Käiguosa tüübilt a) rataskäiguosal – täiskummrehviga, pneumorehviga, kombineeritud rehviga b) roomikkäiguosal 3. Raami tüübilt a) jäiga raamiga või kõigi juhitavate ratastega b) šarniir-liigendraamiga c) jäiga raamiga ja liugjuhtimisega 4. Tööseadme tüübilt a) universaal-laadurid b) kopplaadurid c) harklaadurid d) haarats-laadurid 5. Jõuseadmelt a) sisepõlemismootoriga b) elektrimootoriga c) kombineeritud 6. Gabariitidelt ja massilt a) minilaadurid b) normaalmõõtmetega laadurid. 2. Rataslaadurite liigitus. Rataslaadureid toodetakse väga mitmesuguste tööorganitega, mis määravad nende kasutusvaldkonna. Liigitatakse tööorgani tüübilt a) kopplaadurid b) harklaadurid c) haarats- või greiferlaadurid. Rataslaadurite tööorgani tõstemehhanism võib olla: a) Z-tüüpi hoovastikuga b) IT-tüüpi laadurite paaris kallutus-tõstehoovastik c) monohoovaga kallutus- tõsteseade d) teleskoopiline. 3. Kopplaadurite kasutusala, liigitus ja koppade tüübid
Kirjeldage pöördkopaga ekskavaatori tunnusparameetreid. Kasutatakse maaparanduse- ja ehitustöödel väiksemate ja keskmiste kraavide, süvendite kaevamisel ja puhastamisel, torude kaevikute kaevamisel. Võrreldes eelmisega nõrgem, väiksema jõudlusega. Koosneb: nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saab seada pöördkopaks. Esitugi vajalik tõstetrossiga. Kopp varrele on kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. 6. Laadurid universaalsed tsükkeltegevusega ja pideva tegevusega. Laaduri ehitus ja eelised võrreldes ühekopalise ekskavaatoriga. Laaduri tööorganiks on mitmesugused vahetatavad kopad, haaratsid jne. Baasmasinale monteeritud tööorgan on suunatud sellest eemale. Täitmine ja tühjendamine toimub samas suunas. See töötab peamiselt edasi-tagasi liikudes, ilma sagedase pööramiseta. Kopp täitub traktori survejõu toimel ning tühjendatakse tahakaldumisega. Laadimistöödel võib
pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 5) Riistvara jaguneb kahte gruppi : 1) siseseadmed asuvad arvuti sees. Näiteks : videokaart, kõvaketas, RAM'id jpt. 2) välisseadmed - asuvad arvutist väljaspool. 6) Süsteemitarkvara on arvutisüsteemi käitamist toetav tarkvara, mille põhiülesannete hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine, haldamine ja integreerimine. NT. laadurid, operatsioonisüsteemid, seadmedraiverid, 7) Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne. 8) CD plaat on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. 9) Välkmälu e. Mälupulk on põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Alates leiutamisest on mälupulga mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GB-ni.
b) Tööseadusandlus vastavalt seadusemuudatustele peab ka ettevõtte tegema muudatusi Kehtivad õigusaktid. Näiteks AS Tatoli töökeskkonna julgeolekuakt, tegutsemisluba jne. Koostöö Euroopa Liiduga toimub samuti. · Rahvusvahelised lepingud: . Ettevõtte partneriteks on Saksamaa firma, kellega on sõlmitud koostöölepingud ning kes varustab ettevõtet traktorite, kombainide, erinevate tehnikate, mullaharimistehnikaga, laadurid ja teraviljakäitlusseadmetega. · Koostööpartnerid: antud ettevõtte koostööpartneriteks võib nimetada kõiki teisi ettevõtteid, kes aitavad firma eesmärki täide viia (arengufirmad, detailide valmistamisega tegelevad firmad). Eestis on koostööpartneriteks näiteks edasimüüjad: OÜ Rodnas ja OÜ Lemar Auto. 1.4 Majanduslik keskkond: 1) SKP muutumine: selle vähenemine tähendab eelkõige nõudluse vähenemist
ning lossimiseks. Samuti lasti ümberpaigutamiseks ruumis. 152-Milliseid käiguosa tüüpe kasutatakse laadureil? a) Rataskäiguosa jaguneb omakorda: täiskummrehvidega, pneumorehvidega ja kombineeritud rehvidega. b) Roomikkäiguosa 153-Milliseid raami tüüpe ja juhtimisviise kasutatakse rataslaadureil? a) Sarniir-liigend raam b) Jäik raam Juhtimisviisid: 154-Millised on tüüpilisemad tsüklilise tööprotsessiga laadurid tööorgani järgi? a) Kopplaadur b) Harklaadur c) Haarats- ja greiferlaadur 155-Milliseid jõuallikaid kasutatakse laadureil? a) Sisepõlemismootor b) Elektrimootor c) Kombineeritud mootor 156-Kus ei tohi töötada SPM-iga laadurid? Halvasti ventileeritud siseruumides 157-Millised võivad olla laadurite tööorgani tõstemehhanismid? a) Sarniir-hoob b) Teleskoopiline c) Z-tüüpi hoob
a) mootor, kere, sassii 9) Tööorgani järgion konveierid a) lint b) kraap c) tigu d) plaat 10) Konstruktsiooni ja teenindusvälja keerukuse järgi on tõste masinad a) lihtsad tõsteseadmed b) ehituskraanad c) ehitustõstukid 11) Iseliikuvate- ja autotõstukite tõsteseaded on a) sarniir-hoob b) tleskoopnool c) paralleelogramm 12) Kopa täite- ja tühjendussuuna järgi on ühekopalised laadurid: a) Frontaalse täitmise ja külgtühjendamisega b) Frontaalse täitmisega ja tühjend 180* ulatuses c) Front ja front 13) noole liikuvuse järgi jaotatakse tornkraanad a) tõstetava noolega b) konsoolnooega 14) Kraana tõstekõrgust mõõdetakse a) kraana toetuspinnast konksu tsentrini 15) Loetlege iseliikuvate noolkraanade noole tüübid tema kuju järgi Sirge, kaldnokaga, liikuva nokaga, torntüüpi noolega
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL Hooldustöötaja õppekava Kersti Muru, Ly Pihkanen, Merike Habe Töö käsitsi raskuste teisaldamisega seotud riskid ja nende riskide vähendamise võimalused Referaat Võru 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 INDIVIDUAALSED RISKID....................................................................................................4 TÖÖKORRALDUS....................................................................................................................6 MEESKONNATÖÖ................................................
v2 õhu dünaamiline surve, kus - õhu autotõstukid, * ehitustõstukid, * tõstemastid, * lõigatakse mutri jaoks ka keere. Sääklid on konksudest on spetsiaalselt puistelasti tõstmiseks tihedus, v õhu liikumise kiirus. kahveltõstukid, laadurid. sama tõstevõime juures kergemad, sest nende projekteeritud lastihaaraja, mis võib toimida 6) TTS põhiparameetrid: konstruktsioon on materjalisäässtlikum. Samas on aga kas poolautomaatselt või automaatselt. · tõstejõud N, s
kokkuveokilbi asemele paigaldati puidust nool, mida juhiti hüdrauliliselt kilbi hüdroseadmetega ja materjali tõstmiseks kasutati traktori vintsi, kraana nimetati K-7-ks Kasutati lühiajaliselt, sest koorma laadimiseks tuli palju manööverdada, millega alanes tootlus. Üleliiduliste teadus-uurimisinstituutide ja laborite töö tulemusena jõudsid tootmisse ning kasutusse 1970-ndatel aastatel juba spetsiaalsed laadurid P-2, P-19 ja PL-1(A) ning LM ja LK tüüpi külglaadurid (vt. joon. 8.4.8). Nende laadimisviisidega sai raietööd ja laadimis-väljaveotööd viia eri aegadele, talvel sai seega raietöid forsseerida ja moodustada metsa suured materjali varud Tänu piiride avanemisele Eesti ja Soome vahel 1980. aastatel ning kaubavahetuse hoogustumisele saadi Metsatööstusministeeriumi poolt hankida esimesed "Fiskars" (joonis 7.4.11), hiljem "Loglift" laadurid. Tüveste laadimiseks sobisid kõige paremini
turbo "ratas" pannakse keerlema kuni 300 000 p/min) peaks laadurit kontrollima kvalifitseerunud spetsialist. algallikas: http://www.turbomustangs.com/turbotech/main.htm Põhilised terminid. Kasutegur ilma temperatuurimuutusteta (Adiabatic Efficiency) Sajaprotsendiline temperatuurimuutusteta kasutegur täendab, et temperatuur ei tõuse ega lange kompressiooni ajal. Enamik turbolaadureid on 65%-75% kasuteguriga, ilma et temperatuur muutuks. Mõned üksikud laadurid omavad ka kõrgemat protsenti, kuid taolised turbod töötavad hästi vaid kitsas pööretevahemikus. Üldiselt pole enamikel turbolaaduritel head kasuteguri haripunkti, aga nad omavad head keskmist kasutegurit ja sobituvad hästi mootoriga, mis töötab laial pööreteskaalal. Rõhu suhtarv, tegur, koefitsient ( Pressure Ratio) See on sisselaske rõhk võrrelduna kompressori väljalaske .rõhuga. Üheastmeliste turbode
Funktsionaalsed seadmed (ALU, mälud) Lihtloogika elemendid Transistorid ja juhtmed Arvutisüsteemid võib jagada 4-ja ossa -Raudvara -Opsüsteem -Kasutaja rakendused -Kasutajad -Paberilehel on paar tabelit, mis tuleks siia ümber panna. Arvutite ajalugu Esimese põlvkonna arvutid (1945-1955) Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured(spordisaali suurused ja suuremadki) ja sõid palju elektrit. OS-ile eelnesid teenindusprogrammid- laadurid ja monitorid, sagedamini kasutavate alamprogrammide teegid. Teenindusprogrammid minimiseerisid operaatori tegevust seadmete juhtimisel, teegid võimaldasid lahti saada korduvatest programmeerimistest. Programmeerimise areng Esimesed sammud Esimene programmeerimine seisnes arvutiseadme esipaneelil olevate lülitite õigesse asendisse seadmises. Selge on see, et sellisel viisil ei saa väga pikki programme teha. Arvutitehnika
Puidutöötlemisettevõttes tuleb tuletöid läbi viia üksnes alalistes ehitusprojektiga ettenähtud tuletööde kohtades. Erandkorras on lubatud teha tuletöid ajutistes tuletööde kohtades, võttes tarvitusele erilised ettevaatusabinõud. Nõuded territooriumil ja ruumides liikuvatele sõidukitele puidutöötlemisettevõtte territooriumil tuleb seal kasutatavatele sisepõlemismootoritega sõidukitele (Autod, traktorid, laadurid, tõstukid, kraanad jms) kehtestada kindel parkimise kord. Sõidukite jätmine tootmistsehhidesse ning ladudesse väljaspool ettevõtte tööaega on keelatud. Elektrilise toitega sõidukeid tuleb parkida väljaspool ettevõtte tööaega spetsiaalsetes kohtades või ruumides, kus oleks tagatud nende akude ohutu laadimine. Akude laadimine väljaspool spetsiaalseid kohti on keelatud. Elektrilise toitega sõidukite
HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.......................................................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad...................................................................................19 2.4. Taimekaitsepritid.................................................................................................... 21 2.5. Koristusmasinad.......................
Saab teha väikemahulisi mullatöid, muldkeha ehitust. Jaotatakse mootori võimsuse järgi, rattaskeemi alusel, massi järgi. 268. Laadimismasinad, nende jaotus Puistematerjalide, palkide, saematerjalide teisaldamiseks. Universaalne, ökonoomne ja keskkonnasäästlik. 1) ekskavaator-laadurid ühendavad endas lihtsat ja tugevat laadurit ning võimast ja hästijuhitavat ekskavaatorit. Võimas, ökonoomne, madala müratasemega, efektiivne, mugav. 2) laadurid minilaadur, laadur, liigendiga laadur; 269. Veomasinad, nende jaotus Samad veomasinad, mis ehitusvaldkonnas. Masinate veoks kasutatakse treilereid. Veoauto, poolhaagis, täishaage-treiler, poolhaage-treiler. 270. Pinnase tugevdamise masinad, nende jaotus Teefrees, liikursegur, statsionaarne sgur, tsemendilaotur, tsemendiveok 271. Mida nimetatakse pinnase tugevdamiseks
213,7 t 1025,9 t 790,8 t 577,1 t 1303,8 t 363,4 t Materjali laadimine veokitele Caterpillar 980G Frontaal laadurid tootlikus P0=3600*T*V*Kk*Ka/(Tt*Kp) materjali mahumass 2,20 t/m3 L teisaldamis kaugus 20,00 m V max kopa maht 5,70 m3 M laaduri kaal 30,50 t Kp pinnase kobestustegur 1,25 Kk kopa täitumistegur 1,20
Järelmaksuga on võimalik soetada sõiduki eraisikult ja ettevõttelt, mis ei ole käibemaksukohuslane. Liisinguperioodi lõppemisel saadakse vara omanikuks. Laenu eelisteks ettevõttele seadmeliisingu võtmisel on see, et on võimalik soetada põllumajandustehnikat (traktorid, kombainid, haakeriistad, farmiseadmed ja muud põllumajanduse ja metsandusega seotud vara), ehitus-ja laotehnikat (tõstukid, kraanad, laadurid, ekskavaatorid, karjäärimasinad, eriotstarbelised traktorid) tööstus- ja 13 tootmistehnikat ( puutööpingid, metallitööpingid, freesimismasinad, muu tööstus- või tootmisseade). Finantseeritakse kuni 90% soetava vara hinnast, seega ei ole vaja koheselt tasuda kogu tehnika hinda. Liisingu puhul on tagatiseks ostetav ese ja reeglina ei ole lisatagatisi vaja. Võimalus on koos liisingulepinguga sõlmida ka kindlustus
· Palmtop · Sisseehitatudsüsteem Esimene põlvkond Riistvara mehaanilsed releed, elektronlambid Tarkvara Programmeerimine masinkoodi, puudusid nii operatsioonisüsteemid kui ka süsteemi tarkvara. Teadlased Howard Aiken, John von Neumann, J. Presper Eckert, William Mauchley, Konrad Zuse Selle ajastu arvutid olid: elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured, tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andis elektrijaam OS eelnesid · Teenindusprogrammid laadurid, monitorid. Teine põlvkond Riistvara transistorid, suurarvutid Tüüpilised OS FMS, IBSYS 1952.a. Esimene operatsioonisüsteem loodi firma General Motors uurimislaboris IBM-701 Tarkvara esimesed algoritmilised keeled ja translaatorid, paketttöötlussüsteemid, formaliseeritud keel ülesannete juhtimiseks, spetsiaalne programm monitor Uus tehniline baas pooljuhtseadised Selle perioodil jagnues personal: · Programmisitideks · Operaatoriteks · Teenindajateks
eelnimetatud objektide ümberpaigutamiseks ruumis vastavalt tehnoloogilisele vajadusele. 152-Milliseid käiguosa tüüpe kasutatakse laadureil? a) rataskäiguosal:a1) täiskummirehvidega, a2) pneumorehvidega, a3) kombineeritud rehvidega, b) roomikkäiguosal. 153-Milliseid raami tüüpe ja juhtimisviise kasutatakse rataslaadureil? 154-Millised on tüüpilisemad tsüklilise tööprotsessiga laadurid tööorgani järgi? a) kopplaadurid (vt TV joon 1.1) ja (joon 2.1b), b) harklaadurid (vt TV joon 1.3 ja 2.1, 2.2) ja (joon 2.1.a,c), c) haarats- või greiferlaadurid (vt TV joon 1.2). 155-Milliseid jõuallikaid kasutatakse laadureil? a) sisepõlemismootoriga b) elektrimootoriga c) kombineeritud 156-Kus ei tohi töötada SPM-iga laadurid? Harklaadurid võivad olla varustatud nii sisepõlemismootorite kui
AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikum...
205,11 905,66 85,50 241,20 0,96 5,89 0,75 1,91 17,52 381,80 109,71 194,02 2,75 4,28 6,05 5,77 82,46 23,05 47,52 22,83 10,68 0,00 3,70 0,00 473,28 0,00 162,90 0,00 1347,00 0,00 448,20 0,00 1774,79 0,00 570,60 0,00 41008,30 2755,94 13872,48 1871,93 Kasvupinnase laadimine veokitele Caterpillar 980G Frontaal laadurid tootlikus P0=3600*T*V*Kk*Ka/(Tt*Kp) kruuusa mahumass 1,7 teisaldamis kaugus 100 m max kopa maht 5,7 m3 laaduri kaal 30,5 t pinnase kobestustegur 1,2 kopa täitumistegur 1,2 laaduri aja kasutustegur 0,8 Vteine käik 3,5 m/s
9.05.2010 Transport ETV0120 18 9 Laadimine 9.05.2010 Transport ETV0120 19 Laadimismehhanismid. Näited · Kraanad sildkraanad tornkraanad portaalkraanad · Tõstukid akutõstukid autotõstukid · Transportöörid (konveierid) · Ekskavaatorid · Laadurid ühekopalised mitmekopalised 9.05.2010 Transport ETV0120 20 10 Laadimismehhanismid. Tüpoloogia (1) · Veose ümberpaigutamise tsükli seisukohalt Pideva tegevusega - laadimine toimub pideva protsessina Perioodilise tegevusega - mehhanism töötab tsükliliselt · Konstruktsiooni järgi statsionaarsed poolstatsionaarsed (nt tornkraana)