Transport ja ekspedeerimise eksami/arvetuse kordamisküsimuste vastused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Logistika - Transport ja ekspedeerimine

1 Hindamata

Autovedude klassifikatsioon
Territoriaalse tunnuse järgi:

Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires.

Linnasisesed veod

Linnadevahelised veod

Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades:

Balti riigid

Skandinaavia riigid

Lääne-Euroopa riigid

Ida-Euroopa riigid

SRÜ riigid
Kauba koguse järgi:

Täis- ja osakoormad

Grupikaup (ka tükikaup , väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised , mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega

Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg

Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul

Mõisted: vedaja , veoaeg , veering , marsruut , interval, sagedus, veeremi läbisõit
Marsruut – sõiduki teekond vedude teostamisel algpunktist lõpp-punkti.
Veoaeg – ajavahemik , mis kulub sõidukil marsruudi läbimiseks.
Veoring – lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti.
Liikluse intervall – ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva sõiduki vahel.
Liikluse sagedus – sõidukite arv, mis läbivad ükskõik millist marsruudi punkti ühes suunas teatud ajavahemiku jooksul.
Vedaja –
Veeremi läbisõit -

Eestis kehtivad mootorsõidukite kaalu ja gabariitide piirangud

autost ja täishaagisest koosnev autorong ei tohi olla pikem kui 18,75 m
poolhaagisega autorongi pikkus ei või olla enam kui 16, 50 m
autorongi laius ei tohi ületada 2,55 m
autorongi kogukaal ei tohi ületada 44 tonni.

Riigisisestel vedudel tegevusluba ja sõidukikaart
Tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjata võib korraldada järgmisi riigisiseseid veosevedusid:

lume ja jää vedu lumekoristuse või libedatõrje tõttu;

põllumajandustootja teostatav põllumajandustoodete, küttepuude või hakkepuidu vedu ostja või töötleja juurde 75 kilomeetri raadiuses kohast, kus asub põllumajandustootja tegevuskoht;

surnute vedu;

jäätmete, heit- ja reovee ning prügivedu;

betooni või muu ehitussegu vedu segurautoga;

postivedu

kahjustatud või rikkis sõidukite vedu;

meditsiinitoodete, -aparaatide, -seadmete ja muude arstiabiks vajalike veoste vedu hädaolukorras

vedu autorongiga, mis koosneb M1 kategooria sõidukist ja O1 või O2 kategooria haagisest, kusjuures haagise täismass ei tohi ületada 3500 kilogrammi;

vedu autorongiga, mis koosneb sihtotstarbelisest mootorsõidukist, mis ei ole ette nähtud veoseveoks, ja O1 või O2 kategooria haagisest;’
spordiürituste korraldamiseks või võistlemiseks ette nähtud sõidukite, loomade ja inventari vedu auto või autorongiga, mille täismass ei ületa 6000 kilogrammi
- Riigisisene tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaja õigust korraldada riigisisest autovedu tasu eest.
- Riigisisese autoveo sõidukikaart on dokument, mis tõendab riigisisese tegevusloa omaja õigust kasutada riigisisese autoveo sõidukikaardile kantud sõidukit riigisisese tegevusloaga lubatud autoveol.
- Ühenduse tegevusluba annab õiguse korraldada ka riigisisest autovedu tasu eest ning taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigisisese autoveo sõidukikaarti.
- Ühenduse ja riigisisese tegevusloata (edaspidi mõlemad koos tasulise autoveo tegevusluba) ning ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjata ja riigisisese autoveo sõidukikaardita (edaspidi mõlemad koos sõidukikaart) võib korraldada vedusid , millel veo iseloomust ja pikkusest tingituna ei ole autoveoturul olulist tähtsust.

Rahvusvahelistel vedudel Ühenduse tegevusluba ja tegevusloa ärakiri
(1) Tasulise veoseveo korraldamiseks peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ühenduse tegevusluba (edaspidi ka tegevusluba) on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu .
(3) Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa kinnitatud ärakiri) on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab tegevusloa omaja õigust kasutada tegevusloa kinnitatud ärakirjale kantud registreerimisnumbriga sõidukit tegevusloaga lubatud tasulisel veoseveol.
(4) Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) liikmesriikide vaheliseks tasuliseks veoseveoks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III peatükis sätestatud kabotaažvedudeks peab autojuhil, kes ei ole EL-i või EMP liikmesriigi kodanik ega EL-i või EMP liikmesriigi pikaajaline elanik , nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, 23.01.2004, lk 44) tähenduses olema lisaks ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjale juhitunnistus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 5 ja mis tõendab juhitunnistusele kantud isiku õigust teostada tasulist veosevedu.”;
(1) Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja ja selle omaja finantssuutlikkus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõigetes 1 ja 3 või 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
(2) Tegevusloa taotleja ja selle omaja peavad määrama vähemalt ühe veokorraldaja , kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 4 ja käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõuetele. Veokorraldaja võib olla ka füüsilisest isikust ettevõtja ise.
(3) Veokorraldaja vahetumise korral peab tegevusloa omaja määrama uue, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele vastava veokorraldaja ja teavitama sellest tegevusloa andjat 28 kalendripäeva jooksul, esitades ühtlasi käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud dokumendid veokorraldaja määramise, vedajaga sõlmitud lepingu ja ametipädevuse kohta.
(4) Tegevusloa omaja võib ajutiselt, kuid mitte üle kuue kuu, tegutseda veokorraldajata, kui selle põhjus on nimetatud isiku pikaajaline töövõimetus, surm või tunnistamine hea maine nõudele mittevastavaks.
(5) Tegevusloa taotleja ja selle omaja mainet peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses heaks, kui neid ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo, jäätmeseaduse §-s 1204 või 1205, liiklusseaduse §-s 202, 204, 208, 210, 2102, 2104, 2106, 213, 216, 220, 225, 244, 252, 255 või 256, maksukorralduse seaduse §-s 1531 , 1532, 154, 1541 , 1552 või 158, teeseaduse §-s 401 või 402, tolliseaduse §-des 73–79, vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 62 või 63, välismaalaste seaduse §-s 300 ja käesoleva seaduse §-s 311 sätestatud väärteo eest. Tegevusloa taotleja või selle omaja karistatuse puhul võetakse arvesse ka välisriigist saadud karistusandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste kohta.
(6) Tegevusloa taotleja ja selle omaja hea maine nõue on täidetud ka juhul, kui neid on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigusrikkumise eest, kuid karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või kui välisriigis toimepandud õigusrikkumise kohta tehtud otsuse täitmisest on möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg.
(7) Tegevusloa taotleja ja selle omaja, kellel on karistatus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigusrikkumise eest, mainet võib pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 punkti a teise ja kolmanda lõigu kohase menetluse tulemusel leitakse, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne.
(8) Tegevusloa taotleja ja selle omaja peavad olema kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
(9) Tegevusloa taotleja ja selle omaja peavad tegevusloa andjale teatama oma asukoha aadressi Eestis, kus hoitakse nende dokumente, mida nimetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis a, kui see aadress ei lange kokku vedaja asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Nimetatud aadressi muutumisest peab tegevusloa andjat teavitama vähemalt 28 kalendripäeva jooksul andmete muutumisest arvates.
(10) Pärast tegevusloa saamist peab vedaja kasutuses olema vähemalt üks sõiduk , mille tõendamiseks peab vedaja vähemalt kuue kuu jooksul tegevusloa kehtivusaja algusest arvates olema taotlenud ja saanud tegevusloa kinnitatud ärakirja.
(11) Tegevusloa kinnitatud ärakirja saab taotleda mootorsõidukile, mis on kehtestatud korras registreeritud Eesti Vabariigis või mõnes teises EL-i või EMP liikmesriigis ja mis vastab kehtivatele tehnonõuetele. Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja peab olema mootorsõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel.”;

