Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Tootmistehnika Eksam (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Contents 
1. Plastse  deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 
2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 
3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 
4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 
5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 
6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 
7. Lõikamise põhiprotsessid .......................................................................................................................... 3 
8. Metallilaastu liigid ..................................................................................................................................... 3 
9. Lõikuri teriku geomeetria  .......................................................................................................................... 4 
10. Lõikuri  kulumine  ja püsivusaeg ............................................................................................................... 4 
11.  Treimine .  Lõikeprotsessi karakteristikud  freesimisel. Freesipingid. ...................................................... 5 
12.  Treipingid . Spindlisõlmed ........................................................................................................................ 5 
13.  Freesimine . Lõikeprotsessi  karakteristikud freesimisel.  Freespingid . .................................................... 5 
14.  Puurimine . Lõikeprotsessi karakteristikud  puurimisel . Puurpingid . ....................................................... 6 
15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. .............................................................................. 7 
16.  Keermestamine  ....................................................................................................................................... 7 
17.  Lihvimine . Lihvimismeetodid ja lihvpingid. ............................................................................................. 8 
18. Jagamispead. ........................................................................................................................................... 8 
19. Lasertöötlus.Laserite tüübid. Laserite valiku alusel. ............................................................................... 8 
20.Töötlemise täpsus ja töödeldut pinna kvaliteet. ...................................................................................... 9 
21. Pinkide  liigitus, üldehitus ja tüüpdetailid ................................................................................................. 9 
22.Arvjuhtimispingid. .................................................................................................................................. 10 
23.Töötlemiskeskused. ................................................................................................................................ 10 
24.Paindtootmise mooodulid ja susteemid. ............................................................................................... 10 
25.Materjali valiku põhimõtted. ................................................................................................................. 11 
27.  Tehnoloogia valiku alused ..................................................................................................................... 11 
28. Keevituse põhimõisted .......................................................................................................................... 11 
29. Keevituse kaasnähtused ........................................................................................................................ 12 
30.  Kaarkeevitus  .......................................................................................................................................... 13 
31. Gaaskeevitus . ........................................................................................................................................ 13 
32.Metallide  keevitatavus  ........................................................................................................................... 13 
33. Termolõikamine .................................................................................................................................... 14 
34.  Tehnoloogiliste  protsessi ja stantsise proekteerimispõhimõtted. ........................................................ 14 
 
1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused 
Kristallivõre põhitüüpideks on ruumkesendatud kuupvõre (Fe, Mo, W jt.), tahkkesendatud kuupvõre ( 
Cu, Al,Au,Pb,Ag) ning kompaktne heksagonaalvõre (M, Zn, Co). Monokristallilisi  metalle  iseloomustab 
omaduste anisotroopia, kuna aatomitevahelised kaugused erinevates suundades erinevad. Kristallivõre 
defektid  liigitatakse järgmiselt: 
Punktdefektid: vakants, lisandiaatom,sõlmpunktidevaheline aatom. 
Ühedimensioonilised e. Joondefektid: dislokatsioon 
Kahedimensioonilised e. Pinddefektid: pakkedefekt ja teradevaheline piir 
Kolmedimensioonilised e. Ruumdefektid:  poor ,tühik,  pragu  
Metallide plastse deformatsiooni  teoorias  on uurim tähtsus joondefektidel – dislokatsioonidel. 
Punktdefektid – vakantsid – omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse 
deformatsiooni protsessides suurt rolli. 
2. Mahtvormimisprotsessid. 
Mahtvormimisprotsessidest on juba käsitlemist leidnud vältsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine kui 
metallurgiatööstusse pooltoodete valmistamise protsessid.  Mahtvormimisprotsess viiab läbi – 
sepistamine, kuumvormstantsimine vasaratel, pressidel ning horisontaalstantsimismasinatel, 
stantsimine sepavaltsidel, radiaalstantsimine, rõngavaltsimine, kui ka neid, mis kuuluvad 
külmsurvetöötlusprotsesside hulka – külmvormpressimine, külmjamendamine, rotatsioonstantsimine, 
temmimine,  painutamine . Piir kuum ja ja külmvormimismeetodite vahel on küllaltki tinglik  ning sageli 
töödeldakse, olenevalt materjalist ja toote massist nii  kuumalt  kui ka külmalt. 
3.Kuumvormstantsimine 
Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks spetsiaalseid tööristu – stantsivagudega 
stantse. Vormstantsimesel eriinevalt sepistamist on metalli  voolamine  stantsivao  vormiga piiratud. 
Metallil  on võimalik stantsivaost, soovitavalt pärast selle kõige uurete täitumist, väljuda vaid 
spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde. Vormstansimise iseärasused on sepistamisega võrreldes 
järgmised. 
Vormstantsitud toodete – stantsiste, stantstoodete – piiratud mass, samal ajal kui sepistel võib see 
ulatada sadade tonnideni. 
Märgatavalt suurem tootlikkus, kuid kasutavate tööristade – stantside kõrgest maksumusest  tingituna  
leiab  vormstantsimine  kasutamist põhiliselt sari- ja massvalmistamisel. 
Stantsiste täpsus – ja pinnakvaliteet ületavad märgatavalt sepiste oma, mis vähendab täiendava 
mehaanilise töötlemise mahukust ning sellega kaasnevat metallikaudu laastuna. 
Vormstantsimisel kasutatakse reeglina suurem võimsusega seadmeid(vasaraid, presse) kui sepistamisel. 
Põhjuseks on metalli voolamine kogu  mahus stantsimisel, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse 
toorikult osade kaupa, s.t. piiratud mahus. Siiski on olemas stantsimismeetodid, kus tooriku 
deformeerimine toimub jark-järgult, piiratud mahus – rotatsioonstantsimine, radiaalstantsimine, 
rõngvaltsimine, rotatsioonvenitamine. 
Vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine.  
Deformeerimistemperatuurist sõltuvalt eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Suurimat  kasumist 
leiab kuumvormstantsimine. 
4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. 
Külmvormpressimisel e. Väljasuruval külmstantsimisel asetatakse  toorik   matriitsi  õõnde, kust  metall  
pressitatakse templiga peenemasse õõnde. Eristatakse otse- e. Pärivormpressimist, vastuvormpressimist 
ning kombineeritud vormpressimist. Otsevastupressimisel toorikumetalli voolamise suund ühtib templi 
liikumise suunaga. Vastuvormpressimisel on liikumised vastassuunalised. Kombineeritus 
vormpressimisel voolab osa metalli templi liikumise suunas, osa vastu. Külmvormpressimise peamiseks 
eeliseks  teiste külmvormstantsimisprotsessidega, näiteks külmjamendamisega võrreldes on suurte 
deformatsiooniastme saamise võimalus tänu ruumiliste survepingeolekule deformatsiooniprotsessis. 
Venitustegur külmvormpressimisel µ = S1/S2, kus S1 ja S2 on vastavalt tooriku alg ja lõppristlõige. 
Plastsetel A1-sulamitel võib venitustegur ulatuda kuni 40 ja rohkemgi, madalsüsinikterastel kuni 5.  
Külmvormpressimise  skeemide  kohaselt saab toota väga erineva vormiga sisemise õõnsusega ja 
õõnsusteta stantsiseid. Tüüpnäideteks on surugaasibaloonid, tuubid, anumad ja teised õhukeseinalised 
tooted. Sageli kasutatakse külmvormpressimist kombineeritult teiste külmvormstantsimismeetoditega, 
peamiselt külmjamendamisega e. Külmkohtjamendamisega. 
Külmvormpressimine eri liigiks on hüdrostaatvormpressimine. Hüdrostaatvormpressimisel toimub 
tooriku  matriitsiõõnest väljasurumine vedelikusurve abil. Hüdrostaatvormpressimise peamised eelise 
tavalise vormpressimisega võrreldes on: 
Suuremate deformatsiooniastme ning suhteliselt habraste metallide deformeerimise võimalus. 
Väga väike hõõrdumine tooriku ja matriitsi pindade vahel tänu headele määrimistingimustele 
pressimisvedelikuga, mis tagab pressimissurve ning matriitsi  kulumise märgatava vähenemise. 
Hüdrostaatvormpressimise puudused on: 
Tihendamisprobleemid vähendamaks vedeliku väljumist matriitsist. 
Tooriku eeltöötluse vajadus matriitsiava sobitamiseks sisendkoonusega 
Tooriku ja vedeliku mahu ebasoodus suhe. 
Külmjamendamine 
Külmjamendamist kasutatakse laialdaselt väikeste toodete – poltide, kruvide,  neetide , mutrite jms. 
Massvalmistamisel traat või varbtoorikust. Külmjamendatakse külmjamedusmasinatel mille 
tööpõhimõtte on sarnane horisontaalstantsimismasinate tööpõhimõttega. Selliste masinate tootlikus 
olenevalt stantsiste mõõtmetest on 2000.....50 000 toodet tunnis. Eeltoodud piirangute ületamiseks 
kasutatakse sageli külmjamendamist külmvormpressimisega kombineeritult. Näiteks poldi tootmisel 
selle asemel, et poldi pea vormida väikese läbimõõduga toorikust kohtjamendamisega stantsi mitmes 
vaos kasutatakse vahepealsete mõõtmetega toorikut. Esimeseks operatsiooniks on keermestatava 
peene osa moodustamine vormpressimisega. Järgneb otsa külmjamendamine, kuusandi vormimine
otsa ümardamine ning keermerullimine. Kombineeritud külmvormpressimine – külmjamendamine 
omab lisaks tehnilistele eelistele ka majanduslikke eeliseid – suurema läbimõõdua lähtetoorik on selle 
tootmiseks vajalikke  operatsioonide  väiksema arvu tõttu odavam. 
5. Lehtvormimisprotsessid. 
Lehtvormimisel ehk lehtstantsimisel kasutatakse toorikuna, samuti lintmetalli lehtmetalli kitsa ribana. 
Lehtstantsitakse tavaliselt külmalt,  kusjuures  lähtetooriku paksus tavaliselt ei muutu. 
Kuumlehtstantsimist kasutatakse väikese plastsusega metallisulamite ning suure paksusega 
(>15....20mm) pleki stantsimisel. 
Tinglikult saab lehtvormimisprotsessid liigitada kahte gruppi: 
Eradusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa teisest eraldamine etteantud kontuuri mööda. 
Kujumuute
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Tootmistehnika Eksam #1 Tootmistehnika Eksam #2 Tootmistehnika Eksam #3 Tootmistehnika Eksam #4 Tootmistehnika Eksam #5 Tootmistehnika Eksam #6 Tootmistehnika Eksam #7 Tootmistehnika Eksam #8 Tootmistehnika Eksam #9 Tootmistehnika Eksam #10 Tootmistehnika Eksam #11 Tootmistehnika Eksam #12 Tootmistehnika Eksam #13 Tootmistehnika Eksam #14 Tootmistehnika Eksam #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elina00 Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1072
pdf
Logistika õpik
86
pdf
Materjalid
15
docx
Masinatehnika eksam 2010 2011
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
477
pdf
Maailmataju



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun