine kauba 
kaotsiminekuks)
- rahvusvahelise maanteeveo korral alates kokkulepitud veotähtaja 
möödumisest 30 päeva jooksul või juhul, kui tähtajas ei ole eraldi kokku 
lepitud, siis alates kauba veoks ülevõtmisest 60 päeva jooksul,
- muu veo korral 60 päeva jooksul ajast, mil kaubad oleksid pidanud 
saabuma. 
Kliendil ei ole õigust saada kauba täielikule kaotsiminekule vastavat 
hüvitist, kui ekspedeerija eespool nimetatud tähtaegadel tõendab, et kaup ei 
ole kaotsi läinud ja et selle saab üle anda mõistliku aja jooksul.
• Ekspedeerija vastutus kauba kaotsimineku, kauba väärtuse vähenemise ja 
kauba kahjustumise korral  piirdub  8,33 SDR-ga  (SDR on Rahvusvahelise 
Valuutafondi IMF valuutaühik, 1 SDR ~ 11,7 EEK) sellise kauba iga 
brutokilogrammi kohta, mille võrra kaup on kaotsi läinud, väärtus 
vähenenud või kahjustunud.
78
39
ELEA üldtingimused 2000 (8)
• Ekspedeerija vastutus vahendajana
Ekspedeerija vastutab kauba kahjustumise eest, mille põhjus on hooletu 
suhtumine lepingu täitmisse. Ekspedeerija peab tõendama, et ta on lepingut 
täites nõutava hoolikusega järginud kliendi huve.
Ekspedeerija ei vastuta kolmandate isikute tegevuse või tegevusetuse eest kauba 
veol, peale- ja mahalaadimisel, üleandmisel, tollimisel, ladustamisel, raha 
sissenõudmisel või muude ekspedeerija  vahendatavate teenuste osutamisel 
eeldusel , et ekspedeerija tõendab oma piisavat hoolikust kolmanda isiku 
valimisel.
Ekspedeerija ei vastuta raha, väärtpaberite ega muude väärtasjade eest, kui ei ole 
kokku lepitud teisiti.
Ekspedeerija vastutus vahendajana jne on piiratud 50 000 SDR-iga iga lepingu 
kohta eeldusel, et ekspedeerija poolt makstav hüvitis ei või ületada:
a) kauba kohaletoimetamisega viivitamise korral eelnevalt lepingus 
kokkulepitud veorahale või muule hüvitisele vastavat summat;
b) kauba kaotsimineku, kauba väärtuse vähenemise või kauba kahjustumise 
korral 8,33 SDR-i kaotsiläinud, vähenenud väärtusega või kahjustunud kauba 
iga brutokilogrammi kohta.
79
ELEA üldtingimused 2000 (9)
• Ekspedeerija kui ladustaja
• Kauba ladustamisel seoses veoga, kus ekspedeerijal on vedaja vastutus, 
vastutab ta ladustatud kaupade eest veo lõpetamisest alates 
viieteistkümne päeva jooksul.
• Muudel ladustamisjuhtudel vastutab ekspedeerija ka lepingu täitmisse 
kaasatud isikute eest. Ladustamise kohta kohaldatakse järgmisi 
lisanõudeid:
1. Ekspedeerija peab kontrollima vastuvõetavaid tervikpakendeid ja 
andma nende vastuvõtmise kohta allkirja, kandmata vastutust pakendite 
sisu ja varjatud kahjustuste eest.
Kliendi nõudmisel ja kulul peab ekspedeerija tegema laoseisu inventuuri.
Kui tervikpakend puruneb pärast vastuvõtmist, peab ekspedeerija klienti 
viivitamata teavitama igast puudusest või kahjustusest, mida ta on 
märganud või oleks pidanud märkama.
9.05.2010
Transport  ETV0120
80
40
ELEA üldtingimused 2000 (10)
• Ekspedeerija kui ladustaja (järgneb)
2. Kui klient ei ole kauba ladustamise kohta juhiseid andnud, võib 
ladustamisvõimaluse leida ekspedeerija, eeldusel, et ta näitab valikut tehes üles 
piisavat hoolikust. 