Kahepoolne või CEMTi veoluba
Kahepoolne veoluba - Annab õiguse üheks või piiramata arvuks vedudeks Eestist veoloal märgitud riiki ja veoloal märgitud riigist Eestisse, või läbi veoloal märgitud riigi territooriumi, või veoloal märgitud riigist kolmandasse riiki, või kolmandast riigist veoloal märgitud riiki vastavalt Eesti ja teise riigi vahel kokku lepitud tingimustele, milleks võivad olla autole või autorongile ( veoauto koos haagisega) esitatavad tehnilised nõuded, veo iseloomust tingitud erisused ja veolubade erinev kehtivusaeg.

Kahepoolset veoluba on õigus taotleda vedajal:
- kellel on kehtiv Ühenduse tegevusluba;
- kellel on vähemalt üks kehtiv Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri .
Kahepoolse veoloa taotleja esitab veoloa andjale kirjaliku avalduse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
- vedaja nimi ( ärinimi ) ja tema registreeritud asukoht;
- tegevusloa number ja selle kehtivusaeg;
- sõidukikaartide arv;
- riik, mille veoluba taotletakse;
- taotletavate veolubade liik ja arv;
- autoveo teostamise aeg.

CEMT-i (Euroopa Transpordiministrite Konverentsi) veoluba, mis annab õiguse veose piiramata arvuks vedudeks veoloal märgitud perioodil CEMT-i liikmesriikide vahel ja läbi ühe või mitme CEMT-i liikmesriigi territooriumi, ja mille juurde kuulub nõuetekohaselt täidetud logiraamat. (vt järgmine slaid)
CEMT-i kolimisveoluba, mis annab õiguse piiramata arvuks kolimisvedudeks veoloal märgitud perioodil CEMT-i liikmesriikide vahel ja läbi ühe või mitme CEMT-i liikmesriigi territooriumi.
CEMT-i veoloa andja trükib CEMT-i veolubade kasutamiseks piisava arvu logiraamatuid.
CEMT-i veoloa andja annab vedajale koos CEMT-i veoloaga logiraamatu, millele kantakse sama number, mis on CEMT-i veoloal. Uue logiraamatu võib välja anda üksnes juhul, kui eelmine logiraamat on täis saanud.
Logiraamatu kasutamisel peab vedaja täitma järgmiseid sätestatud nõudeid:
1) CEMT-i veoluba kehtib ainult koos logiraamatuga;
2) logiraamat peab olema sõidukis kogu teekonna vältel;
3) vedajale antud logiraamatut on keelatud edasi anda kolmandale isikule;
4) logiraamat tuleb esitada kontrollimiseks selleks volitatud ametiisiku nõudmisel;
5) vedaja peab logiraamatu aruandelehele kandma iga veosega ja piiriületusega seotud veoseta sõidu andmed kronoloogilises järjekorras. Nimetatud andmed tuleb logiraamatusse kanda enne sõidu alustamist;
6) täidetud aruandelehtede originaalid peavad jääma logiraamatusse kuni CEMT-i veoloa kehtivusaja lõpuni;
7) CEMT-i veoloa kasutamise kohta arvestuse pidamiseks on vedaja kohustatud esitama veoloa andjale logiraamatu aruandelehtede koopiad aastase veoloa puhul kahe nädala jooksul pärast iga kuu lõppu ning lühiajalise veoloa puhul kahe nädala jooksul pärast veoloa kehtivusaja lõppemist.
Veoloa andja peab säilitama logiraamatute aruandelehed kogu järgmise kalendriaasta .
Sõidukite kategooriad ja kategooriat tõendavad sertifikaadid
- EURO III ohutu veoauto
- EURO IV ohutu veoauto
- EURO V ohutu veoauto
EURO III, -IV või -V autoks loetakse sõidukit, mis müra taseme, heitgaaside kahjulike ainete sisalduse ja minimaalsete ohutusnõuete poolest vastab ITF resolutsioonidega kehtestatud tehnilistele nõuetele ja mille kohta on väljastatud vastavad sertifikaadid.
EURO III, -IV või -V auto kategooriat tõendav sertifikaat peab koos vastava CEMT-i veoloaga olema sõidukis kaasas kogu teekonna vältel ja see tuleb esitada kontrollimiseks selleks volitatud ametiisiku nõudmisel.
Kõrgema kategooriaga (näiteks EURO V) auto võib teostada vedu madalama kategooria (näiteks EURO III) CEMT-i veoloa alusel, mis vastupidi ei ole lubatud.
Veoloa andja ettepanekul otsustab MKM ning teatab CEMT-i sekretariaadile viimase poolt määratud tähtajaks eri kategooriaga sõidukitele ettenähtud CEMT-i veolubade proportsionaalse jaotuse järgmiseks aastaks.
Eestile ettenähtud CEMT-i veolubade iga-aastase põhikvoodi kehtestab CEMT-i Ministrite Nõukogu

