Transport ja ekspedeerimine I KT (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Logistika - Transpordi infosüsteem

1 Hindamata

TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE
I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED

Vajadus veoteenuse järele (globaliseerumine, rahvusvaheline kaubandus jne.)
Rahvusvaheliste turgude aktiivne areng

Sisseostude globaliseerumine

Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele

Kaubaturu sõltuvus transpordisüsteemi efektiivsest funktsioneerimisest

Turu nõudmiste pidevad muutused

Tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, samas kui tarbijad paiknevad hajutatult

Tootmise mastaabiefekt VS Spetsialiseerumine

Kulude ja riskide minimiseerimine

Transpordilogistika (ülesanded, transpordilogistikat mõjutavad tegurid)
Tootega seotud faktorid

Tihedus – toote massi ja ruumala suhe

Lastitavus – ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, mil määral kaup täidab transpordi ruumi

Kauba käsitluse lihtsus – sarnased kaubad või kaubad, mida saab olemasoleva tehnikaga laadida , on odavamad.

Kahjustatavus – kõrge ühikuväärtusega (hinnaga) kergesti kahjustuvate ja vargusohtlikke kaupade transportimine on reeglina kulukam kuna antud veose puhul on vedajal suurem vastutus.
Turuga seotud faktorid

Transpordiliigi sisene ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase

Turgude asukoht

Antud riigi või maa valitsuse transpordipoliitika

Vedude balansseeritus

Vedude perioodilisus

Siseriiklik või rahvusvaheline transport
Klienditeeninduse tegurid

usaldus kliendisuhetes

turu ulatus – võime osutada „uksest ukseni“ teenust

üldisemalt – vedaja võime osutada lisateenuseid

kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis

Transpordiharu terminid (transport : isiklik transport, avalik transport, ühistransport , kohalik (kabotaaž-) ja rahvusvaheline vedu; transpordiharu; transpordisüsteem (s.h. transpordisüsteemi ühtsus)
Isiklik transport- Transport isiklikus kasutuses olevate liiklusvahenditega, mis ei ole üldsusele kasutamiseks.
Avalik transport- Tasuline veoteenus, mida korraldab veoteenust pakuv firma tegevusloa alusel igaühele kasutada olevate liiklusvahenditega, on üldsusele kättesaadav ühiselt kasutatav sõitjateveo teenus.
Ühistransport- Reisijatevedu kindlal liinil ühissõidukiga vastavalt sõiduplaanile, mis on avalikult kättesaadav.
Kohalik vedu- Vedu ühe omavalitsuse või regiooni piires.
Rahvusvaheline vedu- Vedu mitme riigi piires.
Transpordiharu
Iseloomustab tehniliste vahendite seost…

teenuste osutamise tehnoloogiatega;

infrastruktuuri varustavate ja toetavate harudega;

teedevõrgu väljaarendatuse ning teede majandamisega jne
Transpordisüsteem
on transpordiharu elementide kompleks , mis hõlmab:

transpordi infrastruktuuri omanikke, veo-ettevõtjaid

tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjaid, remondiettevõtteid, tanklaid, infosüsteeme, kindlustusandjaid jne;

juhtimis- ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud riigivalitsemisorganite osast.

raudtee -, mere-, sisevee-, maantee -, õhu-, toru-, ja tööstustranspordi viise.
Transpordisüsteemi ühtsuse tagamiseks, peab olema osapoolte vahel:

koostöö tehnilises sfääris

koostöö tehnoloogilises sfääris

koostöö infosfääris

koostöö õigussfääris

koostöö majandussfääris

Transpordituru omadused

Koosneb elementidest

Elemendid on seotud, vastastikku sõltuvad ning asuvad pidevas liikuvuses

Transpordituru süsteemil on keeruline struktuur, kuna kõik turul osalejad on kvalitatiivselt mitmekesised

otse- ja tagasiside

stabiilsus

adaptsioon

sünergia (eneseorganiseerimine)

ühtsus

hierarhia

mitmekesisus

mittestatsionaarsus

Iseloomulik juhtimise ja juhitava funktsiooni kõrgendatud tähtsus.

Transporditeenuse omadused (immateriaalsus, jagamatus, mitteühesugusus, lühiaegsus, ebaühtlus ajas)

Transpordiettevõte kui avatud süsteem (sise- ja väliskeskkond)

Ettevõtete tüpiseerimine struktuuri järgi (kitsalt spetsialiseerunud, laia profiiliga, kombineeritud ettevõtted)
Kitsalt spetsialiseerunud- seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega.
Laia profiiliga- tootmine hõlmab materjali hankimist, eeltöötlust, kokkupanekut, testimist ja kliendini toimetamist.
Kombineeritud ettevõtted- mitut ettevõtet kokku sobitama.

Transpordisüsteemi objektid ja subjektid (sh infrastruktuuri erinevad tüüpid)
Infrastruktuur – transpordimagistraalid, teed, tänavad, raudteed , terminalid, looduslikud teed ( siseveeteed , meri)
Transpordivahendid – autod, vedukid, vedurid, vagunid , lennukid, laevad jne
Tugisüsteemid – transpordivahendite tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid jne
Juhtimis- ja regulatsioonisüsteem – seadusandlus , juhtimine, veolubade väljastamine,
maksusüsteem , kontrollsüsteem, uuringud, väljaõpe jne

Transpordisüsteemi operaatorid ( ekspediitor , multimodaalse transpordi operaator )
Ekspediitor- kauba kättetoimetaja.
Multimodaalse transpordi operaator- kohustuste hulka kuuluvad eri etappidel veoteenust pakkuvate firmadega veolepingute sõlmimine, vahepunktides kauba laadimise -lossimise ja ladustamise tagamine, kauba teekonna jälgimine ja muud kaubaveo toimingud . Vastutab oma kliendi ees vedajana kogu veoahela eest.

Ekspedeerimisteenused

kaupade konsolideerimine ;

vedude korraldamine;

terminali - ja laoteenuste osutamine;

kaupade pakendamine ja markeerimine;

tolliformaalsuste täitmine;

informatsiooni edastamine ja töötlemine;

kaasabi rahavoogude juhtimisel;

riskide maandamine ja kaupade kindlustamine;

väliskaubandustehingute nõustamine ;

muud ettevõtja logistilisest käitumisest tulenevad teenused.

Ekspedeerija rollid

Ekspedeerija kaupade konsolideerijana

Ekspedeerija kaubavedude korraldajana

Ekspedeerija terminali, laoteenuste ja teiste kaubakäsitsusteenuste osutajana

Ekspedeerija tolliformaalsuste korraldajana

Ekspedeerija roll tehingute rahastamisele kaasaaitamisel

Ekspedeerija riskide maandajana

Ekspedeerija informatsiooni vahendaja ja töötlejana

Kaubasaadetiste klassifikatsioon

Pisipakk - kogukaal ümbermõõt

Pakisaadetis – kogukaal

Väikesaadetis - kogukaal

Kauba konsolideerimine
Konsolideerimine kujutab endast kaupade (saadetiste) kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti.

Transporditerminal, tolliterminal , tolliladu, vabatsoon

Transporditerminalid on veondusprotsessi lahutamatu osa, kus toimub kaupade konsolideerimine, vajadusel pakendamine ja markeerimine. Transporditerminalides toimub kaupade laadimine kaubaruumi ja mahalaadimine kaubaruumist.

Tolliterminalid

tollimata kaupa ajutiselt säilitamiseks, maha ja peale laadimiseks

asuvad transpordisõlmedes

Tolliladu - on tolliametniku järelevalve all olev territoorium , hoone või ruum, mis on mõeldud sisseveetud tollimata kauba ja väljaveetava kauba hoidmiseks pikema perioodi jooksul, kui seda võimaldab tolliterminal.

Vabatsoon - logistilise käitamise seisukohalt otstarbekas territoorium. Vabatsooni võib piiramata ajaks paigutada ja seal töödelda niisugust maaletoodud kaupa, mille ladustamine aitab kaasa ekspordile, muule tootmistegevusele, transiidile või üldiselt olulisele impordile .

Printsipaali ja agendi suhete teooria (kes on printsipaal ja agent erinevatel juhtudel)
Printsipaal

Füüsiline või juriidiline isik, kes osaleb äritehingus iseenda nimel ja oma raha eest.

Isik, kes on võtnud endale kohustuse kauba tollitransiitveo korraldamiseks lähtetollipunktist sihttollipunkti ning kellel on tagatis või kes on vabastatud tollile tagatise esitamisest.
Agent- Juriidiline või füüsiline isik, keda on volitatud teostama äritehingut teise isiku jaoks või nimel.

Ekspedeerimise õiguslik keskkond

Ekspedeerimisleping Võlaõigusseaduses

§ 854. Ekspedeerimislepingu mõiste

§ 855. Vedamise korraldamine

§ 856. Saatja kohustused

§ 857. Tasu maksmine

§ 858. Teavitamis - ja väljaandmiskohustus

§ 859. Ekspedeerija asumine vedaja asemele

§ 860. Mitme veose ühine vedamine

§ 861. Ekspedeerija vastutus

§ 862. Nõuete aegumine

§ 863. Pandiõigus

§ 864. Järgnev ekspedeerija

§ 865. Sätete kohustuslikkus

Saatja ning ekspedeerija õigused ja kohustused
Saatja
Saatja peab veose vajaduse korral pakkima ja tähistama ning andma ekspedeerija käsutusse dokumendid ja kogu teabe, mida ekspedeerija vajab oma kohustuste täitmiseks. Ohtliku veose vedamise korral peab saatja ekspedeerijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama ohu täpsest laadist ja kui see on mõistlik, siis ka rakendamisele kuuluvatest ettevaatusabinõudest.
Saatja peab ekspedeerijale hüvitama kahju ja kulud, mis on põhjustatud:

veose ebapiisavast pakkimisest või tähistamisest;

veose ohtlikkusest teatamata jätmisest, samuti valest või puudulikust teatamisest;

veosega seotud ametlike toimingute korraldamiseks vajaliku teabe puudumisest, ebatäielikkusest või ebaõigsusest.
Saatja vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul sõltumata sellest, kas tema kohustuse rikkumine on vabandatav. Saatja, kes on tarbija, vastutab üksnes juhul, kui kahju tekkis tema süül.
Ekspedeerija

Ekspedeerijal on õigus veost ise vedada. Selle õiguse kasutamisel on tal ka vedaja õigused ja kohustused. Sel juhul võib ta lisaks ekspedeerijatasule nõuda ka veotasu .

Ekspedeerija peab hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju.

Ekspedeerija ei vastuta, kui ta tõendab, et kahju ei oleks saanud ära hoida korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kui kahju tekkimisele aitas kaasa saatja käitumine või veose eriline puudus, sõltub hüvitamise kohustus ning ka hüvitise suurus sellest, millises ulatuses need asjaolud soodustasid kahju tekkimist.

Ekspedeerijate Assotsiatsioonide Rahvusvaheline Föderatsioon ( FIATA )
on rahvusvahelise ekspedeerimisega ja logistikateenuste pakkumisega tegelevate juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus.
Organisatsiooni tegutsemise eesmärgiks on:

ekspedeerijate ja ekspedeerimise kui majandusharu huvide esindamine ja kaitsmine;

ekspedeerimistegevuse kui majandustegevuse edendamine kõige globaalsemas ulatuses, aidates sellega kaasa rahvusvahelise kaubandustegevuse arengule. Majandusharu
unifitseerimine maailma ulatuses;

ekspedeerimise valdkondade arendamine ja kvaliteeditaseme tõstmine, töötades selleks välja uusi tehnoloogilisi lahendusi, dokumentatsioone ja standardeid.

Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA)

Ekspedeerijate esindamine suhetes riigivõimuorganitega, sh tolliametiga, teede- ja sideministeeriumi ning teiste ministeeriumite ja ametkondadega. Osalemine ekspedeerijaid
puudutavate seadusandlike aktide väljatöötamisel.

