Mõdriku 2016 SISSEJUHATUS Logistika kui eraldiseisev valdkond on eksisteerinud aastatuhandeid. Kaupu transporditi juba kauges minevikus laevade ja veoloomadega, algul härgade ja kaamelite, hiljem hobustega. Kasutati algelisi ladusid viljatagavara ja muude säilivate toiduainete pikaajaliseks hoidmiseks järgmise saagini, samuti ka mitme aasta jooksul näljahädade ärahoidmiseks (Tulvi, 2013). Selleks, et mõista tarneahelate tähtsuse esilekerkimise ja arengu põhjuseid, tuleb teada mis on tarneahel, mis on logistika ja kuidas on need omavahel seotud. Logistika kohta puudub siiamaani ühtne ja ainus määratlus. Kuna tegemist on noore, kiiresti areneva ja üha suuremat tähtsust omandava distsipliiniga, ei ole logistika jaoks selle dünaamilisuse tõttu suudetud veel välja töötada kõiki rahuldavat ja
Sordiaretuse Instituudis Iseloomustus Kasvatakse harilikku rukkist Tuultolmleja (õied kahesugulised) Üheaastane taim (suvi- ja talivorm) Kõrs on 90200 cm Sisaldab Na, K, P, Ca, B4- vitamiine Kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Sobivad parasniisked, kergema lõimisega liivsavimullad Talub -25..-35°C Talub põuda v.a sügisese võrsumise ajal Hea umbrohtude allasurumisvõimega Sordid Eestis aretatud rukkisordid: Sangaste Vambo Tulvi Elvi Kasutusalad Eelkõige leivajahu tooraine Roheliselt haljassöödana ja silona Põhk allapanuks(paber, kartong) Õlu, piiritus, viin, viski Kama Import ja eksport 2014.aastal 2% teravilja ekpordist (9270t) Soome viidi 94,6%, Lätti 3% ja Taani 2,4% eksporditud rukisest Ekporditud rukki tonnihind 150 Imporditi 21 941 tonni, 96% Lätist Rukis maailmas Rukist kasvatatakse maailmas vähe, teraviljasaagist moodustab see 1,5%
Annemari Aasoja Merlin Saar LAO PLANEERIMINE Õppeaines: Kauba käitlemise seadmed ja tehnoloogiad Transporditeaduskond Õpperühm: KLI 21 Kontrollis: lektor Ain Tulvi Esitamiskuupäev: 19.03.2014 Allkiri:............................ Tallinn 2014 1. Kaubaaluste riiulite vajadus (pikkus ja arv) Et teada saada palju oleks vaja riiuleid tuleb teada mitu korrust riiuleid tuleb ning kui kõrge ladu tuleb. Meie teeme lao 9,5 meetri kõrguseks. Kui EUR1 kõrgus on 1,5m siis
ajalubadusest kinnipidamist. Parimateks mõõdikuteks tarneahelas on kvaliteedimõõdikud, millega saab anda hinnanguid nii tarneahela toimimise kohta tervikuna kui ka selle üksikute lülide kohta. Nende kaudu saab hinnata kulude õigustatust, tarneahela strateegia ja taktikate sobivust ning tarneahela tulemuslikkust tervikuna. Need aitavad avastada nõrku kohti protsessides ja teha protsessiparandusi, teha vajadusel otsuseid töökorralduse ja kasutatavate tehnoloogiate muutmiseks. (Tulvi, A. 2010) 1.3 Äriprotsesside integreerimine ja juhtimine üle tarneahela Tarneahela liikmed on iseseisvad ettevõtted iseseisva organisatsioonilise struktuuriga, tehes samas liikmete funktsioonide vahelist koostööd ja kooskõlastades oma tegevust järgmistes äriprotsessides: · Kliendisuhtehaldus (customer relationship management) vastutusalaks on kliendisuhete arendamine ja nende hoidmine, kaasa arvatud toote- ja
1997. Measuring customer satisfaction.AQS 8. Hill,N. Allen, R. 2007. Customer Satisfaction: The Customer Experience Through the Customer's Eyes. Cogent Publishing 9. Karjaste, M. 1998. Miks klient rahul ei ole? Kuidas meeldida Eesti kliendile. Tallinn: Kirjastus Ilo 10. Mauring, T. 2001. Rahulolematu kliendi hind. Ärielu, 1406 1252 (nr 2), lk 68 11. Mitchell, J. 2004. Kallista oma kliente.Varrak 12. Perens, A. 1998. Teenuste marketing. Tallinn: Külim 13. Tulvi, A. 2004. Klienditeenindus logistikas. Loengukonspekt 14. Vihalem, A. 2001. Turundus uuring. Tallinn: Külim 15. Wilson, C. 2003. Tulusad kliendid. (A. Uustalu ja U. Meister). Tallinn: Eesti Ekspress Kirjastus (Original work published 1996) Projekti koosamise kuupäev:
