VEOKORRALDUSE KORDAMISKÜSIMUSED ja VASTUSED (1)

Kordamisküsimused eksamiks.
1. Saadetis - (consignement, shipment) Saatja poolt saajale ühe korraga teele lähetatud kaupade (materjalide) kogus. Saadetise puhul otsustatase enne teele saatmist, millise transpordiliigi , transpordivahendi, teenusepakkuja , veohinna, maksude, täiendavate tasude, veo ajaga jms. selle lähetamine teostatakse ja milline osapool kannab saadetise lähetamisega seotud kulud.
2. Mahukaal - Saadetise mahukaal on saadetise pakendi mõõtmete alusel arvutatud näitaja, mis võimaldab hinnata kui suure pinna saadetis sõidukis hõivab. Mahukaalu võrreldakse saadetise füüsilise kaaluga ning saadetise tarnehind arvutatakse suurema näitaja alusel. Mahukaubad maantetranspordis  333kg/ m3; Mahukaubad lennuveod 1m3 = 167kg
3.Arvestuslik kaal - Veokulude arvestusel kaalutakse reaalkaalu ja mahukaalu omavahelist suhet, mille alusel leitakse arvestuslik kaal, mis ongi veokulude arvestuse aluseks. 1 m3 = 333 kg. 1 laadimismeeter = 1850. EUR kaubaalus = 0,4 LDM – 740 kg. FIN kauvaalus = 0,5 LDM – 925 kg. Poolaalus 0,2 LDM – 370 kg
4. Veosed – Puisteveod, tüki-,pikad-,raskekaaluslised-, suurermõõtmelised-.ümarpuit-,taara-,rikneva kauba-, vedelikuvceosed.
5.Tavaveosed – Tavaline töövahend, tavasõiduplaan, tavariskid, tavalised seadmed ja tingimused.
6.Eriveosed – hinnalised esemed, spetsiaalseadmetevajalikkus, pakendi puudus, kahjustavad saadetised, erinevkoormusjaotus, elusloomad, taimed, temp.tundlikud kaubad , ohtlikud ained, toiduained, kolimisveod, näitusteveod, strateegilised , muud erinõudeid vajavad.
7.Õhutransport EELISED
- kiirus, mis ühtede kaupade puhul on veoeelis ja teiste puhul võimalus säästa kulusid
- suur liiklustihedus, tänu millele ei lähe aega kaotsi liini vahetamisel ülemaailmselt tihe- lennuliinide võrk, mistõttu lennuvedu on piisavalt lähedal igale vastuvõtjale.
- Kauba käsitsemine on lennuväljadel kiirem teiste veoviisidega võrreldes kauba saatmine nõuab vähe vaeva, kuna enamus lennukompaniidest kuulub IATA loodud süsteemi.
- See tähendab ühtseid mängureegleid lennukompaniist sõltumata ka siis, kui vedu toimub järjestikku mitme eri kompanii vahendusel.
- Informatsiooni saamine veo ajal on hästi korraldatud
- veo turvalisus, mis ilmneb muudest veoviisidest odavamas kindlustuses.
- Kokkuhoid pakkimises, kuna paljusid kaupu võib saata müügipakendis
PUUDUSED - kõrge hind
-kauba omadused, millele IATA või lennundusametnikud on seadnud piiranguid. Nendeks omadusteks on kauba ohtlikkus või kahjulikkus lasti, lennuki või reisijate seisukohalt, nagu tuleohtlikud, söövitavad ja lehkavad kaubad.
-Konteineri kaal ja mõõtmed, millele võib piire seada kasutatav lennuk
-Lühikeste lennuvedude korral vähenevad säästud muude veoviiside kasutamise suhteliselt suure osakaalu tõttu.