CEMT-i veoluba on õigus taotleda vedajal:

kellel on kehtiv ühenduse tegevusluba;
kes on teostanud tasulist rahvusvahelist autovedu vähemalt ühe aasta;
kellel on vähemalt üks EURO3, -4 või -5 auto, mille kohta on väljastatud kehtiv ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa ärakiri). Juhul kui üks auto on mitme vedaja kasutuses, võib ühe konkreetse auto kohta CEMT-i veoluba taotleda ainult üks nendest vedajatest;
kes ei ole taotlemisele eelnenud viimase 12 kalendrikuu jooksul rahvusvahelisel autoveol teadlikult rikkunud rahvusvaheliste autoveo autoveo kokkulepete nõudeid, või kelle rikkumine ei omanud selliseid tagajärgi, mis oleksid kahjustanud Eesti riigi mainet.
Veoloa taotlemisel järgmiseks aastaks esitab veoloa taotleja veoloa andjale jooksva aasta 1. novembriks või veolubade ümberjaotamisel veoloa andja poolt määratud tähtajaks kirjaliku avalduse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
- vedaja nimi või ärinimi ja tema registreeritud asukoht;
- Ühenduse tegevusloa number ja selle kehtivusaeg;
- EURO3, -4 ja -5 autode tegevusloa ärakirjade arv;
- EURO3, -4 ja -5 autode kohta taotletavate CEMT-i veolubade arv ja nendest Austriasse, Itaaliasse ja Kreekasse sissesõitu lubavate veolubade vajadus;
- CEMT-i veoloa esmakordse taotleja kasutuses olevate sõidukite, mille kohta on talle väljastatud tegevusloa ärakirjad, läbisõit rahvusvahelistel autovedudel avalduse esitamisele eelnenud kolme kvartali jooksul;
- avalduse koostamise kuupäev, koostaja nimi ja allkiri.
CEMT-i veolubade jaotamisel võetakse arvesse veolubade taotlemise avaldused , mille esitajad vastavad määruse nõuetele.
Veolubade esmakordne taotleja võetakse CEMT-i veolubade jaotamisel arvesse, kui tema sõidukite, mille kohta on talle väljastatud Ühenduse tegevusloa ärakirjad, keskmine läbisõit rahvusvahelistel autovedudel on avalduse esitamisele eelnenud kolme kvartali jooksul üle 60 000 km.
Austrias , Itaalias ja Kreekas kehtivate CEMT-i veolubade jaotamisel võetakse aluseks veoloa andja määratud aruandlusperioodil vedajate poolt vastavasse riiki tehtud sõitude arv, mis on teostatud nii CEMT-i kui kahepoolsete veolubade alusel. Nimetatud riikides kehtivad CEMT-i veoload jaotatakse proportsionaalselt pingerea alusel, milleks on vedajate poolt vastavasse riiki teostatud sõitude arv kahanevas järjekorras.
CEMT-i veoluba võib kasutada ainult tasuliseks rahvusvaheliseks veoseveoks, kaasa arvatud veoseta sõidud, mis on tasulise rahvusvahelise veoseveoga seotud;
CEMT-i veoluba ei kehti vedudeks CEMT-i liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel;
CEMT-i veoluba võib üheaegselt kasutada ainult ühe sõidukiga;
CEMT-i veoluba võib kasutada autorongiga, mille haagis või poolhaagis ei ole registreeritud veoloa kasutaja nimele või on registreeritud või kasutusele võetud mõnes teises CEMT-i liikmesriigis;

TIR-, ATA süsteemid
TIR- konventsioon - 14. novembril 1975 Genfis allkirjastatud TIR-märkmikuga rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsioon koos kõigi hilisemate muudatustega.
MÕISTED

TIR- tunnistus - tunnistus maanteesõiduki lubamiseks vedudele tolli pitsatite ja plommidega.

Tolliametnik - Maksu- ja Tolliameti ametnik, kes tööülesannete täitmisel teostab maanteesõiduki TIR-konventsiooni tehniliste nõuetele vastavuse kontrolli ja TIR-tunnistuse väljastamist.

Tolliasutus–Eesti Vabariigi Maksu-ja Tolliameti tolliasutus kus teostatakse lisaks muudele tolliformaalsustele ka TIR-tunnistuse vormistamisega kaasnevaid tegevusi.

Tollitõkend – tollitõkend on plomm või muu tõkend , mille tolliametnik on paigaldanud maanteesõidukile.
TIR-süsteem on üles ehitatud viiele põhisambale:

Kaupa tuleb vedada turvalistes veokites või konteinerites

Riskimaksud peavad rahvusvaheliselt kehtivate tagatistega olema kaetud kogu teekonna vältel

Kaubaga peab kaasas olema rahvusvaheliselt tunnustatud tollidokument (TIR-märkmik), mida alustati lähteriigis ja mille ülesanne on täita tollikontrolli dokumendi osa nii lähteriigis, transiitriigis kui ka sihtriigis

Lähteriigis rakendatud tollikontrolli meetmeid tuleb tunnustada kõigis transiitriikides ja sihtriigis

Juurdepääas TIR-süsteemile ehk riiklikele garantiiühingutele TIR-märkmike väljastamiseks ja füüsilistele ning juriidilistele isikutele TIR-märkmike kasutamiseks
TIR-protseduuri seisukohalt vaadeldakse Euroopa ühenduse tolliterritooriumit üheainsa territooriumina

TIR-protseduuri ei saa kasutada üheainsa tolliterritooriumi piires, st avada ja sulgeda ühes ja samas riigis.