263. Situ-Ats Ioon 264. Sodi Jaak 265. Sork Ann 266. Soss Epp 267. Sten Dilonpuudujadkirjas 268. Sulev Itt 269. Sümp Tom 270. Zoja Puhur 271. Taaniel Evant 272. Tagu Mikk 273. Tahkek Eha 274. Tairi Bijamustleib 275. Taivo Orimees 276. Taktik Epp 277. Tali Toss 278. Talvi Tusinnuustakul 279. Tappas Aime 280. Tarvi Tantihti 281. Tea Djamees 282. Teele Paat 283. Teet Anus 284. Teet Ööline 285. Thomas Õda (loe: Tuumas Õda) 286. Tiit Sei (loe: DJ) 287. Toomas Ineitööta 288. Tulvi L. Päikest 289. Tutikasv Olga 290. Tuuli Neilm 291. Tuuli Spask 292. Transves Tiit 293. Udumäekuning Anna 294. Uikuik Ole 295. Ulrik Kurr (loe: Hull Rikkur) 296. Vabseek Oll 297. Valeri Iulipeal 298. Vallatuk Urve 299. Veeniv Eri 300. Vees Urve 301. Vello Sipeed 302. Viktor Iin 303. Vihk Andresse 304. Vilja Ndimaakond 305. Vist Tom (loe: wisdom) 306. Vitja Türa 307. Vitt Riin 308. Välja Heide 309. Without-Ass Lansbergis (Vytautas Lansbergis) 310. Õllek Ann 311. Õnne Junn 312
5 KASUTATUD KIRJANDUS Pakendiseadus. (01.06.2004). Viimati muudetud 17.04.2017. Kasutamise kuupäev: 12.04.2018, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/107042017003?leiaKehtiv Villemi, M. (2008). Logistika alused. Tallinn: TTÜ Kirjastus, Infotrükk OÜ , . . Kasutamise kuupäev 14.04.2018, allikas : .: https://marketing.wikireading.ru/10953 Tulvi, A. (2013). Logistika õpik kutsekoolidele. Tallinn. Kasutamise kuupäev: 29.03.2018, allikas http://haridusinfo.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/ %C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/12_Pakendid %20ja%20pakkimine.pdf 6
Gussev on autorile kallis kui kaasmaalane, kes ihkas nii väga kodumaale jõuda. Kodumaaigatsus läbib kogu romaani. Just see tunne määrab kindlaks teose poliitilise sisu, ta realistlikke jooni. Kõhkleva, esialgu ainult oma eluteed kindlaks määrava inimese kuju on andnud A. N. Tolstoi romaani «Aeliita» teise kangelase -- insener Lossi -- näol. Individualist Loss laseb ennast Gussevi sihikindlast iseloomust mõjutada, kuid ühtlasi vaevavad teda paljud kõhklused ja ta on tulvi! armastust Aeliita vastu. Lossile näib, et ainult armastus annab elule sihikindluse ja õnne. Loss tunneb, et ta on üksi ja kaitsetu ega suuda veel jäägitult liituda rahvaga, pühendada ennast ühiskondlikule tegevusele. Siin puudutab kirjanik tollal väga tähtsat intelligentsi ja revolutsiooni vahelist probleemi. Lossi tunded ei ole veel kooskõlas ta mõistusega, mis on leidmas juba teed toe juurde. Kõige kindlam
ainult logistikas. Ühed edukamad kasutusalad on tagitud passid ja vangide elektronvalve, mis mõlemad on Eestis kasutusel aastast 2007. Tagimine teeb lihtsaks kauba jälgimise, millele on kiip pandud. Samuti inimeste jälgimise, mida eelkõige kasutatakse vangidel. Lisaks jälgimisele vähendab elektroonika kasutamine otsest tööjõuvajadust või vähemalt lihtsustab märgatavalt inimeste tööd. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Tulvi, A. 2010. Raadiosagedusliku tuvastamise kasutuselevõtt tõotab lähiaastail revolutsioonilisi uuendusi logistikas ja kaubanduses [WWW] URL http://www.logiproff.com/index.php?lang=est&main_id=266&id=206 (04.11.2011) 2. Internet, 2010.- [WWW] URL RFID ja arupuru tehnoloogiliste lahenduste kombinatsioonid võivad pakkuda tulevikus revolutsioonilisi lahendusi http://www.logiproff.com/index.php?lang=est&main_id=58&id=224 (11.11.2011)
On olemas ettevõtteid kellel tuleb hommikul info see, see pood jäi ilma sellest, sellest. Mina lähen aga üldjuhul poodi ja kui toodet riiulis ei ole. Ilmneb tõsiasi, et oli meie tarneauk. Kui ma teaks seda aga enne, ei jääks ma lolli olukorda, vastates ma ei tea. Klienditeeninduses on see ju täiseti lubamatu. Teisalt saaks saata juba uue tellimuse, kõigest helistades. Kasutatud materjalid: www.google.ee otsing, leitud referaadid kus kasutatud kirjandust: Ain Tulvi ,,Laondus ja veokorraldus" töövihik 2007 www.logiproff.com
positsioon ning ta suudab tarneahela kõiki osapooli piisavalt kontrollida. Taolist tarneahela liidri positsiooni omavad praktikas näiteks Benetton ja IKEA. Tarneahela liider ei pruugi olla ainult jaemüüja. Autotööstuses on tootmist teenindavas tarneahelas selleks enamasti koostetehas. Tarneahela liidrid asuvad tavaliselt lõpptarbijaile lähedal. Ain Tulvi AS Schenker Kokkuvõte Lõppedes tahaksin ütelda seda, et sain teada väga olulisi asju tarneahelate liikumises ja kauba liikumises. Arvasin, et asjad käivad lihtsamalt kuid nii see kahjuks pole. Transportimine on väga keerukas samuti ka kaupade ja saadetiste kättetoimetamine lõpptarbijani. Sain aru kui palju riske on tarneahelas ja kuivõrd raske on ühel ettevõttel
teaduseks just tänu sõjandusele, mille kujunemisel on olnud suur roll kogu maailma evolutsioonil. Kogu tänapäeva maailm toimib ja elab tänu tolleaegsele sõjanduslogistika ning logistika arengule. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Metsmaa, A. (2008). Õpiobjekt logistika laomajanduses. Kasutamise kuupäev: 03.04.2015. a; allikas Pärnu Kutsehariduskeskus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/laomajandus/index.html Tulvi, A. (2013). Logistika õpik kutsekoolidele. Kasutamise kuupäev: 03.04.2015. a; allikas Innove: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik- kutsekoolidele 12
teaduseks just tänu sõjandusele, mille kujunemisel on olnud suur roll kogu maailma evolutsioonil. Kogu tänapäeva maailm toimib ja elab tänu tolleaegsele sõjanduslogistika ning logistika arengule. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Metsmaa, A. (2008). Õpiobjekt logistika laomajanduses. Kasutamise kuupäev: 03.04.2015. a; allikas Pärnu Kutsehariduskeskus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/laomajandus/index.html Tulvi, A. (2013). Logistika õpik kutsekoolidele. Kasutamise kuupäev: 03.04.2015. a; allikas Innove: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik- kutsekoolidele 12
klientideni ja lõppkokkuvõttes tulude vähenemiseni. 17 VIIDATUD ALLIKAD Gourdin Kent N. (2006). Global logistics management : a competitive advantage for the 21st century. Malden (Mass): Blackwell. Logistka ajalugu. [WWW] http://www.logistika.ee/index.php? lang=est&main_id=31 (07.11.2007) Tondorf Hans G. (1998). Kaubanduse ja tööstuse logistika. Kirjastus Külim. Tulvi, A. Klienditeenindus aitab eristuda [WWW] http://www.aripaev.ee/2757/rubr_artiklid_275704.html (04.11.2007) Logistika alused. (2003). / Koost. M. Villem. Tallinn: TTÜ Kirjastus. 18
Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste mõisa omanik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg. 1939 ostis Eesti Sordiparanduse Selts krahvi pärijatelt tolle rukkisordi edasiaretamise õiguse, tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudi Sangaste aretusjaamas. Krahvi pojapoeg Victor on jätkanud Sangaste rukki aretamist Kanadas, väidetavalt valmistatakse Sangaste rukki järeltulijast viskit Canadian Gold.[5] Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste', 'Vambo', 'Tulvi', 'Elvi' jt. Rukki saagikus Eestis oli 2011. aastal 2317 kilogrammi hektarilt. Rukise kasutamine Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena. Tänapäeval on rukkijahust leib põhiline teraviljatoit Põhja-Euroopas ja Venemaal. Lisaks mustale leivale valmistatakse rukkist ka näkileiba, samuti aetakse sellest viskit ja vähemal määral viina. Varasematel aegadel oli rukis oluline loomadele allapanuks pruugitava põhu ja katuseõlgede allikas. Toiteomadused