3. Kui kliendi kirjalikud juhised ei näe ette teisiti, peab ekspedeerija oma nimel ja 
kliendi arvel sõlmima kindlustuslepingu tule- ja veeohu ning murdvarguse vastu, 
võttes aluseks kauba kaubaarvel märgitud väärtuse ladustamise alguses ja lisades 
sellele 10 protsenti.
Kui eelpoolnimetatud kindlustus ei kata kaupa täielikult või kui kaubad on 
kindlustamata ja selle kaotsimineku, väärtuse vähenemise või kahjustumise 
põhjuseks on ekspedeerija eksimus või hooletus, vastutab ekspedeerija kui vedaja. 
Samast  juhtumist tingitud kahju korral on ekspedeerija koguvastutus piiratud 500 
000 SDR-iga.
Ekspedeerija vastutab kauba kohaletoimetamisega viivitamise eest samuti kui 
vedaja.
4. Kui ilmneb, et ladustatud kaup võib oma omaduste poolest olla ohtlik varale või 
inimestele, on klient või ekspedeerija kohustatud kauba ära viima.
5. Klient peab ekspedeerijale hiljemalt ladustamise alguseks teatama aadressi, kuhu 
tuleb saata  teated kauba kohta ja kust saab juhiseid ning ta on kohustatud 
81
ekspedeerijale viivitamata teatama aadressi muutumise. 
ELEA üldtingimused 2000 (11)
• Kliendi vastutus
Klient on kohustatud ära hoidma ekspedeerijale tekkiva võimaliku 
rahalise või esemelise kahju, mille on põhjustanud asjaolu, et:
a) kauba kohta esitatud andmed on ebaõiged, ebaselged või puudulikud;
b) klient on kauba puudulikult pakendanud, markeerinud, deklareerinud, 
jätnud  pakendamata  või sellest, et klient on kauba puudulikult peale 
laadinud või paigutanud; 
c) kaubal on sellised kahjustusi esilekutsuvad omadused, mida 
ekspedeerija ei saanud ette näha;
d) ekspedeerija on kliendi eksimuse või hooletuse tõttu olnud kohustatud 
tasuma  tolli- või muid ametlikke makseid, trahve või andma tagatisi.
Kliendi vastutuse määra punktide a ja b järgi hinnates tuleb arvestada, 
kas ekspedeerija on asjaolude teadmisest olenemata heaks kiitnud või 
jätnud vaidlustamata abinõud, mida klient on kauba säilitamiseks 
rakendanud.
Transport  ETV0120
82
41
Ühistransport
9.05.2010
Transport  ETV0120
83
Ühistransporti kavandavad ja 
korraldavad asutused
• Valla- ja  linnavolikogu  ning valla- ja  linnavalitsus ;
•  Maavalitsus ;
•  Maanteeamet ;
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• Vabariigi Valitsus.
• Vajaduse korral kaasatakse omavalitsusüksuste 
liite ning vedajaid ja vedajate ühendusi. 
9.05.2010
Transport  ETV0120
84
42
Maanteeameti 
ühistranspordi osakonna  pädevus
1) korraldada üleriigilisi transpordiuuringuid;
2) kooskõlastada maakonnasisesel sõitjateveol avaliku  liiniveo  
sõidukilomeetri  tariif  ja sõidupiletihind enne nende kehtestamist;
3) nõustada pädevaid ametiasutusi bussiliikluse avaliku 
teenindamise  lepingu koostamise, rakendamise ja liinivõrgu 
kujundamise küsimustes;
4) korraldada järelevalvet bussiliikluse kaug- ja 
maakonnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingute üle 
ning valla- ja linnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise 
lepingute üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse 
sihtotstarbelist toetust riigieelarvest.
9.05.2010
Transport  ETV0120
85
Ühistranspordi kavandamise ja 
korraldamise eesmärgid
1) ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust 
arvestades tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus 
nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri kategooriate (sealhulgas 
puuetega inimesed,  vanurid , õpilased ja üliõpilased, saarte ja 
väikesaarte elanikud) liikumisvajadusest;
2) soodustada ühissõidukite eeliskasutamist sõiduautode ja teiste 
individuaalsõidukitega võrreldes, vähendades sellega transpordi 
negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi 
ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele;
3) vähendada ühiskonna kulutusi transpordile ja energiale ning 
sotsiaalsele ja majanduslikule infrastruktuurile.