Autotrantsport:
Eelised: -vedu otse kliendilt kliendile - lühike veoaeg - paindlikkus - tihe terminalivõrgustik (Lääne- Euroopas) - Pakkimine vähem kulukas võrreldes meretrantspordiga - mitmekesine inventar
Puudused:-keskkonda saastav - teedevõrgustiku haldamine kulukas – liikluspiirangud - tehnilised takistused, saadetise kaal, mõõtmed-
Raudteevedude:
Eelised: suured koormad - odav põhivedu – keskkonnasäästlikkus
Puudused: pikad veoajad - vähene paindlikkus - raudtee halduskulud
Meretrantsport:
Eelised: -suured kogused - odav põhivedu - keskkonnasäästlik - ummikuid ei ole
Puudused: -pikad veoajad - vähene paindlikkus - kallid sadamamaksud.
8. Multimodaalne transport – mitme veoviisi koos kasutamine, kus lastiruum jääb samaks. Kasutatakse ära erinevate visiide eeliseid.( konteinerveod , huckepack,Ro-Ro praamveod, rong praamil)
9.Ohtlike aineteveosed ja saatja kohustused – plahvatavad, tuleohtlikud, radioaktiivsed, sööbivad ja saastavad ained, mis on mis tahes olekus-tahke, vedel, gaasiline. Kauabatehingu osapooltel tuleb järgida kõiki ametlikult kehtestatud nõudeid. Jälgima peab pakkimist, markeerimist ja nõuetekohast transporti. Erinevad blanketid tuleb kindlasti arusaadavaks teha.
10.Nõuded ohtlike aineid vedavale transpordivahendile – ADR – Accord euroeen relatif au transport international de merchendises dangereuses par route - Rahvusvahelised ohtlike ainete maanteeveo eeskirjad. IMDG - Inernatianl Maritime Dangerous Goods – rahvusvahelised mereveo ohtlike ainete eeskirjad. RAR – Restricted Articles Regulations – Lennuveo eeskirjad.
11. Peamised veoauto ekspluateerimisega seotud kuluartiklid ja võimalused nende vähendamiseks – kaubaveokulu, veohind, prahtimine, eelkulud, põhiveokulud, järelkulud, lepingud , pakkimiskulud, käsitlemiskulu, ekspordikulu, laadimis- lastimiskulud, kütuselisa(BAF), valuutalisa(CAF), riskitasu, ladustamiskulu, distributsioonikulud ja kindlustus - ja andmesidekulud.

12. Veokorraldaja eesmärgid
- veovõimsuse maksimaalne ärakasutamine – maksimaalne täiteaste – makimaalne saadetiste arv, kaubavoogude ühendamine – kvaliteet ja vigade vältimine .
13. Marsruutide planeerimine maanteetranspordis.
14. Marsruutide planeerimine konteinervedudel üle ookeani
15. Veokorraldaja võimalused kulude vähendamiseks.
- Lülita logistika organisatsiooni tervikstrateegiasse
- Kasuta informatsiooni jõudu
- Tähtsusta inimressursse
-Arenda partnerlussuhteid
-Mõõda ja jälgi logistilist tegevust
-Hoia finatsküljel silmapeal
-Väldi vigu ja püüa neid parandada.

16. Osapoolte kohutused ja vastused kauba üleandmisel veoks
17. Mida tuleb kontrollida kauba vastuvõtmisel ja kuidas fikseerida kõrvalekalded
- Vedaja peab kontrollima kauba välist seisundit : kas pakend on olemas ja piisav antud liiki kauaba pakendamisel: kas markeering on olemas ja piisav: kas kaup on kahjustatud jne.
- Märkustele tuleb võtta ka vastava kliendi või terminalitöötaja allkiri .
- Märkimata puudused mis ei ole märgitud, vastutab vedaja selle ees ainuõigselt.
18. Veoturg- Veoste valdajate ja vedajate, veopakkumiste ning veoste pakkumiste turg . Veoturul esitavad kliendid (veoste valdajad) veoste pakkumisi ja teevad päringuid vedajatele. Vedajad esitavad omapoolseid vedude pakkumisi ja saadavad veoste omanikele päringuid veoste leidmiseks. Pärast veotingimuste kokkuleppimist teostavad vedajad tellitud veod klientidelt saadavate hüvitiste ( veotasu ) eest.
