EESTI MEREAKADEEMIA Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin Konteinerterminali planeerimine Projekt Tallinn 2014 1. Lähteandmed: 2. Kaubavoog : Konteinerid 3. Kaubavoo suurus: 580 tuh TEU-d (20') 4. Kaubavoo suund: 55% merelt-maale; 45% maalt-merele 5. ühendus tagamaaga: 35% autotransport; 65% raudteetransport 6. kaubavoo ebaühtlustegur: 1,21 7. eksplutatsiooniperioodi pikkus: 365 päeva 8. Lisaandmed: Laeva suurus ca 3500 TEU-d; Laeva ümberlaadimisaeg 36 h 2. Kaubaliigi iseloomustus
kitsaste vahekoridoridega • ladustamine kaubaalustel madalatel riiulitel laiade vahekoridoridega • ladustamine madalatel peenkaubariiulitel või peenkauba korrusriiulitel • eelnevate ladustamisvariantide kombinatsioon • ladustamine spetsiaalsetel tugikonsoolidel ladude planeerimine 13 Kauba käsitsemise seadmed (tõstukid jne) • hoiustamiskõrgus • vahekoridoride laius • maha- ja pealelaadimine ladude planeerimine 14 Kaubavoo liikumise trajektoor laos • otseläbivool • U-kujuline läbivool Liiklemiskorraldus territooriumil • Kasutatavad transpordivahendid • Kontoriruumide paiknemine • Parklad ladude planeerimine 15 Munitsipaalküsimused ja tehnovõrgud • asendplaan • liitumine sõiduteega • elektrivalgustus • veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte ladude planeerimine 16 Lao planeerimise eesmärgid • Planeerimise eesmärgiks on saavutada
SELETUSKIRI MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS Ülesanne 1. Varianttabeli koostamine Varianttabel koostatakse, et anda ülevaade sadama/terminali töömahust. Töömaht väljendub kaubakäibes/kaubatöötlemises füüsilistes tonnides ja tonn-operatsioonides. Lähteülesandes on toodud kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Samuti on seal ära toodud kaubavoo struktuur. Kaubatöötlemise maht tonn- operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul leitakse arvestades kauba ladustamistegurit : Qeiotsev = Qeif .t × (1 - ) , (1) Qeilaov = Qeif .t × kus Qeiotsev kaubatöötlemise maht ekspluatatsiooni perioodi jooksul tonn-
1. VARIANTTABELI KOOSTAMINE 1. Laev-Ladu 2. Ladu –Laev 3. Ladu- Fiider 4. Ladu- Raudtee 5. Fiider-Ladu 6. Raudtee-Ladu Varianttabel koostatakse, et anda ülevaade sadama/terminali töömahust. Töömaht väljendub kaubakäibes/kaubatöötlemises füüsilistes tonnides ja tonn-operatsioonides. Lähteülesandes on toodud kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Samuti on seal ära toodud kaubavoo struktuur. Kaubatöötlemise maht tonn-operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul leitakse arvestades kauba ladustamistegurit ά: Qeiotsev Qeif .t (1 ) Qeilaov Qeif .t kus iotsev Qe – kaubatöötlemise maht ekspluatatsiooni perioodi jooksul tonn-operatsioonides otsevariandi (nt vagun-laev, auto-laev) korral; ilaov
toimingute täiustamisel laonduses ja transpordis, ladude planeeringute muutmisega, otsustega varude juhtimisel jne. Operatsiooniriskid on seotud üldjuhul kaupade kadumise, hävimise, vigastuste jms juhtumitega. Finantsriskid on seotud enamasti ostetud kaupade eest tasumisega ja on seetõttu oma iseloomult rohkem äritegevuse kui logistika riskid. Tarneahelas esineb kolm riskirühma: kahjuriskid on riskid, millega kaasneb kaubavoo katkemine, kaupade kadumine ja kahjustumine on finantsriskid ehk häired finantsvoos on teenuste kvaliteedist tulenevad riskid ajariskid on infovoo katkemisest, moondumisest või info puudulikkusest tulenevad riskid on tagasiside puudulikkusest tulenevad riskid inforiskid on ajafaktorist tulenevad riskid on tehnoloogiast põhjustatud riskid Tarneahela riske uurides on vaja määrata kõigepealt kindlaks, kes konkreetselt riskib. Seejärel
9. sesoonse nõudmise puhul varude loomine müügiperioodiks Ladude tüübid 1. üldotstarbeline kaubandusladu 2. külmutusladu 3. tolliladu 4. omandiladu (avatud laopind, privaatruum või sektsioon, kahe eelmise vahevariant) 5. spetsiaalladu teatud põllumajandussaaduste jaoks 6. puistekaupade ladu 7. jaotuskeskus 8. terminaal, või sorteerimis- või ümberlaadimisladu 9. komponendilaod 10. cash & carry laod Kaubavoo liikumisskeemi järgi jagunevad laod kaheks. Läbivooluladu: + selge tegevuste jaotus + materjalivood liiguvad ristumiseta - info liikumine viivitusega - pikad siirdamisteekonnad - vajalikud suured tööalad - vähemefektiivne tõstukite kasutamine U-liikumise ladu + vastuvõtu- ja loovutusala asuvad kõrvuti + info liikumine paindlik + kaupade lühikesed siirdamisteekonnad - kaubavoogude liikumisteede lõikumine Tegevused laos: 1
Transpordi infrastruktuur · Teed · Tanklad · Parklad · Auto remondi ja hooldekeskused · Autojuhi õppekeskused Logistika mõiste. Logistika all mõistetakse kaubavoo,rahavoo ning informatsioonivoo juhtimist. Logistika on nende voogude planeerimine ja juhtimise kunst, mille tulemusena kaubad liiguvad lisaväärtust saades. Logistika erivaldkonnad on : hankelogistika, tootmislogistika, jaotuslogistika ja korjelogistika. Transpordi logistika. Transpordilogistika on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Transpordilogistika eesmärgiks on tagada transpordisüsteem toimimine optimaalsete kuludega
intervalli läbimisel lisandub lisaväärtus teenuste (transport, ladustamine jne) või tehnoloogilise töötlemise tulemusena. Juhul, kui puudub ajaline intervall järgnevaks etapiks, muutub kaubavoog kaubavaruks. Ekspedeerimispraktikas on tavaliselt tegemist: diskreetsete kaubavoogudega, kus kaubavoog moodustub saadetistest, mis liiguvad ajaliste intervallide järgi, determineeritud kaubavoogudega, see tähendab, et igal ajahetkel on kaubavoo parameetrid määratletavad. Rahavoog Rahavoog logistikas on logistilises süsteemis ringlevate rahaliste vahendite suunatud liikumine logistilises süsteemis ja logistilisest süsteemist ning väliskeskkonna vahel eesmärgiga tagada kaubavoogude ja sellega kaasnevate teenuste ja info liikumise. Info(voog) Infovooks nimetatakse kõnes, kirjas või elektroonilisel teel edastatud teateid, millised on genereeritud süsteemi
tarnete täpsus ja usaldusväärsus. Õigesti tehtud veose valik tagab mõlemale osapoolele: transportijale ja kliendile, usalduse ning rahulolu. Nii nagu kaubanduseski on tavaline, et erinevad kauplused spetsialiseeruvad üha enam mitmesuguste klientide erivajaduste rahuldamisele, siis nii toimib see ka transpordiettevõtetes. Viimastel aastatel on transpordisektoris arenenud ettevõtted, mis suuremal või vähemal määral võtavad enda peale kogu kaubavoo logistilised funktsioonid. Lisaks transpordile hoolitsetakse terve rea lisateenuste eest nagu pakendamine, lahtipakkimine ja mahalaadimine, dokumentatsioon, tollimine. Samas on lisandunud veondusfirmad, mis müüvad oma teenuseid Interneti kaudu, mis on kliendile äärmiselt mugav, ei pea kodunt lahkumagi, et tööasju ajada. Peamiselt pakuvad firmad/ettevõtted standardprogramme, kuid on ka võimalik eritellimuslikke lahendusi vastavalt kliendi spetsiifilistele vajadustele.
.. 5) Põhivedudel veetakse samas lastiruumis... 6) Multimodaalne ehk mitmeliigiline transport on... 7) Segmenteeritud transport on... 8) Millistes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol? 9) Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse? 10) Kuidas nimetatakse suurust, mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi kõrguse ulatuses? 11) Veoviisi valikul omab kõige vähem tähtsust... 12) Terminalid töötavad üldjuhul... 13) Kaubavoo liikumisskeemi järgi jagunevad laod enamasti... 14) Kliendi veotellimuste konsolideerimine on... 15) Ekspedeerimine üldjuhul ei hõlma... 16) Sertifitseeritud FIN – tüüpi kaubaaluse mõõtmed on... 17) Mitu Fin - tüüpi mõõtmetega kaubaalust mahub ühes kihis 13,6 meetri pikkusega poolhaagisega veoki põrandale, et laadimismeetri täiteaste oleks maksimaalne? 18) Veodokument täidab järgmisi funktsioone... ÜLESANDED Ülesanne 1. Veotasu arvutamine
Tagastuslogistika (definitsioonid) Tagastuslogistika = Reversiivlogistika On kaupade liikumine jaotusketis tarbijalt tootja suunas. On toormaterjali, pooltoote ja lõpetatud toote ning nendega seotud informatsiooni tõhusa ning kulusäästliku liikumise planeerimine, realiseerimine ja kontroll tarbimiskohast kuni lähtekohani selleks, et taastada kauba väärtust või tagada nõuetekohane likvideerimine. On vastassuunas liikuva toormaterjali-, pooltoote- ja kaubavoo ning pakendamise planeerimine, realiseerimine ja kontroll kas tootmisest, jaotusest või kasutuskohast tagastuspunktini või nõuetekohase likvideerimiseni. Tagastuslogistika alla kuuluvad: Vastupidised (return) vood vale tarne tõttu, tagastatavad (returnable) tooted ja tagastusõigusega tooted Kasutatud toodete tagastamine kas jaotusorganisatsioonile või tootjale taaskasutuseks (taastootmine ja uuendustegevused) 24
Tegevuste planeerimisel tuleb arvesse võtta tegevuste ja nende läbiviimiseks vajalike ruumide suhteid. Kui vastuvõtu ja loovutamisala asuvad kõrvuti on võimalik teise arvel ajutiselt kasutada. Erinevate tegevuste teostamiseks laos on vaja : vastuvõtuala, ühitamislala,pakkimisala, loovutamisala, tõstukite hoidmise ruum, klienditeenindus, lisaväärtuse loomiskes vajalikud alad, kontoriruumid. Tööalade suuurus mõjutavad : käsitletava kauba eripära, kauba mõõtmed, kaubavoo suurus ja struktuur, laotoimingute iseloom, kasutatavad tõstukid ja muud seadmed, kasutatavad töömeetodid. 10. Ladude planeerimine. Personali planeerimine Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga.
osaliselt üksnes veoprotsessi korraldamise ja juhtimisega. Multimodaalse transpordi operaator (MTO) Laevadeta ühisvedaja (NVOCC - Non Vessel Operating Common Carrier) 9.05.2010 Transport ETV0120 55 9.05.2010 Transport ETV0120 56 28 Ekspedeerija äriidee · Ettevõtjate kaubavoo ning sellega kaasneva info-, teenuste- ja finantsvoo kanaliseerimisene ühte logistilisse kanalisse ekspedeerija logistilises süsteemis eesmärgiga suurendada kaubavoogude stabiilsust, regulaarsust, tasakaalustatust ja rütmilisust, saavutades seeläbi aja- ja rahakulu säästu. 9.05.2010 Transport ETV0120 57 A freight forwarder is the real master of the supply and value chain
regionaalsed (RDC- Regional Distribution Centres) tsentraalsed 8. Terminaal, või sorteerimis- või ümberlaadimisladu (cross docking või mixing warehousei ladu, kus saabunud konsolideeritud saadetised sorteeritakse umber uuteks konsolideeritud saadetisteks mis lähetatakse edasi. 8. Komponendilaod (component hubs) Ladu komponentide hoidmiseks enne lõppkoosteprotsessi 8. Cash and carry laod (cash and carry warehouse) hulgikaupade ladu, kust kliendid saavad jae kaupu osta. Kaubavoo liikumisskeemi järgi jagunevad laod läbivoolu ja U-voolu ladudeks. Läbivooluladu laadimisluugid kahes küljes, kauba liikumine läbi lao. Sageli väljavenitatud kujuga külgede, pikkuse laiuse suhe üle 2:1. Võimaldab kaupade käret käsitlemist, eelised avalduvad küre laoringluse puhul. U ladu kõige efektiivsem ruumikasutus ruudukujulise põhiplaaniga laol või kuni 2:1 külgede suhtega. Läbivooluladu: · Selge tegevuste jaotus · materjalivood liiguvad ristumisteta
konkureerivad Venemaa Läänemere sadamatega (Ust Luga, Sankt Peterburg, Primorsk) Soome, Eesti, Läti, Leedu sadamad. Transiidimahtude teenindamisel jätkub tööd kõigile sadamatele, kuid vaba konkurentsi tingimustes saavutavad eelise sadamad, kes suudavad käidelda suuri kaubavoo- gusid tootlikumalt, efektiivsemalt, operatiivsemalt, väiksema ajakulu, parema kvaliteeditaseme ning madalamate kuludega. (Pildid 5.29 ja 5.30) Teenindatavate kaubavoogude iseärasuste ja sadama tootmises kasutatavate tehnoloogiate
annaabi.ee 