TIR-märkmiku tagatise piirmäär

Euroopa Ühenduses, Venemaal, Valgevenes , Ukrainas ja Kasahstanis 60 000 EUR

TIR-konventsiooniga keelatud kaubad :

denatureerimata etüülalkohol , alkoholisisaldusega vähemalt 80 mahuprotsenti (HS kood 2207 10);

denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 mahuprotsendi:

piiritusjoogid, liköörid ning muud kanged alkohoolsed joogid (HS kood 2208);

sigarid , manilla sigarid ja sigarillod, mis sisaldavad tubakat (HS kood 2402 10);

tubakat sisaldavad sigaretid (HS kood 2402 20);
suitsutubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka aseaineid (HS kood 2403 10).
Sisenemis - ja väljumisdeklaratsioon:

impordi kontrollisüsteem - ICS
ekspordi kontrollisüsteem - ECS
transiidi andmevahetuse süsteem - NCTS
Alates1.jaanuarist 2009 on TIR-märkmiku valdajad kohustatud esitama ühenduse lähte- /sisenemistolliasutusele elektroonseid TIR-märkmiku eelandmeid transiidisüsteemi NCTS vahendusel.

Vaatamata TIR-märkmiku elektroonsele andmevahetusele Euroopa Ühenduses, käibib ühenduses jätkuvalt paberkandjal TIR-märkmik kui tolli- ja garantiidokument

on võimaldada ettevõtjal edastada Euroopa ühenduse tollile elektroonseid eelandmeid nii TIR-märkmiku katte all liikuva kauba kohta kui ka esitada tollideklaratsioone ühis- /ühenduse transiidiprotseduuril liikuvale kaubale kohta ning ühenduse tolliasutustel neid andmeid omavahel vahetada.
Transiidideklaratsiooni esitamine süsteemi NCTS vahendusel on ettevõtjatele kohustuslik

TIR-veo eelandmed tuleb edastada ühenduse tollile elektroonselt

Olenevalt transpordiliigist on sisenemise-ja väljumise ülddeklaratsiooni esitamisel kehtestatud tähtajad.
- Maanteetranspordil esitatakse sisenemise ülddeklaratsioon sisenemise tolliasutusele vähemalt 1 tund enne ühenduse tolliterritooriumile asuvasse sisenemistolliasutusele saabumist.
- Juhul kui ühenduse tolliterritooriumil väljuvad kaubad kuuluvad tollideklaratsiooni alla, tuleb see tollideklaratsioon esitada pädevale tolliasutusele maanteetranspordi korral vähemalt 1 tund enne väljumistolliasutusest lahkumist .
EORI – Economic Operators Registration and Identification System
Alates 1.juulist 2009 on väliskaubandusega tegeleval ettevõtjal kohustus registreerida end ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteemi EORI
Transiitvedudel on EORI number kohustuslik ning edastatakse tollile elektroonselt infosüsteemi NCTS vahendusel lahtris 50C-H ( printsipaal /valdaja kood).
Paberkandjal TIR-märkmiku kviitungile (ainult Euroopa ühenduses kasutatavatele kviitungitele) märgitakse EORI nr lahtrisse 4 nimetusega “Märkmiku valdaja”.

ATA – admission temporaire ( prants .k) – temporary admission (ingl.k) – ajutine sissevedu
Protseduuri õiguslik alus on ATA konventsioon ja ajutise sisseveo konventsioon (Istanbuli-konventsioon)
ATA-märkmik on rahvusvaheline tollidokument
ATA-märkmikku kasutatakse peamiselt kolme liiki kaupade ajutiseks impordiks:
- Näituste väljapanekud
- Kaubanäidised
- Professionaalsed töövahendid
ATA-märkmikuga on võimalikud järgmised tolliprotseduurid:
- Eksport – väljavedu taassisseveo kohustusega muutusteta kujul
- Import – sissevedu taasväljaveo kohustusega
- Tollitransiit – läbiv, väljuv ja sisenev transiit
- ATA – märkmike väljastamise ülesanded on Eestis pandud Eesti Kaubandus- Tööstuskojale (EKTK)

Eurovignette

ELi liikmesriikides kehtestatud või kehtestatavat ühtsel alusel maksustamise raamistikk, mis on suunatud esialgu 12t suurema täismassiga veokitele ja autorongidele

AETR -i kokkuleppe

„Rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalane Euroopa kokkulepe“ (European Agreement concerning the work of crews of vehicles engaged in international road transport.
kokkulepe reglementeerib sõidu-ja puhketundide arvu autojuhtidel , kes sõidavad AETR- kokkuleppega ühinenud riiki või läbivad seda
Kokkulepe ei kehti:
- kaubaveo sõidukeile, mille lubatud suurim registrimass, kaasa arvatud haagise või poolhaagisega ei ületa 3,5 tonni.
- sõidukitele, kus peale juhikoha ei ole rohkem kui 8 reisija kohta

Riigisisene ja rahvusvaheline postiteenus

Postiteenus on adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena
Postisaadetis loetakse adresseerituks, kui see kannab postisaadetise saaja nime ja postiaadressi või sellele viitavat märgistust või on varustatud postiaadressile osutava saatedokumendiga.
Postiteenused:
- teenused, mille osutamiseks on vaja taotleda Konkurentsiametilt tegevusluba (kirisaadetiste ja postipakkide liht-, täht- ja väärtsaadetisena edastamine, UPT)
- teenused, mille osutamiseks on vaja esitada Konkurentsiametile sellekohane teade.

Postiteenuste liigid:

lihtsaadetise edastamine

tähtsaadetise edastamine

väärtsaadetise edastamine

partiisaadetise edastamine

kullerpostisaadetise edastamine (kullerpost)

otsepostisaadetise edastamine ( otsepost )

perioodilise väljaande edastamine

muud postiteenused

Partiisaadetisena edastatakse:
- kirisaadetis, mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 100 saajale ;
- postipakk , mis antakse saatja poolt postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 25 saajale.
Kullerpostisaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk:
- mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;
- mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;
- mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamist.

Postisaadetised (kirisaadetis, postipakk, perioodiline väljaanne)

Kirisaadetis - on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed.

Postipakk - on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed

Perioodiline väljaanne - on saatjalt tellitav ja tema poolt postiteenuse osutajale perioodiliselt, sagedusega vähemalt üks kord kvartalis edastamiseks üleantav adresseeritud trükis.

Liht-, täht- ja väärtsaadetised, otsepost
Lihtsaadetis
Tähtsaadetis
Väärtsaadetis
Väljaandmine
ilma allkirjata
allikiri/dokument
allikiri/dokument
Väärtus
avaldamata
avaldamata
avaldatud
Postiteenuse osutaja vastutus kaotsimineku/kahjustumise eest
puudub
garantisumma suuruses
saadetise väärtuse suuruses

Otsepostisaadetisena edastatakse kirisaadetis:
- mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata;
- mille sisuks on turunduslik või avalik materjal;
- mida edastatakse samaaegselt vähemalt 100 saajale;
- mille sisu, kaal ja mõõtmed on identsed teiste samaaegselt edastatavate saadetiste omadega, välja arvatud saaja nimi, postiaadress, identifitseerimisnumber ning muud teisendused , mis ei muuda sõnumi olemust;
- mille pakendile on kantud märge « reklaam », «reklaam posti teel» või «otsepost».

Universaalne postiteenus – definitsioon, tegevusluba jne

Universaalsed postiteenused:
- kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 2 kilogrammi;
- postipaki edastamine täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 20 kilogrammi.
Universaalse postiteenuse osutaja on isik, kellele on väljastatud tegevusluba universaalse postiteenuse osutamiseks.

Postivõrk, kogumisvõrk, jaotusvõrk, juurdepääsupunkt

Postivõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetise edastamiseks
Postivõrk jaguneb kogumisvõrguks ja jaotusvõrguks
Juurdepääsupunkt on nii tegevuskoht kui ka vahend, mida kasutatakse postiteenuse osutamiseks.
Postkontor on püsiv tegevuskoht, kus on tagatud kõigi tegevusloaga hõlmatud postiteenuste osutamine.
Kirjakast on postiteenuse osutaja kogumisvõrgus olev püsivalt paigaldatud vahend postisaadetiste kogumiseks.

Kullerveod, kullerpostisaadetised, kiirkullerpost
Kullerpostisaadetiseks loetakse kirisaadetis ja postipakk:

mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;

mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;

mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamist.

(17). (18). Pakkimine, Pakendamise eesmärgid (Toote kaitsus, Toote käsitsetavus, Materljalivoo info, Turunduses osalemine, Keskkonnast hoolimine ), Pakendi rollid

On logistika haru, mis tegeleb pakendi arendamisega ja logistilise protsesse toetavate pakendisüsteemide loomisega.
Pakkima – pakendiga varustama (kokku, lahku, sisse välja pakkima)
Pakend – see, millesse miski on pakitud
Pakendama – kaupa kindlas koguses kaaluma ja valmis pakkima
Logistika ülesanne on logistilises ketis osalejate tegemiste koordineerimine pakkimise vallas ning optimaalse vahekorra leidmine pakendamise ja käsitsemiskulude vahel
Pakendamise eesmärgid
- Kaitsta toodet
  - Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni
  - Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest.
  - Mida vastuvõtlikum on toode vigastustele ja mida suuremad on ohud logistiliste operatsioonide teostamisel, seda paremat (kallimat) pakendit vajatakse.
  - Kahjustamise majanduslikud tagajärjed
    - Toote kaotus
    - Kahjustatud toote asendamisega seotud logistilised kulud
    - Reklamatsioonidega kaasnevad kulud
    - Turunduskulud müügilt puuduva toote tõttu
    - Keskkonnakulud
- Kindlustada toote hõlbus käsitsetavus
  - Näitajad:
    - Ruumala/maht ja mass/kaal - Pakendi füüsilised mõõtmed peavad arvestama (vaata järg . slaid):
    - ruumikasutuse kasulikkust lao, veovahendi ja veopakendi seisukohalt;
    - kauba käsitlemise vahendeid laos.
    - Kogus ja suurus
    - Pakendite vale kogus ja suurus madaldab tarneketi läbilaskevõimet, mis toob kaasa järgmised tagajärjed:
    - Kapitali seotus
    - Laod täis kaupa, mida on raske müüa (moekaubad jäid hooajal müümata)
    - Standardid
    - Eesmärk – tegevuste lihtsustamine, kulude vähendamine ja turvalisuse lisamine
    - EL direktiiv 94/62/EC, artiklid 9 ja 10 ning Lisa 2
    - Eesti Standardikeskus
    - Ühispakend (master cartoon). – (=rühma- või veopakend)
    - Veoühik (unit loads) - (= transpordipakend)
- Identifitseerida toode, st anda tema kohta infot
  - 1)Pakendi puhul, millele on kehtestatud tagatisraha , kannab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagatisraha suuruse kas pakendile või etiketile
  - (2) Kui pakendil, millele on kehtestatud tagatisraha, puudub tagatisraha märk või ribakood või see ei ole pakendil või etiketil selgelt nähtav ja loetav või on füüsiliselt vigastatud , kuulub pakend tagasivõtmisele käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud korras ning selle pakendi eest tagatisraha ei tagastata.
  - (3) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise, korduskasutuse ja taaskasutuse lihtsustamiseks võib pakendiettevõtja kanda pakendile või etiketile:
    1) märgi, mis näitab pakendiettevõtja kohustuste üleandmist vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 2;
    2) pakendimaterjali iseloomustava märgistuse vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 97/129/EÜ, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivile 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta kehtestatakse pakendimaterjalide identifitseerimissüsteem (ELT L 050, 20.02.1997, lk 28–31);
    3) muid andmeid, mida pakendiettevõtja vajalikuks peab ja mis ei ole vastuolus seadusega ega raskenda põhiteksti mõistmist.
  - (4) Pakendile ja etiketile kantav märgistus peab olema selgelt nähtav, kergesti loetav, kulumiskindel ja püsiv, kaasa arvatud ka siis, kui pakend on avatud.
  - (5) Kauba müük pakendis, millel puudub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetekohane märgistus, on keelatud.
  - (6) Keskkonnaminister kehtestab tagatisraha märgid, mida on kohustatud kasutama pakendiettevõtjad, kes on oma kohustused taaskasutusorganisatsioonile üle andnud, arvestades taaskasutusorganisatsiooni ettepanekut.
  - Puuduliku info majanduslikud tagajärjed:
    - Kulud valelt adressaadilt tagastatud toote käsitsemisel
    - Kulud kauba valest käsitsemisest põhjustatud kahjustusest
    - Reklamatsioonidega kaasnevad kulud
    - Müügipunktis kauba puudumisest tulenevad kulud
    - Keskkonnakulud
- Osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki
  - Turundusnõuded:
    - Info toote ja pakendi kohta.
      - Jaepakend peab andma tarbijale teavet tootest.
      - Hulgipakend peab andma teavet toote veo-, käsitsemis- ja hoiustamistingimuste kohta ja võimaldama kaupa efektiivselt käsitseda;
    - Müügivõime on pakendi kujundus ja esitlus ning tegurid, mis muudavad kauba kliendile ihaldusväärseks.
    - Ohutus (nt kauba kaitse laste eest või vargakindel pakend)
- Kindlustada keskkonna säästlikkus
  - Ressursside parem kasutus – materjali ja energia tõhus kasutamine toote pakendamisel ja jaotamisel
  - Ohtlike ainete minimaalne kasutamine pakendimaterjalis ja tootmisel
  - Pakmejäätmete minimaalne kogus – toetab materjali korduskasutust.

Pakendi liigid ja alaliigid
Liigid:

müügipakend ehk esmane pakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa.

rühmapakend ehk teisene pakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas rühmapakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata;

veopakend ehk kolmandane pakend – mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee -, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid.
Alaliigid:

korduskasutuspakend – mõeldud ja kavandatud läbima oma olelusringi jooksul korduskasutussüsteemis vähemalt mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, - võimalusest ja -kõlblikkusest;

ühekorrapakend – mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks.

Pakendimaterjal

Klaas
Keraamika ( portselan , fajanss)
Plastik
Metall- teras
Paber ja kartong , kaasa arvatud kihiline kartong
Muu materjal

(21). Pakendile esitatavad nõuded pakendiseaduse kohaselt, Pakendi korduskasutus
(1) Pakend peab täitma oma otstarvet võimalikult väikese mahu ja massi juures, tagama vajaliku ohutus- ja hügieenitaseme, olema sobiv pakendatavale kaubale ja vastuvõetav tarbijale.
(2) Pakend peab olema kavandatud, valmistatud ja müüdud nii, et oleks võimalik selle korduskasutus või pakendijäätmete taaskasutus , sealhulgas ringlussevõtt, välistades pakendijäätmete või nende töötlemisel tekkivate jäätmete kõrvaldamisel ebasoovitava mõju keskkonnale.
(3) Pakend peab olema valmistatud nii, et pakendimaterjalis ja pakendi muudes koostisosades olevate ohtlike ainete sisaldus ja kahjulik toime oleks viidud tasemele , mis minimeeriks nende olemasolu heitmetes, tuhas või nõrgvees , kui pakend või tema käitlemise jäägid põletatakse või ladestatakse prügilasse.
(4) Korduskasutuspakendi suhtes rakendatakse üheaegselt järgmisi nõudeid:
1) pakendi füüsikalised omadused ja tehniline lahendus peavad võimaldama kavandatud arvu veo- ja kasutuskordi;
2) kasutatud pakendit peab olema võimalik töödelda vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse ning muudele ohutusnõuetele.
(5) Taaskasutatava pakendi suhtes rakendatakse järgmisi nõudeid:
1) pakend, mille jäätmete taaskasutamine toimub materjali ringlussevõtuga, peab olema valmistatud viisil, mis võimaldab selle materjalist teatud osa ringlusse võtta ning kasutada müügikõlbliku kauba tootmisel, kusjuures ringlussevõetava materjali osakaal võib sõltuda pakendi valmistamiseks kasutatud materjalist;
2) pakendil, mille jäätmete taaskasutamise eesmärk on energiakasutus , peab olema minimaalne kütteväärtus , mis võimaldaks energiakasutuse optimeerimist;
3) pakend, mille jäätmeid taaskasutamise eesmärgil kompostitakse, peab olema bioloogiliselt lagunev, kuid see ei tohi takistada pakendijäätmete eraldi kogumist, kompostimist või nende käitlemiseks ettenähtud muid toiminguid;
4) biolagunev pakend peab olema valmistatud nii, et suurem osa selle jäätmete füüsikalisel, keemilisel, termilisel või bioloogilisel lagunemisel tekkivast kompostist laguneks süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks.

Kaubaalus

Kaubaalus on kauba vedu, käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav ja kiirendav vahend, mis võimaldab tõhustada logistilisi operatsioone järgmiste abinõudega:
- Moodustada kaubast pakmeühikuid ja transportida ning käsitseda kaupu kompaktseina
- Koormate moodustamisel täita tõhusalt koormaruumi
- Kaitsta kaupa vigastuste eest, nt vähendada veol kaupade liikuma hakkamist koormaruumis.

Ühekordselt kasutatavad kaubaalused :

suhteliselt odavad
kergesti kõrvaldatavad
vastupidavad tarneahela etapis , mis algab kaupade paigutamisega alustele ja lõpeb kaupade mahatõstmisega alustelt.

Korduvkasutusega kaubaalused:

tugeva konstruktsiooniga ja vastupidavad
valmistatud täpses mõõdus ja kvaliteetsest materjalist mugavaks tõstukitega käsitsemiseks
konstruktsiooniga, mis võimaldab neid tõsta erinevat tüüpi tõstukitega (ka siirde- ja tugiratastõstukitega)

Kaubaaluste ringlemine

Laoteenuseid pakkuvad logistikaettevõtted ja jaotuskeskused ostavad juurde ühekordse kasutusega uusi ja kasutatud aluseid, kuid väljastatavate aluste kogus on suurem kui kaubaga saabunud aluste kogus.

Importööride ladudesse saabuvad ühekordse kasutusega alused välismaalt koos kaubaga. Pärast kauba realiseerimist jäävad enamasti ringlusesse ja sooritavad enne hävitamist koos kaubaga mitu ringlemistsüklit (aluse hind on lülitatud kauba hinda).