9.05.2010
Transport  ETV0120
86
43
Reisijateveo  toetamine  riigieelarvest
• Riigieelarvest toetatakse avalikku  liinivedu , mida korraldatakse:
1) riigisisesel rongiliinil, välja arvatud linnasisesel või muul riigisisesel 
rongiliinil, kui sõitja sõidu lähte- ja  sihtpunkt  asuvad ühe linna piires;
2) maakonna bussiliinil ja riigisisesel kaugliinil;
3) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja 
Hiiumaa  vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna 
haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel laeva-, väikelaeva-
või parvlaevaliinil;
4) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja 
Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna 
haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel lennuliinil.
9.05.2010
Transport  ETV0120
87
Reisijateveo toetamine KOV eelarvest
• Omavalitsusüksuse eelarvest toetatakse avalikku liinivedu, 
mida korraldatakse:
1) linnasisesel rongiliinil või muul riigisisesel rongiliinil,
2) linna  bussi -, trammi- ja trollibussiliinil ning valla 
bussiliinil, samuti naaberomavalitsusi ühendaval maakonna 
bussiliinil ja naabermaakondi ühendaval kaugliinil
3) valla- või linnasisesel laeva-, väikelaeva- või 
parvlaevaliinil
9.05.2010
Transport  ETV0120
88
44
Mõisteid ühistranspordiseadusest (1).
Redaktsioon 01.01.2010 
Ühistransport (ühistransporditeenus) on tegevusloa alusel
korraldatav  tasuline  sõitjatevedu ning laeva-, väikelaeva- ja 
parvlaevaliinidel tasuline sõidukite ülevedu. Ühistransporditeenust 
osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras.
Taksovedu on sõitjate vedu  tellija  soovitud sihtkohta taksoveoks
kohandatud ühissõidukiga, välja arvatud  reisirong  ja reisiparvlaev.
Juhuvedu on üldeeskirjale vastav tellija või vedaja  algatusel
eelnevalt moodustatud sõitjaterühma vedu, mida ei käsitata
liiniveona.
“Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo
üldeeskirja kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.”
9.05.2010
Transport  ETV0120
89
Tegevusload 
Maanteeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana käsitatakse
ühistranspordiluba ja taksoveoluba
Ühistranspordiluba tõendab vedaja õigust:
1) korraldada riigisisest juhuvedu;
2) taotleda õigust korraldada liinivedu  liiniloa  või lepingu alusel 
3) taotleda õigust korraldada rahvusvahelist vedu
Taksoveoluba tõendab vedaja õigust korraldada taksovedu 
9.05.2010
Transport  ETV0120
90
45
Mõisteid ühistranspordiseadusest (2) 
Liinivedu on avaliku teenindamise lepingu alusel või 
kommertsliiniveona kindlal marsruudil ja sõiduplaani alusel 
korraldatav regulaarne sõitjatevedu, kus sõitjad saavad sõidukisse 
siseneda ja sealt väljuda sõiduplaaniga määratud peatustes
Liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel (avalik liinivedu)
on vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku 
teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu
Kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel 
korraldatav sõitjatevedu
9.05.2010
Transport  ETV0120
91
Avaliku teenindamise leping (1)
Avaliku teenindamise kohustus on vedaja võetud kohustus korraldada oma 
ärihuvist lähtuva rahalise tasu eest avalikku liinivedu riigi või 
omavalitsusüksuse tellitud mahus ja tingimustel
Avaliku teenindamise leping tõendab vedaja õigust korraldada avalikku liinivedu 
(kaasa arvatud eriotstarbeline) ühel või mitmel liinil või  teatava  liinivõrgu 
ulatuses
Vrd: 
Vedaja ja tellija sõlmitud eriotstarbelise kommertsliiniveo leping tõendab vedaja 
õigust korraldada eriotstarbelist kommertsliinivedu ühel või mitmel liinil 
9.05.2010
Transport  ETV0120
92
46
Avaliku teenindamise leping (2)
Avaliku teenindamise lepinguga määratakse:
1) avaliku teenindamise kohustus, mis hõlmab teenindatavate liinide 
loetelu koos liiniläbisõidu arvestuse ja veoteenuse hinna 
kalkulatsiooniga kulukirjete kaupa ning avaliku liiniveo toetuse 
maksmise alused ja kord;
2) veoteenuse osutamiseks ühissõidukite ja liinirajatiste andmine ning 
nende kasutamise ja tagastamise nõuded;
3) lepingu lõppemise või lõpetamise ja muutmise korda käsitlevad 
sätted;
4) lepingu  kehtimise  aeg;
5) sõitjate ja vara kindlustamise tingimused;
6) sanktsioonid;
7) muud tingimused.
9.05.2010
Transport  ETV0120
93
Avaliku teenindamise leping (2)
Avaliku teenindamise lepingu alusel võib sõitjaid vedada järgmistel liinidel:
1) raudteel, välja arvatud rahvusvahelised rongiliinid;
2) kohalikel bussiliinidel ning trammi- ja trollibussiliinidel;
3) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelistel, Saaremaa ja Hiiumaa 
vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate 
väikesaarte vahelistel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel;
4) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelistel, Saaremaa ja Hiiumaa 
vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate 
väikesaarte vahelistel lennuliinidel;
5) kaugbussiliinidel, välja arvatud rahvusvahelised  liinid
9.05.2010
Transport  ETV0120
94
47
Võlaõigusseadus (1)
• 42 ptk – Veoleping, 2. jagu – Reisijaveoleping 
• Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole 
ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga 
või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). 
• Tellimusveoleping (tšarterleping) on reisijaveoleping, millega 
vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, 
mille ta annab vedamise eesmärgil koos  juhiga  täielikult teise 
lepingupoole või reisija kasutusse. Tellimusveoleping võib olla 
tähtajaline või tähtajatu. 
• 44 ptk – Pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) 
teise lepingupoole ees osutama ühele või  mitmele  isikule (reisija) 
reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma 
tasu (reisitasu). 
9.05.2010
Transport  ETV0120
95
Võlaõigusseadus (2)
• Võlaõigusseadus
§ 848. Vedamise kohustus
Ühistranspordis ei või vedaja keelduda veolepingut 
sõlmimast ega reisijat vedamast, kui:
1) reisija taotleb vedu vastavuses tüüptingimustega ja
2) vedu on ühistranspordis reeglipäraselt kasutatava 
sõidukiga võimalik ja
3) vedu ei takista selline asjaolu, mida vedaja ei saa 
ära hoida ega kõrvaldada.
9.05.2010
Transport  ETV0120
96
48
Võlaõigusseadus (3)
§ 826.  Pagas
(1) Pagasiks loetakse asju, mida vedaja 
kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. 
Pagas ei hõlma asju, mida veetakse 
kaubaveolepingu alusel. Eeldatakse, et 
reisijavedu  hõlmab ka pagasi vedu. 
(2) Käsipagas on reisija  hoole  all olev pagas.
9.05.2010
Transport  ETV0120
97
Ühistranspordi klassifikatsioone (1) 
Ei ole ühistransport!!
98
49
Ühistranspordi klassifikatsioone (2)  
9.05.2010
Transport  ETV0120
99
Mõisteid ühistranspordiseadusest (3) 
Eriotstarbelise liiniveona käsitatakse järgmisi  vedusid :
- tööliste vedu tööle ja tagasi;
- õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi;
- sõjaväelaste ja nende  perekondade  vedu ajutisse paiknemiskohta 
ja tagasi
Kohalik liinivedu on sõitjate vedu maanteeliikluses valla-, linna-
või maakonnaliinil, mille  marsruut  ning selle alg- ja lõpp-punkt 
asuvad sama valla, linna või maakonna haldusterritooriumil
Kaugliinivedu teeliikluses on sõitjate vedu liinil, mille liikumistee 
asub eri maakondades
9.05.2010
Transport  ETV0120
100
50
Tegevuslubade, sõidukikaardi ja liiniloa 
andjad (1)
Tegevuslubasid ja sõidukikaarte ning liinilubasid annavad Majandus- ja 
Kommunikatsiooniministeerium, maavalitsus,  vallavalitsus  ning linnavalitsus. 
Volituse tegevuslubade, sõidukikaartide ja liinilubade  andmiseks  võib 
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium anda oma valitsemisalas olevale 
riigiasutusele või konkursi korras valitud mittetulundusühingule ning valla- või 
linnavalitsus valla või linna ametiasutusele
Ühistranspordiloa ja selle alusel sõidukikaardi annab vedajale:
1) bussiveoks vedaja registreerimiskoha järgne maavalitsus;
2) Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Pärnus registreeritud vedajale 
annab loa ja sõidukikaardi linnavalitsus;
3) trammi- ja trollibussiveoks vedaja registreerimiskoha järgne valla- või 
linnavalitsus.
9.05.2010
Transport  ETV0120
101
Mõisteid ühistranspordiseadusest (4) 
Ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks 
ettenähtud  buss , sõiduauto,  tramm , trollibuss, reisirong, 
rööbasbuss,  reisilaev , reisiparvlaev, väikelaev, 
õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv  transpordivahend
Sõidukikaart on tegevusloa alusel vedajale väljastatav 
dokument, mis tõendab vedaja õigust kasutada 
sõidukikaardile kantud sõidukit nimetatud tegevusloaga 
lubatud sõitjateveol
9.05.2010
Transport  ETV0120
102
51
Tegevuslubade, sõidukikaardi ja 
liiniloa andjad (2)
Ühistranspordiloa ja selle alusel sõidukikaardi andmise võib 
Vabariigi Valitsuse otsuse alusel volitada 
mittetulundusühingule (nt ERAA – Eesti Rahvusvaheliste 
Autovedajate Assotsiatsioon)
Taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi annab vedajale 
tema registreerimiskoha järgne valla- või linnavalitsus
Taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi andmise võib valla-
või linnavolikogu otsuse alusel volitada 
mittetulundusühingule
9.05.2010
Transport  ETV0120
103
Euroopa Ühenduse veoluba (1)
• Alates 1. maist 2004 kehtib Eesti vedajate 
jaoks Euroopa Ühenduse veoloa nõue bussivedude 
teostamiseks Euroopa Liidus.
• EÜ veoluba rahvusvaheliseks bussiveoks on õigus 
taotleda vedajal, kellel on kehtiv 
ühistranspordiluba (koos kandega rahvusvahelise 
veo õiguse kohta) ja vähemalt üks rahvusvahelise 
bussiveo sõidukikaart.
• Iga rahvusvahelise bussiveo sõidukikaardi kohta 
väljastatakse EÜ veoloa ärakiri, mille peale trükib 
väljaandja ka sõiduki registreerimismärgi. Ärakiri 
peab olema vedu teostava sõidukiga kaasas.
9.05.2010
Transport  ETV0120
104
52
Euroopa Ühenduse veoluba (2)
• Euroopa Ühenduse veoloa ja veoloa ärakirja 
taotlemiseks tuleb esitada Eesti Rahvusvaheliste 
Autovedajate Assotsiatsioonile koopia bussi 
sõidukikaardist, millele veoloa ärakirja taotletakse ja 
kirjalik avaldus järgmiste andmetega:
1) vedaja nimi (ärinimi) ja tema registreeritud asukoht;
2) ühistranspordiloa number ja vedajale rahvusvahelise 
veo õiguse andva kande kehtivusaeg;
3) kehtivat rahvusvahelise bussiveo sõidukikaarte 
omavate  sõidukite nimekiri, millele taotletakse veoloa 
ärakirja.
9.05.2010
Transport  ETV0120
105
Rahvusvaheline reisijate juhuvedu
• Bussidega toimuvat rahvusvahelist reisijate 
juhuvedu käsitlev kokkulepe –
INTERBUS’i kokkulepe
• Sõlmitud 2000  Brüsselis  
9.05.2010
Transport  ETV0120
106
53
Oma kulul rahvusvaheline 
sõitjatevedu
• Oma kulul rahvusvahelise sõitjateveo 
teostamiseks Euroopa Liidus peab füüsilisel 
või juriidilisel isikul olema tegevusluba 
rahvusvaheliseks autoveoks oma kulul, 
sõidukikaart oma kulul veoks ja Nõukogu 
määruse (EMÜ) nr 684/92 kohane veoluba.