EEA liikmete ekspedeerimisalane koolitus.

EEA üldtingimuste täiustamine ja kaasaja nõuetega kooskõlla viimine.

Oma liikmesfirmadele FIATA dokumentide kättesaadavaks tegemine.

Oma liikmetele mitmesuguste kontaktide ning välissidemete vahendamine.

Infovahetus naabermaade ekspedeerijate assotsiatsioonidega.

Koostöö mitmesuguste valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonidega Eesti transiidi arendamiseks .

Igaaastased statistilised kokkuvõtted ELEA liikmete tegevusest.

Incoterms 2010 (erinevate tarneklauslite tingimused – küsimused valikvastustega )

E-rühm sisaldab ainult ühe tarneklausli – EXW, mis on maksimaalselt müüjakeskne. Müüja ainus kohustus on teha lepingule vastav kaup ostjale kättesaadavaks oma territooriumil, s.o tehases, laos, kaevanduses jm. Ostjal tuleb kaubale järele tulla ning ta peab kandma kaubaga seonduvad kulud ja riskid alates müüja territooriumist.

F-rühm sisaldab kolme tarneklauslit: FCA, FAS ja FOB, mis oma sisult on samuti võrdlemisi müüjakesksed. Selle rühma puhul lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid müüjalt ostjale üle müüja maal – nimetatud kohas (FCA) või nimetatud lähtesadamas (FAS ja FOB), kui müüja on kauba üle andnud ostja poolt nimetatud vedajale (laevale)

C-rühm on juba tunduvalt ostjakesksem. Kõigi nelja tarneklausli (CFR, CIF, CPT ja CIP) puhul peab müüja oma kulul sõlmima veolepingu kauba veoks nimetatud sihtsadamasse (CFR ja CIF) või sihtpunkti (CPT ja CIP). NB! Samal ajal läheb kauba kadumise või kahjustamise risk müüjalt ostjale üle müüja maal, kui müüja on andnud kauba üle esimesele vedajale (CPT ja CIP) või lastinud laevale (CFR ja CIF). Seejuures on võimalik valida kahe variandi vahel: müüja sõlmib kindlustuslepingu ostja kasuks kauba veol kuni sihtkohani (CIF ja CIP) või kindlustuslepingu sõlmimise kohustust müüjal pole (CFR ja CPT).

D-rühma olid koondatud selgelt ostjakesksed tarneklauslid. Kui E-, F- ja C-rühma tarneklauslite puhul toimus kaubatarne müüja maal, siis D-rühma puhul antakse kaup üle sihtkohas. Müüja peab kauba kohale toimetama , kandes kuni kauba üleandmiseni sihtkohas kõiki kaubaga seonduvaid kulutusi ja riske. Seega langevad D-rühma tarneklauslitel kauba tarnekoht ja sihtkoht kokku. Müüja peab kandma kõik kaubaga seonduvad kulud kuni kauba üleandmiseni (sh mahalaadimiseni) (DAT). Ostja kannab kauba mahalaadimise kulud ja riskid, ning tegeleb tolliformaalsustega DAP puhul. DDP – kaup tarnitud, toll tasutud, mahalaadimise korraldab ostja.

Raudteetranspordi eelised ja puudused
Raudteevedude eelised:

võimaldab toimetada suurtes kogustes kaupu pikkade vahemaade taha

suhteliselt madal vedude omahind (võrreldes maanteeveoga)

suhteliselt madalad veotariifid (võrreldes maanteeveoga)

keskkonnasäästlik veoviis

suhteliselt hea vedude regulaarsus ja sagedus

sõltumatus ilmastikuoludest

laadimistööde suur efektiivsus
Raudteevedude puudused:

pikemad veoajad kui maanteetranspordi puhul

vähene paindlikkus

suhteliselt suured haldamiskulud

erinevad rööpmevahed Euroopas, mis nõuavad vagunite alusvankrite vahetamist

ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded

Raudteeveod (definitsioon)
Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma- ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused) osutamine.

Raudteeveo- ettevõtjad
Reidijatevedu: AS Eesti Liinirongid e Elron , SIA Pasažieru Vilciens.
Kaubavedu : AS EVR Cargo , AS E.R.S, AS Edelaraudtee.

MKMi, Raudteeliiklusregistri, Konkurentsiameti, Tehnilise Järelevalve Ameti roll raudteeteenuste turu reguleerimises (tegevusload, ohutustunnistused, veoeeskiri jne)
MKM

osaleb avalikule raudteele esitatavate tehnokasutuse nõuete ja normatiivide väljatöötamisel ja rakendamisel;

analüüsib avalikuks kasutamiseks määratud raudteevõrgu tehnilist seisukorda ja kasutamist ning prognoosib arengutendentse;

osaleb kehtestatud korras avalikuks kasutamiseks määratud raudteede ja teiste tehnorajatiste perspektiivse paigutuse kindlaksmääramises, pidades silmas riigi regionaalpoliitikat;

analüüsib riigisisese ja rahvusvahelise raudteereisijate- ning kaubaveo mahtusid ja veondust iseloomustavaid muid näitajaid ning osaleb raudteeveonduse ja logistika valdkonna arengukavade väljatöötamises;

osaleb riikidevaheliste raudteeveondusalaste kokkulepete eelnõude ettevalmistamises ning selles valdkonnas oma pädevuse piires teiste riikide vastavate riigiasutustega ja riikidevaheliste ühiskomisjonide töös ning kontrollib ministeeriumi valitsemisalas riikidevahelistest kokkulepetest tulenevate ülesannete täitmist;
Raudteeliiklusregister

Riikliku raudteeliiklusregistri põhiülesandeks on arvestuse pidamine raudteede ja raudteeveeremi ning vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide kohta.

Raudteeliiklusregister koosneb raudteede, raudteeveeremi ning vedurijuhtide ja vedurijuhiabide andmebaasidest.

Raudteede andmebaasis registreeritakse avalikud raudteed ( peateed ja jaamateed) ning kõik raudteed, mis on otse või teiste raudteede kaudu ühenduses avalike raudteede võrgustikega, sealhulgas raudteed, mis on vajalikud sissesõiduks depoosse või tehnohoolduspunkti (depooteed) või neist väljasõiduks või on muul viisil vedu toetava või abistava iseloomuga (sealhulgas haruteed ja muud eriotstarbelised teed).
Konkurentsiamet

raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise kohta esitatud kaebuste menetlemine ;

raudtee -ettevõtjatele tegevuslubade andmine või andmisest keeldumine , tegevuslubade kehtivuse peatamine või lõpetamine või tegevuslubade kehtetuks tunnistamine.

seadustes sätestatud konkurentsialaste süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine ning nende süütegude menetlemine (väärtegude kohtuväline menetlemine ja kuritegude kohtueelne menetlemine);

konkurentsiolukorra analüüsimine, ettevõtjate nõustamine;

ettevõtjate koondumiste kontrollimine kõikides majandusvaldkondades.
Tehnilise järelevalve amet
TJA teostab seadusega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi ning menetleb süütegusid:
– mh raudteevaldkonnas, sh tegutseb vajadusel raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotusorganina, samuti Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendusüksuse funktsioonide täitjana.

raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisel seaduses sätestatud juhul läbilaskevõimeosade jaotamise otsuse ettevalmistamine

vedurijuhtide eksamineerimise korraldamine ning vedurijuhilubade väljaandmise ja vedurijuhilubade kehtivuse pikendamise, samuti raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamise või arstlikult komisjonilt saadud otsuse alusel raudteeveeremi juhtimise õiguse äravõtmise ettevalmistamine (vastavad toimingud teeb Maanteeamet)

Raudtee ettevõtete töö tehnoloogiline protsess

Veoks esitatud kauba ettevalmistus ja vormistamine (nt. pakkimine)

Kauba veoks esitamine – saatja peab täitma saatelehe (dokumendid)

Kommertsoperatsioonide teostamine – teostavad nii saatjad kui saajad (toll). Kauba vastuvõtmine, dokumentide vahetus. Maksude ja lõivude tasumine. Kauba hoidmine kaubajaamas ja väljaandmine

Laadimisoperatsioonide teostamine – sõltub kaubast

Veondus protsess

Kommerts ja tehniline järelvaatus – vedurijuhil dokumentide vastuvõtmine. Saatelehed, rongikoosseisu kontrollimine. Plommide kontroll. Kalendritempel. Kommertsakt – kui midagi on puudu (loomulik kaubakadu – tuleks kasutada teatud keemiat)

Vagunite tühjendamine

Kauba ladustamine – oleneb, milline on ladu ja kauba liik

Kauba väljaandmisega saajale – kauba kättesaamiseks peab olema allkirja/pitseriga volikiri (ühekordne või püsiv)

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 53 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lotatimmu Õppematerjali autor

Transport ja ekspedeerimine I KT

Transport ja ekspedeerimine I KT ekspedeerija müüja saatja ettevõtja vedaja logistika transpordiharu järelevalve

Sarnased õppematerjalid

398

ppt

ELEA Organisatsioon

aastas, käsitlevad kõiki kutsealaga seotud küsimusi ja probleeme. Instituudid on aruandekohuslased juhatuse ees. FIATA instituudid Lennukaubaveo instituut (Airfreight Institute (AFI) IATA töörühm Tolli ja protseduuride lihtsustamise instituut (Customs and Facilitation Institute (CFI) Tollitöörühm Protseduuride lihtsustamise töörühm Multimodaalse transpordi instituut (Multimodal Transport Institute (MTI) Meretranspordi töörühm Maanteetranspordi töörühm Raudtee töörühm Nõuandvad organid (Advisory Bodies) Juriidiline Legal matters (ABLM) Kutsealane täiendkoolitus Vocational Training (ABVT) PR ehk avalikud suhted Public Relations (ABPR) Ohtlike ainete&kaupade vedu Dangerous goods (ABDG) FIATA dokumendid ja vormid Unifitseerimine Ekspedeerija töö lihtsustamine FCR Certificate of Receipt kauba

Logistika

pdf

Transport - logistika 1 töö konspekt

Transport Konspekt, loengud 8-10 9.05.2010 Transport ETV0120 1 Autoveod (järgneb) 9.05.2010 Transport ETV0120 2 1 Rahvusvaheline Autotranspordi Liit IRU (International Road Transport Union) Ühendab autovedajate liite ja rahvuslikke assotsiatsioone (Eestist ERAA), kes on loodud eesmärgiga parandada ja täiustada rahvusvahelist autotransporti vedajate organisatsioonide huvides Tegeleb: · Riigipiiride ületamise probleemidega · Lubadereziimi liberaliseerimisega · Maksude ja lõivude vähendamisega · Klientide teenindamiskultuuri parandamisega · Autojuhtide töö- ja puhkeprobleemidega

Kategoriseerimata

doc

Logistiline kaubavedu

.................................................4 1.1 Mis on ekspediitorfirma?................................................................................................................ 4 1.2 Mis eelise annab ekspediitorfirma kasutamine kliendile?.............................................................. 4 1.3 Informatsioon..................................................................................................................................5 1.4 Kombineeritud transport................................................................................................................. 5 2 Vedajad...................................................................................................................................................5 2.1 Mis ülesanne on vedajatel?............................................................................................................. 5 2.2 Miks vedajad ise ekspedeerimisega ei tegele?...........................

Informaatika

docx

Transport

tasuline vedu- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul kohalik (kabotaaz-) ja rahvusvaheline vedu- Sisevedu ehk kabotaaz- ehk kohalik vedu - vedu ühe riigi territooriumil paiknevate lähte- ja sihtpunktide vahel. ühissõiduk (NB! ka takso on ühissõiduk)- reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, tramm, troll, takso, rong, laev, lennuk) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel. 8. Transport logistikas (NB! tarneahela siduv lüli) Tarneahela peamine siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat (efektiivseimat) veotehnoloogiat · Mis põhjustab suurenevat vajadust veoteenuse järele? Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele: Kaubaveol kujutab mobiilsus endast ettevõtetevahelist vedu ja lõpptarbija (kaubasaaja) varustamist, st toorainete, pool- ja

Transport

docx

LOGISTIKU ABC

..............................................6 3. RAHVUSVAHELISTEL KAUBAVEDUDEL KASUTATAVAD RASKEVEOKID........8 4. KONTEINERVEOD..............................................................................................................9 4.1. Kui palju kaupa on võimalik konteinerisse laadida?.......................................................9 4.2. Konteinerite suurused meetermõõdustikus (meetrit):.....................................................9 5. MITMELIIGILINE TRANSPORT (MULTIMODAALNE, INTERMODAALNE E. KOMBINEERITUD TRANSPORT)........................................................................................10 6. KAUPADE PAKENDAMINE JA MARKEERIMINE TRANSPORDIKS.......................11 7. KASULIKUD LÜHENDID MAANTEE- JA MERETRANSPORDIS..............................12 8. TARNEKLAUSLID (INCOTERMS®)...............................................................................13 8.1. Incoterms® 2010 tarneklauslid........................................

Kiuteadus

docx

LOGISTIKU ABC

Ukseava suurus Laius 2,338 2,338 2,338 2,338 2,442 Kõrgus 2,280 2,280 2,580 2,280 2,568 Maht (m3) 33,1 67,6 76,2 69,8 88,7 Max. kaal (tonni) 21,6 26,7 26,5 26,7 29,5 MITMELIIGILINE TRANSPORT (MULTIMODAALNE, INTERMODAALNE E. KOMBINEERITUD TRANSPORT) Multimodaalne transport tähendab, et vedu teostatakse küll ühe lepingu alusel, kuid kasutades vähemalt kahte erinevat transpordiviisi (maanteetransport, meretransport, raudteetransport, õhutransport). Intermodaalne e. kombineeritud transport tähendab seda, et lisaks eelnevale toimub vedu ühes veoühikus (nt konteineris või haagises).

Logistika

docx

Logistiliste teenuste lepingud

Logistiliste teenuste lepingud, seadusandlik taust, VÕS-st tulenevad nõuded, õigused ja kohustused. Äritegevus ei saa toimuda ilma logistikata. Tõhus ja toimiv logistika on organisatsioonide tegutsemise eeltingimuseks. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust (Invove). Selleks, et logitika erinevate ettevõtete vahel tõrgeteta toimiks, tuleb omavahel sõlida nii mõnedki lepingud, et oleks kirjas kõik tingimused ja kohustused. Palju on riske, mis võivad äritegevust kahjustada, seepärast tulebki lepingutega pann

Kaubaveotehnoloogia

doc

VEOKORRALDUSE KORDAMISKÜSIMUSED ja VASTUSED

inventar Puudused:-keskkonda saastav - teedevõrgustiku haldamine kulukas liikluspiirangud - tehnilised takistused, saadetise kaal, mõõtmed- Raudteevedude: Eelised: suured koormad - odav põhivedu keskkonnasäästlikkus Puudused: pikad veoajad - vähene paindlikkus - raudtee halduskulud Meretrantsport: Eelised: -suured kogused - odav põhivedu - keskkonnasäästlik - ummikuid ei ole Puudused: -pikad veoajad - vähene paindlikkus - kallid sadamamaksud. 8. Multimodaalne transport mitme veoviisi koos kasutamine, kus lastiruum jääb samaks. Kasutatakse ära erinevate visiide eeliseid.(konteinerveod, huckepack,Ro-Ro praamveod, rong praamil) 9.Ohtlike aineteveosed ja saatja kohustused plahvatavad, tuleohtlikud, radioaktiivsed, sööbivad ja saastavad ained, mis on mis tahes olekus-tahke, vedel, gaasiline. Kauabatehingu osapooltel tuleb järgida kõiki ametlikult kehtestatud nõudeid. Jälgima peab pakkimist, markeerimist ja nõuetekohast transporti

Veokorraldus

Rohkem sarnaseid