Hulgifirmad ostavad tootjatelt uusi ja vahendajatelt kasutatud kaubaaluseid, kuna üldjuhul on väljastatavate kaubaaluste kogus suurem kui kaubaga saabunud aluste kogus.

Tootjad ostavad aluste tootjatelt perioodiliselt juurde EUR- ja ühekordse kasutusega aluseid. Seejuures on mitu korda suurem suhteliselt odavate nn ühekordse kasutusega aluste osatähtsus.

Aluseid lisandub ringlusesse kaubanduskeskuste kaudu.

Aluseid koos kaubaga tarnitakse tööstusele, ehitusobjektidele ja põllumajandusele.

Kaupade markeerimine

Markeering kaubal peab olema selge ja kõigile ühtmoodi arusaadav.
Eriti oluline süsteemsetel vedudel

Tagastuslogistika ( definitsioonid )

Tagastuslogistika = Reversiivlogistika
On kaupade liikumine jaotusketis tarbijalt tootja suunas.
On toormaterjali, pooltoote ja lõpetatud toote ning nendega seotud informatsiooni tõhusa ning kulusäästliku liikumise planeerimine , realiseerimine ja kontroll tarbimiskohast kuni lähtekohani selleks, et taastada kauba väärtust või tagada nõuetekohane likvideerimine.
On vastassuunas liikuva toormaterjali-, pooltoote- ja kaubavoo ning pakendamise planeerimine, realiseerimine ja kontroll kas tootmisest , jaotusest või kasutuskohast tagastuspunktini või nõuetekohase likvideerimiseni.

Tagastuslogistika alla kuuluvad:

Vastupidised ( return ) vood vale tarne tõttu, tagastatavad (returnable) tooted ja tagastusõigusega tooted
Kasutatud toodete tagastamine kas jaotusorganisatsioonile või tootjale taaskasutuseks (taastootmine ja uuendustegevused)

Vastupidised vood vale tarne tõttu ning kasutatud toodete tagastamine

Ettevõtte keskkonnapoliitika (definitsioon, eesmärgid)

Keskkonnapoliitika on organisatsiooni poolt seoses selle üldise keskkonnategevuse tulemuslikkusega esitatud kavatsuste ja põhimõtete formuleering, mis moodustab raamistiku selle tegevusele ning keskkonnaeesmärkide ja –ülesannete püstitamisele
Ettevõtte keskkonnapoliitika peab:
- sobima ettevõtte tegevuse iseloomu ja keskkonnamõjudega
- sisaldama pideva täiustamise ja saastamise ärahoidmise kohustust
- sisaldama kohustust tegutseda vastavuses keskkonnaõigus - ja administratiivaktidega
- olema raamistikuks keskkonnaeesmärkide ja –ülesannete püstitamisel
- olema dokumenteeritud ja edastatud kõigile töötajaile
- olema kättesaadav üldsusele.
Firmad keskkonnahoidu suhtumise järgi:
- Vastumõju osutav ( reaktiivne ) käitumine: firma hoolib oma tegevusest, kuid on hoolimatu keskkonna suhtes.
- Pooldav (proaktiivne) käitumine: firma otsib oma tegevuse jaoks toimivat ja keskkonnasõbralikku lahendust .
- Edendav käitumine: firma otsib uusi äriideid, realiseerib need, saab kasu keskkonnahoiu arendamisest ja tõstab oma konkurentsieelist.

Ettevõtte keskkonnajuhtimise süsteem

Kindel osa ettevõtte üldisest haldamissüsteemist, mida vajatakse keskkonnaalaste otsuse vastuvõtmiseks ja nende täideviimiseks.
See on raamistik keskkonnakaitse korraldamiseks.
Eesmärk: kindlustada majanduslikult konkurentsivõimeline ning seejuures keskkonda minimaalselt kahjustatav põhitegevus.

Jäätmete kogumise ja sorteerimise süsteem

Eesmärk: suunata utiliseerimisele ja taaskasutusse võimalikult palju jäätmeid.
Jäätmete käitlemine peab olema teostatav optimaalsete kuludega
Jäätmete käitlemine peab olema efektiivne
Jäätmete käitlemisega tekkivate kulude analüüs ja juhtimine peavad lähtuma kogukulude kontseptsioonist
Jäätmekäitlust jälgides, suunates ja juhtides ning sellega seotud kulusid analüüsides tuleb pürgida vastavate kulude vähendamise poole.

Eesti keskkonnaalane seadusandlus ja strateegia

Eesti keskkonnaalane seadusandlus
EV pakendiseadus
Jäätmeseadus
Eesti keskkonnastrateegia
Säästev areng
Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine
Jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega

Jäätmete sorteerimine ja kogumine laos, terminalis ja territoriumil

Eeltöötlusmeetodid on:
- Sortimine
- Pakkimine
- Tihendamine
- Purustamine
Üldprugi
- Üldprugikonteinerisse kogutakse segaprügi, milles sisalduvad metallist ja polüpropüleenist pakkelindid, vahtpolüstürool, poroloon , kaubaaluste killud , klaas, põrandapuhastuse segapraht, teibid, olmeprügi jms.
Kartong
- Kartongikonteinerisse kogutakse papi- ja paberijäätmeid. Kartongist pakendid pannakse konteinerisse kokkumurtud pinnalaotusena. Pinnalaotuse, mis on suuremad kui konteineri ava ristlõige , asetatakse selleks ettenähtud kaubaalusele.
Pakkekile
- Pakkekile konteinerisse asetatakse ainult erinevast materjalist pakkekiled.
Puidujäätmed
- Puidujäätmete konteinerisse asetatakse katkised kaubaalused ja nende osad ning muu puidust mittetaaskasutatav pakkematerjal.
Ohtlikud jäätmed
- Võivad tekkida juhul, kui leiab aset ohtlikke ainete sisaldus pakendites või taaras
Jäätmete äravedu
- Teostatakse vastavalt veograafikule 1-2 korda nädalas.

