Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong,
b. Eriseadused majandusarvestuse korraldamisest • KonkS: arvestuse pidamine erinevate tegevusvaldkondade tulude ja kulude kohta • ElTS: Elektriettevõtja peab raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad • RdtS: finantsarvestus infrastruktuuri majandamise (sh teenuste kaupa eraldi) ja veoteenuse (sh eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta • ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes • MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta • PostiS: universaalse postiteenuse osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust. Tulu- ja
protsenti käibest [müügitulust]. b. Eriseadused majandusarvestuse korraldamisest · KonkS: arvestuse pidamine erinevate tegevusvaldkondade tulude ja kulude kohta · ElTS: Elektriettevõtja peab raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad · RdtS: finantsarvestus infrastruktuuri majandamise (sh teenuste kaupa eraldi) ja veoteenuse (sh eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta · ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes · MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta · PostiS: universaalse postiteenuse osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust. Tulu- ja
infrastruktuur Eriseadused majandusarvestusest KonkS: arvestuse pidamine erinevate tegevusvaldkondade tulude ja kulude kohta ElTS: Elektriettevõtja peab raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad • RdtS: finantsarvestus infrastruktuuri majandamise (sh teenuste kaupa eraldi) ja veoteenuse (sh eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta • ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes • MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta. • PostiS: universaalse postiteenuse osutaja peab rakendama tegevuspõhist kuluarvestust. Tulu-
oleks liialt suuremõõtmelised ja kaalulised ega häiriks või ohustaks kaassõitjaid. 2.9 Pakkuja peab korraldama kommertsliinivedu ja osutama hankijale veoteenuseid kooskõlastatud sõiduplaanide järgi. Kui sõiduplaanis toimuvad muudatused (muutub aeg või liin) või muutub bussi suurus või tuleb liinile tuua täiendav(ad) buss(id), on pakkuja kohustatud täitma hankija esitatud liiniveo tellimused hiljemalt ühe (1) kalendripäeva jooksul, kui hankija muudab ajutiselt või hiljemalt viie (5) kalendripäeva jooksul sellekohase tellimuse tegemise päevast, kui hankija muudab alaliselt teatud liinide sõidumarsruute, busside väljumis- või saabumisaegu, alg- või lõpp-peatusi. 2.10 Pakkuja on kohustatud tagama liiklus- ja sõidukiohutuse, järgima sõitjate mugavust ja ohutust tagavaid nõudeid ning kandma seadusega ettenähtud vastutust inimeste
rongi jne) kilomeeter • Veeremi töö – veeremi ja kaubakaalu summa korrutatuna läbisõiduga – Bruto tonnkm . Ühistransport (vt loeng VI) Mõisted: ühistransporditeenus Ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu ning laeva, väikelaeva ja parvlaevaliinidel tasuline sõidukite ülevedu (ühistransporditeenus). Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. taksovedu sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, välja arvatud reisirong ja reisiparvlaev. juhuvedu üldeeskirjale (vt allpool) vastav tellija või vedaja algatusel eelnevalt moodustatud sõitjaterühma vedu, mida ei käsitata liiniveona vedaja ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja
· osaleb liinigraafiku või sõiduplaani koostamisel; · osaleb liini tariifide väljatöötamisel; · teavitab kliente ja teisi komplekses veoprotsessis osalejaid vedajaid laevade graafikust, sõiduplaanist, liini töö üldtingimustest ja veotariifidest; · inkasseerib prahiraha, teostab arveldusi teiste laevaomanike ja maismaatranspordi ettevõtetega; · tegeleb liinioperaatorile esitatud või viimase poolt (nimel) esitatavate pretensioonide ja hagidega. Tüüpiline reisijate liiniveo vorm teostatakse järgmise skeemi järgi: laevaomanik (liinioperaator) reisioperaator (travel agent) mereagent. Laevaomaniku asemel liinioperaatorina võib olla: - turismifirma-prahtija, kes prahib reisilaeva ajaprahingu tingimustel; - mereagent omades litsensi turismiga tegelemiseks ja esines üheaegselt ka reisioperaatori rollis (tegeleb reisijate meelitamisega; piletite broneerimisega), võib ise prahtida laeva, olles üheagselt liinioperatoor ja liiniüldagent; .
muid liinitingimusi talle sobivaks, mistõttu on liinilaevandusel teatud ühistranspordi tunnused. Samas saavad liini püsikliendid kasutada soodustariife, soodsamaid maksetingimusi ja muid eeliseid. Kui tramplaevanduses on veolepingu vormiks tšarter, mis määrab ka kõik vedaja ja kauba saatja äriõiguslikud suhted, siis liinilaevanduses on peamiseks veolepingu vormiks liinikonossement (liner bill of lading), mille ülesanne on määrata liiniveo tingimused ja vedaja ning kaubasaatja vastutus. Liinioperaator võib kasutada laevaliini teenindamisel talle kuuluvaid või prahitud laevu. Viimasel juhul võetakse laevad tavaliselt kasutusse ajaprahtimise põhimõtte alusel. Selleks on võimalik kasutada kolme liiki ajatšarterit: • ajatšarter, mille alusel võtab prahtija laeva enda kasutusse kokkulepitud ajaks koos laevaperega, kes jääb laevaomaniku palgale
· Maanteeamet; · Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; · Vabariigi Valitsus. · Vajaduse korral kaasatakse omavalitsusüksuste liite ning vedajaid ja vedajate ühendusi. 9.05.2010 Transport ETV0120 84 42 Maanteeameti ühistranspordi osakonna pädevus 1) korraldada üleriigilisi transpordiuuringuid; 2) kooskõlastada maakonnasisesel sõitjateveol avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariif ja sõidupiletihind enne nende kehtestamist; 3) nõustada pädevaid ametiasutusi bussiliikluse avaliku teenindamise lepingu koostamise, rakendamise ja liinivõrgu kujundamise küsimustes; 4) korraldada järelevalvet bussiliikluse kaug- ja maakonnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingute üle ning valla- ja linnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingute üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest. 9
· osaleb liinigraafiku või sõiduplaani koostamisel; · osaleb liini tariifide väljatöötamisel; · teavitab kliente ja teisi komplekses veoprotsessis osalejaid vedajaid laevade graafikust, sõiduplaanist, liini töö üldtingimustest ja veotariifidest; · inkasseerib prahiraha, teostab arveldusi teiste laevaomanike ja maismaatranspordi ettevõtetega; · tegeleb liinioperaatorile esitatud või viimase poolt (nimel) esitatavate pretensioonide ja hagidega. Tüüpiline reisijate liiniveo vorm teostatakse järgmise skeemi järgi: laevaomanik (liinioperaator) reisioperaator (travel agent) mereagent. Laevaomaniku asemel liinioperaatorina võib olla: - turismifirma-prahtija, kes prahib reisilaeva ajaprahingu tingimustel; - mereagent omades litsensi turismiga tegelemiseks ja esines üheaegselt ka reisioperaatori rollis (tegeleb reisijate meelitamisega; piletite broneerimisega), võib ise prahtida laeva, olles üheagselt liinioperatoor ja liiniüldagent; .
Ühtlasi on hakatud avaldama järjest suuremat kriitikat lennuliiklusest tekitatud keskkonnamõjude vastu. 4. MIKS MÕNES TÖÖSTUSHARUS VAID ÜKS VIIEST MÕJUST AVALDUB, ARUTLE Kui turu maht on väike ja sellest tulenevalt ei teki turul efektiivset konkurentsi. Näiteks rongiliiklus Eestis. Efektiivse konkurentsi tekkimiseks on vajalik vähemalt kahe-kolme teeninduspiirkonna loomine, et seal opereerivad raudteeveo-ettevõtjad saaksid osutada avalikku liiniveo teenust võistleval pakkumisel pakutud kvaliteedi ja riigi jaoks võimalikult madala toetuse määraga. Eesti tingimustes, kus kogu raudtee-reisijateveo turu maht on alla 5 miljoni aastas, ei ole aga kahe-kolme teeninduspiirkonna loomine efektiivne. Üks firma omab kogu reisijateveo teeninduseks sobivat uut veeremiparki ja tegutseb riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel. Rongiliikluse pakkumine ei ole ka Eestis kasumlik tegevus. 5
Kui tramplaevanduses on veolepingu vormiks tšarter, mis määrab ka kõik vedaja ja kauba saatja äriõiguslikud suhted, siis liinilaevanduses on peamiseks veolepingu vormiks liinikonosse- ment (liner bill of lading), mille ülesanne on määrata liiniveo tingimused ja vedaja ning kauba- saatja vastutus. Liinioperaator võib kasutada laevaliini teenindamisel talle kuuluvaid või prahitud laevu. Viimasel juhul võetakse laevad tavaliselt kasutusse ajaprahtimise põhimõtte alusel.
annaabi.ee 