•  Taotlemise   protseduur  vt loeng 
autovedudest.
9.05.2010
Transport  ETV0120
107
Liiniluba 
Liiniluba tõendab vedaja õigust korraldada 
kommertsliinivedu (kaasa arvatud eriotstarbeline) 
liiniloale märgitud liinil
9.05.2010
Transport  ETV0120
108
54
Tegevuslubade, sõidukikaardi ja 
liiniloa andjad (3)
Liiniloa annab vedajale, kellel on ühistranspordiluba:
1) valla- või linnavalitsus bussi-, trammi- ja trollibussiveoks valla- või 
linnaliinil;
2) maavalitsus bussiveoks maakonnaliinil;
3) Maanteeamet bussiveoks kaugliinil.
Liiniloa andja korraldab liiniveole vedaja valimiseks avaliku konkursi, kui:
1) uue liini avamiseks on tekkinud nõudlus;
2) vedaja ühistranspordiluba või liiniluba on kehtetuks  tunnistatud  või vedaja 
on  loobunud  liini teenindamisest, kuigi nõudlus on olemas;
3) vedaja ei taotle uut liiniluba liinile, mida ta seni on teenindanud, kuigi 
nõudlus on olemas.
9.05.2010
Transport  ETV0120
109
Tegevuslubade, sõidukikaardi ja 
liiniloa andjad (4)
Avaliku konkursita antakse liiniluba vedajale, kes:
1) taotleb liiniluba tema enda algatusel avatavale liinile;
2) taotleb uut liiniluba liinile, mida ta seni on 
teenindanud
Tegevusloa ja liiniloa võib anda ka piirkondlik 
ühistranspordikeskus (nt MTÜ  Harjumaa  
Ühistranspordikeskus)
9.05.2010
Transport  ETV0120
110
55
Sõitjate arvu muutus päeva  tundide  lõikes linnaliinidel
Sõitjaid
Päeva  tunnid
9.05.2010
Transport  ETV0120
111
Sõitjate arvu muutus nädalapäevade lõikes 
linnaliinidel
Sõitjate arv
Nädalapäevad
9.05.2010
Transport  ETV0120
112
56
Sõitjate arvu muutus aasta kuude lõikes linnaliinidel
Sõitjate arv
Aasta kuud
9.05.2010
Transport  ETV0120
113
Sõitjate arvu muutus liini  pikkusel
Sõitjate arv
Liini pikkus
9.05.2010
Transport  ETV0120
114
57
Ühistranspordi ekspluatatsioonilisi näitajaid (1)
Üldine  busside  vajadus, kui on teada keskmine vedude maht ööpäevas:
Q ⋅ l ⋅ k ⋅ k ⋅ k ⋅ k
p
k
p
n
s
m
n =
q ⋅γ ⋅ v ⋅T
k
e
t
Q
- päevane reisijate arv
p
L
- reisijate keskmine sõidukaugus
k
q
- busside keskmine  mahutavus , reisijat
k
γ
-  kohtade  kasutamise tegur
v
- ekspluatatsiooniline kiirus
e
T
- bussi tööloleku aeg, tundi
t
k
- vedude ebaühtluse tegur päeva tundide lõikes
p
k
- vedude ebaühtluse tegur nädalapäevade  lõikes
n
k
- vedude ebaühtluse tegur suundade lõikes
s 
k
- vedude ebaühtluse tegur marsruudi pikkuse lõikes
m
9.05.2010
Transport  ETV0120
115
Ühistranspordi ekspluatatsioonilisi näitajaid (2)
Bussi aastatootlus
L ⋅ β ⋅γ ⋅ q
a
W =
reisijat/aastas
Q
lk
W = W ⋅ l
reisijakm/aastas
p
Q
k
kus
L
- bussi aastane läbisõit, km
a
β
- läbisõidu kasutamise tegur
q
- bussi mahutavus, reisijat
l
- reisija keskmine sõidukaugus, km
k
γ
- kohtade kasutamise tegur
9.05.2010
Transport  ETV0120
116
58
Ühistranspordi ekspluatatsioonilisi näitajaid (3)
Läbisõidu suhet üldisesse läbisõitu nimetatakse läbisõidu kasutamise 
teguriks
Ll
β = L
Staatiline kohtade kasutamise tegur saadakse bussi tegeliku täituvuse 
jagamisel bussi kohtade arvuga
qt
γ =
s
q
9.05.2010
Transport  ETV0120
117
Ühistranspordi ekspluatatsioonilisi näitajaid (4)
Dünaamiline kohtade kasutamise tegur saadakse tegeliku
reisijatekäibe jagamisel  teoreetilise  reisijatekäibega, mis oleks 
olnud võimalik, kui bussi mahutavus oleks täielikult ära 
kasutatud
Q ⋅ l
γ =
k
d
q ⋅ A ⋅ L ⋅ β
k
kus
q
- bussi keskmine mahutavus, reisijat
k
A
- busside arv marsruudil
L
- bussi üldläbisõit, km
9.05.2010
Transport  ETV0120
118
59
Riiklik ühistranspordiregister (1)
• Riiklik ühistranspordiregister on Vabariigi Valitsuse 
poolt majandus- ja kommunikatsiooniministri 
ettepanekul asutatud andmekogu, mille pidamise 
eesmärk on koondada ühtsesse andmebaasi 
käigusolevate bussiliinide sõiduplaanid, informatsioon 
vedajate ja vedajatele antud ühistranspordilubade, 
sõidukikaartide, liinilubade ja sõlmitud avaliku 
teenindamise lepingute kohta ning pidada nende üle 
arvestust . Valla- ja linnaliinide ning nende 
sõiduplaanide üle peetakse registris arvestust alates 
2010. aasta 1.  jaanuarist . 
9.05.2010
Transport  ETV0120
119
Riiklik ühistranspordiregister (2)
• Registri  vastutav  töötleja on Majandus- ja 
Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötleja 
Maanteeamet. 
• Register koosneb:
1) vedajate andmebaasist;
2) ühistranspordilubade andmebaasist;
3) sõidukikaartide andmebaasist;
4) liinilubade andmebaasist;
5) lepingute andmebaasist;
6) sõiduplaanide andmebaasist;
7) ühissõidukipeatuste andmebaasist. 
9.05.2010
Transport  ETV0120
120
60
Riiklik ühistranspordiregister (3)
• Vedajate  andmebaasis  peetakse arvestust sõitjateveoga tegelevate vedajate ja 
nende kontaktandmete üle. 
• Ühistranspordilubade andmebaasis peetakse arvestust sõitjatevedu 
korraldavatele vedajatele väljastatud ühistranspordilubade ja rahvusvahelise 
sõitjateveo korraldamise õiguse  kannete  üle. 
• Sõidukikaartide andmebaasis peetakse arvestust sõitjateveoga tegelevatele 
vedajatele väljastatud riigisisese ja rahvusvahelise sõitjateveo sõidukikaartide 
üle. 
• Liinilubade andmebaasis peetakse arvestust kommertsliinivedu korraldavatele 
vedajatele väljastatud liinilubade üle. 
• Lepingute andmebaasis peetakse arvestust vedajatega sõlmitud avaliku 
teenindamise lepingute üle. 
• Sõiduplaanide andmebaasis peetakse arvestust sõidukite väljumiste üle 
liinidel, mida vedajad korraldavad liiniloa, avaliku teenindamise lepingu või 
muu lepingu alusel. 
• Ühissõidukipeatuste andmebaasis peetakse arvestust ühistranspordi liinivõrku 
kuuluvate peatuste ja nende asukohtade üle. 
121
Ühistranspordi infosüsteem
9.05.2010
Transport  ETV0120
122
61
Rahvusvaheline Ühistranspordiliit 
UITP
• Ühistranspordis tegevate institutsioonide 
( riigiasutused , ettevõtted) ülemaailmne 
võrgustik
• Ca  3100  liiget 90 riigist, kes katavad kõiki 
sõitjateveo viise
• Asutatud 1885 Brüsselis viie 
trammiettevõtja ühendusena
9.05.2010
Transport  ETV0120
123
62