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 61 allalaadimist

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #1

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #2

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #3

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #4

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #5

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #6

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #7

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #8

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #9

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #10

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #11

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #12

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #13

Transport ja ekspedeerimise eksami arvetuse kordamisküsimuste vastused #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

reiww Õppematerjali autor

1. Autovedude klassifikatsioon
Territoriaalse tunnuse järgi:
a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires.
i. Linnasisesed veod
ii. Linnadevahelised veod
b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades:
i. Balti riigid
ii. Skandinaavia riigid
iii. Lääne-Euroopa riigid
iv. Ida-Euroopa riigid
v. SRÜ riigid
Kauba koguse järgi:
c. Täis- ja osakoormad
d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega
e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg
f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul

2. Mõisted: vedaja, veoaeg, veering, marsruut, interval, sagedus, veeremi läbisõit
Marsruut – sõiduki teekond vedude teostamisel algpunktist lõpp-punkti.
Veoaeg – ajavahemik, mis kulub sõidukil marsruudi läbimiseks.
Veoring – lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti.
Liikluse intervall – ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva sõiduki vahel.
Liikluse sagedus – sõidukite arv, mis läbivad ükskõik millist marsruudi punkti ühes suunas teatud ajavahemiku jooksul.

veol tegevusloa märkmik postiteenus logiraamat taotleja tegevusluba edastamine autorong

Sarnased õppematerjalid

doc

Autoveoseadus

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Veoautojuht Valdis Jõgi Autoveoseadus Referaat Vana-Võidu 2015 Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab riigisisese ja rahvusvahelise autoveo, sealhulgas autojuhi ametikoolituse korraldamise alused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1071/2009 kehtestatakse ühiseeskirjad Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta.Sõitjate oma kulul rahvusvahelise autoveo korraldamise alustena kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta. See seadus ei reguleeri kaitseväe, Kaitseliidu ning välisesinduste sõidukite autoveo korraldust.Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Olulised terminid autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine selleks ettenähtu

Veokorraldus

docx

Reisijatevedu

juures riigisisese sõitjateveo korraldaja ja on sooritanud sõitjateveo veokorraldaja koolituskursuse kirjaliku lõpueksami. 4. Isikut, kes füüsilisest isikust ettevõtjana korraldab taksoveoloa alusel sõitjatevedu ja on ühtlasi veokorraldaja, peetakse ametialaselt pädevaks ka juhul, kui ta ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudele, kuid on läbinud autojuhi ametikoolituse, sooritanud sellekohase eksami ja omab taksojuhi kutsetunnistust. 5. Isik, kes omab ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomit, mille saamine eeldab teadmisi veokorraldaja koolituskursuse õppekavas nimetatud ainetes, ei pea veokorraldaja koolituskursust läbima ja koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritama osas, milles ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomisaamisele eelnenud õppes läbitu kattub veokorraldaja koolituskursusel läbitavaga. 6

Logistika

doc

Autoveoseadus

Siim Jaansoo VAKa09 AUTOVEOSEADUS Vastu võetud 7. 06. 2000. a seadusega ( RT I 2000, 54, 346), jõustunud vastavalt §-le 36. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.03.2002 (RT I 2002, 32, 190) 18.04.2002 5. 06. 2002 ( RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19 06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 ( RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 20. 11. 2003 ( RT I 2002, 102, 601) 1. 01. 2003 17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 14. 04. 2004 ( RT I 2004, 30, 205) 7. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo kor

Veose veokorraldus

pdf

Transport - logistika 1 töö konspekt

Transport Konspekt, loengud 8-10 9.05.2010 Transport ETV0120 1 Autoveod (järgneb) 9.05.2010 Transport ETV0120 2 1 Rahvusvaheline Autotranspordi Liit IRU (International Road Transport Union) Ühendab autovedajate liite ja rahvuslikke assotsiatsioone (Eestist ERAA), kes on loodud eesmärgiga parandada ja täiustada rahvusvahelist autotransporti vedajate organisatsioonide huvides Tegeleb: · Riigipiiride ületamise probleemidega · Lubadereziimi liberaliseerimisega · Maksude ja lõivude vähendamisega · Klientide teenindamiskultuuri parandamisega · Autojuhtide töö- ja puhkeprobleemidega

Kategoriseerimata

pdf

Transpordivõrk 2.KT

II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeski

Transpordivõrk

docx

Logistika konspekt

TOOTMISKESKNE ARENGUETAPP- asutusesisene logistikateenus. (hankimine- tootmine-jaotus) TOOTMISLOGISTIKA VÕTMEKÜSIMUS- tootmisprotsesside juhtimine ning inimese osa selles. KAUBAALUS- kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale-ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. KONTEINER- pakend, mis on kasutatav üht või mitut liiki transpordil. Konteineri kasutamine vähendab sõiduki seisuaega, kulutusi pakendile, kauba ümberlaadimisele ja parandab lasti säilivust. JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine tootearendusse. 4) toote lõplik kom

Logistika

doc

Autoveoseadus referaat

Viljandi Kutseõppekeskus Autoveoseadus Referaat Koostaja: Kevin Mardla Juhendaja: Jaan Mätas Viljandi 2015 Tasuline autovedu Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta s?

Liiklus

docx

Kordamisküsimused-Transpo rdivahendid ja tehnoloogiad-Maanteeveod

Transpordivahendid ja tehnoloogiad. Maanteeveod. Kordamisküsimused. 1.Mõisted Sh. Veovahendid ja nende tüübid, registrimass, tegelik mass, teljekoormus, kandevõime, autorong, täishaagis, poolhaagis, ABS, ADR, AETR, ATP, CEMT; EURO IV, EURO V, EURO VI, ... Veovahendid ja nende tüübid: • vedukautod e sadulautod erinevate poolhaagiste ja haagiste vedamiseks • suured jaotusautod (linnadevahelised, kahe- ja kolmeteljelised, veavad ka haagiseid) – Linnadevahelised jaotusautod on enamasti kolmeteljelised veoautod lastiruumi pikkusega 8–9 m ning kandejõuga 8–12 t. • väikesed jaotusautod ehk nn linnajaotusautod – Tavapäraselt on linna jaotusautod kaheteljelised veoautod lastiruumi pikkusega 5–7 m ja kandejõuga 5– 10 t. • kaubikud • madelautod • sihtotstarbelised veoautod erinevate veoste vedamiseks ja teenuste osutamiseks  Registrimass - registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass,

Transport

Rohkem sarnaseid