Mõnedes riikides on sorteerida ja soojendada *külvata opt ajal *õigeaegne sage niitmine mahepõllumajandusele üleminek raskem, mõnes kergem. Kahjurid: rohulutikad, lehetäilane jne. Tõrje: nõuetekohane külvieelne mullaharimine, õigeaegne külv, 27.)Eestisse sobivad rohumaataimede tähtsamad sordid tasakaalustatud väetamine. Keemiline tõrje on õigustatud kui kahjurid on ületaud kahjulikkue läve. Talirukis(Elvi, Matadoor, Tulvi), talinisu (Ada, Bill, Lars), talioder(Carola, Tilia), suvinisu(Mahti), 22) Kultuurkarjamaade rajamine ja edasine majandamine: rohusaagi kasutamine loomadega kaer(Jaak), suvioder(varajane Arve), mais (Crescando), põldhernes(karneval,), põlduba(jõgeva), karjatamise teel taliraps(artus,), suviraps(boleero), talirüps(largo), suvirüps(Hohto), punane ristik(Maro), roosa ristik(Ermo,
sajandi teisel poolel. 29. Olulisem talirukkisort Eestis ja kogu maailmas, tähtsus. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste krahv Friedrich Georg Magnus von Berg. 1939. a ostis Eesti Sordiparanduse Selts krahvi pärijatelt tolle rukkisordi `Sangaste' edasiaretamise õiguse. Tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudi Sangaste aretusjaamas. Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste` (1875), `Jõgeva 112' (1963), 'Vambo` (1976), 'Tulvi` (1986), 'Elvi` (1993; Sordileht). Krahvi pojapoeg Rene Roman Alexsander von Berg jätkas `Sangaste' rukki aretamist Kanadas (`Kodiak', 1971). Väidetavalt valmistatakse `Sangaste' rukki järeltulijast (sordist 'Kodiak') viskit Canadian Gold. Talirukkis on talvekindel 30. Mida peaks tegema talirukki kvaliteedi tagamiseks. Külvama õigeaegselt ja optimaalsele sügavusele 1) valida kasvatamiseks stabiilse langemisarvuga sort;
Hinnang oli juba praktikal olles suurepärane, ning mõtlen tõsiselt sellepeale, et Tallinkisse tööle minna. Praktikal omandasin rohkem teadmisi logistika, veokorralduse ja lao valdkonnas. Parandasin oma ingliskeele oskust. Sain kogemusi meeskonnas töötamises ja õppisin tundma laevapere liikme elu laevas. 18 Kasutatud kirjandus: ,,Tallinki ohutusjuhend" Ain Tulvi, Aivar Proos ,,Logistika ja laondus. Õpik" www.ivk.edu.ee 19 LISAD Kauba liikumine esimeses vahetuses "Lisa 1" Värska Still Poe Kuupäev Lao seis seis 01.02.2011 1447 731 02.02
th haagise külge- ja taganthaakimise aeg Xp(m) - laadimispostide arv laadimispunktis (vastavalt pealelaadimiseks ja mahalaadimiseks) 9.05.2010 Transport ETV0120 27 Ekspluatatsioonilisi näitajaid (2) · Vajalik laadimispostide arv kus n autode arv marsruudil tr ringi aeg tp(m) auto laadimise aeg 9.05.2010 Transport ETV0120 28 © Ain Tulvi 14 Ekspluatatsioonilisi näitajaid (3) · Vajalik autode arv kus tp(m) auto laadimise aeg tr ringi aeg Xp(m) laadimispostide arv 9.05.2010 Transport ETV0120 29 Laadimisest Võlaõigusseaduses (1) § 779. Laadimine (1) Saatja peab veose vedamiskindlalt laadima ja kohale paigaldama (pealelaadimine). Eeldatakse, et saatja peab veose ka maha laadima.
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll.........................................................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-