Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Transport ja ekspedeerimine II KT (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Veonduse  kvantitatiivsed näitajad 
Veomaht – veodokumendi (­dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa – 
Reisijate arv, [kauba­] neto­ või  bruto ­ (st koos taaraga) tonn 
 • Sõidukite arv  
• Li klusteede pikkus 
 • Aeg 
Veonduse kvalitatiivsed näitajad 
 i. Vedu – veokäive, veokaugus, veoki rus­ Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba 
brutokaalu alusel)  
 i . Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö 
 i i. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, li klusvoog  
Veokäive 
– veomaht korrutatuna veokaugusega –​
 Reisijakilomeeter
, neto tonnkilomeeter (NB! 
kauba brutokaalu alusel) • ​
Keskmine veo­ või sõidukaugus
 –  summaarne  veokäive jagatud 
summaarse veomahuga • ​
Veokiirus 
– Tehniline (läbisõit jagatuna li kumises oldud  ajaga ) – 
Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) 
Veeremikäive
 – veeremiühikute arv korrutatuna summaarse läbisõiduga – Sõiduki­ (auto­, 
rongi­ jne) kilomeeter •​
 Veeremi töö
 – veeremi­ ja kaubakaalu summa korrutatuna läbisõiduga – 
Bruto tonnkm 
 
Ühistransport  (vt loeng VI)  Mõisted:​
 ühistransporditeenus
­Ühistransport on  tegevusloa  
alusel korraldatav  tasuline  sõitjatevedu ning laeva­,  väikelaeva ­ ja parvlaevali nidel tasuline 
sõidukite ülevedu (ühistransporditeenus). Ühistransporditeenust osutatakse li niveo, juhuveo või 
taksoveo korras. 
taksovedu
­sõitjate vedu tel ija soovitud sihtkohta taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, välja 
arvatud  reisirong  ja reisiparvlaev.  
juhuvedu
­ üldeeskirjale (vt al pool) vastav tel ija või  vedaja  algatusel eelnevalt moodustatud 
sõitjaterühma vedu, mida ei käsitata li niveona 
 ​
vedaja
­ ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja 
äriregistrisse   kantud   ettevõtja  või seaduse alusel teise registrisse kantud juri diline isik 
liinivedu
­ kindlal marsruudil ja sõiduplaani alusel korraldatav regulaarne sõitjatevedu, kus 
sõitjad saavad sõidukisse siseneda ja sealt väljuda sõiduplaaniga määratud peatustes ​
 (avalik 
­vedaja ja omavalitsusüksuse või ri gi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel 
korraldatav sõitjatevedu ​
ja kommertsliinivedu
­ li niloa või tel ijaga sõlmitud lepingu alusel 
korraldatav sõitjatevedu 
avaliku teenindamise kohustus
­ vedaja võetud kohustus korraldada oma ärihuvist lähtuva 
rahalise tasu eest avalikku li nivedu ri gi või omavalitsusüksuse tel itud mahus ja tingimustel 
avaliku teenindamise leping
­tõendab vedaja õigust korraldada avalikku li nivedu (kaasa 
arvatud eriotstarbeline) ühel või mitmel li nil või teatava li nivõrgu ulatus 
sõidukikaart
­tegevusloa alusel vedajale väljastatav dokument, mis tõendab vedaja õigust 
kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit nimetatud tegevusloaga lubatud sõitjateveol  
ühissõiduk
­ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trol ibuss, 
reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul li kuv 
transpordivahend 
liiniluba
­ tõendab vedaja õigust korraldada kommertsli nivedu (kaasa arvatud eriotstarbeline) 
li niloale märgitud li nil  
Ühistransporti korraldavad asutused
: KOV, Maanteeamet, majandusja 
kommunikatsiooniministeerium, Vabari gi Valitsus 
Reisijateveoleping võlaõigusseaduses, sh pileti tähendus  
 Tegevusload ühistranspordis  
 Ühistranspordi iseloomulikke jooni  
 Ühistranspordi ekspluatatsioonilised näitajad  
 Reisijateveo  toetamine  ja tariifid