19. Süsteemsed veod - Süsteemsete vedude all mõistetakse veosüsteeme, mis põhinevad terminalivõrgustikustikel ning jaotus- ning kokkuvedudel terminalide piirkonnas ning terminalide vahelistel põhivedudel. Tavaliselt töötavad veosüsteemid kindla veograafiku nn. Sõiduplaani alusel. Eesmärgiks on konsolideerida võimalikult palju erinevaid saadetisi samal marsruudil.
20. Probleemid ja eelised transporditeenuste sisseostmisel
21. Autojuhtide töö- ja puhkeaja reguleerimine
22. Pakendid - Veopakend on müügi ja rühmpakendite veol kasutatav täiendav pakend, mis on ette nähtud veokahjustuste vältimiseks ja kauba käsitlemise lihtsustamiseks. Pakendiks loetakse ka täitematerjali, mida kasutatakse koos pakendiga veoohutuse tagamiseks.
23. Pakendi seos veorahaga - Mida lühem vedu, seda suurem on pakendamiskulu osatähtsus veo hinnas .
24. Kaubaalused - Kaubaalused, kui pakendi osa. See lihtsustab tööoperatsioone. Kaubaaluste kasutamine lihtsustab tavakaupade käsitlemise maanteetrantspordis. Kasutatakse puidust ja plastik kaubaaluseid.
Võeti kasutusele 1944 IRU (International Rail Union) poolt. 65% Euroopas toodetavatest kaubaalustest on 800x 1200 mm või 1000x1200 mm mõõtmetega. 36% Jaapanis toodetavatest kaubaalustest on 1219x1016 mm (48x40 tolli) 24% jaapanis toodetud on 1100x1100mm. Ülejäänud on vähem levinud.
Kaupade vigastused ja nende vältimine
26. Millised on transpordikulusid mõjutavad tootega seotud faktorid ?
Kauba tihedus, väärtus, lastitavus, kaubakäsitluse lihtsus, asendatavus, vasutusrisk ja toote eriomadused.
28. Kaupade vigastused ja nende vältimine.
- Rullpingutiga vööd – Hoob- pinguti – Nurgakaitsed – Kiilud ja raamid – Katted – Koormapadjad jne.
29. Millega tegeleb transpordilogistika (vähemalt 5 ülesannet)
- Trantspordiahelate loomine ja juhtimine
- Trantspordi ja ladustamise protsesside tehnoloogiliste ühtsuste tagamine
- Trantspordiprotsesside integreerimine tootmis- ja ladustamisprotsessidesse.
- Sobivaima trantspordiliigi valik
- Optimaalsete veomarsruutide planeerimine
- kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise tagamine
- kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumiste vältel.
30. Kuidas määratakse transporditeenuste kvaliteeti (vähemalt 5 kriteeriumi)?
-Sagedus, minimaalne saadetiste suurus, uksest-ukseni kokkuveo- ja kohaletoetamise asjad, turvalisus ja usaldusväärsus.
-Piiriületuse kiirus ja probleemitus
-Valmisoleks vastutada ja pakkuda kompensatsiooni äparduste puhul
- Reageerimisaeg klientide päringutele ja veoinstruktsioonide muutmisele
-Informatsiooni andmine veose staatuse kohta ja veosejälgimissüsteemide kasutamine
31. Mis on transpordisüsteem?
Trantspordisüsteem on ühte või mitmesse trantspordiliiki kuuluvate objektide kompleksi, mis on ettenähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastatikuses sõltuvuses.
Trantspordisüsteemi komponendid on: infrastruktuur , trantspordivahendid, tugisüsteemid, juhtimine ja reguleerimine.
32. Mis on transpordipoliitika?
Abinõude kompleks , mille abil valitsus mõjutab trantsporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada trantspordisüsteemi optimaalset arendamist , reisija - ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatsiseerimine.
33. Kes on LLP ( lead logstics provider)?
Juhtivad logistikateenuste pakkujad . Vahendaja kaubasaatja ja rohkem spetsaliseeritud logistikateenuste osutajate vahel. (vedajad, laopidajad, kullerid) peamine eelis, et kõike saab tellida ühelt pakkujalt. Nt DHL
34. Kes on neljanda poole logistikateenuse osutaja (4PL)?
Tarneahela integreerija kes ühendab kliendi ja 3PL teenuse pakkuja läbi juhtimis- ja IT teenuste. 4PL on nagu vahendaja klientfirma ja 3 PL vahel, tegeledes selle koostöö juhtimise ja IT poolega. 4PL turud : jaekaubandus, autotööstus, suuri hankeid vajavad tarneahelad.
35. Kes on ekspedeerija ?
On füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminaali- ja muude trantspordioperatsioonidega ning nendesse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutuvate teenustega . Ekspedeerija organiseerib kauba kohaletoimetamise: leiab vajaliku(d) vedaja(d), kellega sõlmib kliendi nimel veolepingu annab vedajate nimel välja trantspordidokumendid, teostab tollitoimingud, vormistab vajalikke dokumente, kasseerib vajadusel ostjalt kauba maksumise, teostab kliendile veosekindlustuse jne. Kliendi ja vedajate kokkuviimisest saab ekspedeerija vahendustasu: tavaliselt teatud % veo maksumusest + kindlaksmääratud lisatasu täiendavate teenuste eest.
36. Kes on vedaja?
Vedaja on füüsiline või juriidiline isik, kes annab oma nimel välja trantspordidokumendi ning nõuab veoteenuse osutamise eest tariifidele või kokkuleppele vastavat veotasu.
37. Mis on tarneklausel ?
On täheühend, mille kasutamisega lepivad ostja ja müüja kokku müügilepingu tarne üksikasjades, nii et seda kõike ei oleks vaja korrata lepingu dokumentides . Taheühendile järgneb sihtkoha nimetus, kus müüja tarnega seotud kohustused lõpevad ja viide kasutatavatele tarnetingimustele ning versioonile. (nt FCA Tallinn, Incoterms 2000) Tänapäeval on üldlevinud tarneklausid Incoterms, mis on välja töötatud Rahvusvahelises kaubanduskojas.
38. Mis on SDR? Milleks kasutatakse?
Eriväljavõtmisõigused on Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) kokkuleppeline väärtusühik, mille väärtus arvutatakse analoogiliselt ECU-le nn. Valuutakorvi põhimõttel.
39. Mis vahe on Incoterms ja Combiterms tarneklauslitel?
Incotermsi klauslite tarnekulude jaotust käsitlevad osad jäävad liiga üldsõnaliseks. Ei saa kindlasks määrata , milliste tarnekulude eest maksab üks või teine lepingu osapool.
40. Mis vahe on konossemendil ( Bill of Lading) ja mereveokirjal (Sea Waybill)
Mereveokirja puhul peab vedaja andma kauba üle üksnes dokumendile märgitud isikule, konossemendi puhul võib kauba anda üksnes isikule kellel on originaal konossement ette näidata.
41. Nimeta vähemalt 5 ekspedeerimisteenust
- Transport vedaja või vahendaja vastutusega. Kauba trantspordi otsene teostamine või org.
- Tolliteenused. Kaupade deklareerimine kliendi eest, kas enda või kliendi nimel.
- Kauba peale ja mahalaadmine
- ladustamisteenused
- veoste markeerimine. Vajaliku informatsiooni märkimine kaubaühikutele.
- Pakkimisteenused
- eksport /impordi dokumentide hankimine ja vormistamine.
- Kulleriteenused.
- Messide ja näituste ekspedeerimine
42. Mis on iseloomulik veo- ja ekspedeerimislepingutele?
- piiratud vastutus
- lühikesed reklamatsioonide esitamise tähtaeg
- lühikesed aegumistähtajad
- vastutust välistavate piirangute olemasolu
43. Mis vahe on veo- ja ekspedeerimislepingul?
Kaubaveolepingu puhul peab üks isik vedama teise isiku vallasasja sihtkohta ja andma selle üle kolmandale isikule ning saatja kohustub maksma selle eest tasu. Ekspedeerimislepingu puhul kohustub üks isik aga korraldama kogu veo teise isiku arvel, saatja kohustub maksma tasu ekspedeerijale.
44. Mis vahe on CIM ja SMGS konventsioonil?
Erinevalt CIM-st lubab SMGS veolepingu muuta nii saatjal kui saajal. Selleks peab saaja esitama lisas 17 ettenähtud avalduse koos saatekirjaga 3. eksemplaris.
45. Mis vahe on Haagi - Visby ja Hamburgi reeglitel?
Hamburgi reegel rakendab karmima vedajavastutuse, kui Haagi-Visby.
46. Millal loetakse Viini konventsiooni ja Võlaõigusseaduse järgi leping sõlmituks?
Viini konventsiooni põhimõtete järgi tekib juriidiliselt siduv lepinguline suhe momendil , kui
formaalset kirjalikku mõlema poole poolt signeeritud lepingut pole olemas.
47. Mis on pakkumus ( ofert )?
Pakkumus ehk ofert, mille ekspedeerija X teeb klient Y-le vastuseks viimase hinnapäringule. Ofert ehk pakkumus on ühele või mitmele isikule adresseeritud pakkumine, kui see on piisavalt selge ning väljendab pakkuja kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks.
48. Mis on nõustumus ( aktsept )?
Aktsept on pakkumuse adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut pakkumusega.
49. Milleks on TIR konventsioon ?
Et plommida eksporttolli läbinud koorem lähteriiki nii, et see võiks takistuseta ja vahepealse koorma avamiste ja kontrollimisteta läbida teel olevaid trantsiitriike sihtriigis asuva mahalaadimiskohani.
50. Mida nimetatakse suuremõõtmeliseks veoseks e. Suurveoseks?
On kooramaga või koormata sõiduk ( autorong ), mille üksainus mõõde ületab lubatud mõõtmeid või koorem ulatud sõidukist (autorongist) ette või tahapoole üle 1m.
51. Mida nimetatakse raskekaaluliseks veoseks ehk raskeveoseks?
On koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab lubatud suurust.

52. Milleks on vajalik veosekindlustus?
Selleks et maandada riske mis võivad tekkida peale või mahalaadimisel või veokäigus.
53. Kommenteeri ICC (Institute Cargo Clauses ) veosekindlustusklausleid?
Vastavalt ICC-le on kindlustusvõtjal valida kolme erineva kindlustuskatte tüübi vahel (A,B,C). Eri klauslid katavad veosega seotud riskid erinevas ülatuses. Kõige ulatuslikuma riskikatte annab A klausel , minimaalse riskikatte C klausel.
54. Vedaja vastutuse ülempiiri leidmine kauba vigastumise, hävimise või kaotsimineku puhul erinevate transpordiliikide kasutamisel lähtudes veose kaalust ja SDR väärtusest.
Maanteeveo puhul kaubavedaja vastutuse ülempiir CMR-i järgi on 8,33 SDR-i veose iga brutokilogrammi kohta. Kui on tegemist kerge või kallihinnalise kaubaga, siis on mõte veetav kaup kindlustada. Peale selle peab vedaja kompenseerima veokulud, tollimaksu , käibemaksu ja muud kauba veoga seotud kulud.
Meretranspordi puhul vastutus 2,5 SDR brutokilogrammi või 835 SDR kaubaühiku kohta, sõltuvalt sellest, milline summa on suurem.
Õhutranspordi puhul on vedaja vastutus 17 SDR-i iga veose brutokilogrammi kohta.
55. Veose arvestusliku kaalu leidmine erinevate transpordiliikide kasutamisel.
Autotransport : 1 CBM = 333 kg
Õhutransport : 1 CBM = 167 kg
Meretransport : 1 CBM = 1000 kg