­Ri gieelarvest toetatakse avalikku li nivedu, mida 
korraldatakse: 1) ri gisisesel rongili nil, välja arvatud linnasisesel või muul ri gisisesel rongili nil, 
kui sõitja sõidu lähte­ ja sihtpunkt asuvad ühe linna pi res; 2) maakonna bussili nil ja ri gisisesel 
kaugli nil; 3) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hi umaa vahelisel 
ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel laeva­, 
väikelaeva­ või parvlaevali nil; 4) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja 
Hi umaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte 
vahelisel lennuli nil. 
  Riiklik ühistranspordiregister
­Ri klik ühistranspordiregister on Vabari gi Valitsuse poolt 
majandus­ ja kommunikatsiooniministri ettepanekul asutatud andmekogu, mil e pidamise 
eesmärk on koondada ühtsesse andmebaasi käigusolevate bussili nide sõiduplaanid, 
informatsioon vedajate ja vedajatele antud ühistranspordilubade, sõidukikaartide, li nilubade ja 
sõlmitud avaliku teenindamise lepingute kohta ning pidada nende üle arvestust. Val a­ ja 
linnali nide ning nende sõiduplaanide üle peetakse registris arvestust alates 2010. aasta 1. 
jaanuarist.  
 
 
Raudteeinfrastruktuuri omanikud
: AS Eesti  Raudtee , Edelaraudtee Infrastruktuuri AS  
i. Rööpmelaius 1520 mm 
 i . Läbilaskevõime (mõõtühik – rongipaar) Narva 22/7, Valga 9/2, Koidula 22/5  
Raudteekaubaveo­ettevõtjad: AS EVR Cargo, AS E.R.S., AS Edelaraudtee 
 i. Peamised  kaubad  ja lähteri gid 
 i . Konteinerrongid ­ Moskva sõiduaeg 2,5 päeva, ligi 150 rongi 2014. aastal Jekaterinburg, 4 
päeva Ki ev, 5 päeva Kesk­ Aasia  10­14 päeva 
i i.  SMGS  – Rahvusvaheline raudteekaubaveo kokkulepe, erialaslängis ka sel e konventsiooni 
kohane raudteeveokiri   
Raudteereisijateveo­ettevõtjad: AS Eesti Li nirongid ( Elron ), AS Go Rail  
 
Maanteekaubaveod  
i. Mida püüavad ekspedeerijad­vedajad maksimeerida ja mida minimeerida? (vastavalt koorma 
täiteastet ja tühisõite) 
 i . Mis oleks ekspedeerijale­vedajale kasumlikum – konsolideerida ühte koormasse palju 
erinevate klientide väikesaadetisi või saada tel imus täiskoorma veoks? (esimene võimalus on 
kasumlikum)  
 
Lennu­ ja merekauba veod 
(vt loeng V)  
 Arvestuslik kaal 
lennu­ ja merevedudel 167 kg ja 1000kg 1 kuupmeetri kohta 
 ​
Lennu
­ Kliendi nõustamine, kuidas pakkida, aluse max mõõdud/kaal vastavalt lennukitüübile, 
marsruudile  
 Küsida saatjalt veo dokumendid, kauba arve, pakkeleht, päritolusertifikaat, jne.   
Saadetise vormistamine transpordiprogrammis (saadetise, transpordi, AWB # loomine) 
Lennuli ni broneeringu tegemine (veebis, e­post)   
Sobiva pealevõtmisaja  koordineerimine  kliendi ja vedajaga. 
 Kohaliku transpordi korraldamine koostöös sisetranspordi osakonnaga (tel imus 
transpordiprogrammis)  
 Tal inna ja lähiümbruse üleskorjega  kaubad  vi akse otse TLL lennujaama lennuli ni terminaali, 
peamiselt Cargo Handling ja Ospentos ​
­ ja 
 merevedude tootmisprotsessid 
Nõusta klienti kuidas pakkida, aluse max mõõdud/kaal 
vastavalt konteineri tüübile 
  Küsida saatjalt veo dokumendid, kauba arve, pakkeleht, jne.   
Saadetise vormistamine transpordiprogrammis (saadetise, transpordi # loomine)   
Laevali ni või co­loader broneeringu tegemine (veebis, e­mail) vastavalt kehtivale veotari file 
(s/c, tariff, quote #)  
 Sobiva pealelaadimisaja ja koordineerimine kliendi ja vedajaga (FCL). LCL kohaliku transpordi 
korraldamine koostöös sisetranspordi osakonnaga (tel imus transpordi programmis)  
 FCL vedu otse sadamasse (koos MRN tol ideklaratsiooniga)  
 LCL Tal inna ja lähiümbruse üleskorjega kaubad vi akse otse co­loader terminaali  
 Eestisisesed korjed tuuakse esmalt li niautodega DSV terminaali ja vi akse seejärel edasi 
co­loader terminaali 
 
Kauba saatmise võimalused 
  Pakendamine 

Pakendamine on  saatja  kohustus. Sobilik transpordipakend pakub kaubale 
pi savat kaitset kogu transpordiahela vältel ja vastab kolmele põhilisele kriteeriumile:   
Tagab pakendi sisu puutumatuse  
 Kaitseb kaupu väliste vigastuste eest 
  Ei ohusta teisi kaupu, inimeste tervist ega keskkonda (nt ei leki)  
 Lühendid ja nende sisu: RFS (
autodega eelvedu AWB alusel​
), SDR (
tingvaluuta, mil es 
arvestatakse vedajate ja ekspedeerijate vastutuse ulatust​
), AWB (
lennuveokiri​
), FCL 
(
täiskonteiner​
), LCL (
osakonteiner​
), 20DC (
20­jalane kuivkaubakonteiner​
), 40DC (
40­ jalane 
kuivkaubakonteiner​
), TEU (
20­jalane  konteiner , konteinerveo mõõtühik​

  Erikaubad lennuveol 
Kaubad mis nõuavad erikäsitlust (sh pakendamist, markeerimist, 
dokumente, erinevaid lubasid, jne)   
Ohtlikud kaubad (DGR)   
Rasked kaubad (HEA)   
Ülegabari tsed kaubad (BIG) 
  Ki resti riknevad kaubad (PER)   
Teatud temperatuuri nõudvad kaubad (jahedas, külmas, sügavkülmas)  
 Dry Ice ­ kuiv jää (ICE) Tahke CO2 ­80ºC juures, kasutatakse jahutajana   
Kõrge väärtusega kaubad (VAL)   
Inimsäilmed (HUM)   
Elusloomad (AVI)  
 Kergesti purunevad kaubad (fragile) 
 Laadimisjärjekord lennuveol  
 Diplomaatiline post  Tavapost  Inimorganid („elu­ja­surma“ 
saadetised LHO ­ live human organs)  Lennukiosad remondiks (AOG­ aircraft on ground) Teises 
järjekorras  Broneeritud reisijad ja nende pagas  Broneeritud kaubad  Prioriteetsed ki red 
kaubad (Priority, td. Flash , VIP jne kõrgema veotari figa)  Eelnevavatelt lendudelt mahajäänud 
kaubad, prioriteetsed kaubad eelisjärjekorras  Üldkaubad (general cargo) Kolmandas järjekorras 
Ootejärjekorras ( stand  by) reisijad ja kaubad 
Konsolideerimine  konteinerite mereveol 
Konsolideerimine:  Erinevad saatjad ja saajad 
samas konteineris  Erinevad saatjad ja üks saaja­ ostja konsolideering (DSV buyers 
consolidation)   
Konossement vs mereveokiri

 (esimene on nn kaubaväärtpaber, st veoprotsessi käigus 
kaubeldav )  
 
Eriveod 

(vt loeng VIII) 
  ​
Näiteid kaupadest  
Metal  konstruktsioonid • Mahutid • Generaatorid • Moodulmajad • Tuulikud 
• Mitmesugused masinad, kraanad 
Näiteid veoviisidest ja ­vahenditest 
• Maismaatransport • Mere­ ja siseveetransport • 
Raudteetransport • Lennutransport 
 Eriveo hinnapakkumise menetlus 
• Transpordili gi valik 
• Transpordivahendite valik 
• Transpordikulude arvestamine 
• Veoskeemi lühike kirjeldus koos hinnapakkumisega • Tagasiside küsimine • Vajadusel uue 
soodsama / ki rema veoskeemi pakkumine • Tagasiside küsimine • VEOTELLIMUS!  
  Näiteid erivedude tootmisprotsessist (pöörake tähelepanu võimalikele kitsaskohtadele

­ Pi saval hulgal autode mobiliseerimine lühikesel ajahetkel soodsa hinnaga 
Vasakule Paremale
Transport ja ekspedeerimine II KT #1 Transport ja ekspedeerimine II KT #2 Transport ja ekspedeerimine II KT #3 Transport ja ekspedeerimine II KT #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kerttu123 Õppematerjali autor
Transpordi ja ekspedeerimise teise kontrolltöö kordamisküsimuste vastused.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT

TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE (ETV4130). II KONTROLLTÖÖ (07.04.2016 kell 9.50 ruumis U03-103) TEEMAD KORDAMISEKS Kontrolltöö põhineb loengutel 4 kuni 7 1. Maanteekaubaveod (vt loeng IV) i. Mida püüavad ekspedeerijad-vedajad maksimeerida ja mida minimeerida? Maksimeerida üritatakse koorma täiteastet ja minimeerida tühisõite. ii. Mis oleks ekspedeerijale-vedajale kasumlikum – konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi või saada tellimus täiskoorma veoks? Kasulikum oleks konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi. 2. Lennu- ja merekauba veod (vt loeng V) o  Arvestuslik kaal lennu- ja merevedudel Arvestuslik kaal 1m3 = 167 kg õhuvedude ja 1 m3 = 1000 kg merevedude puhul. Arvestuslik kaal on tinglik kriteerium õiglase veotasu arvutamise aluseks, järgides kauba mõõtmetest, ruumalast,

Transport ja ekspedeerimine
thumbnail
62
pdf

Transport - logistika 1 töö konspekt

Transport Konspekt, loengud 8-10 9.05.2010 Transport ETV0120 1 Autoveod (järgneb) 9.05.2010 Transport ETV0120 2 1 Rahvusvaheline Autotranspordi Liit IRU (International Road Transport Union) Ühendab autovedajate liite ja rahvuslikke assotsiatsioone (Eestist ERAA), kes on loodud eesmärgiga parandada ja täiustada rahvusvahelist autotransporti vedajate organisatsioonide huvides Tegeleb: · Riigipiiride ületamise probleemidega · Lubadereziimi liberaliseerimisega · Maksude ja lõivude vähendamisega · Klientide teenindamiskultuuri parandamisega · Autojuhtide töö- ja puhkeprobleemidega

Kategoriseerimata
thumbnail
14
docx

Reisijatevedu

Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend; 5) liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel on kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 6) kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 7) eriots

Logistika
thumbnail
12
docx

Transport

tasuline vedu- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul kohalik (kabotaaz-) ja rahvusvaheline vedu- Sisevedu ehk kabotaaz- ehk kohalik vedu - vedu ühe riigi territooriumil paiknevate lähte- ja sihtpunktide vahel. ühissõiduk (NB! ka takso on ühissõiduk)- reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, tramm, troll, takso, rong, laev, lennuk) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel. 8. Transport logistikas (NB! tarneahela siduv lüli) Tarneahela peamine siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat (efektiivseimat) veotehnoloogiat · Mis põhjustab suurenevat vajadust veoteenuse järele? Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele: Kaubaveol kujutab mobiilsus endast ettevõtetevahelist vedu ja lõpptarbija (kaubasaaja) varustamist, st toorainete, pool- ja

Transport
thumbnail
114
doc

Laondus ja veokorraldus

........................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114

Laomajandus
thumbnail
288
doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

........................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114 25. Veokulud ja veokulude struktuur...........

Logistika alused
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon

Baas Logistika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun